Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Kambrium on krono...
| Aegkond | Ajastu | |
|---|---|---|
| N | järgnev | järgnev |
| P R O T E R O S O I K U M | ||
| Neoproterosoikum | Ediacara | |
| Krüogeen | ||
| Ton | ||
| Mesoproterosoikum | Sten (ajastu) | |
| Ectas | ||
| Calymm | ||
| Paleoproterosoikum | Stather | |
| Orosir | ||
| Rhyac | ||
| Sider | ||
| N | eelnev | |
Neoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Neoproterosoikum vastab ajavahemikule 1000...542 miljonit aastat tagasi (1...0,542 miljardit aastat tagasi). Neoproterosoikumile eelneb mesoproterosoikum ja järgneb paleosoikum.
Neoproterosoikum jagatakse kolmeks ajastuks:
| Aegkond | Ajastu | |
|---|---|---|
| N | järgnev | järgnev |
| P R O T E R O S O I K U M | ||
| Neoproterosoikum | Ediacara | |
| Krüogeen | ||
| Ton | ||
| Mesoproterosoikum | Sten (ajastu) | |
| Ectas | ||
| Calymm | ||
| Paleoproterosoikum | Stather | |
| Orosir | ||
| Rhyac | ||
| Sider | ||
| N | eelnev | |
Mesoproterosoikum on geokronoloogiline üksus, mis algas 1,6 miljardit aastat tagasi ja lõppes miljard aastat tagasi. Mesoproterosoikumile eelnes paleoproterosoikum ja järgnes neoproterosoikum.
Selle perioodi tähtsaimad sündmused on Columbia hiidmandri lagunemine väiksemateks tükkideks, sugulise sigimise teke ja Rodina hiidmandri koondumine aegkonna lõpus. Mandrite lõhenemisest ja magma tõusust on pärit mitmed pinnavormid Kesk-Rootsis, Kagu-Soomes, Läänemere ja Botnia lahe põhjas ja Kanadas.
| Aegkond | Ajastu | |
|---|---|---|
| N | järgnev | järgnev |
| P R O T E R O S O I K U M | ||
| Neoproterosoikum | Ediacara | |
| Krüogeen | ||
| Ton | ||
| Mesoproterosoikum | Sten (ajastu) | |
| Ectas | ||
| Calymm | ||
| Paleoproterosoikum | Stather | |
| Orosir | ||
| Rhyac | ||
| Sider | ||
| N | eelnev | |
Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleoproterosoikum vastab ajavahemikule 2500...1600 miljonit aastat tagasi (2,5...1,6 miljardit aastat tagasi).
Paleoproterosoikumile eelneb Neoarhaikum ja järgneb Mesoproterosoikum.
Paleoproterosoikum jagatakse neljaks ajastuks:
Paleoprotesoikumis algas tänapäevaste ürgmandrite teke. Mandritompude liitumise tulemusena tekkis Columbia hiidmanner. Sel ajal (Rhyac) tekkis Svekofennia (sh. eesti, Fennoskandia, mis ulatus Laadogast Californiani) maakooretomp, mis on suuremalt osalt säilinud tänapäeva, va mõningad tükkide eraldumine. Igal juhul oli selleks ajaks tekkinud elu, sest sellest ajastust pärinevad tõestatud mikroorganismide kivistised.
Neoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Neoarhaikum vastab ajavahemikule 2800...2500 miljonit aastat tagasi (2,8...2,5 miljardit aastat tagasi).
Neoarhaikumile eelneb Mesoarhaikum ja järgneb Paleoproterosoikum.
Mesoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond) arhaikumis ehk ürgeoonis.
Mesoarhaikumile eelneb Paleoarhaikum ja järgneb Neoarhaikum.
Mesoarhaikumi ulatus on 3200 kuni 2800 miljonit aastat tagasi. See ei ole seotud kindla kivimikihistusega.
Austraalias on leitud mesoarhaikumist pärinevaid stromatoliite.
Umbes 2800 miljonit aastat tagasi jagunes osadeks esimene teoreetiline hiidmanner Vaalbara.
