Arhaikum

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Arhaikumi algust ei ole paika pandud, sest vanima eoonina on ta sama vana kui Maa ehk praeguste teadmiste kohaselt loetakse Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi.

AegkonnadRedigeeri

Varem vaadeldi Arhaikumit aegkonnana. Praegu jaotatakse Arhaikum neljaks aegkonnaks:

• Neoarhaikum
• Mesoarhaikum
• Paleoarhaikum
• Eoarhaikum

AtmosfäärRedigeeri

Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. Päris esimene atmosfäär koosnes vesinikust ja heeliumist, mis aga oma kerguse tõttu Päikesetuule poolt minema puhuti. Atmosfääris puudus vaba hapnik.

Tolleaegne atmosfäär ei neelanud osoonikihi puudumise tõttu ultraviolettkiirgust.

HüdrosfäärRedigeeri

Veekogud on maakeral eksisteerinud juba ilmselt 3,8 miljardit aastat. Tõenäoliselt tekkis hüdrosfäär ürgeooni alguses.

Arvatakse, et Arhaikumis pidi ookean juba olemas olema, sest tolleaegne atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vees, ehkki kindlaid elu jälgi on leitud alles Arhaikumi lõpust.

Algul sai vesi olla üksnes õhus. Kuumalt maapinnalt aurustus vesi kiiresti.

Veel hiljem ookeani vesi pidevalt kees.

Normaalne hüdroloogiline tsükkel läks käima alles ookeani keemise lõppedes. Maapinna lohud täitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast kõrgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi.

MaakoorRedigeeri

Tahke maakoor tekkis Arhaikumis, kuid selle algupoole ei olnud veel päris jäik. Jäigas maakoores esinevad murrangud, kuid Arhaikumi kivimitest pole murranguid leitud. Kuni maakoor polnud päris jäik, ei tekkinud ka kõrgeid mägesid ega sügavaid ookeanivagumusi.

Arhaikumi teist poolt iseloomustab intensiivne vulkanism, mistõttu talle vastava Arhaikumi lademi kivimid on paljudest intrusioonidest läbitud.

Arhaikumi kivimitest on valdavad moondekivimid: gneisid, graniitgneisid, kristalsed kildad, kvartsiit, harvem marmor; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad.

Arhaikumi kivimid paljanduvad ulatuslikult näiteks Balti kilbil, Lääne-Austraalias ja Kanadas.

Arhaikumi maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake, mis tekkisid põhiliselt küll Proterosoikumis, kuid mille moodustumine algas juba Arhaikumi lõpus.

EluRedigeeri

Elu ilmus planeedile Maa mitte hiljem kui 2,7 miljardit aastat tagasi^[1]. Seega olid primitiivsed organismid (tsüanobakterid) olemas juba Arhaikumi lõpus. Teadetesse vanemate leidude kohta tuleb suhtuda väga ettevaatlikult. Viimasel ajal on paljud teated varasematest leidudest ümber lükatud.

Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all.

Elu teke on väga ebaselge küsimus. Algorganismid on tõenäoliselt sündinud tolleaegsete atmosfäärigaaside (ammoniaagi, metaani ja vesiniku) reaktsioonist Päikese ultraviolettkiirguse mõjul. Sel moel tekkinud suured ahelmolekulid kogunesid merelahtedesse. Selles keskkonnas jõudis molekulievolutsioon pikkamööda algeliste rakkudeni, mis tõenäoliselt olid võimelised ise oma paljunemist reguleerima. Täit selgust elu tekkimise viisi kohta siiski ei ole.

Põhja-Ameerika üle 2 miljardi aasta vanustest setenditest on leitud vetikate kõrval koguni meduusisarnaste olevuste jäänuseid.

Eelkambriumi eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Kivistised tekivad aga peamiselt luustiku või kestaga organismist.

Fotosüntees kujunes välja umbes 2,7 miljardit aastat tagasi. See oli väga oluline makroevolutsiooniline sündmus.

Ladestu

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ladestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.

Ladestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks Ordoviitsiumi ajastul (488...443 Ma) tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi ladestu. Maa ajalugu on alates Proterosoikumi algusest kuni tänaseni jagatud ajastuteks, millel on ülemaailmselt kokkulepitud nimed. Ladestud on Fanerosoikumi kivimite põhiliseks stratigraafilise liigestamise üksusteks.

Erinevate ajastute ja seega ka ladestute nimede ja paiknemise kohta geoloogilise ajaarvamise süsteemis vaata artiklit Geokronoloogiline skaala.

Sarnaselt kõigi teiste ametlike kronostratigraafiliste üksuste nimedega kirjutatakse ladestute nimed alati suure tähega.

Ladem

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ladem (inglise eonothem) on suurim kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladekondadeks.

Ladem on kivimkompleks, mis on tekkinud eooni jooksul. Näiteks Fanerosoikumi eooni (542...0 Ma) jooksul tekkinud kivimkiht moodustab Fanerosoikumi lademi. Maa geoloogiline ajalugu on jagatud kolmeks lademiks (eooniks). Need on, alates vanimast, Arhaikum, Proterosoikum ning Fanerosoikum, neist viimane kestab praegugi.

Mitte segi ajada lademega, mis on palju väiksem kronostratigraafiline üksus.

Ladekond

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ladekond (inglise erathem) on lademist väiksem kronostratigraafiline üksus.

Ladekonna moodustavad ladestud.

Ladekond on kivimkompleks, mis on tekkinud aegkonna jooksul. Näiteks Mesosoikumi aegkonna vältel tekkinud kivimid moodustavad Mesosoikumi ladekonna.

Ladestik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ladestik (inglise series) on ladestust väiksem kronostratigraafiline üksus.

Ladestiku moodustavad lademed.

Ladestik on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastiku jooksul. Näiteks Holotseeni ajastiku vältel tekkinud kivimid ja setted moodustavad Holotseeni ladestiku.

Lade

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus.

Lademeist koosneb ladestik.

Lade on kivimkompleks, mis on tekkinud ea jooksul. Näiteks Kaugatuma ea jooksul tekkinud kivimkiht moodustab Kaugatuma lademe.

Lademete nimed on piirkondlikud. Eestis kehtivad lademete nimed on peale Eesti kasutusel vaid lähiümbruses.

Mitte segi ajada lademiga, mis on suurim kronostratigraafiline üksus.

Iga (geoloogia)

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Iga (inglise age) on geoloogilise ajaarvamise väikseim ühik.

Ea jooksul tekkinud kivimid moodustavad lademe.

Näiteks Lontova ea jooksul moodustunud setenditest koosneb Lontova lade.

Ajastik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ajastik (inglise epoch) on geoloogilise ajaarvamise suuruselt neljas ühik eooni, aegkonna ja ajastu järel. Ajastik jaguneb igadeks.

Ajastiku jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladestiku.

Ajastikeks on näiteks Hilis-Juura ja Furong.

Geoloogia ajastud

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel. Ajastu jaguneb ajastikeks.

Ajastu jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladestu.

Ajastud on näiteks Kambrium, Juura ja Neogeen.

Geoloogilised ajastudRedigeeri

Ajastud on vanuse järjekorras järgmised:

• Proterosoikum ehk Agueoon
  • Paleoproterosoikum (aegkond)
    • Sider
    • Rhyac
    • Orosir
    • Stather
  • Mesoproterosoikum
    • Calymm
    • Ectas
    • Sten
  • Neoproterosoikum
    • Ton
    • Krüogeen
    • Ediacara
• Fanerosoikum (eoon)
  • Paleosoikum ehk Vanaaegkond
    • Kambrium
    • Ordoviitsium
    • Silur
    • Devon
    • Karbon
    • Perm
  • Mesosoikum ehk Keskaegkond
    • Triias
    • Juura
    • Kriit
  • Kainosoikum ehk Uusaegkond
    • Paleogeen
    • Neogeen

Aegkond

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna.

Kokku eristatakse kümmet aegkonda, mis kuuluvad kokku kolme eooni. Järjestatuna nooremast (ülal) vanemani (all) on need järgmised:

• kainosoikum
• mesosoikum
• paleosoikum
• neoproterosoikum
• mesoproterosoikum
• paleoproterosoikum
• neoarhaikum
• mesoarhaikum
• paleoarhaikum
• eoarhaikum

Aegkonnad ei ole ühesuguse pikkusega. Hilisemad aegkonnad on varasemaist tunduvalt lühemad, sest hilisema aja kohta on säilinud rohkem geoloogilist materjali.

Aegkonnad jagatakse ajastuteks, ajastud ajastikeks.

Arhaikum ja proterosoikum ei ole praegu kehtiva geokronoloogilise skaala kohaselt mitte aegkonnad, vaid eoonid.