Romantismi heliloojad

Romantismiajastul (19. sajand) oli muusikas palju tähtsaid heliloojaid. Mõned nendest olid: Johann Strauss (Austria), Franz Schubert (Austria), Robert Schumann (Saksamaa), Richard Wagner (Saksamaa), Johannes Brahms (Saksamaa), Fryderyck Chopin (Poola), Giuseppe Verdi (Itaalia), Jean Sibelius (Soome), Edward Grieg (Norra), Pjotr Tšaikovski (Venemaa), Modest Mussorgsky (Venemaa),  Mihhail Glinka (Venemaa).

Ülesanne:

Vali üks romantismi helilooja ning tee temast umbes 5 lk pikkune esitlus, mis sisaldab ühe tema teose analüüsi (mis tunded ja mõtted sul tulid kui sa seda teost kuulasid) ja tema tähtsamaid teoseid. Ning esitles seda umbes 15 minutit.

Klassitsism muusikas

Klassitsism oli muusikas 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni.

Franz Joseph Haydn: (1732-1809)

Pani aluse sünfoinilisele muusikale ja klassikalisele muusikale (kitsamas tähenduses). Laulis kooris, kapellmeister, sümfooniaorkestri asutamine, tegutses Londonis. Lõi klassikalise ooperi. Lõi 106 sünfooniat, 78 keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, 16 ooperit. Ta lõi kontserdeid, kus üks pill mängis soolot ja sümfooniaorkester mängis tausta. Ta lõi ka 16 avamängu, laule, näidendimuusikat, üle 300 rahvalaulu seade.

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791):

Ta elas Viinis. Lõi oopereid, üle 50 sümfoonia, kammermuusikat, keelpillikvartette, klaverisonaate. Tuntuimateks Mozarti ooperiteks on: „Võluflööt“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“.

Ludvig van Beethoven (1770-1827):

Klassitsismi ja romantismi üleminekuhelilooja. 

Ta elas Viinis. Tegi kontsertreise. Elu teises pooles oli kurt. Ta tegi muusikat, mis oli seinast-seina. Ta lõi sonaate, 9 sümfooniat, 32 klaverisonaati, kontserteid, klaverimuusikat, kammermuusikat erinevatele pillidele, 11 avamängu, 112 laulu.

Barokkmuusika

Barokkmuusika tähtsaimateks esindajateks olid Johann Sebastian Bach (1685-1750), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Antonio Vivaldi (1678-1741). Antonio Vivaldit võib pidada baroki ja klassitsismi üleminekuheliloojaks.

Johann Sebastian Bach (1685-1750):

Bach tõi muusikasse pooltoonid.

Bach tegutses erinevates (Saksamaa) õukondades organistina: Armstadt, Mündhausen, Weimar, Köthen, Leipzig. Ta kirjutas 3 oratooriumi, üle 300 kantaadi, Matteuse Passioni, Johannese Passioni, Missa h-moll, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti, 6 itaalia süiti, 6 Brandenburgi kontserti, palju oreliteoseid, instrumentaalset kammermuusikat, „Hästi tempereeritud Klaviir“, Zadok the Priest.

Georg Friedrich Händel (1685-1759):

Händel rändas palju ringi: Hamburg, Itaalia, London, Hannover. Tegi 40 ooperit (Rinaldo, Julius Caesar, Xerxes), oratooriumeid (Messias, Concerto Grosso), orkestri süidid (Veemuusika, Tulevärgi muusika), Sonaadid, Prelüüdid, Kantaadid.

Antonio Vivaldi (1678-1741):

Itaalia helilooja. Reisis palju. Tegi aastaaegade kontserdid (Kevad, Suvi, Sügis, Talv). Lõi 94 ooperit, 92 sonaati, 4 oratooriumi, avamänge, kantaate. Baroki ja klassitsismi üleminekuhelilooja.

Teadaanne

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Blogi autor annab teada, et ta lõi uue blogi, milles tuleb rohkem juttu tema isiklikest arvamustest. 

Tolle blogi eesmärk on jagada arvamusi ja kõike, mis seostub looduskaitse ja rohelise poliitikaga. 

Teemadeks on seal erinevad teadusharud. Põhiliselt loodusteadused, aga ka majandus, politoloogia ja filosoofia. Mõnikord ka mõni muu teema. Kuid ka üksikud usundid ja blogi omaniku või artikli autori arvamused ja teadusvälised teemad.

Nagu seegi pole ka minu teine blogi pole otseselt seotud ühegi maailmavaatega ja teise blogi eesmärgiks on leida võimalus, kuidas inimkond ja loodus saaksid planeedil maa rahulikult koos eksisteerida. Ilma suurte keskkonnamõjude ja inimtsivilisatsiooni arengutaseme märkimisväärse languseta.

Nii nagu selles blogis, üritan ma ka teises blogis olla teaduspõhine.

Teise blogi nimi on ROHEBLOGI (bioroheline.blogspot.com).

Muusika ajalugu kuni 19. sajandini

Kuni 8. sajandini oli muusika ühehäälne. Edaspidi muutus muusika mitmehäälseks. 8. sajandist-16.sajandini oli polüfooniline mitmehäälsus. 16.sajandist-18. sajandini oli polüfoonilise ja homofoonilise mitmehäälsuse üleminekuperiood ning edaspidi on ainult homofooniline mitmehäälsus.

Polüfooniline mitmehäälsus - mitmehäälsus, kus kõikidel häälerühmadel on võrdne tähtsus.

Homofooniline mitmehäälsus - mitmehäälsus, kus üks häälerühm on teistest tähtsam (viisihääl ehk meloodiahääl), teised häälerühmad on saatehääled.

13.-16. sajand: gooti stiil

14.-17. sajand: renessanss

17.-18. sajandi esimene pool: barokk (kuulsaimad esindajad: Bach, Händel, Vivaldi)

18. sajandi teine pool-19. sajandi algus: klassitsism (kuulsaimad esindajad: Haydn, Mozart, Beethoven)

19. sajand: romantism

Eesti muusika esimesed...

Esimesteks Eesti heliteosteks on koorilaulud (mõnikord peetakse selleks ka sünfooniaid).

Esimesteks Eesti puhkpilliorkestriteks on Torma pasunakoor ja Väägvere pasunakoor

Esimesteks Eesti laulu- ja mänguseltsideks on 1865. aastal Tallinnas asutatud Estonia ja 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine.

Esimene Eesti üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus.

Esimesed Eesti heliloojad-asjaarmastajad olid Aleksander Säebelmann-Kunileid, Karl August Hermann, Aleksander Eduard Thomson ja Friedrich Säebelmann

Esimeseks Eesti diplomeeritud helikunstnikuks oli Johannes Kapel

Esimeseks Eesti naisheliloojaks oli Miina Härma.

Esimese Eesti sümfooniaorkestri asutas 1900. aastal Tartus Aleksander Läte.

Esimeseks suurkujuks Eesti heliloominguks oli Rudolf Tobias.

Eesti kammermuusika rajajaks saab pidada Rudolf Tobiast.

Esimeseks Eesti orelikunstnikuks peetakse Miina Härmat, kuid selleks võib pidada ka Peeter Südant.

Esimeseks Eesti lauljatariks oli Aino Tamm.

Esimeseks Eesti diplomeeritud klaverikunstnikuks võib pidada Theodor Lennata.

Eesti esimene teatrimaja avati 1906. aastal Tartus ning selle nimeks sai Vanemuine.

Esimeseks Eesti kõrgeimaks muusikaõppeasutuseks võib pidada 1919. aastal avatud Tallinna kõrgeimat muusikakooli. Selle esimeseks direktoriks oli Mihkel Lüdig.

Eesti rahvusliku koorimuusika rajajateks olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Esimeseks Eesti kunstiküpseks rahvuslikuks ooperiks oli 1928. aastal esietendunud Evald Aava ooper „Vikerlased“.

Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajajaks võib pidada Heino Ellerit.

Eesti esimesteks heliloojate koolkondadeks võib pidada Heino Elleri koolkonda ja Artur Kapi koolkonda.

Eesti esimeseks rahvuslikuks balletiks võib pidada 1943. esietendunud Eduard Tubini balletti „Kratt“.

Punasefiguuriline stiil

Punasefiguuriline stiil on muistsetes kultuurides kasutatav maalimisviis (näiteks vaasidel), mis on mustafiguurilisest stiilist hilisem. Punasefiguurilises stiilis on figuurid ''punasevärvilised'' ja taust on tume. Seda vaasistiili kasutati näiteks Vana-Kreekas ja etruskite kultuuris.

Mustafiguuriline stiil

Mustafiguuriline stiil on Vana-Kreeka vaasimaali stiil.

Mustafiguuriline stiil

Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine.
Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.

Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist

• Sophilos (590–580 eKr)
• Andokides (550–525 eKr)
• Exekias (u 550–525 eKr)

Herakles ja Geryoneus Atika mustafiguurilisel amforal, millel on kasutatud ohtralt kattevärvi. Umbes 540 e.Kr, tänapäeval Müncheni riiklikus antiigikogus.

Keraamikatöökoda Korintose pinax'il. Umbes 575/550 e.Kr, leitud Penteskouphias, tänapäeval Pariisis Louvre'is.

Ida-Joonia kahenäoline kantharos. Umbes 540 e.Kr, tänapäeval Müncheni riiklikus antiigikogus.

Mustafiguuriline stiil (ka mustafiguuriline keraamika või mustafiguuriline vaasimaal) on üks vanakreeka keraamika põhilisi tehnikaid ja stiile. Eriti levinud oli see 7.–5. sajandil eKr, ent viimased kasutusjuhud ulatuvad isegi 2. sajandisse eKr. See eristub stilistiliselt varasemast orientaalsest stiilist ning hilisemast punasefiguurilisest stiilist.
Figuurid ja ornamendid maaliti vaasipinnale siluetisarnaste kujudena. Peened kontuurid kraabiti sisse enne põletusprotsessi. Detaile sai toetada ja esile tõsta kattevärvidega (peamiselt valge ja punane). Mustafiguurilise stiili keskuseks oli algselt kaubanduskeskus Korinthos, hiljem Ateena. Teisi olulisi tootmiskohti on teada Lakooniast, Boiootiast, Kreeka idaosast ja Itaaliast. Eriti Itaalias kujunesid välja eristiilid, mis olid vähemasti osaliselt mõeldud etruski turule. Etruskide hulgas olid kreeka mustafiguurilised vaasid väga populaarsed, nagu näitab impordi suur osakaal. Kreeka kunstnikud valmistasid etruski turu jaoks eripartiisid, mis erinesid kuju ja dekoori poolest tavalisest toodangust. Etruskid rajasid ka omaenda mustafiguurilise keraamika tööstuse, mis rajanes kreeka eeskujudele.
Mustafiguuriline stiil oli esimene kunstistiil, mis tõstis esile suurel hulgal kunstnikuisiksusi. Mõned neist on teada õigete nimedega, teiste kohta kasutatakse teaduskirjanduses tinglikke nimetusi. Eriti Atikas tegutses ohtralt nimekaid kunstnikke. Mõned keraamikud viisid läbi erinevaid uuendusi, mis sageli mõjutasid vaasimaalijate tööd või olid ise neist mõjutatud. Nii musta- kui ka punasefiguurilises stiilis vaasid on vanakreeka mütoloogia ja ikonograafia tähtsamaid allikaid, samuti on need teatud määral olulised Antiik-Kreeka igapäevaelu uurimisel. Alates hiljemalt 19. sajandist on need vaasid olnud sagedaseks uurimisobjektiks.

Valmistamisviisid

Herakles ajab Kerberost enda ees. Kerberos on ühe pea ähvardavalt Heraklese poole pööranud ja lööb teda oma madudest sabaga. Bucci maalija kaelamfora, ebaõnnestunud põletus. Umbes 540 eKr, leitud Vulcist, tänapäeval Müncheni riiklikus antiigikogus.

Vaasimaali aluseks on maalitav pind ehk vaas, millele kantakse kujutised. Keraamika vormid vaheldusid antiigis moevooludena. Mõned neist tulid periooditi tagasi, teised asendati aja käigus uutega. Neid kõiki ühendas samasugune valmistamisviis. Pärast vaasi savist vormimist see kuivatati. Töökodasid juhatasid pottsepad, kellel oli äriomanikena ühiskonnas kõrgem seisund.
Ei ole selge, mil määral olid pottsepad ja maalijad identsed. Arvatavasti tegelesid tootmisperioodil maalimisega suurel määral pottsepad ise, ent värvati ka teisi maalijaid. Pottseppade ja maalijate seost on siiski raske rekonstrueerida. Paljudel juhtudel (nt Tleson ja Tlesoni maalija, Amasis ja Amasise maalija või ka Nikosthenes ja maalija N) ei ole autorsust võimalik üheselt määrata, ehkki sageli eeldab märkimisväärne osa teaduskirjandusest, et maalija ja pottsepp on identsed. Autorlsses saab aga kindel olla ainult siis, kui vaasil on nii pottsepa kui maalija allkiri.
Maalijad, kes võisid olla kas orjad või käsitöölised, töötasid põletamata vaasidega. Mustafiguurilise stiili puhul kanti motiivid vaasi pinnale saviglasuuriga, mis põletamise käigus muutus mustaks. Tegemist ei olnud värviga tavapärases tähenduses, sest glasuur koosnes samast materjalist, mis anuma valmistamiseks kasutatud savi, erinedes vaid osakeste suuruse poolest. Esmalt kanti kõik motiivid pintslisarnase instrumendiga vaasi pinnale. Vahejaotused ja detailid toodi esile kraapimise teel, nii et ilmus nähtavale vaasi savipind. Edasiste detailide esiletoomiseks kasutati sageli savipigmente – punast ja valget ornamendi, rõivaste või rõivaosade, juuste, loomakarvade, relvaosade ja muu jaoks. Ka naiste naha kujutamisel kasutati sageli valget pigmenti. See, kas vaasimaal õnnestus, selgus alles pärast keerukat kolmeosalist põletusprotsessi. Alles selle käigus tuli nähtavale savi punane ning pealekantud glasuuri must toon.

Geomeetriline stiil

Geomeetriline stiil on Vana-Kreeka vaasimaali stiil.

Geomeetriline stiil

9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht-geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena.
Geomeetriline periood jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u 900–850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u 850–770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770–700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi.

Geomeetrilises stiilis amfora
u. 725–700 eKr.
Louvre'i muuseum, Pariis

Geomeetriline stiil on üks Vana-Kreeka keraamika stiilidest. Geomeetriline stiil sai alguse umbes 900 aastat eKr ja seda kasutati eriti laialdaselt 8.–7. sajandil eKr. Geomeetriline stiil arenes välja Ateenas.
Dekooris kasutati palju geomeetrilisi elemente, millele lisandusid hiljem stiliseeritud inimese ja loomakujutised. Esimesed inimesekujutised ilmusid umbes 770 aastat eKr.
Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine.

Kohalike omavalitsuste valimissoovitused

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tere

Juba sellel aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Hääletusnädal on 11.-17. oktoober. E-hääletamine ja eelhääletamine on 11.-16. oktoober  kell 9-20. Vallakeskustes (kell 12-20) ja enda kodukohas hääletamine (kell 9-20) on 11.-14. oktoober. Kõikides valla jaoskondades hääletamine on 15.-16. oktoober kell 12-20. Kodus hääletamine on 15.-17. oktoober kell 9-20. Ja 17. oktoober on valimispäev, kus muidugi saab selle linna või valla elanik valida igas valla valimisjaoskonnas.

Niisiis:

Põhimõtted:

- Minu ja kandidaadi võimalikult suur maailmavaateline sarnasus.

- Minule tuntud kohalik inimene.

- Inimene, kes päriselt hakkab volikogus tööle, mitte ei ole peibutuspart.

- Inimene, kes tunneb hästi oma praegust töövaldkonda.

- Inimene, kellel on ideed, mida ta päriselt suudab täita.

- Inimene, kelle soovid sarnanevad minu omadega.

Minu vald:

Ühesõnaga, kandidaat peab väärtustama elurikkust ja mitmekesisust selle igas vormis (geneetiline, bioloogiline, ökoloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne...). Inimesi tuleb kohelda võrdselt (k.a.vähemused, näiteks LGBT inimesed.). Inimestele tuleb läheneda personaalselt, arvestades inimeste eripäradega. Puid tuleb raiuda nii vähe kui võimalik ja vajalik ning kohe kindlasti ei tohi seda teha kaitsealadel (antud juhul vapramäe-vellavere-vitipalu maastikukaitsealal.),

Ootused:

 Elva ujula ehitatakse spordihoone taha, Arbi järve äärde. Elva linn on sellel aastal Euroopa Spordipealinn. Neli aastat tagasi lubas praegune linnavõim ehiytada Elvasse ujula ja spordihoone. Täideti oma lubadusest, aga ainult pool. Spordihoone ehitati valmis, aga ujula jäi ehitamata.

Verevi ranna äärde rajatakse rannahoone.
LGBT+ turva ala. Nad on kaitstud kiusamise eest.
Igasuguse mitmekesisuse kaitse.
Loodus- ja keskkonnakaitse
Igasuguste ehitiste ehitamisel raiutakse võimalikult vähe puid.
Ehitada viimased puuduolevad lõigud, nii et valmiks kergliiklustee Elvast Tartusse.
EHHF, kohvikutepäevad, Tartu Maraton ja Elamusfestival peavad säilima.
Vabaduste kaitse.

Arbi järve äärde tuleb ka vetelpääste.