Hatha jooga

Hatha-jooga ehk hathajooga (sanskriti keeles हठयोग haṭhayoga, ka haṭhavidya (हठविद्या)) on India joogatraditsioonist pärinev kehaliste harjutuste süsteem, mille eesmärk on korrastada inimese keha ja psüühika toimimist. Kuna hathajooga on tänapäeval Läänes tuntuim joogavorm ning jooga teisi harusid tihti ei tuntagi, nimetatakse hathajoogat kõnekeeles lihtsalt joogaks.
Hathajoogas kasutatavaid poose nimetatakse aasanateks.
Hinduistliku pärimuse kohaselt rajas hathajooga jumal Šiva
Üks mõjukamaid tekste hathajooga teemal on 15. sajandist pärinev "Haṭha Yoga Pradīpikā", mille kirjutas Svāmi Svātmārāma. Olulised ajaloolised allikad on ka "Gheranda Samhita" ja "Shiva Samhita" ning hilisem, Srinivasabhatta Mahayogaindra kirjutatud "Hatharatnavali".
Hathajooga sugemeid on nüüdisajal rakendatud ravikehakultuuris ja meditsiinis, kuid sellena on esitatud ka palju vulgariseeringuid. Mitmesugused hathajooga treeningud ja koolitused on 1990. aastatest levinud ka Eestis.
Mil määral on tänapäeval levinud, ajaloolisest spirituaalsest ja filosoofilisest taustast suuresti eraldatud puhtfüüsiline hathajooga üldse osa algsest veedalikust joogatraditsioonist, on vaieldav. Lahknemine toimus suuresti 19. sajandil India rahvusluse kontekstis ning lääneliku kehakultuuri mõjul. Ameerika Ühendriikide hinduistliku liikumise juhtiv organisatsioon Hindu American Foundation on süüdistanud Ameerika joogatööstust jooga "vägistamises", kuna vaimse õpetuse traditsioon on taandatud üksnes kehalistele poosidele.