Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

teisipäev, 23. aprill 2019

Baptism

Baptism on üks kristluse usulahke.

Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, selle järgijaid nimetatakse baptistideks. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist: baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vette kastmisega.


Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17. sajandi alguse Inglismaal 
puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandi anabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest.
Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat.
Kuna baptistlikud kogudused on autonoomsed, võib nende usuline praktika mõneti erineda. Samuti leidub konservatiivseid (traditsiooniline muusika, ranged nõuded riietuse suhtes jms) ja liberaalseid baptistide kogudusi. Sageli moodustatakse liite omasuguste kogudustega, tugevalt erinevate kogudustega suheldakse harva. Baptistidel puudub üksmeel ka paljudes teoloogilistes küsimustes. Näiteks osa baptiste usub, et Kristus lunastas pattudest terve inimkonna, teised aga, et ainult usklike inimeste patud.

1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja 
Ukrainas.

Eesti baptistid

Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused priilaste liikumise baasil. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus24. veebruaril 18841900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks – Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005. aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega.

Baptiste

Chuck Norris

John D. Rockefeller

John Bunyan

Charles Spurgeon

Jimmy Carter

Bill Clinton

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu (EEKBKL) ühendab 83 baptistikogudust kokku umbes 6000 täiskasvanud liikmega. Liidu eesmärgid on abistada kogudusi töötegijate ettevalmistamisel, korraldada suurüritusi ning teha koostööd teiste kirikute ja Eesti riigiga.

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
Asutatud1945
PeakorterTallinn
AsukohtKoskla tänav 18, Tallinn
Liikmed82 baptistikogudust
VeebilehtEesti EKB Liit

EEKBKL loodi pärast Teist maailmasõdaneljast usuliikumisest: baptistidevangeeliumi kristlasedpriilased ja nelipühilased1945. aastal liideti võimude poolt Eesti Baptisti LiitEesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste LiitEesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liit ehk priilased Eesti Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Koguduste Liiduks ning ühendati Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Üleliidulise Nõukoguga.

EE Kristlaste ja Baptistide kogudusedRedigeeri

Viimase Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik(ingliskeelne nimi The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints) on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ülemaailmne kristlik usuorganisatsioon, kuhu kuulub tänapäeval enamik mormoonidest.


Kiriku peakorter asub Salt Lake Citys Utah' osariigis ja selle liikmeskonna suurus on üle 14 miljoni inimese.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik peab ennast Joseph Smithi poolt 6. aprillil1830 New Yorgi osariigis registreeritud Kristuse Kiriku õigusjärglaseks. Tänast nimekuju kasutatakse aastast 1838. Kirikus käsitletakse Mormoni Raamatut kui pühakirja, mis on Piibli kõrval teine tunnistus Jeesus Kristusest.

Nende kiriklik struktuur jäljendab algkiriku ülesehitust: kirikut juhib maapealne elav prohvet, samuti on olemas kaheteistkümne apostli kvoorum ja seitsmekümned. Valdav osa kiriku teenistujatest teeb oma tööd vabatahtlikult, selle eest tasu saamata.

Kirik kogub kirikukümnist – enamik Ameerika mormoonidest maksab 10% oma aastasest sissetulekust kirikule. Iga kiriku liige saab korra aastas (novembris-detsembris) võimaluse kohtuda oma kohaliku piiskopiga, et kümnises kokku leppida. Kümniste maksmine on mormoonide templite külastamise eelduseks. Kümnistest rahastatakse kirikute ehitust ja hooldust, ning ka Brigham Youngi ülikooli Provos (mis kuulub kirikule, ning selle õpilased on pea eranditult kiriku liikmed). Mitte midagi kümnistest ei maksta kiriku ametnikele.

Alates 3. veebruarist 2008 on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku prohvet ja president Thomas S. Monson.

Uskumused

1842. aastal kirjutas Joseph Smith 13 usuartiklit, mis on kokkuvõte põhimõtetest, millesse Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed usuvad.


1. Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu.2. Me usume, et inimesi karistatakse nende endi pattude ja mitte Aadama üleastumise eest.3. Me usume, et Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond, kui nad kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele.4. Me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on: esiteks usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, teiseks meeleparandus, kolmandaks ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks, neljandaks Püha Vaimu anni andmine käte pea peale panemise teel.5. Me usume, et selleks, et jutlustada evangeeliumi ja sooritada selle talitusi, peab inimene olema kutsutud Jumala poolt prohvetliku kuulutamise ja käte pealepanemise läbi nende poolt, kes on selleks volitatud.6. Me usume samasse organisatsiooni, mis oli algkirikus, nimelt apostlid, prohvetid, karjased, õpetajad, evangeeliumi kuulutajad ja nii edasi.7. Me usume keelte, prohvetliku kuulutamise, ilmutuste, nägemuste, tervekstegemise, keelte tõlgitsemise ja teistesse andidesse.8. Me usume, et Piibel on Jumala sõna sel määral, kui see on tõlgitud õigesti; me usume samuti, et Mormoni Raamat on Jumala sõna.9. Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju.10. Me usume tegelikku Iisraeli kogumisse ja kümne suguharu taastamisse; et Siion (Uus Jeruusalemm) ehitatakse Ameerika mandrile; et Kristus saab isiklikult valitsema maa peal ja et maa uuendatakse ning saab paradiisliku hiilguse.11. Me nõuame õigust kummardada Kõigevägevamat Jumalat meie oma südametunnistuse järgi ja lubame sama õiguse kõikidele inimestele, kummardagu nad kuidas, kus või mida nad soovivad.12. Me usume, et tuleb olla alluvad kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele, kuuletudes seadustele neid austades ja toetades.13. Me usume, et tuleb olla ausad, ustavad, kõlbeliselt puhtad, heatahtlikud, vooruslikud ja teha head kõikidele inimestele; tõesti, me võime öelda, et me järgime Pauluse manitsust – me usume kõigesse, me loodame kõike, me oleme talunud palju ja loodame, et me oleme võimelised taluma kõike. Kui on midagi vooruslikku, armast või märkimis- või kiiduväärset, siis me püüdleme kõige selle poole.

Ajalugu

19. sajandil algas Ameerika Ühendriikides suur usuliikumine (The Second Great Awakening). Joseph Smith, kes rajas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku, oli tollal teismeline poiss, ja elas oma perega Palmyras New Yorgis. Suure usuliikumise tõttu külastas Josephi pere eri kirikute koosolekuid. Joseph ise ütles selle kohta nii: "See üliärev aeg pani mind tõsiselt mõtlema ja ma olin suures kimbatuses. ... Erinevate usulahkude vahel oli nii palju segadust ja vaidlusi, et minusugusel noorel inimesel, kelle teadmised inimestest ja asjadest oli niivõrd vähesed, oli võimatu jõuda mingile kindlale otsusele, kellel on õigus ja kellel mitte." Joseph käis kirikute koosolekutel, luges pühakirju ja mõtiskles usu üle. Ühel päeval ta luges Piiblist, et "Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.". Ta mõtiskles selle salmi üle ja lõpuks otsustas palvetada ja küsida Jumalalt.


Ühel kevadhommikul 1820. aastal läks Joseph Smith metsasallu, mis asus tema kodu lähedal, põlvitas ja hakkas palvetama. Ta kirjeldas oma kogemust nõnda:

"Nägin otse oma pea kohal valguse sammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale. ... Kui valgus minu peal oli, nägin ma enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: "See on minu armas Poeg. Kuula Teda!"".

Sellele järgnesid teised ilmutused. Kolm aastat hiljem ilmus Josephile ingel nimega Moroni. Joseph Smithi sõnul Moroni "ütles mulle, et ta on Jumala juurest minule saadetud sõnumitooja ja et tema nimi on Moroni, et Jumalal on minu jaoks töö ja et minu nime hakatakse pidama nii heaks kui halvaks kõikide rahvuste, suguharude ja keelte seas ehk siis minust hakatakse kõnelema nii head kui halba kõikide rahvaste seas. Ta ütles, et maasse on talletatud kuldplaatidele kirjutatud raamat, mis jutustab selle mandri endistest asukatest ja sellest, kust nad pärit on. Veel ütles ta, et see raamat sisaldab igavikulist evangeeliumi oma täiuses, sellisena, nagu Päästja selle neile muistsetele asukatele andis." See raamat ilmus 26. märtsil 1830 Mormoni raamatuna.

15. mail 1829 ilmus Joseph Smithile Ristija Johannes, kes andis "Aaroni preesterluse, mis kätkeb endas inglite teenimise ja meeleparanduse evangeeliumi ning vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks sooritatava ristimise võtmeid.". Paar päeva hiljem PeetrusJaakobus ja Johannes ilmusid Josephile ja andsid talle Melkesideki preesterluse, mis "juhib evangeeliumi ja hoiab endas ... Jumala tundmise võtit".

Umbes aasta aega hiljem, 6. aprillil 1830, rajasid Joseph Smith ja teised, kes uskusid, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku. Esialgu viimse aja pühad kogunesid Kirtlandis Ohios USA-s ja Missouris USA-s. Tagakiusamise tõttu sunniti neid lahkuma esiteks Nauvoosse Illinoisis USA-s ja lõpuks Ameerika lääneossa (umbes tänapäeva Utah'osariik). Alguses kirik palus, et liikmed koguneksid Ameerika läände. 20. sajandi alguses hakkasid kiriku juhid ütlema, et viimse aja pühad jääksid nende kodumaale, et seal rajada kogudusi. Kirik kasvas järjepidevalt ja nüüd on sellest saanud üleilme kirik.

Tegevus Eestis

Esimesed kontaktid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuga tekkisid Eestis 1989. aastal siin elanud soomlasest mormooni Valtteri Rötsä vahendusel. Esimesed eestlased ristiti kirikus sama aasta detsembris. Kiriku ametlik registreerimine toimus 29. juunil 1990.


Alates 2004. aastast tegutseb kirik Eestis nime all Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti Kogudus. Reaalselt toimub tegevus neljas koguduses: TallinnaNarvaPärnu ja Tartu koguduses.

Tõeline Jeesuse kirik

Tõeline Jeesuse Kirik (traditsioonilises hiina kirjas 真耶穌教會) on iseseisev Hiina kirik, mis on saanud alguse nelipühikirikust.


Kirik rajati Pekingis 1917.

Tänapäeval tegutseb see 38 maal. Liikmeid on hinnanguliselt 1,5 miljonit.

10 sakramenti

Püha Vaim


"Püha Vaimu vastuvõtmine, millest annab tunnistust keeltega rääkimine, tagab meie pärandiosa taevases kuningriigis."

Ristimine

"Veega ristimine on sakrament pattudemahapesemiseks vaimu uuenemiseks. Ristimine tuleb toimetada looduslikus elavas vees, näiteks jões, meres või allikas."

Ristija, kes on juba varem saanud Püha Vaimu ristimise, juhatab ristimist Jeesuse Kristuse nimel. Ristitav tuleb allapoole painutatud peaga ja nägu alaspidi üleni vette kasta."

Jalgade pesemine

"Jalgade pesemise sakrament võimaldab Jeesusega üks olla. See ka tuletab meile pidevalt meelde armastustpühadustalandlikkustandeksandmist ja teenimist. Iga inimene, kes on veega ristitud, peab laskma oma jalgu Jeesuse Kristuse nimel pesta. Mõlemapoolset kristlikku jalgade pesemist võib toimetada siis, kui see on asjakohane."

Armulaud

"Armulaud on sakrament, mida toimetatakse Jeesuse Kristuse surma mälestuseks. See võimaldab meil osa saada oma Issanda verest ja ihust ning olla temaga ühenduses nii, et me saame igavese elu ja meid päästetakse viimsel kohtupäeval. Armulauda toimetatakse alati, kui see on võimalik. Armulaual kasutatakse ainult ühte hapendamata leiba ja viinamarjamahla."

Sabat

"Sabatipäev, seitsmes nädalapäev (laupäev), on püha päev, mille Jumal õnnistas ja pühitses. Seda peetakse Issanda armust Jumala loomistöö ja pääste mälestuseks, lootes igavest puhkust tulevases elus."

Jeesus Kristus

"Jeesus Kristus, Sõna, mis sai lihaks, suri ristil patuste lunastuseks, tõusis üles kolmandal päeval ja läks üles taeva. Ta on inimkonna ainus Päästja ja ainus tõeline Jumal."

Püha Piibel

"Püha Piibel, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist, on Jumalast inspireeritud, ainus pühakirjatõde ja kristliku elu standard."

Pääste

"Pääste antakse Jumala armust usu läbi. Usklikud peavad toetuma Pühale Vaimule, et taotleda püha elu, austada Jumalat ja armastada inimesi."

Kirik

"Tõeline Jeesuse Kirik, mille rajas meie Issand Jeesus Kristus Püha Vaimu läbi "hilise vihma" ajal, on taastanud apostliteaegse tõelise kiriku."

Viimsepäeva kohus

"Issanda teine tulemine leiab aset viimsel kohtupäeval, mil ta tuleb kohut mõistma maailma üle: õiged saavad igavese elu, aga õelad mõistetakse igavesse hukatusse."

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.


Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'.

Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismirajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikusteraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsioonikolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus.

Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piiblilevikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel.

Protestantism kitsamas mõttesRedigeeri

Ranges mõttes nimetatakse protestantideksvürstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipäeval1529 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonileWormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri õpetuse Saksa-Rooma riigis. Lähtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lähtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks.


Protestantismi eelluguRedigeeri

Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased.


Suurim eraldumine toimus 16. sajandilreformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-kalvini-anglikaani- ja "evangeelsed"kogudused.

Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus.

Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil.

Protestantlikke liikumisiRedigeeri


Anabaptistid


Anglikaani kirik


Baptism


Kalvinism


Luterlus


Metodism


Nelipühilus


Presbüterlus


Karismaatilised kogudused (näiteks Elu Sõna)


Kristuse kogudus (vt. Church of Christ)


mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused (näiteks Willow Creek Community Church, Saddleback Church, Northpoint Community Church jpt)


Nelipühilus

Nelipühilus on protestantlik usuliikumine, mille õpetus rajaneb peamiselt Uuel Testamendil. Nelipühilased usuvad Jeesus Kristuse peatset taastulemist, maailmalõppu ja tuhandeaastast rahuriiki. Kesksel kohal nelipühilaste õpetuses on Püha Vaimu tulek apostlite peale ja kõigi koguduseliikmete võime samast kogemusest osa saada.


Liikumisele pandi alus 1901 Kansase osariigis Ameerika Ühendriikides. Lõhenes hiljem mitmeks iseseisvaks kirikuks.


Presbüterlus

Presbüterlus on osa kristlusest, täpsemalt kalvinismist.

Presbüterlus on vanematekogul
 põhinevat kirikuvalitsemist 
pooldavate
 kalvinistlikedenominatsioonide 
koondnimetus.


Presbüterlikke vaimulikke


John Calvin


John Knox


Tuntud presbüterlasi

Adventism

Adventism on usuliikumine.

Adventism on kristlik liikumine, mis kuulub protestantide hulka ning tekkis 19. sajandilAmeerika Ühendriikides Jeesuse Kristuseteise tuleku ootuses. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus 'saabumine', mis viitab Kristuse teisele tulemisele.


Adventistide tuntuimaks jutlustajaks oli algusaastatel William Miller ning liikumine kogus kiiresti 50 000 – 100 000 järgijat, kes uskusid, et Jeesus Kristus tuleb tagasi 22. oktoobril 1844. See arvamus oli tekkinud Piibli prohvetikuulutuste väärtõlgendamisest ja tõi endaga kaasa suure pettumuse, mille tagajärjel paljud kaotasid usu.


Esialgu oli tegu interkonfessionaalseliikumisega, milles osales mitme kiriku liikmeid, sealhulgas baptistemetodiste ja universaliste. Peale suurt pettumust jagunesid usklikud erinevatesse liikumistesse, millest tekkisid uued kogudused. Peamiseks adventistide koguduseks on Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus, mis organiseerus 1863. aastal ja millel oli 2008. aastal üle maailma 15,8 miljoni liikme. Lisaks Kristuse teisele tulemisele peavad nad peavad tähtsaks ka kümne käsu pidamist, sealhulgas hingamispäeva (sabati pühitsemist laupäeval) ning tervislikke eluviise.

Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus(lühendatult ka adventkogudus või adventkirik on kristlik kogudus, mida tuntakse eelkõige hingamispäeva pidamise tõttu nädala seitsmendal päeval – laupäeval. Kogudus sai alguse milleristide äratusliikumiset 19. sajandi esimesel poolel ja rajati ametlikult 1863. aastal. Koguduse rajajate seas oli ka Ellen G. White, kelle kirjutisi peetakse tähtsaks ka tänapäeval.

Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse teoloogia sarnaneb üldjoontes teiste evangeelsete koguduste omaga, õpetades kolmainsust, Piibli eksimatust jmt. Koguduse eriomasteks õpetusteks on õpetus surmast, kui unest ja Kristuse teise tuleku eelsest kohtust. Kogudus propageerib ka tervislikke eluviise, toitumist, usuvabadust ja suhteliselt konservatiivseid eluviise.

Kogudust juhib Peakonverents, asukohaga Silver Spring, Maryland, Ameerika Ühendriigid, mille allasutused divisjonid on erinevates maailma piirkondades. Divisjonid moodustuvad omakorda unioonidest, mis koosnevad üldjuhul koguduste liitudest. Eesti 19 adventkogudust kuuluvad Adventistide Koguduste Eesti Liitu, mis kuulub koos Läti liidu ja Leedu misjonipõlluga Balti Uniooni (kontoriga Riias), mis omakorda kuulub Peakonverentsi Trans-Euroopa divisjoni alla.

Adventkogudustes üle maailma on 15780719 liiget (seisuga 30.06.2008), viimastel aastatel on kogudusega liitunud enam kui miljon uut liiget. Kogudus omab mitmeid koole, kirjastusi ja tervishoiuasutusi (haiglad ja sanatooriumid), ning ülemaailmne heategevusorganisatsioon ADRA (Adventkoguduse arengu- ja katastroofiabi organisatsioon).

Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus EestisRe

VaimulikudRedigeeri

Adventkoguduses on kolmeastmeline vaimulike ordinatsioonisüsteem (diakon, kogudusevanem ja pastor). Kohaliku koguduse tööd juhib koguduste liidu määratud pastor, kes on ka kohaliku koguduse juhatuse esimeheks. Kogudusevanemad ja diakonid on valitud kohaliku koguduse poolt.

Seitsmenda Päeva Adventistid on adventistid, kes pühitsevad hingamispäeva (sabatit) laupäeval. Suurim Seitsmenda Päeva Adventiste koondav organisatsioon on Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus.

Seitsmenda Päeva Adventistid Eestis

Eestis tegutseb kaks Seitsmenda Päeva Adventistide organisatsiooni:

AjaluguRedigeeri

Esimesed Seitsmenda Päeva Adventistide misjonärid jõudsid Eestisse 1890. aastatel. Esimeseks koguduseks sai Seitsmenda Päeva Adventistide Tallinna Esimene Kogudus, mis asutati 1897. aastal.