Multiintelligentsused abiks õppimisel

Lingvistiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõnadega seotud tegevused, näiteks kirjutamine, lugemine
elukutse, amet: kirjanik, luuletaja
Õppimisvõtted:
Tee informatsioonist oma sõnadega kokkuvõte. Tee loetelu võtmesõnadest. Koosta enese testimiseks küsimused, millele saab vastata jah/ei
Loogilis-matemaatiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine, arvud
elukutse, amet: teadlane
Õppimisvõtted:
Kasuta kategooriatesse liigitamist ja loetelude koostamist. Otsi mudeleid, jadasid, järjekordi. Koosta skeeme ja/või mõttekaarte.
Visuaal-ruumiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid
elukutse, amet: arhidekt, kunstnik
Õppimisvõtted:
Tee mõttekaart. Joonista info põhjal poster. Vaata antud teemal videot.
Muusikalis-rütmiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Helide ja rütmiga seotud tegevused: helilooja
Õppimisvõtted:
Vali õppimiseks sobiv taustamuusika. Püüa õpitavat materjali valjusti lugeda, läbi laulda või panna luulevormi.
Kehalis-kineetiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Liikumise või millegi füüsilise tegelemisega seotud tegevused: sportlane (jalgpallur, jooksja jne...)
Õppimisvõtted:
Kasuta märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (paiguta pabereid ümber, sega, võta üks sedel ära ja püüa arvata, milline info on puudu)
Interpersonaalne Intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus, empaatia:
õpetaja
Õppimisvõtted:
Jaga kellegagi oma ideid, leia õpingukaaslane või loo õpirühm.
Õpeta materjali kellelegi teisele.
Esita õpingukaaslastega vastakuti üksteisele küsimusi, aruta, vaidle.
Intrapersonaalne intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõltumatus, eneseteadvus. Võime mõista ennast ja oma mõtteid. Teadlane.
Õppimisvõtted:
Seosta uut infot oma isikliku või perekondliku kogemusega. Kirjuta üles teemaga seonduvad olulised küsimused.

Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine

Kuna minul oli eelistatud intelligentsustüüpe kaks (2) ja teiseks oli Kehalis-kineetiline intelligentsus, siis sain ma ka selle Intelligentsustüübi arendamise kohta materjali.
Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 134):
1. Kirjutage ja kandke ette sketše või improvisatsioonilisi lugusid, mis illustreerivad mõnd momenti teie õpingutes.
2. Lugege jooga tai chi ja teiste lõdvestamis- ja mediteerimistehnikate kohta.
3. Õppige žongleerimist (suurepärane harjutus ajule).
4. Mõelge välja niinimetatud soojendusharjutused õppimise alustamiseks.
5. Muutke informatsioon füüsiliseks liikumiseks, nii nagu lastelauludega kaasnevad vastavad liigutused.
6. Püüdke käsi kasutamata kellelegi teed juhatada.
7. Õppige erinevaid tantsustiile ja nendega seonduvaid tavasid.
8. Tegelege mõne spordialaga, mis nõuab osavust või graatsilisi ja kontrollitud liigutusi.
9. Mängige kiiret reaktsiooni nõudvaid arvutimänge.
10. Tegelege käsitöö, keraamika, aianduse, õmblemise või mõne muu tegevusega, kus te midagi oma kätega valmistate.
Õppimisel kehalis-kineetilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Külastage õpitava teemaga seotud muuseume ja paiku
- Kasutage märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (neid pabereid omavahel ümber paigutades ja segades võtke pimesi üks sedel ja seejärel püüdke arvata, milline info on puudu).
- Mõelge välja liikumisega seotud mänge, sõnamänge jms.

Ekstistentsiaalse Intelligentsuse kasutamine ja arendamine

Kunas mina sain Intelligentsustüübi testis Ekstentsiaalse intelligentsuse väga hea tulemuse, siis ma sain lehe, mille pealt saab seda arendada. Ning nüüd ma otsustasin seda jagada:
Eksistentsiaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 138):
1. Lugege pühakirju, kus käsitletakse hingelisi ja eksistentsiaalseid küsimusi.
2. Õppige mediteerima. (mul tehtud)
3. Vaadake moraalse ja eksistentsiaalse sisuga filme - „Jeesus Naatsaretist“ jne.
4. Lugege eksistentsiaalseid teemasid käsitlevate kirjanike luuletusi ja esseesid.
5. Kuulake muusikat, mis peaks tekitama sügavaid spirituaalseid tundeid.
6. Kirjutage üles eksistentsiaalsed küsimused, mis teil tekivad, näiteks „Kus ma olin enne sündi?“ jne.
7. Lugege suurte mõtlejate elulugusid või kokkuvõtteid nende elust.
8. Kutsuge oma tõekspidamistest rääkima erinevate usundite esindajaid.
9. Vaadake tunnustatud kunstiteoseid, mis kujutavad elu, surma, eksistentsi ja hingelisust.
10. Koguge infot uuemate ideede kohta kosmoloogia ja universumi olemuse vallast.

- Õppimisel eksistentsiaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 76):
Vaadake õpitava valdkonnaga seonduvaid filme, milles käsitletakse kõlbelise ja hingeelu puudutavaid teemasid.
- Külastage kirikuid, templeid, mošeesid ja teisi religiooniga seotud kohti.
- Koguge koopiaid või postkaarte antud teemaga seotud kunstitöödest, mis väljendavad religioosseid teemasid või on suunatud mingi usulise aspekti käsitlemisele.

Multiintelligentsused

See osa pärineb 2016. aastast (vt. ka Intelligentsus ja selle mõõtmine), kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses Pagariks. See pärineb õpioskuste ainest.
Ma kirjutan nüüd siia testi. See, kes tahab seda testi teha kirjutage iga väite ette, mis sinu kohta käib 1, ja nende ette, mis sinu  kohta ei käi tõmba — või ära kirjuta midagi. 1 või - tõmbamine peab käima kiiresti, koheselt esimese mõtte pealt. Kauaks ei tohi mõtlema jääda. Lõpuks pange KOKKU reale kirja selle osa lõppsumma. Jätke meelde, et KÕIGIL ON OLEMAS KÕIK INTELLIGENTSUSED JA KÕIGIL ON VÕIMALIK NEID ARENDADA.
Multiintelligentsuse Test:
Esimene osa
_ Mulle meeldib aias töötada
_ Ma arvan, et rahvusparkide ja looduskaitsealade säilitamine on tähtis
_ Mulle meeldib asju ühiste joonte/omaduste alusel rühmitada
_ Keskkonnaprobleemid on minu jaoks olulised.
_ Klassifitseerimine aitab mul uut informatsiooni paremini mõista
_ Asjade tähtsuse järgi järjestamine on otstarbekas
_ Loomad on minu elus tähtsal kohal
_ Minu kodus sorteeritakse prügi ja korduvkasutatavad asjad realiseeritakse
_ Mulle meeldib õppida bioloogiat, botaanikat ja zooloogiat
_ Ma saan hästi aru ka peenetest tähendusvarjunditest/peensustest
_ Esimene osa KOKKU

Teine osa
_ Mulle jäävad asjad meelde, kui ma panen nad riimi
_ Rütmis liikumine on minu jaoks lihtne
_ Ma märkan mudeleid/ sarnaseid mustreid
_ Ma keskendun mürale ja helidele
_ Mulle meeldib teha muusikat
_ Ma tajun luuletustes riimi ja rütmi
_ Keskendumine on minu jaoks raskendatud, kui taustal on müra
_ Loodushäälte kuulamine on väga lõdvestav
_ Muusikalid köidavad mind rohkem kui sõnalavastused
_ Laulusõnade meeldejätmine on minu jaoks lihtne
_ Teine osa KOKKU

Kolmas osa
_ Mind tuntakse kui korralikku ja korraarmastajat inimest
_ Sammhaaval antud tööjuhised on mulle suureks abiks
_ Probleemidele lahenduste leidmine on minu jaoks lihtne
_ Lohakad inimesed viivad mind kergesti endast välja
_ Ma oskan hästi peast arvutada
_ Mõistatused ja loogikaülesanded on huvitavad
_ Ma ei saa alustada tegevust enne kui kõik asjad on teada ja paigas
_ Asjade loogiline ülesehitus on väga oluline
_ Mulle meeldib korda teha asju/süsteemi, mis korralikult ei funktsioneeri
_ Asjad peavad olema mõistusepärased ja seletatavad, vastasel juhul muutub ma rahulolematuks
_ Kolmas osa KOKKU

Neljas osa
_ Minu jaoks on oluline aru saada, mis on minu roll kogu tegevuses
_ Mulle meeldib elu üle arutleda
_ Usuküsimused ja maailma asjad on minu jaoks tähtsad
_ Mulle meeldib kunst
_ Vaimsed mõtisklused ja mediteerimisharjutused on nauditavad
_ Mulle meeldib reisida ja käia looduskaunites kohtades
_ Mulle meeldib filosoofide mõtteid ja kirjutisi lugeda
_ Uute asjade õppimine on lihtsam, kui näen nende seotust praktikaga ja reaalseid võimalusi uut teadmist kasutada
_ Mind huvitab, kas teistel planeetidele on elu
_ Minu jaoks on olulised sidemed teiste inimestega ja uute ideedega tutvumine
_ Neljas osa KOKKU

Viies osa
_ Ma õpin kõige paremini teistega suheldes
_ Mulle meeldib lobiseda ja tõsiselt arutleda
_ Mida rohkem inimesi, seda parem
_ Ma olen tihtipeale oma kaaslaste seas juhirollis
_ Minu jaoks on suhted olulisemad kui saavutused ja põhimõtted
_ Mulle meeldib õppida rühmas
_ Ma olen „meeskonnamängija“
_ Sõbrad on väga tähtsal kohal minu elus
_ Ma kuulun enam kui kolme klubisse, ühendusse, organisatsiooni
_ Mulle ei meeldi üksinda töötada
_ Viies osa KOKKU

Kuues osa
_ Ma õpin siis, kui ma saan selle läbi teha
_ Mulle meeldib oma kätega asju valmistada
_ Sport on osa minu elust
_ Ma kasutan kõneledes palju žeste ja kehakeelt
_ Ette näitamine on parem kui seletamine
_ Mulle meeldib tantsida
_ Mulle meeldib tegutseda tööriistade ja masinatega
_ Tegevusetus väsitab mind rohkem kui tegutsemine
_ Praktilised tegevused on nauditavad
_ Ma elan aktiivset elu
_ Kuues osa KOKKU

Seitsmes osa
_ Mind huvitavad võõrkeeled
_ Mulle meeldib lugeda raamatuid, ajakirju ja netilehekülgi
_ Ma pean päevikut
_ Mulle meeldivad väga ristsõnad ja muud sõnamängud
_ Märkmete tegemine aitab mul asju meelde jätta ja neist aru saada
_ Ma olen hea kirjasõber - vastan kirjadele ja meilidele meelsasti ja pikalt.
_ Minu jaoks on lihtne selgitada oma ideid teistele
_ Mulle meeldib väga kirjutada
_ Sõnamängud, segipaisatud tähed ja „killud" meeldivad mulle
_ Ma naudin avalikku esinemist ja arutlustes osalemist
_ Seitsmes osa KOKKU

Kaheksas osa
_ Minu hoiak mõjutab seda, kuidas ma õpin
_ Mulle meeldib osaleda projektides, mis on suunatud teiste abistamisele
_ Mul on kindlad vaated sellele, mis on õige, mis vale, ja omad väärtused
_ Kõige paremini õpin ma siis, kui mul tekib emotsionaalne seos õpitavaga
_ Õiglus on minu jaoks esmatähtis
_ Sotsiaalsed probleemid pakuvad mulle huvi
_ Üksinda töötamine võib olla sama produktiivne kui töötamine rühmas
_ Ma pean teadma, miks ma ühte või teist asja tegema pean enne tegutsema hakkamist
_ Kui ma millegisse usun, siis panustanud ma hulga rohkem selle tegemisse
_ Mul on soov võidelda selle nimel, et asju/olukordi parandada
_ Kaheksas osa KOKKU

Üheksas osa
_ Ma suudan asju silme ette manada
_ Mööbli ümbertõstmine ja remont on vahvad tegevused
_ Mulle meeldib joonistada, sirgeldada, maalida, kleepida, jne...
_ Mulle on paremini mõistetavad graafilisel kujul esitatud (tabelid, graafikud, jne) asjad ja nii jäävad nad mulle ka paremini meelde
_ Mulle meeldib igasugune meelelahutuslik meedia (filmid, videod jms)
_ Mulle meeldib informatsiooni meelde jätta graafilisel kujul (näit. graafikuna)
_ Muusikavideo võib panna mind laulu rohkem hindama
_ Kui ma pean midagi meelde tuletama, manan silme ette pilte
_ Ma olen hea kaardilugeja
_ Kolmemõõtmelised (3D) mängud on huvitavad
_ Üheksas osa KOKKU
Kokkuvõte:
Nüüd arvutage iga osa tulemuste protsent
Sinu Punktide arv (ühes osas) * max punktide arv (ühes osas)/ 100
1. osa: Looduslik-loomulik intelligentsus
2. osa: Muusikalis-loogiline intelligentsus
3. osa: Loogilis-matemaatiline intelligentsus
4. osa: Ekstistentsiaalne intelligentsus
5. osa: Interpersonaalne intelligentsus
6. osa: Kehalis-kineetiline intelligentsus
7. osa: Lingvistiline intelligentsus
8. osa: Intrapersonaalne intelligentsus
9. osa Visuaal-ruumiline intelligentsus
Oluline info: Jätke meelde:
- Kõigil on kõik intelligentsused olemas
- Intelligentsusi saab arendada!
- Praegu kirjapandu peegeldab vaid hetkeolukorda, seda võib muuta ja seda on võimalik muuta.
- Intelligentsused pole mõeldud sildistamiseks vaid julgustavad Sind ennast paremini tundma õppima ja oma tugevusi maksimaalselt ära kasutama!

Õpioskuste raames kohtumiste eesmärgid

See teema on pärit 2016. aastast, kui ma Tartu Kutsehariduskeskuses Pagariks õppisin. Õpioskuste aine materjal.
Õpioskuste raames kohtumiste eesmärgid:
- saada mõnusalt tuttavaks
- kergemini taluda erinevusi eelnenud ja uute kogemuste/teadmiste/tõekspidamiste vahel ja tulla toime sellega, mida järgnev elu kaasa toob.
- teadvustada motivatsiooni õpinguteks kutsekoolis, erialal
- teadvustada oma tugevamad ja nõrgemad küljed.
- teadvustada ennast kui õpilast ja oma vastutust õppeprotsessis.
- suuta seada endale realistlikke eesmärke ja analüüsida selles suunas liikumist.
- tajuda aja planeerimise vajalikkust ja planeerida oma õpinguid/tegevusi
- analüüsida oma edu ja ebaedu põhjuseid ja sellest lähtuvalt tegutseda
- omandada oskusi ja teadmisi, mis aitavad alustatud õpingutega/tegevustega toime tulla (enamarenenud andelaad ehk multiintelligentsus, õpistiil, abi/nõu küsimine, kogemuste hindamine/kogumine, koostöö, emotsioonide juhtimine, suhtlemisoskus, eneseväljendamine, kuulamine jm.)

Õpioskused

Algus:
See teema pärineb 2016. aastast õpioskuste ainest. Tollel aastal käisin ma Tartu Kutsehariduskeskuses, kus ma õppisin pagariks. Õpe toimus ühe aasta (2016-2017).
ÜKSKI MEIST POLE NII TUGEV, ET TA EI VAJAKS KAASINIMESTE MÕISTMIST JA TOETUST NING ÜKSKI MEIST POLE NII NÕRK, ET TA EI SUUDAKS OLLA TEISTELE TOEKS!
HEADUST JA ARMASTUST ON MEILE KÕIGILE VAJA.
Mooduli rakenduskava:
SIHTRÜHM: 3.-4. tase
Õppevorm: statsionaarne-koolipõhine õpe
Mooduli nr: 6224
Mooduli nimetus: õpioskuste kujundamine
Mooduli maht 2 EKAP
Alustamisnõuded: puuduvad
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu.
Auditoorseid tunde sealhulgas lõimitud üldaineid: 40t
Iseseisva töö tunde sealhulgas lõimitud üldaineid: 12t
Õpiväljund 1:
Analüüsib ennast kui õppijat ning teab, kust leida vajaduse korral nõu, teavet ja tuge.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- Kirjeldab enda multiintelligentsuse profiili ja õpistiili;
- tunneb enda õpieelistusi;
- analüüsib oma edu ja ebaedu ning nende põhjuseid;
- küsib vajadusel nõu, teavet ning tuge koolis toimetulekuks
Teemad/alateemad:
Multiintelligentsus:
Intelligentsuse mõiste ja uurimise ajalugu
Multiintelligentsuse teooria:
7 liiki, millest üks jaguneb veel kaheks ehk kokku siis kaheksa (vt. Intelligentsuse ja selle mõõtmine). Intelligentsustüüpide ilmingud ja erinevate tüüpidega seotud õppimisviisid.
Multiintelligentsuse profiili küsimustik.
Õpistiilid:
Õpikeskkonna eelistused
Meelekanali eelistused õppimisel ja vastavad õppimismeetodid.
Edu ja Ebaedu:
Optimistliku ja pessimistliku seletusstiili tunnused
Isikliku edu ja ebaedu tõlgendamine.
Optimistliku seletusstiili omandamise harjutused.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Eneseanalüüs (väga kasulik tegevus)
Lävend:
Analüüsib oma edu ja ebaedu ja nende põhjuseid.
Iseseisvad tööd:
Eneseanalüüs
Õpiväljund 2:
Jälgib Tartu Kutsehariduskeskuses kokkulepitud reeglite täitmist.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- jälgib kooli õppekorralduseeskirja ja õpilaste sisekorraeeskirja;
- vormistab tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal;
- teadvustab oma vastutust õppeprotsessis ja enda kui õppija rolli;
Teemad/alateemad:
Õpilasi puudutav dokumentatsioon koolis: Sisekorraeeskirjad, õppekorraldus
Õpilase roll:
Rolliteooria. Sotsiaalsed ja tegevuslikud rollid. Rolliootused, -kujutlused, ja -konfliktid. Vastandrollid.
Õpilase roll ja õppija vastutus.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Õppeperioodide analüüs
Etteantud kirjaliku töö vormistamine
Lävend:
Vormistab esitatavad tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal.
Teadvustab oma vastutust õppeprotsessis ja enda kui õppija rolli.
Iseseisvad tööd:
Jälgib kooli õppekorralduseeskirja ja õpilaste sisekorraeeskirja vormistab esitatavad tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal.
Õpiväljund 3:
leiab õppetööks vajalikku informatsiooni ja eristab olulist infot ebaolulisest.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- valib ja võrdleb töö sooritamiseks sobivad infoallikad;
- kasutab kooli kodulehte ja siseveebi (E-kooli) vajaliku info leidmiseks;
- kasutab info töötlemisega seotud õppimisvõtteid;
Teemad/alateemad:
- Infotöötlemisega seotud õppimisvõtted:
Mõistete kaardistamine
- Funktsionaalne lugemine ja tekstiga töötamise strateegiad
- Konspekteerimisviisid
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamisülesanne:
Siseveebi (E-Kooli) test
Vähemalt kolme infoallika võrdlus
Lävend:
Siseveebi test on sooritatud
Vähemalt kolme infoallika võrdlus on sooritatud
Iseseisvad tööd:
Kasutab kooli kodulehte ja siseveebi vajaliku info leidmiseks. Kasutab info töötlemisega seotud õppimisvõtteid.
Õpiväljund 4:
- eesmärgistab oma õppimist ja teadvustab oma valikuid aja planeerimisel.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- eesmärgistab ja kavandab oma õppimist;
- jälgib oma ajaplaneerimist ja teadvustab saboteerimisviise;
- kasutab eesmärgistamise ja reflektsiooniga seotud õppimisvõtteid;
Teemad/alateemad:
Aja planeerimine:
Ajakasutuse ja aja juhtimise alused. Pakilisuse ja olulisuse printsiip.
Eesmärgistamine ja eesmärkide saboteerimine.
Eesmärgistamise ja reflektsiooniga seotud õppimisvõtted:
Eesmärgistamise tehnikad, oma tegevuse hindamise ja reflektsioonitehnikad.
Õppemeetodid:
rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Nädala tegevuste kaardistamine
Lävend:
Nädala tegevuste kaardistamine;
jälgib oma ajaplaneerimist ja teadvustab saboteerimisviise
Iseseisvad tööd:
Eneseanalüüs
Õpiväljund 5:
töötab tulemuslikult nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 4
kokku: 12
Hindamiskriteeriumid:
- täidab iseseisvalt tööülesandeid ja vastutab nende täitmise eest; teeb koostööd õpieesmärkide saavutamiseks;
Teemad/alateemad:
Meeskonnatöö:
Grupi arengufaasid. Rollid ja vastutuse jagamine grupis. Koostööoskused.
Emotsioonide juhtimine:
Emotsioonide olemus ja seos motivatsiooniga.
Pinge, ärevuse ja stressiga toimetulek.
Suhtlemisoskused:
Selge eneseväljendamine. Kuulamisoskused.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Meeskonnatööna etteantud probleemi analüüs.
Lävend:
Täidab iseseisvalt tööülesandeid ja vastutab nende täitmise eest.
Teeb koostööd õpieesmärkide saavutamiseks.
Iseseisvad tööd:
Õpimapp
Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine:
Õpilane on täitnud iseseisva töö ja hindamisülesande lähtuvalt hindamiskriteeriumitest.
Mooduli hindamine:
Mitteeristav hindamine
Õppematerjalid:
Burnett, G. 2005. Õpime õppima. Studium.
Fisher, R. 2004. Õpetame lapsi õppima. Atlex.
Kadakas, H-M., 2003. Õppimine ja õppima õpetamine. (Komponendid ja võimalused, metoodiline) TEA.
Siimon, A. 2001. Ajajuhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus
Toia, M., Bradley, M. 2014. Õpioskused toimetulekuks tööl ja elus: käsiraamat. Learning to Learn.
Einike Pilli, 2005. Õpioskused. Tartu Ülikooli Kirjastus

Bioloogia, soo määramine

Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised. Neid nimetatakse kromosoomideks. Eestikeelset nime pole neile veel keegi pannud. Sõna "kromosoom" tuleb kreeka keelest ja tähendab värvilist kehakest. Kromosoome saab näha ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult.

    Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Seepärast ongi lapsed nii ema kui ka isa nägu. Kuid kehakuju, näojooned, juuste ja silmade värv ning muu võib pärineda ka vanaemalt või vanaisalt. Rakkudes DNA kopeetitakse. Selles võib tekkida vigu. Nii võib olla, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Mõnikord on ka nii, et lapse valimus sarnaneb hoopis onule või tädile, kes on ju ka vanaemalt ja vanaisalt saanud oma välimuse nagu ema ja isagi. Ainult emal ja isal pole neid tunnuseid näha. 

Inimese kromosoomid jagunevad 23 kromosoomipaariks. Paaris kromosoomid on täpselt ühesugused. Erandiks on ainult üks meeste kromosoomipaar. Sellest kromosoomipaarist olenebki, kas uus inimene sünnib poisi või tüdrukuna. Ühte neist kromosoomidest kutsutakse x-kromosoomiks, teist y-kromosoomiks. Nimed tulevad sellest, et kromosoomide kuju meenutab kirjatähti x ja y. Kromosoomide väikeste lõikude omavahelise vahetamisega tekib varieeruvus - tekivad inimeste eripärad. See teeb iga inimese erinevaks. Meeste keharakkudes on x- ja y-kromosoom, naistel aga kaks x-kromosoomi. Kuid vahel võivad need x- ja y-kromosoomid olla ka teistmoodi või mitte avalduda. Sellisel juhul võib juhtuda nii:

XX - mees

XY - naine

XXX - väga mehelik mees

XXY - mehelik mees või naine

XYY - naiselik mees või naine

     Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Sugurakkudes on neid aga poole vähem. Selle on loodus kavalasti välja mõelnud. Alles sugurakkude, s.o. seemne- ja munaraku ühinemisel moodustub normaalse kromosoomide arvuga rakk, mille jagunemisel kujuneb järk-järgult välja uus organism. 
    Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x-kromosoomi ja siis veel kas x- või y-kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tütarlaps või poiss.
     Erinevusest ainult ühes tibatillukeste kromosoomide paaris, väikeses ainekübemes piisab, et suunata tulevase lapse arengut ja määrata ära tema sugu.

    Ka kõige elavama kujutlusega inimesele ei tuleks pähe otsida sarnasust inimese ja kärbse vahel. Sarnasus on aga olemas - järglaste soo määramine toimub neil ühesugusel viisil. Nähtavasti on loodus elusolendite soo määramise moodust kaua lihvinud. Võibolla isegi miljardeid aastaid.

Uued loodususundid

Uued loodususundid ehk Uuspaganlus on levinud üldnimetus neile uususulistele liikumistele, mis püüavad taaselustada või võtavad tegevuse aluseks judeokristlike 

monoteistlikemaailmareligioonide leviku eelseid (eeskätt Euroopa) muinasusundeid.

On palju inimesi, kes peavad nimetust "uuspaganlus" osatavaks ja/või halvustavaks ja leiavad, et mõiste "uuspaganlus" asemel oleks kohasem rääkida lihtsalt uususunditest. Samas on palju inimesi, kes oma usutunnistuse järgi nimetavad end meelsasti paganateks või uuspaganateks.

Huvi antiikkultuuri ning kreeka-rooma mütoloogia vastu oli kristlikus Euroopas kõrge juba hiliskeskajal. Üldine huvi muinasusundite vastu elavnes peamiselt 18.–19. sajandilseoses romantismiajastu ja ka natsionalismi ideedega. Moodi läksid viikingid ja druiidid. 19. sajandi lõpul ja sajandivahetusel levis esoteerika- ja okultismiharrastus, mis omakorda juhtis inimesi "muistseid tarkusi" otsima. Innustust andis muinasusundite uurijatele Briti kultuuriantropoloogi Sir James Frazeri mahukas võrdleva mütoloogia alane teos "Kuldne oks" (1900). 1930. aastatel huvitusid germaani mütoloogiast natsid (vaata ka: Natsid ja aaria rahvuse uurimine, Adolf Hitler ja Okultism), kes jätsid kogu uuspaganlusele pikaks ajaks varjutava pitseri. 1940. aastatel tõi Gerald Gardner Ameerikas kasutusele termini wicca, mis on tänini nimeks eriti anglosaksi kultuuriruumis levinud maagia- ja looduseusule. 1960.–70. aastatel kogusid Wicca jt analoogilised traditsioonid populaarsust koos New Age'iga ning mässuliste noorteliikumistega, mis vastandasid end etableerunud ideoloogiatele ja religioonile.

Erinevad grupid järgivad vanadest rahvausunditest teada olevat erineva põhjalikkusega; paljud püüavad muinasusundit ühendada New Age'i, keskkonnaliikumise, feminismi vm ideoloogiatega. Nii võib eristada rekonstruktsionistlikke ja sünkretistlikke suundi.

Uuspaganlikes liikumistes üldiselt puudub dogmaatika ning ulatuslik organisatsioon, mitmed järgijad võivad samaaegselt tunnistada ja praktiseerida ka teisi uske. Osalt on neis sisuliselt tegu inimese individuaalse religiooni konstrueerimisega. Enamik uuspaganlikke traditsioone on polüteistlikudvõi panteistlikud ning jumaluse mõistet käsitletakse neis üsna vabalt. Levinud on usk Maa ja looduse pühadusse, paljudes harudes usutakse looduse hingestatust, hauatagust elu või reinkarnatsiooni, mõnes praktiseeritakse maagiat. Mõistet "uuspaganlus" seovad kriitikud ja vastased mõnikord satanismiga.

On oletatud, et maailmas võib olla kokku umbes miljon uuspaganlike liikumiste järgijat.

Ameerika Ühendriigid jt – wicca

Eesti – taarausk, maausk

Briti saared – druidism

Island – ásatrú

Itaalia – religio Romana

Kreeka – hellenism

Leedu – Romuva

Läti – Dievturība

Rootsi jt – asatro (asatru), odinism

Soome – Ukko usk

Venemaa, Ukraina jt – slavjanstvo, rodnoverije, rodoverije, rodjanstvo, pokon

Šamanism

Šamanism on üldistav nimetus mitmes kultuuris tuntud usundilistele praktikatele, mille keskmes on vaimudega suhtlemine teatud ekstaatiliste teadvuseseisundite kaudu. Usutakse, et teatud isikutel (šamaanidel; eri rahvastel on kasutusel erinevad nimetused) on kaasa sündinud, õpitud või üleloomulike jõudude või olendite antud võime astuda ühendusse väljaspool inimeste maailma asuvate jõudude või vaimudega, tavaliselt ravimise, ennustamise või mõnele ettevõtmisele soodsate tingimuste loomise eesmärgil. Selleks viib šamaan ennast transiseisundisse (lovesse), kasutades erinevaid tehnikaid nagu laulmine, tantsimine, trummilöömine, hallutsinogeensete ainete manustamine vm. Šamaani sotsiaalne positsioon on erinevates kultuurides olnud erinev. Preestrist eristab šamaani see, et tema autoriteet tugineb pigem tema enda isikule kui formaalsele positsioonile. Siiski on Siberis olemas hierarhilisi šamaanikultuure, milles astmelt madalamad šamaanid saavad kõrgemate šamaanide käest pühitsuse.

Arvatakse, et šamanism (vaimude maailmaga suhtlemine eriliste vahendajate kaudu) on olnud üks vanimaid ja üldisemaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on šamanism teatud määral levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Suhteliselt hilise ajani oli šamanism levinud saamidel ja sealt on ka eesti rahvapärimusse jõudnud teated "lapi nõidadest". Enim uuritud on Siberi rahvaste ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste šamanismi traditsioonid.

Sõna šamaan on rahvusvahelisse kasutusse tulnud evengi keele kaudu, kuid selle etümoloogia pole lõplikult selge. Ühe versioon järgi on sõna tuletatud tüvest sa-, mis tähendab teadma ja šamaan on seega teadja. Teise hüpoteesi järgi on sõna evengi keelde laenatud hiina keele kaudu ja tuleneb algselt sanskriti sõnast šramana, mis tähendas askeeti. Vene ja saksa keele kaudu on šamaani nimi laienenud erinevate kultuuride vaimudega suhtlejatele. Mitmed uurijad (nt Alice Kehoe, Mihály Hoppal, Tatjana Bulgakova) on kritiseerinud šamanismi mõiste kasutamist, mis võimaldab eksitavalt panna ühte patta väga erineva algupära ja olemusega traditsioonid ja vaimsed tehnikad ning implitseerib ühtse õpetuse või distsipliini olemasolu. Alternatiivina on välja pakutud terminit šamaanlus (vene šamanstvo, inglise shamanhood), mis järgib 19. sajandi vene Siberi šamaanide uurijate kasutust.

Esimesi šamanismi tähelepanuväärseid käsitlusi Lääne-Euroopas oli Mircea Eliade1951. aastal ilmunud "Le Chamanisme et les techniques archaiques de l'extase". Šamanismi on uurinud antropoloogid, folkloristid ja usundi-uurijad, näiteks Åke Hultkrantz, Anna-Leena Siikala, Mihály Hoppál, Juha Pentikäinen ja paljud teised.

Eesti teadlastest on šamanismi käsitlenud Aado Lintrop, Art Leete ja Anzori Barkalaja.

Loodususundid

Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel.

Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ja kattub suuresti šamanismi jts kategooriatega, tihti esineb neis ka esivanematekultust, samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga.