Nordica, Nordic Aviation Group

Nordica (Aktsiaselts Nordic Aviation Group) on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri Tallinna lennujaam. LOT Polish Airlinesi platvormil teenindatakse lende 14 sihtkohta (2019). Nordica ja LOT Polish Airlines ühisettevõte Regional Jet OÜ pakub lennuteenuseid kokku 18 lennukiga nii Nordicale, LOT-ile, SAS-ile ja teenindab samuti mitmeid liine eri riikide kohalike omavalitsuste tellimusel ning pakub ka tšarterlennu teenuseid. Nordic Aviation Group (NAG) ettevõtte omanik on 100% Eesti Vabariik, Regional Jet OÜ omanikeks on 51% NAG ja 49% LOT.

Nordica
IATA ICAO Kutsung EE EST REVAL
Asutatud	25. september 2015
Alustas lende	8. november 2015 nimega Nordic Aviation Group 30. märts 2016 nimega Nordica
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Sõlmlennujaamad	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam, Stockholm, Kopenhaagen, Viin, Brüssel
Olulised linnad	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam Kopenhaageni lennujaam (Regional Jet OÜ) Stockholm, Viin, Kiiev, Vilnius
Boonusprogramm	Miles & More
Ühendus	Star Alliance
Tütarettevõtted	Regional Jet OÜ
Lennukeid	18
Sihtkohti	14 (lisaks Regional Jet OÜ ja tšarterlennuliinid)
Deviis	Eesti moodi eriline
Peakorter	Tallinn
Olulised isikud	Erki Urva (juhataja)
Veebisait	http://nordica.ee

Teenindus

Piletite broneerimisel ja lennuoperaatorina kasutatakse praegu Poola lennufirma LOT Polish Airlines süsteeme ja teenuseid, kuna oma kommertsplatvormi omamine on alustavale lennufirmale liiga kulukas ja kasutusvõimalus piiratud. 19. novembrini 2016 kasutati Sloveenia lennufirma Adria Airways kommertsplatvormi.

Ajalugu

Algus

Ettevõte asutati 25. septembril 2015 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega ja registreeriti äriregistris 9. oktoobril 2015. Juhatuse liikmeteks valiti Jaan Tamm (juhatuse esimees), Ahto Pärl (finantsjuht) ja Erik Sakkov (kommertsjuht), nõukogusse Peeter Tohver, Katrin Rasmann, Toomas Haidak ja Toomas Uibo. Lendude opereerimist alustati 8. novembril 2015 seoses senise rahvusliku lennufirma Estonian Air tegevuse peatamisega. Algselt kasutati nime Nordic Aviation Group.

NAG Groupi esimene lend väljus Tallinnast Amsterdami 8. novembril 2015 6.58, esimene eestikeelse teenindusega reis samal liinil 20. jaanuaril 2016 kell 18.10.

27. märtsil 2016 saabus Tallinna lennujaama esimene Nordica värvides lennuk.  30. märtsil võeti kasutusele Nordica bränd.

Sihtkohad

Nordica korraldab lende 19 sihtkohta (suvehooaja liinid arvestatud, sh Regional Jet OÜ lennuliinid).

	Lõpetatud
	Hooajaline
	Tulevikusihtkoht

Nordica praegused ja tulevased sihtkohad (sh tšarterlennuliinid)

Linn	Riik	IATA	ICAO	Lennujaam	Lende alustatud	Lennud lõpetatud	Märked
Aalborg	Taani	AAL	EKYT	Aalborgi lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Aarhus	Taani	AAR	EKAH	Aarhuse lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Amsterdam	Holland	AMS	EHAM	Amsterdami Schipholi lennujaam	8. november 2015	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Bergamo	Itaalia	BGY	LIME	Begamo lennujaam	?	toimiv	Hooajaline tšarterlennuliin
Berliin	Saksamaa	TXL	EDDT	Berliini Tegeli lennujaam	29. märtsist 2016	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Billund	Taani	BLL	EKBI	Billundi lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)
Brüssel	Belgia	BRU	EBBR	Brüsseli lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates aprill 2018)
Constanta	Rumeenia	CND	LRCK	Mihail Kogălniceanu Rahvusvaheline lennujaam	16. juunist 2018	29. september 2018	Lennud ainult Tallinnast
Edinburgh	Suurbritannia	EDI	EGPH	Edinburghi lennujaam	Plaaniti 28. mai 2016	Tühistatud enne avalendu[11]
Genf	Šveits	GVA	LSGG	Genfi lennujaam	?	toimv	Hooajaline tšarterlennuliin
Groningen	Holland	GRQ	EHGG	Groningeni lennujaam	19 september 2016	Lõpetatud 2018	Lennud Kopenhaagenisse, Brüssel (alates aprill 2018) ja München (alates aprill 2018)
Göteborg	Rootsi	GOT	ESGG	Göteborgi lennujaam	August 2017	Lõpetatud 2018	Lennud Tallinna, Varssavisse (lõpeb 29. juuni 2018) ja Kopenhaagenisse (SAS-i jaoks/ Regional Jet OÜ)[10]
Hamburg	Saksamaa	HAM	EDDH	Hamburgi lennujaam	16 mai 2017	Lõpetatud 2018	Lennud Tallinnast ja Varssavist (alustab 25. märts 2018)
Hannover	Saksamaa	HAJ	EDDV	Hannoveri lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Ibiza	Hispaania	IBZ	LEIB	Ibiza lennujaam	21. aprill 2018		Hooajaline tšarterlennuliin Groningenist
Kaunas	Leedu	KUN	EYKA	Kaunase lennujaam	Suvi 2017	Suvi 2017	Kasutatakse ainult suvel 2017 Vilniuse lennujaama ehitustööde tõttu
Kiiev	Ukraina	KBP	UUKB	Kiievi Borõspili lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Kiiev	Ukraina	IEV	UKKK	Kiievi Žuljanõi lennujaam	25. aprill 2018	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Kopenhaagen	Taani	CPH	EKCH	Kopenhaageni lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna (alates 27. aprillist 2018), Varssavisse (lõpeb 24. märts 2018), Groningeni ja Örebrosse. Lennud SAS jaoks (Regional Jet OÜ): Aarhus, Aalborg, Billund, Göteborg ja Hannover.[10]
München	Saksamaa	MUC	EDDM	Müncheni lennujaam	19. detsember 2015	toimiv[12]	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates aprill 2018)
Nice	Prantsusmaa	NCE	LFMN	Nice'i Côte d'Azuri lennujaam	16. aprill 2016	toimiv	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates 16. juuni 2018)
Odessa	Ukraina	ODS	UKOO	Odessa lennujaam	28. mai 2016	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse (lõpeb 1. juuli 2018)
Ohrid	Põhja-Makedoonia	OHD	LWOH	Ohrid "St. Paul the Apostle" Lennujaam	1. juunist 2018		Lennud ainult Tallinna
Oslo	Norra	OSL	ENGM	Oslo Gardermoeni lennujaam	8. november 2015	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Pariis	Prantsusmaa	CDG	LFPG	Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam	27. märtsist 2016	31. oktoober 2016[12]
Peterburi	Venemaa	LED	ULLI	Pulkovo lennujaam	15. maist 2017	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Riia	Läti	RIX	EVRA	Riia lennujaam	1. juulist 2018		Lennud ainult Varssavisse
Rijeka	Horvaatia	RJK	LDRI	Rijeka lennujaam	4. juuni 2016	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Salazburg	Austria	SZG	LOWS	Salzburgi lennujaam	?	toimiv	Hooajaline tšarterlennuliin
Split	Horvaatia	SPU	LDSP	Spliti lennujaam	17. aprill 2016	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Stockholm	Rootsi	ARN	ESSA	Stockholmi Arlanda lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse
Trondheim	Norra	TRD	ENVA	Trondheimi lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Varssavi	Poola	WAW	EPWA	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam	19 november 2016	toimiv	Lennud Tallinna, Odessasse (lõpeb 1. juuli 2018), Vilniusse, Kopenhaagenisse (lõpeb 24. märts 2018), Stockholmi, Göteborgi (lõpeb 29. juuni 2018), Riia (alustab 1. juuli 2018)[13]
Viin	Austria	VIE	LOWW	Viini lennujaam	27. märtsist 2016	[12]	Lennud ainult Tallinna
Vilnius	Leedu	VNO	EYVI	Vilniuse lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse
Örebro	Rootsi	ORB	ESOE	Örebro lennujaam	8 november 2015	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Kopenhaagenisse

Lennukipark

ES-ACF, Canadair CRJ-701ER

5. veebruari 2018 seisuga opereerib Nordica lende 16 lennukiga.

Nordica lennukipark

Lennuk	Kasutuses	Peatselt kasutuses	Kohti			Märked
			Äri	Tava	Kokku
Bombardier CRJ700	2		4	66	70	ES-ACE, ES-ACF
Bombardier CRJ900NG	10		—	88	88	ES-ACB, ES-ACC,ES-ACD ES-ACG,ES-ACH,ES-ACI,ES-ACJ, ES-ACK, ES-ACL,ES-ACM
ATR 72-600	6	1				Viis lendab SAS heaks, üks teenindab Nordica liine
Kokku	17

Nordica on kasutanud ka Smartlynx Estonialt liisitud lennukit Airbus A320-200 YL-LCN, Nextjeti ATP-sid (SE-MAL ja SE-MEX), BMI-lt liisitud lennukeid Embraer ERJ 145 (G-RJXF, G-RJXG ja G-RJXA) ning Carpatairi Fokker 100.

Statistika

Nordic Aviation Group teenindas esimese kolme kuu jooksul 58 468 reisijat. 2017. aastal teenindas Nordica 613 000 reisijat. 2018. aastal teenindas Nordica 760 000 reisijat.

Nordica reisijate koguarv kümnetes tuhandetes

Uuendatud: 28. veebruaril 2017

2018. aasta käive oli 107,7 mln eurot ja kahjum oli 5,4 mln eurot.

AS Pakker Avio

AS Pakker Avio on Eesti lennu- ja koolitusfirma. Nende põhitegevuseks on lennuteenindused ja piloodikoolitus.

Pakker Avio
Peakorter	Ülenurme lennujaam,  Eesti
Olulised isikud	Kalju Albert, Jüri Liivamägi, Räni Kruuse
Veebisait	http://www.pakkeravio.ee/

Lennukipark

Lennuki mudel	Arv	Reisijakohti	Kutsungid
Cessna 172	4	4	ES-ECF, ES-ECG, ES-VCW, ES-ECY
Cessna 152	2	2	ES-ECL, ES-ECX
Piper Navajo	1	8	ES-EPA
Robinson R-22	1	2	ES-HPK

AS Panaviatic

Panaviatic on 2009. aastal asutatud Eesti lennuettevõte, mis baseerub Tallinnas ning tegeleb tellimuslendudega.

Panaviatic
IATA ICAO Kutsung - VPC SOLAR
Lennukeid	6
Emaettevõte	Panaviatic Holding
Deviis	You decide. We fly.
Peakorter	Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn,  Eesti
Olulised isikud	Sven Sulg (Vastutav juht) Gabriel Sanchez (Lennundusosakonna juhataja, Meeskonna koolituse juht) Rene Panksep (Hoolduskorralduse juht) Sulev Niidumaa (Maapealse teeninduse juht)
Veebisait	http://www.panaviatic.com/

Lennukipark

Lennuki mudel	Seerianumber	Arv	Reisijakohti	Kutsungid
Learjet 31A	162	1	7	ES-PVH [4]
Learjet 60	302	1	7	ES-PVP [5]
Learjet 60	303	1	7	ES-III [6]
Learjet 60XR	372	1	7	ES-LVA [7]
Hawker 750	-	1	8	ES-PHR [8]

• 

  Learjet 60XR ES-LVA

 
• 

  Learjet 60 ES-PVP

 
• 

  Learjet 60 ES-III

 
• 

  Hawker 750 ES-PHR

 
• 

  Learjet 31A ES-PVH

Airest, FLYEST

Airest (AS Airest) on Eesti erakapitalil põhinev lennuettevõte, mis asutati 2002. aasta jaanuaris. Opereeriti regulaarse kauba- ja reisijateveoga Tallinna–Helsingi liinil. Airest oli Eesti ainuke siduja maailma suurima kullerteenuseid osutava firmaga UPS.

Airest
IATA ICAO Kutsung LS AEG AIREST CARGO
Asutatud	Jaanuar 2002
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Olulised linnad	Oslo, Göteborg, Düsseldorf, Budapest, Tallinn
Lennukeid	8
Sihtkohti	14
Deviis	Cargo aviation partner
Peakorter	Tallinn,  Eesti
Olulised isikud	Aleksei Lupitski
Veebisait	http://www.airest.ee/

Airest alates 2012

Alates 2012. aastast on Airest spetsialiseerunud kaubaveole. Lepingupartneriteks on üle maailma tegutsevad transpordi- ja logistikafirmad nagu UPS, TNT ja Lufthansa Cargo tütarettevõte time:matters.

2013. aasta juuliks on Airest sõlminud välislepinguid mahus 6,1 miljonit eurot, mis on orienteeritud 100-protsendiliselt ekspordile.

Tegutsetakse Lennuameti poolt 2012. aastal välja antud sertifikaadi alusel; kolmetäheline tähis: AEG; Telephony tähis: AIREST CARGO; Sitatex aadress: XH-TLL-AE (tüüp B: TLLAEXH).

2012. aasta lõpus avaldati ettevõtte uus imago ja koduleht.

11. juulil 2013 kinnitati Lennuametis AIREST'ile EASA osa 145 hooldusorganisatsiooni sertifikaat. AIREST hooldusorganisatsiooni (AIREST Technical Support) töövaldkond on SAAB 340 liini hooldus kuni 800FH (kaasa arvatud). Tallinna jaam hakkas tööle alates 1. augustist 2013.

2014 septembris sõlmis Airest lepingu viienda SAAB 340 ostuks. Lennuk registrinumbriga ES-LSE ja hüüdnimega Echo suundus lendama Ungari ja Rumeenia vahel.

2015. aasta algul täiendati lennukiparki kuuenda SAAB 340 lennukiga, mille soetamist aitas rahastada KredEx.

15. septembri 2014 seisuga lendab Airest 14 sihtkohta ja omab 4 hooldusjaama.

Airesti lennukid on aktiivsed järgmistes Euroopa linnades: Arad, Baden-Baden, Billund, Budapest, Cluj-Napoca, Göteborg, Helsingi, Jönköping, Malmö, Stavanger, Stockholm, Tampere, Tallinn ja Turu.

31. augustil 2015 teavitas Airest uue brändi algatamisest nimega FLYEST, mille tegevuseks on reisijate tellimuslendude teenuse innoveerimine ja ka sise- ning rahvusvaheliste lendude pakkumine. Esimene FLYEST brändi all opereeriv lennuk SAAB 340 koodiga ES-LSF alustas sama päev ka tellimuslende Eesti rahvuslikule lennufirmale Estonian Air liinidel Stockholm - Tallinn - Peterburi.

Lennukipark alates 2012

Saab 340AF in Tallinna lennujaam

2015. aasta märtsi seisuga:

• 6 Saab 340A reg.nr. ES-LSA, ES-LSB, ES-LSC, ES-LSD, ES-LSE, ES-LSF, ES-LSG ja ES-LSH.

Lennukipark enne 2012

2006. aasta augusti seisuga:

• 3 Let L-410 UVP-E reg-nr ES-LLA, ES-LLB ja ES-LLC

• 1 Antonov 26B Tallinn - Helsingi liin, reg-nr EW-246TG

Neil on kaubamärk FLYEST.

FLYEST on lennuettevõtte Airest kaubamärk, mille all ettevõte pakub reisijate tellimusvedusid.

FLYEST
IATA ICAO Kutsung LS AEG AIREST CARGO
Asutatud	august 2015
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Olulised linnad	Stockholm, Tallinn, Peterburi
Lennukeid	1
Sihtkohti	3
Deviis	"Bringing Aviation To People"
Peakorter	Tallinn, Eesti
Olulised isikud	Avo Tölpt, Janek Valdma, Erko Kundla, Toomas Liiva
Veebisait	http://www.flyest.eu/

Seni kaubavedusid pakkunud Airest teatas uue kaubamärgi loomisest 31. augustil 2015.

Lennukipark

Saab 340AF Tallinna lennujaamas

Esimene lennuk SAAB 340 registreerimisnumbriga ES-LSF alustas 31. augustil 2015 tellimuslende Eesti rahvuslikule lennufirmale Estonian Air liinil Stockholm–Tallinn–Peterburi.

Enimex

OÜ Enimex oli 26. septembril 1994 asutatud Eesti lennufirma, mis lõpetas tegevuse 2007. aastal.

Enimex
IATA ICAO Kutsung - ENI ENIMEX
Asutatud	26. september 1994
Lõpetas lennud	2007
Kodulennujaamad	Tallinna lennujaam
Peakorter	Tallinn

Enimexi Antonov An-72

Lennukid

Ettevõte on kasutanud järgmisi lennukeid:

• Antonov An-28
• Antonov An-72
• BAe ATP

Õnnetused

Enimexil juhtus tegevusaja jooksul kolm rasket ja kolm kergem õnnetust, rasketes hukkus kokku 6 inimest.

• 23. september 1998 – kaotas Niitvälja golfiväljakult lende sooritanud Enimexile kuulunud ja eralendu teinud kerglennuk X-32 ES-UHA ringilennul kiiruse ning põrkas vastu maad. Piloot sai kergeid ja lennuk tõsiseid vigastusi. Õnnetuse põhjustasid piloodi vähene ettevalmistus ja lennundusnõuete jäme rikkumine.

• 29. november 1999 – tegi Enimexi lennuk An-28 ES-NOF kaubaveolennul Rootsist Poolasse hädamaandumise Goleniowis heinapõllul 30 kilomeetrit sihtlennuväljast eemal, kuna lennukil lõppes kütus. Kolm pardal olnud inimest ja kaup ei saanud viga. Lennuki ninaosa sai kraavivajumisel nii tõsiseid vigastusi, et lennuki lennukõlblikkuse taastamine ei olnud otstarbekas. Lennuki kütus lõppes ootamatult, kuna lend oli halvasti ette valmistatud.

• 21. juuni 2000 – kaotas Enimexile kuulunud ja eraisikule renditud kahekohaline ujukitega kergelennuk X-32 Bekas ES-UHU huvilennul Pärnu jõe kohal juhitavuse, kukkus vette, purunes ja uppus. Lennuki piloot sai raskeid vigastusi ja suri 18 päeva hiljem haiglas, lennukis olnud kümneaastane poiss suri saadud ajukahjustustesse. Uurimine selgitas, et õnnetuse põhjustas pööris, mille tingis piloodi valitud vähene lennukiirus.

• 23. november 2001 – ELK lend 1007, mida teenindas Enimexi lennuk Antonov AN-28 ES-NOV kukkus halva ilmaga maandumisel alla. Lennuki pardal oli kolm meeskonnaliiget ja 14 reisijat. Õnnetuses hukkus kaks reisijat ja Lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse. Õnnetusega seotud kohtuprotsess kestis 9 aastat, aga kedagi süüdi ei mõistetud.

• 21. aprill 2002 – Antonov An-72 ES-NOP kukkus Indoneesias maandumisel alla. Õnnetuses keegi surma ei saanud, aga lennuk läks mahakandmisele.

• 10. veebruar 2003 – Enimexi Antonov AN-28 (ES-NOY) kaubalennuk kukkus kohe pärast Tallinna lennujaamast startimist metsa. Õnnetuses hukkusid mõlemad piloodid ja pardal olnud mehaanik sai vigastada. Õnnetuse põhjustas mootori rike.

Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid

AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid (rahvusvaheliselt ELK Airways) oli Eesti lennufirma aastatel 1991–2001

ELK Airways
IATA ICAO Kutsung S8 ELK
Asutatud	1991
Lõpetas lennud	2001

Lennufirma alustas tegevust kolme lennukiga Tupolev Tu-154, aja jooksul on lende teenindanud ka Let L-410, BAe Jetstream 31 ja Tupolev Tu-134A. Tegevuse lõpetades anti üks Tu-134, ES-LTA Eesti Lennundusmuuseumile.

23. novembril 2001 juhtus renditud Enimexi lennukiga Antonov An-28 õnnetus, milles hukkus kaks inimest.

Copterline lennuõnnetus

Copterline'i lennuõnnetus toimus 10. augustil 2005 Tallinna–Helsingi liinil lennanud kopteriga Sikorsky S-76. Lennufirma Copterline'i kopter kukkus Naissaare ja Aegna vahel Tallinna lahes vette, umbes 1,8 meremiili kaugusel Viimsi poolsaarest ja Aegna saarest 1,9 meremiili edelas. Kukkumiskoha koordinaadid on 59° 32′ 33″ N, 24° 43′ 51″ E.

Copterline'i lennuõnnetus
Õnnetusse sattunud kopter 2002. aastal.
Intsidendi ülevaade
Kuupäev	10. august 2005
Põhjus(ed)	Esiservo rike
Reisijaid	12
Meeskond	2
Hukkunuid	14 (kõik)
Ellujääjaid	0
Tõusis õhku	10. augustil 2005 12:39 Tallinn
Sihtkoht	Helsingi
Lennufirma	Copterline

Kell 12.39 startis Copterline'ile kuuluv kopter Sikorsky S-76C+ (registritähis OH–HCI) Tallinnast regulaarlennule Helsingisse. Kolm minutit hiljem, kell 12.42 kukkus see Aegna saare juures merre ja uppus lühikese aja jooksul. Kõik pardal olnud 14 inimest – 12 reisijat ja kaks meeskonnaliiget hukkusid. Reisijatest oli pardal kuus Soome, neli Eesti ja kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku, kopteri piloodid olid Soome kodanikud. Kõigi ohvrite surma põhjus oli uppumine.

Pääste- ja pinnaletõstmisoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev Kati, piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, Eesti mereväe laevad Vaindlo ja Wambola, Veeteede Ameti laev EVA-320, kaubalaev Baltic Trader, piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev Merikarhu, Soome päästekopter Puma ning Eesti ja Soome tuukrid. Suurõnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.

Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe kopteripiloodi, soomlasest kapteni Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt. Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati kraanaga varustatud Soome merepäästelaeva Seili. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter Tallinna Vene-Balti sadamasse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.

Kopteriõnnetuses hukkusid:

• Peter Fredriksson (1964)
• Lydia Riis Hamburgen (1918)
• Mary Elizabeth Hamburgen (1958)
• Onni Matti Kopperi (1944)
• Carolina Kremenetski (1983)
• Ruta Kruuda (1967)
• Tapio Hannes Kuikko (1951)
• Seppo Antero Peurala (1948)
• Seija Marjut Ruotsalainen (1952)
• Ari Kalevi Seger (1954)
• Kristel Soll (1965)
• Liisa Suuster (1983)
• Pentti Olavi Vainio (1946)
• Jarkko Varjo (1961)

14. septembril 2005 avalikustatud lennukatastroofi põhjuste uurimiskomisjoni esialgses aruandes jäid selle suurõnnetuse põhjused ebaselgeks. Oli märgitud, et helikopter oli tehniliselt korras, ilmastikutingimused lennuks sobivad ja meeskond kopteri juhtimiseks vajaliku pädevusega. Samuti ei leitud märke tulekahjust ega lindude või muude objektide sattumisest kopteri mootorisse õhus. Kindlaks oli tehtud, et kopteri turbiinmootorid säilitasid töövõime lennu lõpuni ning kopteri konstruktsioonid purunesid alles kukkumisel vastu veepinda. Pardal olnud inimeste surma põhjustas raporti kohaselt uppumine. Katastroofi põhjusena toodi kopteri sattumine mingisse eriolukorda, mis põhjustas kopteri tugeva hälbe tavapärastest lennuparameetritest ning kutsus lõpuks esile kopteri juhitamatu langemise. Katastroofi lõpparuanne avaldati 11. augustil 2008.

Õnnetuse põhjus

Hüdrovõimendi (esiservo) uurimisel Ameerika Ühendriikides selgus, et selle kolvipea küljest oli lahti koorunud osa plasmameetodil peale kantud kattekihist.

Kattekiht on vase ja alumiiniumi segust. Kaks suuremat kattekihilt eraldunud tükki ummistasid servo ühe juhtkraani kanalitest, millega paratamatult kaasnes servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud rootori labade seadenurga ootamatult järsk muutus. Pilootidel ei olnud võimalustki kopterit 35 sekundi kestel, mis neil keereldes kukkumisel oli jäänud, kontrolli alla saada.

Copterline OÜ

Copterline oli Eesti-Soome lennufirma, mis lendas helikopteriliinil Tallinnast Helsingisse. Lennud toimusid helikopteriga AgustaWestland AW139; varem on kasutanud ka helikopterit Sikorsky S-76.

Copterline OÜ oli Eestis registreeritud lennuoperaator, FastClass Oy Soomes registreeritud asutajafirma, kes vastutas helikopterite hoolduse eest.

Aastast 2013 pole ettevõte Eesti-Soome vahelisi lende opereerinud, vaid on keskendunud Põhjamere sektorile.

Avies

Avies on 1991. aastal asutatud Eesti lennufirma, mis baseerub Tallinnas ning tegeleb liini-, tellimus- ja kaubalendudega. 26. juunil 2015 kuulutas Harju maakohus välja ettevõtte pankroti, millest hoolimata jätkati lennutegevust. 1. aprillil 2016 peatas Eesti lennuamet kuueks kuuks ettevõtte tegevusloa.

Avies opereeris Eestis lende Tallinnast Kärdlasse ja Kuressaarde.

Regulaarlennud

Avies sooritas regulaarlende järgmistel liinidel:

• Tallinn–Kärdla
• Tallinn–Kuressaare
• Tallinn-Stockholm Arlanda
• Tallinn-Pajala
• Pajala-Lulea
• Stockholm Arlanda–Mora–Sveg
• Stockholm Arlanda–Hagfors–Torsby

Lennukipark

Aviesi lennuk Jetstream 31 Kärdla lennujaamas

Lennukipark

Lennuk	Kasutuses	Reisijakohti
Jetstream 31	8	18
Hawker 750	1	8
Learjet 60	2	7

Uurimine ja kriitika

Eesti lennufirma Avies on sattunud Rootsis uurimise ja kriitika alla. Rootsi lennuamet on Eestist küsinud ka informatsiooni, kui põhjalikult on lennufirmat inspekteeritud, sest lennukid ei ole piisavalt täpsed ning osad reisid jäetakse ära. Märtsis 2015 tühistas Rootsi lennuamet liiniveolepingud ning keeldus sõlmima uusi, tuues põhjenduseks puudujäägid teeninduses ning suutmatuse tagada ohutust ning kvaliteetseid lende.

Samuti peatas Eesti lennuamet 1. aprillil 2016 kuueks kuuks ettevõtte tegevusloa, sest ettevõttel oli lahendamata 47 puudust, mille kõrvaldamise tähtaeg oli 24. märtsil 2016.

Air Livonia

Aktsiaselts Air Livonia oli Pärnumaal tegutsev Eesti ettevõte.

Air Livonia
IATA ICAO Kutsung — LIV LIVONIA
Lõpetas lennud	30.04.2006
Kodulennujaamad	Pärnu lennujaam
Lennukeid	0 (varemalt 3)
Veebisait	Airlivonia.ee

Firma eelkäija asutati 1994. aastal aktsiaseltsi Baltic Aeroservis nime all, aktsiaselts Air Livonia alustas ametlikult tegevust septembris 1997. Aastatel 1994–2006 tegeles firma tellimus-, kauba- ja liinilendudega, selle kodulennujaamaks oli Pärnu lennujaam. Lennufirmana oli Air Livonia ICAO koodiks LIV.

Esimestel tegevusaastatel kasutas ettevõte rahvuslikult lennukompaniilt Estonian Air renditud lennukeid. 1995. aastal hakati tegema regulaarlende Kihnu saarele. 1996. aastal lisandus ka marsruut Pärnu–Ruhnu–Kuressaare, kus esialgu veeti ainult kaupa, hiljem aga ka reisijaid. Aastatel 2001–2003 osutati lennuteenust ka liinil Tallinn–Kärdla.

1990. aastate lõpul ostis firma kolm Nõukogude Liidus valmistatud lennukit: 2 Antonov An-28 ja 1 Antonov An-2.

Air Livonia lõpetas regulaarlennud 30. aprillil 2006, põhjendades seda liinide vähese kasumlikkusega ja An-tüüpi lennukitega seotud kõrgete kuludega Euroopa Liidus.

Hiljem tegeles firma kütuse jaemüügi ja tellimuslendudega. Äriregistri andmetel tegutseb ettevõte praegugi, kuid selle täpsema tegevuse kohta andmed puuduvad.

Aktsiaseltsi Air Livonia omanikuks ja tegevjuhiks on Ants Aringo. Esimestel tegevusaastatel oli firma ametlik aadress Pärnu linn, alates 2000. aastast on see registreeritud Sauga vallas asuvas Eametsa külas.

Lennukipark

Lennuki tüüp	Lennukeid	Reisijaid	Lisainfo
Antonov An-28	2	18	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 1160 km
Antonov An-2	1	12	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 900 km

An-28

Sihtkohad

Sihtkohad olid regionaalsed: Eesti saared Kihnu, Ruhnu, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnu.