Ekspressionism muusikas

Ekspressionism tuli pärast Impressionismi ja seda saab pidada nüüdismuusika osaks.
Ekspressionism on muusikastiil, mis iseloomustab helilooja hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja kaootilist muusikat. Puhas ekspressionistlik muusika otsekui kirjeldab helilooja psühhogrammi.
Kitsas tähenduses hõlmab ekspressionism enamikku Arnold Schönbergi aastatel 1908-1921 loodud varast atonaalset, dodekafoonia eelset muusikat. Antud tähenduses on ekspressionistlikud ka Schönbergi õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberni mõningad teosed.
Sõna ekspressionism kasutatakse vahel ka laiemalt, et iseloomustada muud sarnaste omadustega muusikat. Kohati on peaaegu võimatu piiritleda muusikalist ekspressionismi ainult Uue Viini koolkonna vaba-atonaalse muusikaga ja jätta välja Gustav Mahler, Richard Strauss, Aleksandr Skrjabin, Josef Matthias Hauer, Igor Stravinski, Karol Szymanowski, Béla Bartók, Paul Hindemith, Charles Ives või Ernst Krenek. Lisaks on ekpressionistlikeks liigitatud ka mõningaid 1920. aastatest pärinevaid Kurt Weilli, Paul Hindemithi ja Ernst Kreneki muusikateatriteoseid. Olles küll muusikaliselt liikunud edasi muude muusikastiilide suunas, on nad tekstiliselt ja visuaalselt säilitanud ekspressionistliku väljenduse.
Ekspressionismist veelgi laimas tähenduses, enamasti omadussõna "ekspressionistlik" kujul, räägivad tavaliselt ajakirjanikud, kes kasutavad seda iga ajastu muusika kohta, milles sidususest ja piirangutest on olulisem intensiivne väljenduslaad.

Ekpressionistliku muusika stiilimudel

Schönbergi, Bergi ja Weberni ekspressionistlikus helikeeles on võetud küll üle Richard Wagneri kromaatiline meloodia ja harmoonia, kuid välditud on kadentse, kordusi, sekventse, tasakaalustatud fraase ning seotust valmis vormiliste ja faktuuriliste mudelitega.

Ekspressionistlike heliteoste kronoloogiline loend

• Max Reger: Sümfooniline fantaasia ja fuuga (Symphonische Phantasie und Fuge) op. 57 orelile (1901)
• Max Reger: Klaverikvintett (Klavierquintett) c-moll op. 64 (1902)
• Arnold Schönberg: Pelleas ja Melisande (Pelleas und Melisande) op. 5 (1902–1903)
• Aleksandr Skrjabin: Klaverisonaat nr. 4 Fis-duur op. 30 (1903)
• Gustav Mahler: Kuues sümfoonia (1903–1904)
• Richard Strauss: Salome op. 54, ooper (1905)
• Charles Ives: Vastuseta küsimus (The Unanswered Question) trompetile, 4-le flöödile ja keelpillidele (1906)
• Charles Ives: Central Park pimeduses (Central Park in the Dark) orkestrile (1906, rev. 1936)
• Richard Strauss: Elektra op. 58, ooper (1906–1908)
• Skrjabin: Ekstaasi poeem (Le Poème de l’Extase) op. 54 orkestrile (1905–1908)
• Skrjabin: Klaverisonaat nr. 5 Fis-duur op. 53 (1907)
• Schönberg: Teine keelpillikvartett (Zweites Streichquartett Quartett) op. 10 fis-moll sopranisoologa (1907–1908)
• Schönberg: Rippuvate aedade raamat (Das Buch der hängenden Gärten) op. 15 Stefan George tekstile häälele ja klaverile (1908–1909)
• Anton Webern: Viis pala keelpillikvartetile (Fünf Sätze für Streichquartett) op. 5 (1909)
• Webern: Kuus pala suurele orkestrile (Sechs Stücke für großes Orchester) op. 6 (1909)
• Schönberg: Kolm klaveripala (Drei Klavierstücke) op. 11 (1909)
• Schönberg: Viis orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op. 16 (1909, rev. 1922)
• Schönberg: Ootus (Erwartung) op. 17, monodraama (1909, esiettekanne 1924)
• Webern: Neli pala viiulile ja klaverile (Vier Stücke für Geige und Klavier) op. 7 (1910)
• Schönberg: Õnnelik käsi (Die Glückliche Hand) op. 18 (1910–1913, esiettekanne 1924)
• Schönberg: Kuus väikest klaveripala (Sechs kleine Klavierstücke) op. 19 (1911)
• Schönberg: Herzgewächse op. 20 kõrgele sopranile, tšelestale, harmooniumile ja harfile (1911, esiettekanne 1928)
• Webern: Viis pala orkestrile (Fünf Stücke für Orchester) op. 10 (1911)
• Schönberg: Pierrot Lunaire op. 21 kõnelauljale ja ansamblile (1912)
• Alban Berg: Viis orkestrilaulu Peter Altenbergi tekstidele (Fünf Orchesterlieder nach Gedichten von Peter Altenberg) op. 4 (1912)
• Berg: Neli pala klarnetile ja klaverile (Vier Stücke für Klarinette und Klavier) op. 5 (1913)
• Schönberg: Neli laulu (Vier Lieder) op. 22 häälele ja orkestrile (1913–1916, esiettekanne 1932)
• Berg: Kolm orkestripala (Drei Orchesterstücke) op. 6 (1914)
• Schönberg: Jaakobi redel (Die Jakobsleiter), oratooriumi fragment (1917)
• Webern: Laulud häälele ja ansamblile (Lieder für Stimme und Ensemble) op. 14-18 (1917–1925)
• Berg: Wozzeck op. 7, ooper (1917–1922, esiettekanne 1925)
• Skrjabin: Klaverisonaat nr. 10 op. 70 (1912–1913)
• Skrjabin: Vers la flamme, op. 72 poeem klaverile (1914)
• Skrjabin: Kaks tantsu (Deux Danses) op. 73 klaverile (1914)
• Béla Bartók: Võlumandariin (Der wunderbare Mandarin) orkestrile (1918–1923, rev. 1924 ja 1926–1931)
• Schönberg: Viis klaveripala (Fünf Klavierstücke) op. 23 (1920–1923)