Lähisekvatoriaalne kliimavööde
Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.
Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg.
Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.
Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg.
Kliimadiagrammid[muuda | muuda lähteteksti]
Lähisekvatoriaalne kliima
Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid.
Selle põhjuseks on ekvatoriaalsed õhumassid suvel ja troopilised õhumassid talvel. Seetõttu on seal suvel ekvatoriaalsed ja talvel troopilised tingimused.
Lähisekvatoriaalse kliima valitseb Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerika põhjaosas, Põhja-Austraalias ning Lõuna- ja Kagu-Aasias. Lähisekvatoriaalse kliimaga piirkonda nimetatakse lähisekvatoriaalseks kliimavöötmeks.
Temperatuur
Õhutemperatuur on troopilistes mussoonides ookeani kohal sama kõrge ja sama väikese aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas. Maismaal on aastane temperatuurikõikumine suurem ja suureneb üha koos geograafilise laiusega. Eriti on see märgatav Lõuna-Aasias, kus troopilised mussoonid tungivad üsna kaugele mandrile ja jõuavad sealjuures kõrgetele laiuskraadidele.
Brasiilias Mato Grosso osariigi pealinnas Cuiabás on keskmine temperatuur oktoobris +28 °C. Kui algavad suvemussoonid, mis toovad sinnakanti mereõhku, alaneb see kuni +27°-ni jaanuaris. Talvel langeb see +24°-ni juunis. Seega on aastane õhutemperatuuri kõikumine 4°.
Peaaegu samal laiusel Indias mere kaldal olevas Chennais on temperatuur juunis +32° ja jaanuaris +25°, mis teeb aastaseks kõikumiseks 7°. Seevastu sisemaal Varanasis on keskmine temperatuur mais +33°, juulis pärast suviste mussoonide algust +29°, aga jaanuaris langeb +16°-ni. Seega on temperatuuri aastane kõikumine 17°, mis on nende laiuste kohta väga suur.
Ida-Hiinas jõuavad troopilised mussoonid veel kaugemale põhja. See on jälgitav näiteks Shanghais. Augustis on seal keskmine temperatuur +27° nagu ekvaatori kandiski. Seevastu talvemussoonid, mis saabuvad kõrgetelt laiuskraadidelt, alandavad jaanuari keskmise temperatuuri +3°-ni ja aastane temperatuurikõikumine on 24°.
Lähisekvatoriaalses kliimavööndis on täheldatud ka maailma kõige kõrgema aastase keskmise temperatuuriga ala. See asub Punase mere edelakaldal Eritreas, kuhu vahel jõuab suvine mussoon lõunapoolkeralt, ületades Etioopia mägismaa. Sellelt langedes tõuseb tema temperatuur veelgi föönprotsessi käigus, mistõttu Eritreas täheldataksegi eriti kõrgeid temperatuure. Eritrea sadamalinna Massawa keskmine temperatuur on jaanuaris ja veebruaris +26°, aga juulis +35° ja aastas +30°.
Sademed
Lähisekvatoriaalses kliimas on kohati sademeid sama palju kui ekvatoriaalses kliimas, aga mida lähemale poolustele, seda enam sademete hulk langeb, eriti tasandikul.
Kõrgetel kallastel ja mäekülgedel, mis on avatud suvemussoonide poole, on sademed eriti suured. Guinea lahe rannikul tõusevad nad näiteks Guinea pealinnas Conakrys peaaegu 5000 mm-ni, Indias Cherrapundjis on täheldatud suurim aastane sademete hulk Maal: 11 020 mm. See viimane kehtib siiski kitsal maa-alal, üldiselt on Cherrapundji kandis aastane sademete hulk 5000 mm ja mujalgi Indias pole see suurem.
Lähisekvatoriaalsele kliimale on omane sademete hulga eriti suur aastaajaline kõikumine. Näiteks Kalkutas, kus aastane keskmine sademete hulk on 2730 mm, sajab detsembris kõigest 5 mm. Üldiselt sajab Indias 4 suvekuu jooksul, mil valitsevad suvemussoonid, 90% aastasest sademete hulgast. See kehtib ka teistel mandritel. Conakrys sajab juunist septembrini 3920 mm, aga detsembrist märtsini 15 mm. Sudaanis Hartumis, kus aastane keskmine sademete hulk on 135 mm (see on lähisekvatoriaalse kliima peaaegu kuivusrekord), sajab siiski juulist oktoobrini 130 mm sademeid, aga novembrist aprillini ei saja üldse midagi.
See mis sademete kohta kehtib ka pilvisuse ja õhuniiskuse kohta. Nende maksimum on suvel ja miinimum talvel. Näiteks Kalkutas on pilvisus juulis 84% ja jaanuaris 8%. India ida- ja keskpiirkondades heidavad puud kuiva talve ajaks koguni lehed maha.
Niisugusele kliimale on kõige sobivam taimestikuvöönd troopiline metsastepp ehk savann.
