Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Sügis

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

---

Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks

Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Sügisele on iseloomulikud õhutemperatuuri langus, sajab vihma ja vahel ka lund ning veekogudel tekib jääkate.

Igapäevaelus arvestatakse sügiskuudeks põhjapoolkeral september, oktoober ja november; lõunapoolkeral on sügiskuud märts, aprill ja mai. Sügise algus on vastavalt 1. septembril või 1. märtsil.

Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõunapoolkeral kevadisel pööripäeval.

Meteoroloogiline sügis algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla +10 °C. Sügis algab 60% vegetatsioonperioodi üleminekul arvestades suve algusest.

Astronoomiline sügis

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõpeb talvisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see kevadisel pööripäeval ja lõpeb suvisel pööripäeval.

Heitlehised puud langetavad sügisel oma lehed ja jäävad kuni kevadeni raagu

• 

  Vabrikusaare peegeldused Kavadi järves

 
• 

  Vaskna järve kaldapealne Suure Munamäe jalamil

 
• 

  Viljandi-Rõngu maantee ääres sügiseses Viisukülas

• 
  

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Hilissuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Hilissuvi on suve osaastaaeg, mis on pärissuve osa ja algab pärast südasuve lõppu.

Liigitused

• Klimaatiline hilissuvi algab pärast südasuve lõppu, kui keskmine ööpäevane temperatuur langeb alla 15 °C.
• Fenoloogiline hilissuvi algab augustikuu esidekaadil, kui ilmad halvenevad, päev lüheneb ja saabuvad pimedad augustiööd.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Südasuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Südasuvi on suve keskele jääv osaaastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.

Liigitused

• Klimaatiline südasuvi on aeg keset pärissuve, kui ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle 15 °C. Sellele järgneb hilissuvi.
• Fenoloogiline südasuvi algab Eestis pärast jaanipäeva pärna õitsemise ajal samaaegselt klimaatilise südasuvega, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 15 °C. Sel ajal valmivad õunad ja karusmarjad. Lõpeb augusti esimesel dekaadil, kui ilmad halvenevad, päev lüheneb ja saabuvad pimedad augustiööd. Kui suvi on jahe ja vihmane, ei pruugi südasuve esineda, seetõttu on see mittereeglipärane aastaaeg.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Pärissuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Pärissuvi ehk lihtsalt suvi on vaheaastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.

Liigitused

• Klimaatiline pärissuvi algab pärast eelsuve, kui ööpäeva keskmine temperatuur on tõusnud üle 13 kraadi ja öökülmad on lõppenud või need ei ole veel alanud. Selle sees võib esineda südasuvi.
• Fenoloogiline pärissuvi algab pärast viljapuude õitsemist, kui saab kasvatada soojalembeseid köögivilju ja pihlakas hakkab õitsema.

Suvi

Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid ja see, et sajab vihma.

Suve seostatakse puhkusega mere ääres. Aasovi mere rand

Liigitus

Meteoroloogiline suvi on põhjapoolkeral juuni, juuli ja august; lõunapoolkeral on need detsember, jaanuar ja veebruar. Suve algus on vastavalt 1. juuni või 1. detsember.

Astronoomiline suvi algab suvisel pööripäeval põhjapoolkeral ja talvisel pööripäeval lõunapoolkeral ning kestab põhjapoolkeral sügisese pööripäevani ja lõunapoolkeral kevadise pööripäevani.

Klimaatiline suvi ehk pärissuvi algab Eestis keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle +13 °C. Eristatakse veel mõnd tinglikku osaaastaaega:

• eelsuvi on osaaastaaeg, kui klimaatiline suvi on alanud, kuid esineb veel öökülmi.
• Südasuvi algab, kui keskmine ööpäeva temperatuuri tõuseb üle 15 °C.
• hilissuvi on suvine aeg pärast südasuve lõppu.
• vananaistesuvi on suvise aja tagasitulek pärast pärissuve lõppu

Fenoloogiline suvi algab õunapuude õitsemahakkamise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega. Ka fenoloogilise suve puhul saab eristada eelsuve, pärissuve, südasuve ja hilissuve.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Eelsuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Eelsuvi on tinglik osaaastaaeg, mis ei ole ametlikult kasutuses, kuid mis on Eesti kliimas teatud tunnuste põhjal eristatav.

Liigitused

Vastavalt määramise liigile võib eristada järgmisi eelsuvesid:

• Klimaatiline eelsuvi: aeg, kui klimaatiliselt on käes suvi (ööpäeva keskmine temperatuur on üle 13 kraadi), kuid esineb külmi ja hallaseid öid, mis on iseloomulikud kevadele. Öökülmade taandumisel algab pärissuvi.
• Fenoloogiline eelsuvi: algab õunapuude õitsemise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega.

Kevad

Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.

Õitsev kirsipuu kevadel

Kevadlillede õisi

Penijõe matkarada kevadel

Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.^[1] On ka olemas meteoroloogiline kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht üleminekuaastaaega, kevadtalve ja varakevadet.

Astronoomiline kevad

Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt päikese käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.

Klimaatiline kevad

Klimaatiline kevad algab vegetatsiooniperioodi algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega:

• kevadtalv ehk eelkevad: algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt sulailmad, ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui talvine ilm ajutiselt tagasi tuleb.
• varakevad algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb vegetatsiooniperioodiga (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi)
• päriskevad ehk lihtsalt kevad: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus aktiivse taimekasvuperioodi algus.

Fenoloogiline kevad

Fenoloogilist kevadet määratakse muutuste järgi taime- ja loomariigis, mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.

Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad. Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.

• kevadtalv ehk eelkevad: tedre- ja metsisemäng, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
• varakevad: algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb kask, sarapuu ja sinilill, talirukis hakkab uuesti kasvama
• päriskevad: algab vahtra õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb öökülmi, õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad. Päriskevad lõpeb õunapuude õitsemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.

Meteoroloogiline kevad

Meteoroloogiline kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Varakevad

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Varakevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, järgnedes kevadtalvele. Seda defineeritakse klimaatiliste ja fenoloogiliste nähtuste järgi.

• Klimaatiline varakevad algab, kui lumikate on täielikult sulanud, ja kestab taimede vegetatsiooniperioodi ehk kasvuaja alguseni, mil ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb püsivalt üle 5 °C. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb ning ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub Lõuna-Eestis tavaliselt märtsi lõpul ja Põhja-Eestis aprilli alguses, ning lõpeb tavaliselt aprilli teisel poolel.
• Fenoloogiline varakevad algab lumikatte täieliku sulamise ja kase mahlajooksuga. Selle ajal õitseb kask, sarapuu ja sinilill ning talirukis hakkab uuesti kasvama. Lõpeb vahtra õitsemahakkamisega.

Kevadtalv ehk eelkevad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kevadtalv

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kevadtalv ehk eelkevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, mida defineeritakse temperatuuri ja loodusnähtuste muutumise järgi.

• Klimaatiline kevadtalv tähistab lumesulamise aega. See algab päevast, millele järgnevad valdavalt sulailmad ja lumikate kaheneb jõudsalt, ning kestab kogu lumesulamise aja. Samuti on kevadtalv ka aeg, kui lumi on täiesti sulanud, kuid talvine ilm naaseb ajutiselt.^[1] Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku.^[2]
• Fenoloogiline kevadtalv tähistab püsiva lumikatte ja selge ilmaga aega, kui algab tedre- ja metsisemäng, saabub künnivares, tihased laulavad ja metsloomade tegevus elavneb. Kui talv on lumeta ja sula saabub varakult, võib see aastaaeg fenoloogilises mõttes vahele jääda.

Meteroloogilised aastaajad

Meteoroloogilised ehk kalendaarsed/kalendrilised aastaajad on kokkuleppeline aastaaegade jaotus täiskuude kaupa, mida kasutatakse raamatupidamisvõttena aastaaegadest kokkuvõtete tegemiseks, näiteks keskmise temperatuuri arvutamiseks. Inglise keeles kasutatakse väljendit klimaatiliste aastaaegade kohta, mistõttu võidakse vahel tõlkeartiklites kasutada seda terminit valesti.

Põhjapoolkeral arvestatakse meteoroloogilisi aastaaegu järgmiselt:

• kevad: märts, aprill, mai
• suvi: juuni, juuli, august
• sügis: september, oktoober, november
• talv: detsember, jaanuar, veebruar