Olemas on 3 ühiskonnamudelit:
1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond
2. Industriaal- ehk tööstusühiskond
3. Teenindusühiskond
PÕLLUMAJANDUS- ehk AGRAARÜHISKOND
Vanaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 miljonit inimest.
Hilisagraarne tootmisviis - taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
- Väikesed suhtelised isoleeritud kogukonnad
- Seisuslik ühiskond
- Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa.
- Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus.
- Elatus- ehk naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga.
- Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu - kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge.
- Linnu vähe ja need on väikesed.
- Riigikassa vähene - ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks.
- Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika vähem.
TÖÖSTUS- ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj.
I - Tehnoloogilised uuendused niinimetatud tehnoloogilised murrangud.
1-15. sajandil mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad,
II - 18.-19. sajandil aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine - vabrikutööstus.
III - 19. sajandi lõpus terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutuselevõtt.
IV - 1960.a tuuma- ja kosmosetehnoloogia, arvutid.
- Klassiühiskond
- Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad
- Haridussüsteemi teke
- Pankade, rahanduse teke
- Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus
- Käsitsitöö asendus masinatööga
- Maavarade kasutuselevõtt
- Turumajanduse ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
- Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis.
- Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine (tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted). Sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaades, Inglismaal.
a) iseseisev industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud.
b) sõltuv industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid. Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE.
INFOÜHISKOND (postindustriaalne)
Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb.
Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks:
- Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus.
- Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid
- Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng
- Uued sidevahendid: internet, mobiilid
- info kättesaadavus ja kiire levik
Infoühiskonda iseloomustab:
- Üleminek infoühiskonda algas 20. sajandi keskpaigas.
- Teenindussektori oluline kasv: info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport
- Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
- Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid)
- E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Elektroonilised teenused ja tooted.
- Kosmose-, tuumatehnoloogia kiire areng
- Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
- Ühtne maailmamajandus
- Üha kasvav elutempo
Vanaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 miljonit inimest.
Hilisagraarne tootmisviis - taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
- Väikesed suhtelised isoleeritud kogukonnad
- Seisuslik ühiskond
- Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa.
- Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus.
- Elatus- ehk naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga.
- Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu - kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge.
- Linnu vähe ja need on väikesed.
- Riigikassa vähene - ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks.
- Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika vähem.
TÖÖSTUS- ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj.
I - Tehnoloogilised uuendused niinimetatud tehnoloogilised murrangud.
1-15. sajandil mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad,
II - 18.-19. sajandil aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine - vabrikutööstus.
III - 19. sajandi lõpus terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutuselevõtt.
IV - 1960.a tuuma- ja kosmosetehnoloogia, arvutid.
- Klassiühiskond
- Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad
- Haridussüsteemi teke
- Pankade, rahanduse teke
- Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus
- Käsitsitöö asendus masinatööga
- Maavarade kasutuselevõtt
- Turumajanduse ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
- Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis.
- Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine (tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted). Sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaades, Inglismaal.
a) iseseisev industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud.
b) sõltuv industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid. Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE.
INFOÜHISKOND (postindustriaalne)
Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb.
Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks:
- Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus.
- Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid
- Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng
- Uued sidevahendid: internet, mobiilid
- info kättesaadavus ja kiire levik
Infoühiskonda iseloomustab:
- Üleminek infoühiskonda algas 20. sajandi keskpaigas.
- Teenindussektori oluline kasv: info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport
- Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
- Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid)
- E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Elektroonilised teenused ja tooted.
- Kosmose-, tuumatehnoloogia kiire areng
- Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
- Ühtne maailmamajandus
- Üha kasvav elutempo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar