Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. Intervalle liigitatakse
- suuruse järgi;
- helide kooskõla omaduste järgi (näiteks konsoneerivateks või dissoneerivateks);
- helide paiknemise järgi ka harmoonilisteks intervallideks (helid kõlavad üheaegselt) või meloodilisteks intervallideks (helid kõlavad üksteise järel);
Intervallid suuruse järgi
| Suurus | Nimetus | Ladina keeles |
|---|---|---|
| 1 | priim | primus = esimene aste |
| 2 | sekund | secundus = teine aste |
| 3 | terts | tertius = kolmas aste |
| 4 | kvart | quartus = neljas aste |
| 5 | kvint | quintus = viies aste |
| 6 | sekst | sextus = kuues aste |
| 7 | septim | septimus = seitsmes aste |
| 8 | oktav | oktavus = kaheksas aste |
| 9 | noon | nonus = 9. (sekund üle oktavi) |
| 10 | deetsim | decimus = 10. (terts üle oktavi) |
| 11 | undeetsim | undecimus = 11. (kvart üle oktavi) |
| 12 | duodeetsim | duodecimus = 12. (kvint üle oktavi) |
| 13 | tertsdeetsim | tertius decimus = 13. (sekst üle oktavi) |
| 14 | kvartdeetsim | quartus decimus = 14. (septim üle oktavi) |
| 15 | kvintdeetsim | quintus decimus = 15. (oktav üle oktavi) |
Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.
Intervallide astmeline suurus
Intervalli astmeline suurus:
Intervalli astmeline suurus:
Astmeline suurus ehk astmemaht on intervalli diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv). Intervalli astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole kõik ühesugused. Näiteks diatoonilises helireas d-e tervetoon, e-f pooltoon. Astmeline suurus puhta, suure või väikese intervalli suurendamisel või vähendamisel jääb samaks, muutub vaid toonide arv (tooniline suurus) intervallis. Intervallide ehitamisel antud noodist tuleb loendada kõigepealt astmeline kaugus antud noodist üles (või ka alla). Peale selle täpsustatakse tooniline suurus.
Intervallide astmeline suurus
Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks (nende astmeline suurus ei ületa oktavit). Liitintervallideks nimetatakse oktavist suuremaid intervalle.
Tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või
pooltoonides.
Kusjuures on toon = 1/6 oktavit ja pooltoon 1/12 oktavit ning pooltoon võib jaotuda veel sajaks osaks ehk sajaks tsendiks (c) - seega oktav on 1200 c ja 1 tsent 1/1200 oktavit.
Intervalli astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole kõik ühesugused. Näiteks diatoonilises helireas d-e tervetoon, e-f pooltoon.
Toonilisest suurusest lähtudes jagunevad intervallid:
- puhtad (puhas kvart)
- väikesed (väike terts)
- suured (suur terts)
- vähendatud (vähendatud kvart)
- suurendatud (suurendatud kvart)
Tooniline suurus diatoonilistel intervallidel
- puhtad
- puhas priim 0tooni
- puhas kvart 2½ tooni
- puhas kvint 3½ tooni
- puhas oktav 6 tooni
- väikesed
- väike sekund ½ tooni
- väike terts 1½ tooni
- väike sekst 4 tooni
- väike septim 5 tooni
- suured
- suur sekund 1 toon
- suur terts 2 tooni
- suur sekst 4½ tooni
- suur septim 5½ tooni
Diatoonilised intervallid
Diatoonilised intervallid:
- puhtad
- puhas priim 0tooni
- puhas kvart 2½ tooni
- puhas kvint 3½ tooni
- puhas oktav 6 tooni
- väikesed
- väike sekund ½ tooni
- väike terts 1½ tooni
- väike sekst 4 tooni
- väike septim 5 tooni
- suured
- suur sekund 1 toon
- suur terts 2 tooni
- suur sekst 4½ tooni
- suur septim 5½ tooni
Diatooniline intervall ehk alusintervall on defineeritav mõne diatoonilise helirea kaudu. Diatoonilised on kõik järgnevad intervallid ja nende ühendid:
- väike sekund (pooltoon)
- suur sekund (tervetoon)
- väike terts (tervetoon + pooltoon)
- suur terts (tervetoon + tervetoon)
- puhas kvart (tervetoon + tervetoon + pooltoon)
- puhas kvint (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon)
- väike sekst (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon)
- suur sekst (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon)
- väike septim (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon)
- suur septim (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon)
- oktav.
Tritooni on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli alteratsiooni ehk järelikult kromaatikat kas
- pool tooni suurema kui puhas kvart (suurendatud kvart: tervetoon + tervetoon + tervetoon)
- pool tooni väiksemana kui puhas kvint (vähendatud kvint: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon).
Duur-moll-süsteemis moodustuvad diatoonilised intervallid loomulike heliridade astmete vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel loomuliku mažoori IV ja VII astme ning loomuliku minoori vi ja ii astme vahele moodustuv suurendatud kvart ja pöördintervallina loomuliku mažoori VII ja IV astme ning loomuliku minoori ii ja vi astme vahele moodustuv vähendatud kvint.
Altereeritud intervallid
Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.
Altereeritud intervall on intervalli ühe diatoonilise astme altereerimise teel tekkinud intervall. Altereeritud intervallid on kõik vähendatud ja suurendatud intervallid.
Altereeritud intervallid:
- Vähendatud intervallid moodustuvad puhastest ja väikestest intervallidest pooltooni võrra vähendamise teel (vähendatud sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim)
- Suurendatud intervallid moodustuvad puhastest ja suurtest intervallidest pooltooni võrra suurendamise teel (suurendatud sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim)
Enharmoonilised intervallid
- Enharmooniline intervall on samakõlaline intervall, mis on erineva astmelise suurusega, kuid sama toonilise suurusega intervall. (puhas priim p1 = vähendatud sekund >2, suurendatud kvart <4 = vähendatud kvint >5).
Konsoneerivad ja dissoneerivad iintervallid
Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.
Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.
Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).
Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.
Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K64).
Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.
Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.
Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).
Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.
Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K64).
Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.
Püsivad ja kulgevad intervallid
Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidest. Konsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.
Intervallide pöörded
Intervallid ja nende pöörded
Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.
Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.
Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.
Muusika Pöörded:
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus. Pööre võib olla intervalli
- inversioon, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega;
- komplementaarintervall suhtes mingisse intervalliruumi (näiteks oktaviruumi).
Komplementaarintervallil oktaviruumis põhineb ka akordi pööramine: akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli.
Komplementaarintervallid pööramisel oktaviruumis
Oktaviruumis pööramisel on intervalli ja tema komplementaarintervalli summa puhas oktav.
Intervallid ja nende pöörded
- suured intervallid pöörduvad väikestesse ja väikesed suurtesse
- puhtad intervallid pöörduvad puhtaisse
- suurendatud intervallid pöörduvad vähendatuisse ja vähendatud suurendatuisse
- konsonantsid pöörduvad konsonantsidesse ja dissonantsid dissonantsidesse
- diatoonilised intervallid pöörduvad diatoonilistesse ja altereeritud intervallid altereerituisse
Liitintervalli pööre
Akordi pööre
Akordi pöördeks nimetatakse akordi sellist tuletatud kuju, kus madalamaks heliks on mõni teine akordi heli.
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb ehk missugune akordi heli on bassiks.
Kolmkõla pöörded
- Kolmkõla põhikuju, kui bassiks on priim
- 1. pööre – sekstakord, kui bassiks on terts
- 2. pööre – kvartsekstakord, kui bassiks on kvint
Septakordi pöörded
- Septakordi põhikuju, kui bassiks on priim
- 1. pööre – kvintsekstakord, kui bassiks on terts
- 2. pööre – tertskvartakord, kui bassiks on kvint
- 3. pööre – sekundakord, kui bassiks on septim
Intervalli tähistus
Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette 
(bemoll) või 
(diees).
(bemoll) või 
(diees).| Tähis | Nimetus | Pooltoone | Näide |
|---|---|---|---|
| 1 | Puhas priim | 0 |  |
| 2 | väike sekund | 1 |  |
| 2 | suur sekund | 2 |  |
| 3 | väike terts | 3 |  |
| 3 | suur terts | 4 |  |
| 4 | puhas kvart | 5 |  |
| 4 / 5 | suurendatud kvart vähendatud kvint | 6 |  C - Ges |
| 5 | puhas kvint | 7 |  |
| 5 / 6 | suurendatud kvint väike sekst | 8 | C - Gis  |
| 6 | suur sekst | 9 |  |
| 7 | väike septim | 10 |  |
| 7 | suur septim | 11 |  |
| 8 | puhas oktav | 12 |  |
Intervallide tabel
Oktavi piires intervallid põhihelist üles:
| põhiheli | Priim | Väike sekund | Suur sekund | Väike terts | Suur terts | Kvart | Vähendatud kvint | Kvint | Suurendatud kvint | Sekst | Väike septim | Suur septim |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| F | F | G♭ | G | A♭ | A | B | C♭ | C | C♯ | C♯ /D | E♭ | E |
| C | C | D♭ | D | E♭ | E | F | G♭ | G | G♯ | A♭ /A | B | H |
| G | G | A♭ | A | B=H♭ | H | C | D♭ | D | D♯ | E♭/E | F | F♯ |
| D | D | E♭ | E | F | F♯ | G | A♭ | A | A♯ | B / H | C | C♯ |
| A | A | B | H | C | C♯ | D | E♭ | E | F | F / F♯ | G | G♯ |
| E | E | F | F♯ | G | G♯ | A | B /H♭ | H | H♯ | C / C♯ | D | D♯ |
| H | H | C | C♯ | D | D♯ | E | F♭ | F♯ | G =F♯♯ | G / G♯ | A | A♯ |
| F♯ / G♭ | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F |
| C♯ / D♭ | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C |
| G♯ / A♭ | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G |
| D♯ / E♭ | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D |
| A♯ / B | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A |
Muud intervallid
Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.
