Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

teisipäev, 11. veebruar 2020

Muusika mõisted

#

.ac3 – .avi – .mp3 – .mpeg – .mpeg4 – .ogg – .rm – .rma – 0 – 1 – 10 – 11 – 12 – 12/16 – 12/8 – 12-taktiline bluus – 19. sajandi muusika – 2 – 2/2 – 2/4 – 2/8 – 20. sajandi muusika – 2-step garage – 3 – 3/16 – 3/2 – 3/4 – 3/8 – 4 – 4/2 – 4/4 – 4/8 – 4-beat – 5 – 50ndate järgnevus – 5/4 – 6 – 6/16 – 6/4 – 6/8 – 604 – 7 – 8 – 8va – 9 – 9/4 – 9/8

A

a – A – a battutaa cappellaa duea piacerea prima vistaa vistaa tempoa tre – AAC – aafrika muusika – aaria – ABA – ABACA – ABACABA – ABBA – abiheli – abijoon – abinoot – abreviatuur – absoluutne kuulmine – absoluutne muusika – aburukuwaaccelerandoaccompagnatoacid houseacid jazzacid rockacid technoad libad libitumadagiettoadagioadagissimo – Adobe Audition Ardour – ADSR – A-duur – aeglane valss – aer – aerofon – affettuosoaffretando – afroameerika töölaulud – afrobeat – afro-reggaeafro-soulagitato – Agnus Dei – agoogika – air – ais – aisis – ajaviitemuusika – Akai – akompanement – akolaad – akord – akordi heli – akordi pööre – akordimärk – akordion - akordiväline heli – aktsent – akusmaatiline heli – akustika – akustiline kitarr – akustiline muusika – alamheli – album – aldivõti – aleatoorika – aleatooriline muusika – all anticoalla brevealla capriccioalla marciaallargandoallegrettoallegro - Alleluiaallemande – alpisarv – alt – alteratsioon – alteratsioonimärk – altereeritud heli – alterheli – altereeritud helirida – altereeritud intervall – alternatiivne muusika – alternative countryalternative hip hopalternative metal – alternatiivrokk – altflööt – altsaksofon – altviiul – alusheli – amabile – Amati – ambientambient grooveambient houseambient techno – ambitus – ambroosiuse laul – ameerika muusika – ameerika popmuusika – ameetrilisus – a-moll – amorosoamplifier – amplituud – analoogsalvestus – anarhofuturism – anarho-skinhead – ancoraandanteandantino – anglees – anglikaani kirikumuusika – animato – donna Anna – ansambel – antifon – antrakt – aoid – aplaus – aplikatsioon – aplikatuur – appassionato – araabia muusika – arabesk – archiarcoardente – ariett – arioso – ariooso – Armeenia muusika – arpa – arpedžeeritud akord – arpedžo – arpeggio – arranžeerija – arranžeering – ars antiquaars novaars subtilior – artikulatsioon – artikulatsioonimärk – arvutimängumuusika – arvutimuusika – as – Aserbaidžaani muusika – ases – As-duur – as-moll – assai – assamblaaž – aste – astmeline suurus – ašuug – atonaalne helirida – atonaalne laad – atonaalne muusika – atonaalsus – attaccaattacca al sequel – Audacity – audio mastering – audiovisuaalne muusika – audiovisuaalne süsteem – augmentatsioon – aukhuulik – aulos – Austria muusika – avalik kontserdielu – avamäng – avangardism – avangardmuusika – āvāzāvāz-e afshārī – "Ave Maria" – avvivando

B

b - back music - backround music - bagatell - bajaan - balalaika - ballaad - ballett - ballettsümfoonia - bandoonium - bandžo - banduura - barbaro - barbiton - bard – bariton – baritonivõti – baritonsaksofon – barkarool – barokkmuusika – barokktrio – barreevõti – bass – bass (pill) – bassettklarnet – bassettsarv – bassflööt – bassi – bassivõti – basskitarr – bassklarnet – bassobatteriabasso continuobasso ostinato – bass-saksofon – basstromboon – basstrumm – basstrummi pedaal – battutabayāt-e Eşfahānbayāt-e Kurdbayāt-e Turkb.c. – B-duur – beatbox – Beatles – bebop – Bechstein – bekaar – bekarr – bel canto – bemoll – bebopberceusebig band – bigbänd – biidermeier – biitmuusika – "bis!" – bitonaalsus – black metalblackened death metalblue notesbluegrassbluesblues balladblues rock – blull – bluus - bluusiheli – b-moll – bocca chiusa – Bolshoi – bombardoon – bongo – Bosnia ja Hertsegoviina muusika – Brasiilia muusika – boogie woogie – boolero – bossanoova – boston – branlebrassbrevisbrillantebriobrioso – britpop – Bsplayer – bufo – bugi-vugi – Bulgaaria muusika – burdoon – burlesk – burree – buzuki – buugivuugi – bänd

C

c – C – cacciacadenzacakewalkcalandocalypsocambiarecampanecampanellicanariecantabilecantatacantigacantocantus"cantus est!"cantus figuratuscantus firmuscantus planuscanzonecapocapricciocapriccioso – Carnegie Hall – Casio – cassacastagnetticavatinaCb. – CD – CD-mängija – CD-pleier – CD-ROM – CD-RW – C-duur – celestacellocelticceltic metalcembalocentces – Ces-duur – cesesC.f.Cfg.chaabicha-chachaconne – Chamberlin – chansoncharlestonchitarrachiusochorusC.i.ciacconacimbalo – Cimze seminar – cinelliciscisis – Cis-duur – cis-moll – Cl.clarinettoclavecinclavicembaloclavinet – Clavivox – c-moll – coda (kooda) – col arcocol legnocomescomodoconcon amorecon arcocon briocon forzacon fuococon motocon sordinoconcertinoconcerto – concerto grosso – conductuscontinuocontrabassocontrafagottocool jazzcopertoCor.cornettocornocorocountry musiccouranteCredocrescendo – Cubase – C-võti

D

d – D – d&bd’n’bda camerada capoda capo al fineda capo al segnoda chiesadal segnod.c.dastgāh – DAT – DCC – D-duur – death metaldeath rockdeath technodecisodecrescendo – deetsim – delicatodelicamentedes – Des-duur – deses – des-moll – detašee – diabolus in musica – diapasoon – diatoonika – diatooniline helilaad – diatooniline helirida – diatooniline laad – didžeriduu – diees – digitaalklaver – digitaalne heli – digitaalsalvestus – Digital audio editor – diktaat – diktofon – diminuendo – diminutsioon – dirigeerimine – dirigent – dis – Discman – discothequedisisdiscantus – disko – diskomuusika – diskor – diskoteek – dis-moll – dispositsioon – dissonants – dissonantsi emantsipatsioon – ditüramb – divertisment – divisi – Divxplayer – DJ – d-moll – DNB – do – do-bemoll-mažoor – dodekafoonia – dolcedolentedoloroso – Do-mažoor – do-minoor – do-diees – Do-diees-mažoor – do-diees-minoor – dolcedoloroso – dombra – dominant – dominanthelistik – dominantkvintsekstakord – dominantsekundakord – dominantseptakord – dominanttertskvartakord – domra – Donaueschingeni muusikapäevad – dooria – doppio movimentodoublédramma giocosodrammaticodrum and bassdrum’n’basd.s. – džembe – džiig – džaiv – džässmuusika – dubldiees – dudukk – dudukk (Bulgaaria) – duett – duett (žanr) – dultsimer – dumka – duo – duo – duodeetsim – duool – duur – duurid – duur-moll-süsteem – dux – DVD – DVD-A – dünaamika

E

e – E – easy listeningecossaise – edetabel – eDonkey – E-duur – eellöök – eelmäng – eeltakt – eeslaulja – eesti džässmuusika – eesti estraadimuusika – eesti folkmuusika – eesti kantrimuusika – eesti koorilaul – eesti lõõtspill – eesti muusika – Eesti Muusikaakadeemia – eesti ooper – eesti operett – eesti popmuusika – eesti punkmuusika – eesti rahvamuusika – eesti räppmuusika – eesti rokkmuusika – Eesti Top 40 – effid – eis – ekspositsioon – ekspressionism – eksprompt – elektrikitarr – elektriorel – elektripillid – elektriviiul – elektroakustiline muusika – elektrofon – elektrooniline muusika – elektrooniline muusikainstrument – elektrooniline rock – elektrooniline trumm – EMI – e-moll – enharmonism – enharmooniline heli – enharmooniline helistik – enharmooniline intervall – éntechno – erhu – ERSO – es – Es-duur – esietendus – esiettekanne – esimene hääl – esimene viiul – esinemine – esinemispalavik – esitus – esituspraktika – es-moll – ESP EX seeria – espressivo – estampii – Estonia (klaver) – Estonia (kontserdisaal) – Estonia (teater) – estraad – estraadiansambel – estraadimuusika – estraadiorkester – etniline džäss – etnodžäss – etnomusikoloogia – etteaste – ettevalmistatud klaver – etüüd – eufoonium – europop – Eurovisiooni lauluvõistlus – Eurovisiooni tantsuvõistlus

F

f – F – fa – fa-mažoor – fa-minoor – fa-diees-mažoor – fa-diees-minoor – fado – fagotikontsert – fagott – failijagamissüsteem – Fairlight CMI – faktuur – falsett – fan-club – fanfaar – fantaasia (muusika) – Fantastiline sümfoonia – fashioncore – faux bourdon – F-duur – Fender Rhodes – fermaat – FF – fiidel – fikseeritud vormid – filharmoonia – filmimuusika – fis – Fis-duur – fis-moll – fl – FLAC – flamenko – flažolett – flauto – flauto piccolo – flötist – flöödikontsert – flöödisonaat – flööt – flüügelhorm – f-moll – foks – fokstrott – folk metalfolk musicfolk rock – folkmuusika – fono – fonograaf – fonogramm – formant – forminks – forteforte fortissimofortissimo – fraas – free jazzfreestylefrottola – fugaato – fugett – funk – funk metal – funktsionaalharmoonia – funktsionaalne harmoonia – fuocofuriosofusionfusion jazz – futurism – fuuga – Fuugakunst – F-võti – fänn – fännamine – fänniklubi

G

g – G – gamelan – gamelani muusika – gangsta rap – garaažibänd – garaažimuusika – garage rock – gavott – G-duur – generaalbass – generaalpaus – ges – Ges-duur – giguegiocosoGiovane Scuola – gis – giustoglissando – g-moll – goa – goljaar – gong – gospelmuusika – graafiline notatsioon – grammofon – grammofoniplaat – gravegrazioso – gregooriuse koraal – groupie – grunge – grupetto – Gruusia muusika – güiro – gusli – G-võti

H

h – H – haamerklaver – habaneera – habanera - Halleluuja – hammondi orel – hang – hanon – hardangeri viiul – hard househard rockhardcore hip hophardcore musichardcore punkhardcore techno – harf – harfist – harjad – harmoniseerimine – harmoonia – harmooniline intervall – harmooniline mažoor – harmooniline minoor – harmoonium – hassápiko – havai kitarr – H-duur – heavy-mehed – heavy metal – hekelfon – heksahord – heksakord – heli – heliintensiivsus – heli põhinimetus – heliallikas – heliaste – helikaart – helikandja – helikestus – heliklass – helikon – helikõrguslik ulatus – helilaad – helilint – helilooja – helilooming – helimass – heliobjekt – helioperaator – helipea – helipilt – heliplaat – helipult – heliredel – helirežissöör – helirea kulgevad astmed – heliriba – helirida – helisagedus – helisalvestus – helispekter – helistik – helistike sugulus – helisüntees – helisüsteem – helitugevus – helivõimendus – helivõimendussüsteem – helivältus – hemiool – heliülesvõte (helisalvestus või fonogramm) – helletus – heptatoonika – Hermann – heterofoonia – hi-hat – hiina muusika – hiina popmuusika – Hiiu kannel – hiphop – hip househip-hop – His master’s voice - Hispaania muusika - Hispaania rahvalik muusika – hitt – h-moll – HMV – Hohner – homofoonia – Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus – horror punk – Horvaatia muusika – hothousehouse music – huik – hullumisstseen – hully-gully – humoresk – hunt – huulik – hällilaul – hääl – häälekool – häälerühm – häälestus – häältejuhtimine – hümenaios – hümn – hümnoodia

I

I aste – idiofon – IDM – II aste - iiri muusika – III aste – imitatsioon – impetuoso – impressionism – imprompt – improvisatsioon – improviseerimine – incalzando – India muusika – India klassikaline muusika – India popmuusika – indie popindie rockindustrial musicindustrial metalindustrial rock – inglise muusika – inglise popmuusika – inglissarv – inglise valss – inspiratsioon – instrument (muusika) – instrumentaalansambel – instrumentaalkontsert – instrumentaalmuusika – instrumentalist – internetiraadiod – interpolatsioon – interpreet – interpretatsiooniteooria – intervall – intonatsioon – intoneerimine – inventsioon – inversioon – isorütmika – Itaalia muusika – itk – IV aste

J

jaapani muusika – jaapani popmuusika – jahisarv – džäss – jazz bluesjazz fusion – džässmuusika – jazz rap – jauram – jenka – džaiv – joig – JO-LE-MI – joodeldamine – jo-võti – J-pop – juhtseptakord – juhuslik alteratsioonimärk – jungle – juugend – jänesehuik – järellöök – järgnevus

K

kaanon – kabaree – kabuki – kadents – kahekordne lesthuulik – kaheksandiknoot – kaheksandikpaus – kajamasin – kakofoonia – kaksikpedaalnui – kalvinistlik kirikumuusika – kalüpso – kammeransambel – kammerkoor – kammermuusika – kammerorkester – kammipill – kandleansambel – kangelaslaul – kangling – kannel – kantaat – kantri – kantrimuusika – kantrimuusika ansambel – kantsoon – kanuun – kapell – kapellmeister – kapritšo – karaoke – kariljon – karjapasun – karmoška – karnataka muusika – kassettmagnetofon – kassettmakk – kastanjetid – kastraat – kauamängiv plaat – kaunistav heli – kaunistused – kausshuulik – kavantiin – kaver – keel – keelpillid – keelpillikvartett – keelpillikvintett – keelpillitrio – keelpilliorkester – korrelatsioon – kehapill – kellamäng – kerge muusika – keskendatud laad – kestus – kille – kinnor – kirikulaul – kitara – kitarood – kitarr – kitarrist – klaasharmoonika – klahvakordion – klapa – klarnet – klarnetikontsert – klassikaline kitarr – klassikaline muusika - klassikaline naisbluus – klassitsism – klaster – klaver – klaverikontsert – klaverikoondis – klaverikvartett – klaverikvintett – klaverimeister – klaverisonaat – klaveriduo – klaveritrio – klavessiin – klaviatuur – klaviir – klavikord – klavissett – klezmer – klubimuusika – kobarakord – kogumikalbum – kohvikumuusika – kolmas pedaal – kolmekümnekahendiknoot – kolmekümnekahendikpaus – kolmkõla – koloratuur – koloratuursopran – komma – kompositsiooni eriala – kompositsioonimeetod – kompuutrimuusika – konkreetne muusika – konn – konservatoorium – konsonants – kontrabass – kontrabassist – kontrabassklarnet – kontrafagott – kontrapunkt – kontratenor - kontserdimaja – kontserdisaal – kontsert – kontsert (barokk) – kontsert (muusikažanr) – kontsert kahele viiulile – kontsertiin – kontsertiina – kontsertmeister – kooda – koolimuusika – koomiline ooper – koor – koori vanem – koorijuht – koorijuht (peadirigent) – koorimuusika – kopeerimiskaitse – koraal – koraaliprelüüd – kordofon – koreograafia – Korg – kornet – korpuspillid – koto – krihv – kristlik kantrimuusika – kromaatiline helirida – kromaatiline kannel – kromaatilisus – kromatism – kroncong – krotala – krummhorn – ksülofon – kuiv signaal – kuljused – kulminatsioon – kunstmuusika – kuplee – kupüür – kurant – "kurat muusikas" – kuueteistkümnendiknoot – kuueteistkümnendikpaus – kuularid – kuuldelävi – kuuldeline analüüs – kvadrofoonia – kvart – kvartett – kvartett (žanr) – kvartool – kvartsekstakord – kvindiring – kvint – kvintool – kvintsekstakord – kvintett – kvintett (žanr) – kõlakast – kõlakoda – kõlalaud – kõlapilt – kõlapulgad – kõlapulk – kõlarid – kõlavärvimeloodia – kõnelaul – kõrgusklass – kõrgustähistus – kõrvaklapid – kõrvalheli – käristi – käsikellad – käsitrumm – Küprose muusika – Kyrie eleison

L

la – La Scala – laad – labajalavalss – label – la-bemoll-mažoor – lacrimosa – ladina-ameerika muusika – ladina-ameerika tantsud – laenamine – laiendatud tonaalsus – la-mažoor – laïká – lambada – lamentoso – la-minoor – larghettolargissimolargo – Laste Eurovisiooni lauluvõistlus – lastekoor – lastelaulud – lastemuusika – lastemuusikakool – latin music – laul – lauleldus – laulik – laulja – laulmine – lauluhääl – laulukaar – laululava – laulumäng – laulupidu – lauluväljak – lause – lauto – lavaline liikumine – Leedu muusika – leelo – legaatokaar – legatissimolegato – lehepill – lehest lugemine – lehmakell – leinamarss – leinamuusika – lento – lesthuulik – lestkeel – leviit – levimuusika – libreto – liedliederliedertaffel – liftimuusika – lihtintervall – liikumine – liitheli – liitintervall – liitkontrapunkt – limiit – litaania – literatuur – litofon – liturgiline muusika – live-elektroonika - lo-fi muusika – lokria – lokulaud – loomulik mažoor – loomulik minoor – loop – LP – luterikoraal – luukamber – lõõtspill – löök – lööklaul – löökpillid – löökpillimängija – löökpillinui – lühike arpedžo – lüüdia – lüüra

M

m.d.m.s.ma non troppo – maailmaesiettekanne – maailmamuusika – maailmatuur – Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu – madrigal – madrigalikomöödia – maestosomagister cantandi – magnetofon – magnificat – magnifikaat – Makedoonia muusika – makk – malagassi muusika – mandoliin – mandoliiniorkester – mandoola – manuaal – marakas – marimba – marimbafon – marsimuusika – marss (muusika) – marsirütm – martellato – mastering – masterdamine – masurka – matusemuusika – mažoor – mažoorkolmkõla – mažoorne helirida – mazurka – MD – media player – meditatsiooniline muusika – meelelahutusmuusika – meeskoor – meeskoorilaul – meetrum – melism – mellotron – meloodia – meloodiline intervall – meloodiline mažoor – meloodiline minoor – membraanpillid – membranofon - menestrel – meno mosso – mensuraalnoodikiri – mensuur (noodikiri) – menuett – mess – metalmetal rock – metallofon – metronoom – Metropolitan Opera – metsasarv – metsasarvekontsert – metsoforte – metsopiano – metsosopran – metsosopranivõti – mezza vocemezzo fortemezzo pianomf – mi – mi-bemoll – mi-bemoll-mažoor – mi-bemoll minoor – MIDI – mikrofon – mikrointervall – mikrointervallika – mikrokassett – mikropolüfoonia – mikrotonaalsus – miksimine – miksolüüdia – mi-mažoor – mi-minoor – miniatuur – minidisk – minimalism – minimalistlik muusika – minoor – minnesinger – minstrelite muusika – missa – Missa solemnis – mitmehäälsus – modaalne laad – modaalne džäss – modaalrütmika – moderaator – moderato – modulatsioon (harmoonia) – modulatsioon (helisüntees) – Moldova muusika – moment – monofoonia – monokord – monoodia – Montenegro muusika – moodswinger – Moog – mordent – morzando – Moskva Konservatoorium – motett – motiiv – mousikē – mp – MP3 – MPEG – MTV – mudel – mudilaskoor – multivalentne muusikaanalüüs – MusE – museem – musica ficta – Musicmatch – mustad klahvid – mustlasmuusika – muusa – muusika ajalugu – muusika elementaarteooria – muusika infootsing – muusika kopeerimine – muusika näidendile – muusika väljendusvahendid – muusika õpetamine – muusika tõmbamine – muusikaakustika – muusikaalbum – muusikaelu – muusikaesteetika – muusikafilosoofia – muusikafolkloristika – muusikainstrument – muusikainstrumentide liigitus – muusikakeskus – muusikakool – muusikakriitika – muusikakäsikiri – muusikal – muusikalaad – muusikalavastus – muusikaline hulgateooria – muusikaline kirjeldus – muusikaline ootus – muusikaline parameeter – muusikaline pinge – muusikaline seade – muusikaline struktuur – muusikaline täringumäng – muusikaliteratuur – muusikamatemaatika – muusikapala – muusikapaleograafia – muusikapedagoogika – muusikaproduktsioon – muusikaprodutsent – muusikariist – muusikapsühholoogia – muusikasemiootika – muusikastiil – muusikažanr – muusikateadlane – muusikateadus – muusikateater – muusikateooria – muusikatermin – muusikatööstus – muusikavideo – muusikavorm – muusikaõpetaja – muuvi – märg signaal – müra (muusika)

N

Napoli sekstakord – naiskoor – naturaalne häälestus – naturaalpillid – nelikõla – neljal käel mängimine – Néo kýma – neobarokk – neoklassitsism – neoromantism – Nero – Nero showtime – neuma – new age music – nokturn – nomos – nonett – nonett (žanr) – noodigraafika – noodijoon – noodijoonestik – noodikiri - noodilipp - noodipea – noodist laulmine - noodivars – noodivõti – noon – noor koolkond – noot - Noot (väljaanne) – notatsioon – nu metal – number – numbernotatsioon – numbriooper – nummerdatud bass – nuppakordion – näppekeelpillid – näppepillid – nüüdismuusika – nüüdismuusikaansambel – nyckelharpa

O

Oberheim – oboe – oboe d'amore – oboekontsert – oboesonaat – octobassoff-beat - ofertoorium – ofikleid – okariin – oktaav – oktaavmandoliin – oktaavis mängimine – oktav (registripiirkond) – oktett – oktett (žanr) – ondes Martenot – ooper – ooperilaulja – ooperiteater – oopus – opera buffaopera seria – operett – oratoorium – orel – oreli pedaal – oreli registrid – orelimängija – orelimuusika – orelivile – orelpunkt – organist – organistrum – organum – originaal – orkester – orkestra – orkestratsioon – orkestreerimine – orkestrijuht – orkestrikellad – orkestriteos – orkestritrummid – ornament – osa – osaheli – ossiaostinato

P

paaniflööt – paaristants – padespann – paiaan – Paiste – pajupill – pala – Panasonic – paraad – parafoonia – parameeter – pardipill – parkapzuk – parmupill – paroodia – partii – partitsell – partituur – passacaglia – passakalja – passioon – pasun – paus – pavaan – pedaal – pedaalnoot – pedaalnui – pedalisatsioon – peegel – pentatoonika – performance – periood – Peterburi Konservatoorium – pianissimo – pianist – pianopiano pianissimo – pide – pidekaar – pikk arpedžo – pikoloflööt – pill – pillikeel – pillimees – pillimängija – pillitundmine – pillivõimendi – pilt - pingipill – piraat-CD – piraatlus – piraatmuusika – piraatplaat – pitsikaato – pizzicatopku – plaadi kirjutamine – plaadi põletamine – plaatinaplaat – Play – plektron – plena – plokkflööt – poco a poco – poistekoor – poistebänd – polka – polkarütm – polonees – polüfoonia – polütonaalsus – pommer – poodium – poogen – poogenkeelpillid – poogenpillid – poolnoot – poolpaus – popkantri – popmuusika – pop-punk – portatiivorel – portato – positiivorel – positsioon – poster – post-rock – posttonaalne muusika – powerpower-trio – prantsuse muusika – prantsuse popmuusika – precipitato – prelüüd – prestissimopresto – priim – primadonna – Pro Tools – producer – produtsent – programmiline muusika – progressiivne džäss – progressiivne muusika – progressive houseprogressive metal – progressiivne rokk - proosula – prožektor – protestantlik koraal – psalm – psalmoodia – psalteerium – psühhoakustika – psühhedeelne muusika – psybientpsychedelic chilloutpsychedelic folkpsychedelic musicpsychedelic reggaepsychedelic rockpsychedelic soulpsychedelic trancepsytrancepzuk – Ptolemaiose häälestus – puhas häälestus – puhas kvart – puhas kvint – puhas oktav – puhas priim – puhkpill – puhkpillid – puhkpillikvintett – puhkpilliorkester – pulmalaulud – pulmamuusika – punctum contra punctumpunk rock – punkt – punktmuusika – puupill – puäntillistlik muusika – põikflööt – põispill – põsepill – pööre

R

r and br&b – raaga - raggaragtime – rahvalaul – rahvalauluansambel – rahvalik muusika – rahvamuusik – rahvamuusika – rahvamuusikaansambel – rahvamuusikaorkester – rahvamuusikapidu – rahvapilliorkester – rahvatants – Rahvusromantism – raï rallentando – religioosne muusika Iraanis – repertuaar – RAM – range stiili polüfoonia – räppmuusikarap metalrap music – rapsood – rapsoodia – rasta – rataslüüra – ravanahatha – rave – re – re-mažoor – re-minoor – RealPlayer – REAPER – rebekk – rebétiko – re-bemoll-mažoor – re-bemoll-minoor – re-diees minoor – reekviem – refrään – reggae – regilaul – register (muusika) – register (heliallikas) – register (helikõrguspiirkond) – register (hääl) – reinlender – reiv – relatiivne noodisüsteem – remiksimine – re-minoor – renessanss – repriis – resonants – responsoorium – restoranimuusika – retrograad – retsitatiiv – retsiteerimine – revolutsioonilised laulud – rhytm and bluesricercar – rida – rinforzandoritardandoritenutorock and rollrokkmuusikarock'n'rollrockabilly – rockerid – rokkmuusik – rokkooper – Rock Summer – rocksteady – rõhk – rokabilli – rokkimine – rokkmuusika – rokkooper – rokokoo – Roland – romanss – romantiline muusika – romantism – rondellus – rondo – rondoo – rondovorm – Rooma koolkond – roop – Rosegarden – rubato – rumba – Rumeenia muusika – runolaul – RW – räpp – räppar – räppimine – räppmuusika – rühm – rütm – rütmifiguur – rütmimasin – rütmimuusika – rütmisilbid

S

saade – SACD – sadul – sakraalmuusika – saksa estraadimuusika – saksa muusika – saksa popmuusika – saksofon – saksofonist – salm – salmik – salongiorkester – samba – sampler – sankvaltap – saraband – sarangi – satanic rock – saund – Schenkeri analüüs – scherzandoscherzoscordaturascratching – seade – seeria – seeriamuusika – segakoor – segno – sekstett (žanr) – sekund – sekundakord – sekst – sekstakord – sekstett – sekstis mängimine – sekstool – sekulaarne muusika – sekund – sekvents – seltskonnatants – semibrevissenza sordino – septakord – septett – septett (žanr) – septim – septool – Serbia muusika – serenaad – seriaalne meetod – serpent – setu kannel – setu leelo – setu rahvalaul – shashmaqom – si – Si-mažoor – si-minoor – Sibelius – Si-bemoll-mažoor – si-bemoll-minoor – "silencium ad cantum!" – simbel – singel – singspiel – sitar – silpnimetus – skertso - skomorohh – slide – Slovakkia muusika – Sloveenia muusika – smorzando – sol – Sol-bemoll-mažoor – sol-diees-minoor – Sol-mažoor – sol-minoor – solfedžeerimine – solfedžo – solist – solmiseerimine – Solresol – sonaaditsükkel – sonaadivorm – sonaat – sonaat-allegro vorm – sonaat-sümfooniline tsükkel – sonatiin – sonogramm – soolo – soololaul – soome rahvamuusika – soome tango – sopran – sopranivõti – sopransaksofon – sordiin – sordiini all – sostenutosotto voce – SoulSeek – soundsound track – spatsialisatsioon – spinett – spirituaal – staar – stabat materstaccato – stakaato – standardtants – star – STC – Steinway – stepptants – stereo – stereofoonia – stradivaarius – strihh – stringendo – stseen – subdominant – subitosul ponticellosul tastosuomisaundi – surf – surf rock – suupill – suur sekst – suur sekund – suur septim – Suur Teater – suur terts – suur trumm – suure trummi pedaal – suured kolmkõlad – suurendatud kolmkõla – suurendatud kvart – suurendatud kvint – suurendatud priim – suurendatud sekst – suurendatud sekund – suurendatud septim – suurendatud terts – sving – sõrmistik – sõrmeseade – sõrmestus – Sweep – swing – sõjaväemuusika – sõu – sämpel – sämpler – sämplimine – süit – süldimuusika – süldimuusikabänd – sült – sümfoniettorkester – sümfoonia – sümfooniaorkester – sümfooniline muusika – sümfooniline poeem – sünkoop – sünkopeerimine – süntesaator - süsteem (noodikiri) – süvamuusika – süürinks – Synclavier

Š

sha‘bī – šalmei – šansoon – šlaager – šofar

Z

zadžaal – zeïmpékiko – zemirot – zoomusikoloogia

Ž

žiig

T

tabel – tabulatuur – takt – takti paus – taktijoon – taktilöömine – taktimõõt – taldrikud - talk boxtambora – tamburiin – tamtamm – tango – tantsuline žanr – tantsumuusika – tantsusüit – tapeedimuusika – tarantella – taust – taustalaul – taustalauljad – taustamuusika – tavandilaulud – teatri muusika-ala juhataja – teatrimuusika – technotechno music – teddyboyd – teema – teema variatsioonidega – teine Briti invasioon – teisendusteooria – teismeliste popp – teine viiul – tekno – temperatsioon – tempereerimine – tempereeritud häälestus – tempo – tenorsaksofon – tenuto – teremin – terts – tertsdeetsim – tertskvartakord – tertsett – tertsett (žanr) – tertsis mängimine – tervepaus – tervetaktipaus – tessituur – tetrahord – tetrakord – ti – tibutants – tiento – tigu – tiibklaver – timpan – tintinnabuli – tokaata – tom-tom – tonaalne helirida – tonaalne laad – tonaalne muusika – tonaalsus – töölaulud – Toomas-koor – toon – toonika – tooniline suurus – töötlus – top – topelt-tertsid – torm ja tung – torre – torukellad – torupill – tour - tractus – "Traktaat harmooniast" – trance – transkriptsioon – transponeerimine – transponeeriv muusikainstrument – trecento (muusika)tre corde – treen – tremolo – tremolo-kang – trend – trendimuusika – triangel – tribüün – triller – triloogia – trio – trio – triool – Tristani-akord – tritoon – trombonist – tromboon – trompet – trompetist – troop – trubaduur – trummar – trummikomplekt – trummimasin – trummimängija – trummipulgad – trummitüdrukud – truväär – tsent – tsesuur – tsirkusemuusika – tsitter – tsükkel – tšastuška – tšatša – tšelesta – tšello – tšellokontsert – tšellosonaat – tugiheli – tušš – tuuba – tuulekannel – tuulepõhi – tuur – tähtnimetus – täisnoot – täistoonhelirida – tämber – tüdrukutebänd – Türgi muusika – txalaparta

U

u.c. – ukulele – ulatus – una corda – undeetsim – underground music – unisoon – unplugged – USB-mälupulk – ut – uud – uus Viini koolkond – uusbarokk – uusklassitsism – uuskomplekssus – uusromantism – uusvokalism

V

V aste – vaatus – vaba laad – vaba stiili polüfoonia – vagant – vaikus – vaimulik muusika – valged klahvid – Valgevene muusika – valgusmuusika – valiha – valsirütm – valss – vanaaja muusika – vanamuusika – vanamuusikaansambel – Vanemuine – variatsioon – variatsioonid – variatsioonivorm – VCD – veerandnoot – veerandpaus – vene muusika – Veneetsia koolkond – Venemaa muusika – vesper – VI aste – vibraato – vibrafon – vibrato – vihuela – VII aste – Viini klassikaline koolkond – viiul – viiuldaja – viiuli perekond – viiulikontsert – viiulisonaat – viiulivõti – Vikerraadio – vilepill – villanella – vinüülplaadimängija – vinüülplaat – vioola – viola d'amoreviola da gambaviolinovioloncello – vioola – viola da gamba – violoon – virbel – virbliplank – virelai – Virgin – virginaal – virtuoos – virtuoossus – visand – visual kei – Viva – vivace – vokaalansambel – vokaalansambel (žanr) – vokaal-instrumentaalansambel – vokaalmuusika – vokaalpolüfoonia – vokaalsümfooniline muusika – vokaalteos – vokaliis – vokalist – volti subitovoluntary – vuvuzela – võimas rühm – võimendus – võrdtempereeritud häälestus – võtmemärgid – vähendatud juhtseptakord – vähendatud kolmkõla – vähendatud kvart – vähendatud kvint – vähendatud oktav – vähendatud sekst – vähendatud sekund – vähendatud septim – vähendatud terts – vähikäik – väike juhtseptakord – väikekannel – väike sekst – väike sekund – väike septim – väike terts – väike trumm – väikepala – väikesed kolmkõlad – väli – väljenduslaad – vältus

W

wagneri tuuba – Walkman – WAV – Weltmeister – Winamp – Windows Media Player – Windvd – wood – Woodstocki festival

Õ

õllelaulud

Ü

ühehäälsus – ühtlaselt tempereeritud häälestus – üldlaulupidu – ülemheli – ülepuhumine

X

Y

Yamaha –

esmaspäev, 10. veebruar 2020

Nüüdismuusika, Uus muusika

Nüüdismuusika ehk uus muusika on muusikas üldmõiste, mis hõlmab uutes muusikasuundadesmuusikastiilides ja uuenduslike kompositsioonimeetodite abil loodud muusikat 20. sajandi algusest tänapäevani. Nüüdismuusika alla kuuluvad kõik tänapäevased muusikastiilid (reggae, räpp, rokk, bluus, R&B, diskomuusika, elektrooniline tantsumuusika jne...), uusbarokk, uusklassitsism, uusromantism, uusimpressionism.
Nüüdismuusika mõiste on kasutusel nii süva- kui ka levimuusikas.
Väljend "nüüdismuusika" ehk "uus muusika" on mõistena läbinud 20. sajandi jooksul mitu vaheastet. 20. sajandi alguses peegeldas mõiste "nüüdismuusika" sajandivahetuseaegset soovi teha vahet uue ja vana vahel ning oli seotud teadliku sooviga eemalduda romantismist.
Sellel taustal kasutab mõistet "nüüdismuusika" esimest korda 1919. aastal Paul Bekker oma ettekandes "Nüüdismuusika" (saksa keeles "Neue Musik"), millega see sõnavorm tuleb avalikult käibele. Bekker mõistab sõna "nüüdismuusika" all kasutatava muusikalise materjali ja muusikatunnetuse uuendamist. Alates 1921. aastast suureneb Bekkeri tähenduses väljendi "nüüdismuusika" kasutamine, mis viib 1924. aastaks väljendi "nüüdismuusika" kvaasiterminoloogilisele kinnistumisele. Herbert Eimert rõhutab 1960. aastal formuleeringuga "nüüdismuusika teine arengufaas" ühest küljest spetsiaalselt seriaalse mõtlemise uudsust ning teisest küljest seob mõiste "nüüdismuusika" laiemalt alates 1945. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu Leo Schrade ja Hans Oesch rõhutavad mõistega "nüüdismuusika" eelkõige muusika uut algust pärast aastat 1945. Samal ajal kohtab pärast Teist maailmasõda järjest kasvaval määral pluralistlikku käsitust, mille järgi mõistega "nüüdismuusika" tähistatakse kõiki alates umbes 1910. aastast aset leidnud innovatsioone kunstmuusika ajaloos.
Palju tähelepanu äratanud aspekt on nüüdisaegse ja traditsioonilise uudne seos. 20. sajandi algusest peale on mõiste "nüüdismuusika" olnud seotud arusaamaga kaasaegse heliloomingu aktuaalsusest. Eriti pärast 1945. aastat on uue muusika aktuaalsuse ja eesrindlikkuse nõudega seotud sõna "avangard". Teisest küljest on ikka ja jälle püstitatud küsimus nüüdismuusika seostest traditsiooniga, mistõttu nüüdismuusikat ei mõisteta mitte ainult aktuaalse innovatsiooni, vaid ka usaldusväärsete traditsioonide jätkuna.
Alates umbes 1926. aastast on mõistet "nüüdismuusika" sageli teatud muusikasuundade õigustamise huvides piiritletud kaasaegse muusikaga, mis oma väärtushinnangutes on seotud teistsuguste muusikaliste tendentsidega. Hans Mersmannja Heinrich Strobel pidasid Schönbergi koolkonnast olulisemaks nii uusasjalikku(Paul Hindemith) kui ka neoklassitsistlikku(Igor Stravinski) muusikat kui ainsat kaasaegset muusikat, mis nii muusikalisest kui ka ühiskondlikust aspektist hinnates teenis uut. Mõistele "nüüdismuusika" sellise ühekülgse tähenduse andmise vastu võitles Theodor Adorno, kes pidas autentselt uueks Arnold Schönbergi muusikat. Omapoolse range välistamisega tõlgendab ta Schönbergi kompositsioonimeetodeid muusikasotsioloogilise ja ajaloofilosoofiliseprogressina ning nimetab 1949. aastal Stravinskit halvustavalt "restauratsioonimuusikuks". Seriaalses muusikas näeb Adorno 1956. aastal märke "nüüdismuusika raugastumisest". Sotsialistliku realismi aspektist piiritleti mõistet "nüüdismuusika" Saksa Demokraatlikus Vabariigis umbes kuni 1970. aastani kui "ühiskondlikult relevantset muusikat", mis toetas sotsialismi ülesehitamist.
Heliloojate suhe mõistesse "nüüdismuusika" oli alguses rõhutatult skeptiline. Arnold Schönberg nägi mõistes "nüüdismuusika" tehnilis-stilistilise käsitööoskuse ületähtsustamist ja kahtlustas helilooja tahtevabaduse piiramist muusikaajaloolaste ja -kriitikute poolt. Arnold Schönberg kiitis mõiste "nüüdismuusika" uudse muusikalise mõtlemise käsitlemisel omaenda loomingu määratlejana heaks alles 1930. aastal seoses innovatsiooni traditsiooniseose rõhutamisega. Täie otsustavusega võtsid mõiste "nüüdismuusika" 1933 aastal seoses Schönbergi koolkonnaga kasutusele Anton Webern ja Ernst Křenek. Igor Stravinski seevastu taunis mõistet "nüüdismuusika" veel 1963. aastal. Karlheinz Stockhauseni täielikult uudset kompositsioonitehnikat esindava muusikalise mõtlemisega saavutas mõiste "nüüdismuusika" iseenesestmõistetava staatuse alles pärast 1950. aastat.

Histortsism muusikas

Historitsism on muusikastiil, mida iseloomustab eelmiste ajastute muusikale omase materjali, struktuuri, stiili, kompositsioonimeetodi või esteetika teadlik, eesmärgipärane ja tihti mütologiseeritud kasutamine uues muusikas. Historitsismiga võib käia kaasas ka teooria, et uue muusika või esituspraktika olemuse põhiline määraja on muusika ajalugu. Kuigi ajaloo traditsioonide ülistamist on esinenud ka varem, räägitakse historitsismist muusikas eelkõige 19. ja 20. sajandi kontekstis.
Historitsismi alguseks peetakse Johann Sebastian Bachi loomingu laialdast taasavastamist, mis sai suurema hoo sisse "Matthäuse passiooni" esitusega Felix Mendelssohn-Bartholdy juhatusel 1829. aastal pärast umbes saja-aastast pausi. Sellest peale omandavad varasemate perioodide teatud heliloojad ja nende looming tihti mütoloogilise klassika staatuse, näiteks:
Kuigi 19. sajandil ollakse varasemast muusikast palju rohkem informeeritud kui eelmistel sajanditel, on 19. sajandi muusikalisele historitsismile omane, et varasemat muusikat ei esitatud eriti allikatruult. Väga levinud oli vanade meistrite muusika "parandamine": ümberorkestreerimine, esituskoosseisude suurendamine ning esitamine liialdatud dünaamika ja tempodega.
Ka muusika kompositsiooniõpetuses õpetati jätkuvalt vanu kompositsioonimeetodeid, kuid tihti tehti seda reflekteerimata, tuimalt käsitööoskusi treenides. Selline tegevus viis elutu konservatiivse akademismini: ei loodud enam elavat muusikat, vaid eklektiliselt ja mehaaniliselt erinevaid muusikastiile ühendavaid mineviku muusika koopiaid.

laupäev, 8. veebruar 2020

Ekspressionism muusikas

Ekspressionism tuli pärast Impressionismi ja seda saab pidada nüüdismuusika osaks.
Ekspressionism on muusikastiil, mis iseloomustab helilooja hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja kaootilist muusikat. Puhas ekspressionistlik muusika otsekui kirjeldab helilooja psühhogrammi.
Kitsas tähenduses hõlmab ekspressionism enamikku Arnold Schönbergi aastatel 1908-1921 loodud varast atonaalsetdodekafoonia eelset muusikat. Antud tähenduses on ekspressionistlikud ka Schönbergi õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberni mõningad teosed.
Sõna ekspressionism kasutatakse vahel ka laiemalt, et iseloomustada muud sarnaste omadustega muusikat. Kohati on peaaegu võimatu piiritleda muusikalist ekspressionismi ainult Uue Viini koolkonna vaba-atonaalse muusikaga ja jätta välja Gustav MahlerRichard StraussAleksandr SkrjabinJosef Matthias HauerIgor StravinskiKarol SzymanowskiBéla BartókPaul HindemithCharles Ives või Ernst Krenek. Lisaks on ekpressionistlikeks liigitatud ka mõningaid 1920. aastatest pärinevaid Kurt Weilli, Paul Hindemithi ja Ernst Kreneki muusikateatriteoseid. Olles küll muusikaliselt liikunud edasi muude muusikastiilide suunas, on nad tekstiliselt ja visuaalselt säilitanud ekspressionistliku väljenduse.
Ekspressionismist veelgi laimas tähenduses, enamasti omadussõna "ekspressionistlik" kujul, räägivad tavaliselt ajakirjanikud, kes kasutavad seda iga ajastu muusika kohta, milles sidususest ja piirangutest on olulisem intensiivne väljenduslaad.

Ekpressionistliku muusika stiilimudel

Schönbergi, Bergi ja Weberni ekspressionistlikus helikeeles on võetud küll üle Richard Wagneri kromaatiline meloodia ja harmoonia, kuid välditud on kadentsekordusisekventse, tasakaalustatud fraase ning seotust valmis vormiliste ja faktuuriliste mudelitega.

Ekspressionistlike heliteoste kronoloogiline loend

  • Max Reger: Sümfooniline fantaasia ja fuuga (Symphonische Phantasie und Fuge) op. 57 orelile (1901)
  • Max Reger: Klaverikvintett (Klavierquintett) c-moll op. 64 (1902)
  • Arnold Schönberg: Pelleas ja Melisande (Pelleas und Melisande) op. 5 (1902–1903)
  • Aleksandr Skrjabin: Klaverisonaat nr. 4 Fis-duur op. 30 (1903)
  • Gustav Mahler: Kuues sümfoonia (1903–1904)
  • Richard Strauss: Salome op. 54, ooper (1905)
  • Charles Ives: Vastuseta küsimus (The Unanswered Question) trompetile, 4-le flöödile ja keelpillidele (1906)
  • Charles Ives: Central Park pimeduses (Central Park in the Dark) orkestrile (1906, rev. 1936)
  • Richard Strauss: Elektra op. 58, ooper (1906–1908)
  • Skrjabin: Ekstaasi poeem (Le Poème de l’Extase) op. 54 orkestrile (1905–1908)
  • Skrjabin: Klaverisonaat nr. 5 Fis-duur op. 53 (1907)
  • Schönberg: Teine keelpillikvartett (Zweites Streichquartett Quartett) op. 10 fis-moll sopranisoologa (1907–1908)
  • Schönberg: Rippuvate aedade raamat (Das Buch der hängenden Gärten) op. 15 Stefan George tekstile häälele ja klaverile (1908–1909)
  • Anton Webern: Viis pala keelpillikvartetile (Fünf Sätze für Streichquartett) op. 5 (1909)
  • Webern: Kuus pala suurele orkestrile (Sechs Stücke für großes Orchester) op. 6 (1909)
  • Schönberg: Kolm klaveripala (Drei Klavierstücke) op. 11 (1909)
  • Schönberg: Viis orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op. 16 (1909, rev. 1922)
  • Schönberg: Ootus (Erwartung) op. 17, monodraama (1909, esiettekanne 1924)
  • Webern: Neli pala viiulile ja klaverile (Vier Stücke für Geige und Klavier) op. 7 (1910)
  • Schönberg: Õnnelik käsi (Die Glückliche Hand) op. 18 (1910–1913, esiettekanne 1924)
  • Schönberg: Kuus väikest klaveripala (Sechs kleine Klavierstücke) op. 19 (1911)
  • Schönberg: Herzgewächse op. 20 kõrgele sopranile, tšelestale, harmooniumile ja harfile (1911, esiettekanne 1928)
  • Webern: Viis pala orkestrile (Fünf Stücke für Orchester) op. 10 (1911)
  • Schönberg: Pierrot Lunaire op. 21 kõnelauljale ja ansamblile (1912)
  • Alban Berg: Viis orkestrilaulu Peter Altenbergi tekstidele (Fünf Orchesterlieder nach Gedichten von Peter Altenberg) op. 4 (1912)
  • Berg: Neli pala klarnetile ja klaverile (Vier Stücke für Klarinette und Klavier) op. 5 (1913)
  • Schönberg: Neli laulu (Vier Lieder) op. 22 häälele ja orkestrile (1913–1916, esiettekanne 1932)
  • Berg: Kolm orkestripala (Drei Orchesterstücke) op. 6 (1914)
  • Schönberg: Jaakobi redel (Die Jakobsleiter), oratooriumi fragment (1917)
  • Webern: Laulud häälele ja ansamblile (Lieder für Stimme und Ensemble) op. 14-18 (1917–1925)
  • Berg: Wozzeck op. 7, ooper (1917–1922, esiettekanne 1925)
  • Skrjabin: Klaverisonaat nr. 10 op. 70 (1912–1913)
  • Skrjabin: Vers la flamme, op. 72 poeem klaverile (1914)
  • Skrjabin: Kaks tantsu (Deux Danses) op. 73 klaverile (1914)
  • Béla Bartók: Võlumandariin (Der wunderbare Mandarin) orkestrile (1918–1923, rev. 1924 ja 1926–1931)
  • Schönberg: Viis klaveripala (Fünf Klavierstücke) op. 23 (1920–1923)

reede, 7. veebruar 2020

Impressionism muusikas

Muusikas järgneb Impressionism romantismile. Impressionism on tunnete intensiivne esitamine muusikas. Seetõttu saab impressionismi pidada romantismi edasiarendamiseks. Impressionism oli maailmas valitsevaks muusikastiiliks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Samas võib Impressionismi pidada ka üheks nüüdismuusika žanriks.
Impressionism (prantsuskeelsest sõnast impression, mulje) on maalikunsti ja kirjanduse eeskujul
muusika kirjeldamiseks kasutatud muusikastiil, mida on püütud iseloomustada üldiste tunnustega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus.
Impressionistlikus muusikas keskendub helilooja õrnhabraste hetkemeeleolude ilu nautimisele. Loodavate subtiilsete kõlade eesmärgiks on maksimaalse sisenduse ning müütilise atmosfääri loomine. Heliteose paremaks tunnetamiseks on sellele tihti lisatud pealkiri, mis partituuris asub vahel alles teose lõpus. Helilooja huvi võib olla inimese psühholoogilise seisundiesiletoomine ning suhe loodusega.
Impressionistliku muusika struktuuri võivad iseloomustada järgmised tunnused:
Impressionismi mõiste sidumist muusikaga on algusest peale ka taunitud. Näiteks Claude Debussy ja Maurice Raveli puhul ei olnud impressionistiks nimetamine heliloojate endi soov, sest Debussy ise tunnetas pigem oma muusika seost sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga ning Ravel ise pidas ennast eelkõige klassikaliseks heliloojaks.
Saksa keeles kasutas mõistet 'impressionism' esimest korda kunstiajaloolane Richard Hamann 1907. aastal. Impressionismi mõiste läks käibele koos ekspressionismi mõistega 1920ndatel.

Impressionistliku muusika põhilisteks esindajateks peetakse prantsuse heliloojaid Claude Debussyd (1862–1918) ja Maurice Raveli (1875–1937). Esimeseks impressionistlikuks muusikateoseks peetakse Claude Debussy sümfoonilist poeemi "Fauni pärastlõuna", mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest.
Igor Garšnek (2004) on võrrelnud Claude Debussy ja Maurice Raveli heliloomingut järgmiselt: "Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – rafineeritud koloriiditaju ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini."
Impressionismi mõju on suur ka väljaspool prantsuse kultuuriruumi: impressionistlikke tunnuseid leidub näiteks hispaania helilooja Manuel de Falla (1876–1946), itaalia helilooja Ottorino Respighi (1879–1936) ning inglise helilooja Frederick Deliuse (1862–1934) muusikas.

neljapäev, 6. veebruar 2020

Romantism muusikas

Romantism on muusikastiil, mis valitses maailmas 19. sajandil. Romantism on viimane või peaaegu viimane muusikažanr enne nüüdismuusika sündi. Romantismile järgnevad Impressionism ja Ekspressionism, kuid neid võib pidada ka nüüdismuusika žanrideks. Viimasel juhul järgneb romantismile nüüdismuusika (20. sajand-tänapäev).
Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi tunnuste
avaldumine muusikas.
Romantilist muusikat iseloomustab tundmuste rõhutamine, klassikaliste muusikavormide rikkumine,
harmoonia muutumine keerukamaks ning muusika programmiline sidumine muusikaväliste ideedega.
Kuna romantismi peetakse 19. sajandi valitsevaks muusikastiiliks, siis räägitakse ka romantismiajastust, millele eelnes eelromantism ning mis jaotus vararomantismiks, kõrgromantismiks ja hilisromantismiks.
Romantilise muusika uued vajadused kutsusid esile muudatusi muusikainstrumentide ehituses ja sümfooniaorkestri koosseisus. Orkestratsioonmuutus ühest küljest detailirohkemaks ja värvikirevamaks ning teisest küljest järjest massiivsemaks ja võimsamat kuulamismuljet pakkuvaks.
Seoses 19. sajandil üldise huvi tõusuga rahvakultuuri vastu hakkasid ka romantilised heliloojad oma muusikas kasutama rahvamuusikat, mis viis realismi ja rahvusromantismi tekkeni.
Romantikute suur huvi vanamuusika vastu tõi kaasa möödaniku heliloojate loomingu taasesitused ja kogutud teoste väljaandmise, mis lõi pinnase historitsismi tekkeks.

Romantismi mõiste muusikas

Romantismi mõiste tuli muusikas kasutusele 19. sajandi saksa filosoofide ja poeetide klassitsistlikku muusikat käsitlevates tekstides. Klassitsismiga võrreldes tõlgendati kaasaegset muusikat romantilisena. Nende meelest romantiline muusika
  • kandis endas teatud tüüpi erilist elutunnetust;
  • oli filosoofiline, kuna tõlgendused andsid muusikale metafüüsilise tähenduse;
  • oli poeetiline, sest oli tihedalt seotud kirjandusega;
  • oli religioosne, kuna romantikud olid veendunud, et muusika kaudu saab inimene kogeda kõrgemat vaimsust
Saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri (1788–1860) filosoofia kaudu elavad romantismi ideed tänaseni.

Romantismi tunnused muusikas

Saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi sõnul on romantism muusikas "tunnete kunst" ja "kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest".
Romantismi põhiliseks tunnusteks muusikas on:
  • tundmuste rõhutamine. Romantiline muusika peab kuulajas esile kutsuma tundmusi ja assotsiatsioone. Klassitsismi mõistuslikkuse ideaal taandus.
  • subjektiivsus. Romantiline muusika peab olema subjektiivne. Muusika subjektiivsuse idee pärineb juba 18. sajandist, kuid 19. sajandil oli see tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõudega. Subjektiivsus suurendas muusika väljenduslikku jõudu
  • originaalsusetaotlus. Tänaseni kehtiva romantilise arusaama kohaselt peab muusika olema helilooja elu ja tunnete peegeldus ning tekitama nendega otseseid seoseid.
  • programmilisus. Muusikat seoti muusikaväliste ideedega, mis olid pärit loodusest, ajaloost, rahvaloomingust, muistenditest ja legendidest; Muusika taustal olevad kirjanduslikud süžeed sisaldasid tihti fantastikat, tontlikkust, õudusi, eksootilisust, muinasjutulisust, rahvalikke elemente, lapselikkust
  • poeetilise ja metafüüsilise tasandi olemasolu
  • geeniusekultus. Romantilist muusikat loovad geeniused. Ainult geenius suudab avastada ja kogeda uusi senitundmatuid ja originaalseid tundeid.
Romantikud alguses vastandasid muusikat teistele kunstiliikidele nagu näiteks kirjandusele või maalikunstile, mida peeti muusikast realistlikumaks. Muusika kehastas nö "vastandmaailma" (saksa keeles Gegenwelt). Leiti, et muusikas on võimalik tundeid väljendada vaid kaudselt, esteetilise ja kunstilise abstraktsioonina. Alles hilisromantismi perioodil 19. sajandi lõpus hakati looma muusikat, milles tunnete väljendamine muutus otseseks. Näiteks Gustav Mahleri (1860–1911) muusikas kisendab varjamatu valu ja grotesk. Mahler kasutas selleks dissonantseid akorde, lõikavaid tämbreid, ebareeglipärast harmooniat ja korrapäratuid rütme.

Romantilise muusika stiilimudel

Romantilise muusika uus esteetika ja tunnetus sundisid heliloojaid kasutama klassitsismist erinevaid muusika väljendusvahendeid:
  • muusikavormi klassitsistlikud skeemid jäid küll samaks ka romantismi puhul, kuid kuna romantikute eesmärgiks oli muusikalise mõtte katkematu vool, siis vormiosade proportsioonid muutusid, piirid hägustusid ja vormiskeeme rikuti
  • meloodia puhul loobuti muusikavormi piiride selgest eristatavusest: romantiline meloodia pikenes, tundudes näiteks Wagneri puhul lõputuna
  • tung piirangutest kammitsemata väljenduse järele jõudis ka suurvormi tasandile ja tõi kaasa klassikaliste vormide vaba tõlgendamise ja uute vormide tekke: muusikavorm pidi olema eelkõige muusikalise idee teenistuses. Näiteks
    • Franz Schuberti "Lõpetamata sümfoonia" on vaid kaheosaline,
    • Ludwig van Beethoven kasutas 9. sümfoonia finaalis Friedrich Schilleriteksti "Ood rõõmule" solistide ja koori esituses, ühendades nii sümfoonia, kantaadi kui ka instrumentaalkontserdi žanrid
    • tekkisid uued tsüklilised suurvormid vokaaltsükkel ja klaveripalade tsükkel;
    • muusikavormid muutusid ühest küljest fantaasiaküllasemaks ja rapsoodilisemaks, teisest küljest aga lihtsamaks ja rahvalikumaks
  • harmoonia muutus keerulisemaks: seda rikastati kromatismidega, järjest rohkem kasutati kõrvalastmetelt üles ehitatud akorde, dissoneerivate akordide lahendamine nihkus järjest kaugemale;
  • rütmid muutusid vaheldusrikkamaks ja keerulisemaks;
  • tempod muutusid kontrastsemaks
  • sama tempo piires kasutati rohkem agoogikat ehk lokaalseid kiirendusi ja aeglustusi
  • dünaamika oli klassitsismiga võrreldes nüansirikkam, kasutati kogu dünaamika skaalat
  • suurema väljenduslikkuse saavutamiseks kasutati suuri dünaamilisi kontraste
  • paljud sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: virtuoossema mängu huvides lisandusid vaskpillidele klapid, keelpillide kõlajõu suurendamiseks pikendati sõrmlauda ja poognat
  • leiutati ja uutes rollides võeti kasutusele terve hulk uusi pille: inglissarv (1720), pikoloklarnet in As, bassklarnet in B, tuuba (1835), saksofon (1840), Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi
  • eelistatud soolopilliks kujunes klaver, sest selle kõlajõud võimaldas imiteerida sümfooniaorkestrit ning seda oli tänu jätkuvale tehnilisele täiustamisele võimalik mängida järjest virtuoossemalt.
  • muutusid vanad ja esile tõusid uued muusikažanrid.

Romantilise muusika uued žanrid

Romantism tõi kaasa muudatusi olemasolevates muusikažanrites ja uute muusikažanrite tekke:
  • uuteks muusikažanriteks kujunesid näiteks sümfooniline poeem, transkriptsioon ja operett;
  • soololaul ja klaveripala muutusid üheks olulisemaks kammermuusikažanriks. Nii soololaule kui ka klaveripalu hakati ühendama tsükliteks. Soololaulul ja klaveripalal tekkis terve hulk allžanreid. Soololaulu uueks allžanriks oli saksa keeleruumis Lied ehk kunstlaul. Klaveripala allžanriteks olid näiteks sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, polka, valss, masurka ja polonees;
  • programmilisuse suur populaarsus andis uue sisu näiteks ballaadile, variatsioonidele, fantaasiale ja parafraasile;
  • sümfoonia, oratoorium ja kantaat omandas tihti uudse lüürilise või psühholoogilise sisu;
  • kunstmuusikas tekkis jaotumine süva- ja levimuusikaks, mille hulka kuulusid erinevad salongimuusika žanrid ja lööklaulud.

Lied

Lied ehk kunstlaul on soololaulu allžanr.
Soololaul – heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ja itaalia keeles. On loodud ka laulude tsüklid (nt Franz Schubert ja Robert Schumann).
Lied ehk kunstlaul (saksa keeles Kunstlied, inglise keeles lied) on muusikas soololaulu allžanr.
Terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii.

Sümfooniline poeem

Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed.
Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis.
Tuntumaid sümfoonilisi poeeme on loonud näiteks Ferenc Liszt ja Richard Strauss.

Sümfoonilisi poeeme

  • Jean Sibelius "Finlandia"
Programmiline muusika – instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest.
Sümfooniline poeem – üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist, kirjanduslikku või filosoofilist ideed.
Uute programmiliste muusikažanrite, nagu näiteks sümfoonilise poeemi tekkimine lõi vastuseisu seni valitsenud absoluutse instrumentaalmuusika žanrite, nagu näiteks sümfoonia, sonaadi või keelpillikvartetiga.
Programmiline muusika ja sümfooniline poeem – laenatud süžeed kirjandusest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja – helilooja(t) samastus (samastati) peategelasega, süžees oli konflikte ja tragöödiaid, sageli oli üldine kõlapilt nukker – 19. sajandi keskel tekkis poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja formaalesteetika vahel → Hanslicki raamat "Muusikalisest ilust" (1854), kelle ideaaliks oli J. Brahms kui absoluutse muusika jätkaja – esindajad nn Uus saksa koolkonna: Liszt, Berlioz

Klaveripala

19. sajandi uuteks klaverimuusika žanriteks kujunesid näiteks
  • sõnadeta laul (F. Mendelssohn-Bartholdy "Lieder ohne Worte")
  • eksprompt
  • prelüüd
  • rapsoodia
  • nokturn
  • muusikaline hetk (pr. k. moment musicale)
  • polka
  • valss
  • masurka
  • polonees
  • transkriptsioon (klaveritranskriptsioon) – tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile. Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet.
Romantilise klaverimuusika smi muusikat --> Liszt, Chopin tegid klaverit sooloinstrumendiks --> virtuoosikultus

Romantiline ooper

ajastu põhižanr, Wagneri reformooper kui kunstide sünteesžanre Loodi muinasjutulisi("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid("Faust", "Tristan ja Isolde").

Operett

Operett – lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduvad laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks.

Romantiline interpretatsioonikunst

Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.

Romantismiajastu

Romantismiajastu jaotatakse kolmeks põhiliseks perioodiks ja eelperioodiks:

Eelromantism

Romantilisi jooni võib leida juba Joseph Haydni tormi ja tungi perioodi teostes.
Wolfgang Amadeus Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni".
Ka Ludwig van Beethoveni hilist loomingut on selle sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi selle muusikavorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.

Vararomantism

Romantism kui muusikastiil ja sellele iseloomulikud kompositsioonitehnilised jooned nagu dissonantside ja kromatismi osakaalu suurenemine, tonaalsuse hägustumine, muusikavormi proportsioonide ja piiride hägustumine, järjest suurema tähelepanu pööramine orkestratsioonile, arenes järk-järgult. Romantismile omased muusika väljendusvahendid kinnistusid alles 1830ndatel aastatel.

Kõrgromantism

Kuigi muusikaliseks kõrgromantismiks peetakse ajavahemikku 1830–1860, on muusikavormid ja väljendusvahendid jätkuvas muutumises. Näiteks sellel perioodil vastanduvad teravalt absoluutse ehk puhta muusika žanr sümfoonia ning programmilise muusika žanr sümfooniline poeem. Kõrgromantismi perioodil valitseb kõikjal Euroopas itaalia ooper. Ooperižanri põhiline areng toimub aga Saksamaal, kus Richard Wagner rakendab oma ühendkunstiteose (Gesamtkunstwerk) kontseptsiooni.

Hilisromantism

Hilisromantism on muusikastiil, mis iseloomustab aastatel 1860–1910 põhiliselt Saksamaal ja Austrias loodud romantilist muusikat. 20. sajandi alguse muusika puhul on tihti keeruline teha vahet, millal lõpeb hilisromantism ja algab ekspressionism.

Romantismi ja klassitsismi võrdlus

Kaasaegsete hinnangutel ei olnud klassitsismil ja romantismil selget eraldusjoont nagu näiteks barokil ja klassitsismil. Seetõttu peeti romantismi klassitsismi jätkuks. Ka tänapäeval on muusikateadlasi, kes kasutavad koondnimetust klassikalis-romantiline ajastu, jagades selle 19. sajandi esimese veerandiga klassitsismi ja romantismi ajastuks.
Sellisel arusaamal on mitmeid kaalukaid põhjuseid:
  • Joseph Haydni tormi ja tungi perioodi teostes võib leida romantilise stiili tunnuseid;
  • Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "Don Giovanni" esineb romantilisi jooni;
  • Ludwig van Beethoveni hilist loomingut on selle muusikavälise programmi tõttu tihti nimetatud romantiliseks, kuigi nende teoste muusikavormis on järgitud veel klassitsistlikke skeeme.
  • 19. sajandil kasutati üldiselt veel samu muusika väljendusvahendeid, muusikavorme ja esituskoosseise, mida kasutasid ka viini klassikud.

Romantismi ja biidermeieri võrdlus

Romantilised heliloojad pigem vastandusid kodanlikele muusikainstitutsioonidele ja muusikamaitsele. Nad lõid uusi muusikažanre ja arendasid edasi muusika klassitsistlikke väljendusvahendeid.
Biidermeieri heliloojad seevastu lõid muusikat kodanliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlikes muusikažanrites ja muusika väljendusvahendeid kasutades. Biidermeieri heliloojate eesmärk oli tihti hariduslik.
Romantismi ja biidermeieri vastandusest on jäänud tänaseni kestma
  • programmilise muusika vastandumine puhtale, autonoomsele, absoluutsele muusikale;
  • n-ö suure (suurvormis) muusika vastandumine n-ö väiksele (väikevormides) muusikale;
  • meisterheliloojate (klassikute ja geeniuste) loomingu ja kõrge kvaliteediga kontserdielu vastandumine ebakvaliteetseks peetud kohalike heliloojate (saksa keeles Kleinmeister) loomingule ja asjaarmastajate kodusele musitseerimisele.
Romantismi ja biidermeieri vastandumise üheks tulemuseks on ka tänapäevane muusika vastandumine süva- ja levimuusikaks.

Romantismi ja rahvusromantismi võrdlus

Teisteski maades – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Taani – tekivad kirjanduses ja filosoofias samuti romantismi, nn rahvusromantilised traditsioonid.

Muusikainstrumentide areng

  • ventiilid vaskpillidel
  • Böhmi klappidesüsteem puupillidel
  • sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel
1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolphe Sax 1846. aastal.

Romantismi heliloojad

Saksa romantikud

  • Carl Maria von Weber (1786–1826) – romantismi teerajaja ja saksa rahvusliku ooperi looja
  • Franz Schubert (1797–1828) – loonud muusikat rohkem kui 120 Goethe ja Schilleri luuletusele, tänu temale kujunes saksa Lied(laul) iseseisvaks muusikavormiks
  • soololaul
  • Robert Schumann (1810–1856) – loonud laule ja klaveripalu
  • Richard Wagner (1813–1883) – muusikaline draama, mis põhines saksa müütide ja legendide esitamisel romantilises laadis; esiplaanile tõusis orkester

Itaalia romantikud

  • Giuseppe Verdi (1813–1901)
  • Gioacchino Rossini (1792–1868)
  • Niccolò Paganini (1782–1840)

Prantsuse romantikud

  • Hector Berlioz (1803–1869)
  • Georges Bizet (1838–1875)
  • Charles Gounod (1818–1893)

Rahvusliku-romantilise suuna esindajad

  • Frédéric Chopin (1810–1849) [Poola]
  • Ferenc Liszt (1811–1886)[Ungari]
  • Edvard Grieg (1865–1957) [Norra]
  • Jean Sibelius (1865–1957)[Soome]
  • Pjotr Tšaikovski (1840–1893) [Venemaa]
  • Johann Strauss II (1825-1899) [Austria]
  • Johann Strauss I (1804-1849) [Austria]
Ballett taaselustus Prantsusmaal 1830.
aastatel koos romantismiga.

Muusikanäited:

Jean Sibelius - "Finlandia"
Pjotr Tšaikovski - "Lillede valss"
Johann Strauss II - "Ilusal sinisel Doonaul"
Edward Grieg - "Hommikumeeleolu"
Frédéric Chopin - "Müsteeriumimets"
Johann Strauss I - "Radetzky Marss"

kolmapäev, 5. veebruar 2020

Klassistsism muusikas

Klassitsism (ladina keeles esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on muusikastiil, mida iseloomustab klassitsismiideaalide – lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse – avaldumine muusikas.
Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830ndatel seoses Joseph Haydni (1732–1809), Wolfgang Amadeus Mozarti (1756–1791) ja Ludwig van Beethoveniga (1770–1827), keda koos hakati nimetama Viini klassikaliseks koolkonnaks.

Klassitsismi perioodid

Klassitsismi puhul räägitakse muusikas järgmistest perioodidest:
  • klassitsism sai alguse 18. sajandi alguses toimunud muudatustest itaalia ja prantsuse barokkmuusikas;
  • eelklassitsismi (u 1720–1760) peetakse baroki ja klassitsismi üleminekustiiliks, mille hulka kuuluvad galantne stiil ja tundlik stiil;
  • varaklassitsismi (u ​1750–1780) hulka loetakse ka näiteks Mannheimi koolkond (u 1750 – u 1780);
  • kõrgklassitsismi (u 1780–1810) perioodil on kirjutatud põhiline osa Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingust;
  • üleminek klassitsismist romantismi toimus sujuvalt, sest romantismi tunnuseid võib muusikas leida juba 18. sajandi keskel. Seetõttu käsitletakse klassitsismi ja romantismi sageli ka ühe klassikalis-romantilise muusikastiilina.

Klassitsistliku muusikastiili kirjeldus

1720ndatel algas klassitsismi eemaldumine barokist. Selle protsessi käigus toimus
  • teadlik loobumine polüfooniast ja homofoonia eelistamine
  • loobumine baroki paatosest ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljendusega
  • lühikeste ja lihtsate motiivide eelistamine
  • korduste kasutamine meloodia lihtsustamiseks
  • vähemate häältega hõredama faktuuri eelistamine
  • harmoonia rütmi aeglustumine
  • kadentside formaliseerumine
1760ndateks välja kujunenud klassitsistliku muusika
  • väljenduslaad on selge ja lihtne
  • domineeriv väljendusvahend on meloodia
  • faktuur on üldjuhul homofooniline
  • muusikalise materjalina kasutatakse tihti standardseid elemente nagu heliredelid ja arpedžod
  • harmoonia on enamasti lihtne ja standardne
  • meloodia harmoniseerimise skeem on enamasti selge
  • põhilised muusikažanrid on sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat.
  • põhilisse instrumentaalkoosseisu, sümfooniaorkestrisse, kuuluvad järgmised pillid: flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarved, trompetid, timpanid, viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid
  • muutunud vajadused kutsusid esile puhkpillide suure tehnilise arengu, näiteks sõrmeaukude süsteemi asemel hakati kasutama klappsüsteemi
Klassitsismi oluliseimad heliloojad on Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludvig van Beethoven. Neid heliloojaid nimetatakse ka Viini klassikuteks, sest nad elasid kõik vähemalt mingi aja oma elust Viinis.
Barokkmuusika ja Klassitsismi üleminekuheliloojaks on Antonio Vivaldi.
Franz Joseph Haydn: (1732-1809)
Pani aluse sünfoonilisele ja klassikalisele muusikale. Ta oli kapellmeister ja laulis kooris. Ta asutas sümfooniaorkestri. Ta tegutses ka Londonis. Ta lõi klassikalise ooperi.
 Ta lõi ka: 106 sümfooniat, 78 keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, 16 ooperit, kontserdid (soolopill ja sümfooniaorkester); 16 avamängu; üle 300 rahvalaulu seade; laule; näidendimuusikat.
(Sümfoonia nr 6: Hommik
Wolfgang Amadeus Mozart: (1756-1791)
Elas Viinis.
Lõi üle 50 sümfoonia, kammermuusikat, keelpilli kvartette, klaverisonaate, oopereid.
Mozarti ooperid: „Võluflööt“; „Figaro pulm“; „Don Giovanni“
[Väike Öömuusika (Eine kleine Nachtmusik): https://youtu.be/oy2zDJPIgwc )
Ludvig van Beethoven: (1770-1827)
Ta lõi 9 sümfooniat. Ta elas Viinis. Ta tegi kontsertreise. Elu teises pooles oli kurt. Ta muusika oli seinast-seina. Tegi sonaate, sünfooniaid, klaverimuusikat, erinevatele pillidele kammermuusikat, kontserte. Ta tegi 9 sünfooniat, 32 klaverisonaati, 11 avamängu, 112 laulu.
Ludvig van Beethovenit peetakse klassitsismi ja romantismi üleminekuheliloojaks.
Beethoveni 9. sünfooniast on tänaseks saanud Euroopa Liidu hümn.
Muusikanäited:
L. van Beethoven Sümfoonia nr 5 „Saatuse sünfoonia“ (tunneb ära kolme esimese löögi järgi.)
L. van Beethoven Sümfoonia nr 9: Finaal „Ood Rõõmule“ (Euroopa Liidu hümn)
L. van Beethoven „Kuupaistesonaat“ („Moonlight sonata“)
L. van Beethoven „Elisele“ („Für Elise“) 

teisipäev, 4. veebruar 2020

Rokokoo muusikas

Rokokoo muusika jäi Barokkmuusika ja Klassitsismimuusika vahele.
Kõige selgemini on näha klavessiinikunstnike rokokoo stiili. Prantsuse muusikud Francois Couperin ja Jean Philippe Rameau olid oma töödes oskuslikud ja väga insightful, nii et nad suutsid täpselt kajastada ajastu vaimu, näidata oma armu ja keerukust. Tänapäeval juhivad paljud muusikud kuulsate muusikute tööd, püüdes saavutada samu kõrgusi.
Tal oli nii tugev mõju rokokoo stiilis muusikale, et ta muutis radikaalselt sümfooniate kirjutamise meetodeid, mis sel ajal eksisteerisid.

Mis on rokokoo?

Rokokoo - stiil, mis ilmus Prantsusmaal VXIII sajandi esimesel poolel. Arvatakse, et temast sai baroki apogee. Rokokoo stiil muusikas paistab silma oma heleduse, armu ja keerukuse tõttu. Teistes piirkondades avaldub see liigse, mõnikord ülekoormatud interjööri ja arhitektuurilise struktuurina.
Selle ajastu muusikute ja kunstnike inspiratsiooniallikad olid pikaajalised müüdid, erootika. Lühidalt, rokokoo stiil muusikas on kõige levinum ja populaarsem Baieris ja Prantsusmaal.

Välimusstiil


Rokokoo tekkimine muusikas ja teistes piirkondades filosoofiliste hoiakute tõsiste muutuste, eelistuste muutuste tõttu. Idee oli kajastada oma töös igavest noort, vormimatut ilu ja armu, soovi põgeneda reaalsest mütoloogilisele.
Ideaalne pilt sai külade ja külade karjaste rahulik elu. Järk-järgult populariseeritakse Rokokoo ajastu muusikat kogu Euroopas: Itaalias, Venemaal, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal ja paljudes teistes. Ja mitte ainult muusika, vaid ka arhitektuur, kirjandus, mood kipuvad imenduma uutele suundumustele.

Rokokoo Saksamaal ja Prantsusmaal

Saksamaal ja Prantsusmaal väljendati kõige selgemalt rokokoo muusikat. Esinesid siledad rütmid, millel oli sügav tähendus ja ebatavaline struktuur. Iga sümfoonia sattus tundmatusse unistusmaailma, kus tahtsin pikka aega jääda.

Järgmised prantsuse heliloojad jätsid selle perioodi muusika suurima märgi:
  • Louis Claude Daken (helilooja ja klavessiin).
  • Jean Joseph de Mondonville (dirigent, viiuldaja ja helilooja).
  • Antoine Vorkre (gambist ja helilooja) ja teised.
Saksa ja Austria heliloojate ja muusikute hulgas tuleks mainida:
  • Joseph Haydn (helilooja).
  • Emmanuel ja Christian Bach (kuulsa Johann Sebastian Bachi pojad).

Omadused


Muusika rokokoofunktsioone tajutakse samal viisil nagu arhitektuuril ja maalil, sest neil ei ole tõsiseid erinevusi. Kogu muusika oli täis erinevaid helikaunistusi, meloodia ei olnud pidev, see muutus kogu aeg. Reeglina ei läinud sümfooniad ühelt vormilt teisele. Näiteks, kui looming oli dramaatiline, ei muutunud see positiivseks. Tõsi, mõned märkused võivad esineda, tänu millele sai muusika mitmekülgne ja rikkalik.
Kõige populaarsem instrument rokokoo arengu ajaks oli klavessiin, mille kaudu paljud heliloojad loovad oma loomingu. Ta sai muusika rokokoo stiiliks, kuna teda peeti galantlikuks ja elegantseks, miniatuurseks ja vaikseks.
Ta ei nõudnud muusikult suuri oskusi, kuna tal oli üsna lihtne struktuur. Tõepoolest, niisuguse näiliselt lihtsa vahendi abil loodud sümfooniad tänapäeval hämmastavad mõtteid. Väliselt oli see kaunistatud erinevate kividega ja väikeste, keerukate detailidega, mis olid sel ajal omane.

Rokokoo muusikas lühidalt


Suurimates muusika vormides, nagu ooper ja ballett, avaldub praegune kõige paremini. Seda on näha Rameau ja Kampra töödes, mis põhinevad väikeste aria- ja tantsupisoodide juurutamisel, mis on ülikonna põhimõtte tõttu tihedalt põimunud.
Mõned ooperid on ehitatud, vastupidi, tänu heledale sviidile, millel ei ole selgeid teemasid. Selliseid teoseid esitleb Rameau nimega "Gallant India" ja Kampra - "Veneetsia festivalid". Tähemärkide pildid paistavad silma elegantsuse, pompi andmisega. Kangelased on riietatud rõõmsates kostüümides, mis meenutavad mõnevõrra maskeeringuid.
Sageli kasutasid nad pastoraalset kasutamist, kus vabad, koormamata karjased ja karjased naudivad elu. Kangelastel ei ole tegelikku sarnasust maapiirkondade karjaste tegeliku olukorraga.
Muusika rokokoo stiilis keskendub erakordsetele maastike tähemärkidele. Ta kasutab mitte ainult klavessiini, vaid ka viiulit, flöödit ja obot. Muusika koostati vastavalt sviitide põhimõttele, mis aja jooksul täiendati üha enam minutite ja oluliste detailide ja kaunistustega. Näiteks ilmusid "valed" tantsud (paspier, burr, menuett, pavana). Hiljem vormi lihtsustatakse, see sisaldab rohkem vaba tantse lihtsa nimega, mis andis looja täielikule kujutlusvõimele.

Mis on populaarsem?


Rokokoo muusikat armastasid eriti kodanliku esindajad, kes lõunasöögi ajal sümfooniaid andsid. Kõige populaarsemad olid sellised vormid, kus autori kujutlusvõime ilmnes, see tähendab, et seal oli koht leiutistele, imitatsioonidele, naerule ja lõbususele.
Couperini Rameau'i „Kana” või „Väike Tuuleveski“ nautisid ülemise klassi seas tohutut edu, sest need tundusid kõige lõbusaimana. Need loomingud on saanud eeskujuks paljudele muusikutele, keda on austatud imiteerida.
Tihtipeale näitavad muusikud teiste stiili või kasutasid oma harjumusi ja "rosinaid". Guillaume Guillaume'i “Sonata kvartett” sai selle püüdluse kõige elavamaks peegelduseks Rokokoo ajastul.
Muusikanäited:
1. Albinoni - Sonaat nr 5 G Minoor Op.2 nr 6
2. Mondonville - Klavessiini- ja viiulisonaat nr 4/  1.osa allegro
https://youtu.be/fS600cRhEg4
3. Avison/Scarlatti - Concerto Grosso nr 12 D-mažoor/ 4.-6. osa
https://youtu.be/dUkQgOv7R3A
4. Quirino Gasparini - Jumaldan Sind, Kristus
https://youtu.be/dUkQgOv7R3A
5. Giuseppe Tartini - Sabati ema
https://youtu.be/hgg2GA5fJj4
6. Louis-Claude Daquin - Kägu
https://youtu.be/s-Y3MSfrrM8
7. Carl Philipp Emanuel Bach - Tšello kontsert a-minoor nr 170
https://youtu.be/ZHhGicDN9nI
8. Carl Philipp Emanuel Bach - Flöödi kontsert d-minoor nr 22
https://youtu.be/bDSGrQadsEM
9. Jean Philipp Rameau - Galleant India
https://youtu.be/7vIaCqnMmAw
10. François Couperin - Salapärased Barrikaadid
https://youtu.be/DT2D7Kp3k3c
11. François Couperin - Forlane
https://youtu.be/2e3TeKlmMn8
12. Johann Christian Bach - Sümfoonia g-minoor op 6 nr 6
https://youtu.be/ZCr0l_0Gkno
13. Johann Christian Bach - Tšello kontsert c-minoor nr 2
https://youtu.be/Ps_8dTMRMEQ
14. Jean Philippe Rameau - Kana
https://youtu.be/zrGB8VI_Eb0
15. François Couperin - Väike Tuuleveski
https://youtu.be/gBqjbDAnefQ