Läänegootide kunst

Jump to navigation Jump to search

Capela de São Frutuoso Bragas, Portugalis

San Pedro de la Nave raiddekooriga kapiteel

Läänegootide kunst on läänegootide kuningriigi (tänapäeva Lõuna-Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali) aladel 5.–8. sajandil loodud kunst. Läänegootide kunstis liituvad kohalik provintsiaalrooma kunstitraditsioon ja Bütsantsi mõjud, metallehistöös kasutatakse germaani hõimude rahvasterännuaegse kunsti tehnikaid, kuid ornamentika taime- ja loomamotiivid pärinevad pigem Vahemere maadelt ja idamaadest.

Ajaliselt on läänegootide kunst samaaegne merovingide kunstiga. Inglise keelt kõnelevates maades võidakse paigutada läänegootide kunst rahvasterännuaegse kunsti hulka, kuid enamasti loetakse see eelromaani kunsti üheks haruks. Ajaliselt järgneb selles piirkonnas läänegootide kunstile mosaraabia kunst, mis on mauri kunsti üks periood. 

• 
  
  
• 
  
  

Arhitektuur

Läänegootide arhitektuuri iseloomustavad ehitised olid enamasti väikesemõõdulised, kuid silmapaistvalt hästi tahutud kantkividest müüritisega, mis mõnikord vaheldub roomapärase tellislaoga, nelinurkse välisseinast eenduva apsiidiga ja iseloomulike hoburaudkaarsillustega. Ruumid on kaetud sageli kivist laotud aamvõlvidega ja kuppellagedega nelitise kohal. Tugedena ja eendtugedena kasutatakse korintose kapiteelidega sambaid ja pilastreid. 7. sajandist pärit sakraalhooned, näiteks Baños de Cerrato San Juan Bautista kirik (661), olid basilikaalse üldkavatisega ja kujult lühikesed ning laiad. Hooned olid kaunistatud rikkaliku raiddekooriga, milles valitsevad taime- ja loomamotiivid.

• 

  Baños de Cerrato San Juan Bautista kirik
• 

  San Juan Bautista kiriku aken
• 

  San Pedro de la Nave kirik
• 

  San Pedro de la Nave pealööv vaatega itta
• 

  Braga San Fructuoso kabeli sisevaade
• 

  Raiddekooriga kapiteel

Teised kunstiliigid

Kotkakujulised fiibulad 6. sajandist, omataoliste hulgas ühed kõige kaunimad leitutest

Kuningas Rekkeswinthi votiivkroon Guarrazari aardest. (R)ECCESVINTHUS REX OFFERET tuleb kokku rippuvatest tähtedest

Läänegootide kunstis oli olulisel kohal metallehistöö ja kullassepakunst, kuulsaimad näited on Guarrazari aardeleiust pärit läänegoodi kuningate votiivkroonid ja ristripatsid. Hauapanustena on leitud ehteid, nagu sõrmused ja ristid, rõivaaksessuaare, nagu looma- ja linnukujulised fiibulad, panustehnikas vööpandlad ja naastud.

Arheoloogilises materjalis on leitud hauapanustena kauneid klaasist pudeleid ja salvinõusid, samuti kasutati klaasi metallehete kaunistamiseks oterdis- ja kärgsulatistehnikas.

Läänegootide kuningriigi skriptooriumides kasutati läänegoodi kirja, läänegoodi illumineeritud käsikirjalistest raamatutest ainsana on säilinud Verona katedraali Libellus Orationum (Verona, Cathedral, Biblioteca Capit. Cod. LXXXIX), palvetekste sisaldav liturgiline raamat 7. sajandi lõpust või 8. sajandi algusest^[