Ekvatoriaalsed vihmametsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada.

Iseloomustavad suurusi:

v     kliima on aastaringselt soe ja niiske; v     sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); v     taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; v     taime- ja loomaliike kõige rohkem; v     paljud linnud talvituvad vihmametsades; v     vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid.  Ekvatoriaalsed vihmametsad - ekvatoriaalvööde ehk ekvatoriaalne kliima (kuum ja niiske aastaringselt); Amazonase madaliku loodusvöönd on VIHMAMETS. Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on VÄIKE. VIHMAMETSADE LOODUSVÖÖNDIS paiknevad riigid on enamik MADALA elatustasemega. VIHMAMETSADE keskkonnaprobleemid: METSARAIE, HAPNIKU VÄHENEMINE, KAOVAD ELUPAIGAD, TEKIB EROSIOON. õige enam on aastas sademeid EKVATORIAALSES KLIIMAVÖÖTMES,          sealne loodusvöönd on EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD.

Mussoonmetsad ehk niisked lähisekvatoriaalsed metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad

Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja seesajab  paduvihmadena alla. Himaalaja

Sellest tulenevalt on siinne piirkond maailma sademeterohkeim. Himaalaja mäestiku nõlvadel langeb kuni 10 000 mm sademeid aastas. India kirdeosas Cherrapunjis on rekordilisel aastal sademete hulk küündinud aga isegi 25 000 mm-ni. Võrdluseks Eestiga sajab siin tõesti palju, kuna meil küünib aastane keskmine sademete hulk vaid 700 mm-ni. Lõuna- ja Kagu-Aasias on sademete hulk väga suur

Suurest sademetehulgast ning ning nende aastasest jaotumisest on tugevasti mõjutatud ka siinsete jõgede veerežiim.

Gangese jõgi

Kagu- ja Lõuna-Aasia suurimad jõed saavad alguse Himaalaja mäestikust ning voolavad India ookeani. Suurimad jõed on siin Indus, Ganges ja Brahmaputra. Siinsed jõed toituvad Himaalaja lumesulamis- ja vihmaveest. Suurvesi on siin suvel, mil voolab ära kuni 80% aastasest veest. Suurte vihmade ajal esineb ka tihti üleujutusi, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi. Jõed kannavad endaga kaasa hulgaliselt setteid, millest on tekkinud Gangese ja Brahmaputra suudmetesse ulatuslik ühine delta. Niisked lähisekvatoriaalsed metsad e mussoonmetsad - lähisekvatoriaalvööde e lähisekvatoriaalne kliima (troopilised mussoonid, kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine, sademeid palju);

Lähistroopilised ja troopilised metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Niisked lähistroopilised metsad - lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, sademeid palju; mittetroopilised tsüklonid);

Troopiline vihmamets

REDIGEERI

 COMMENTS SHARE

---

Troopiline vihmamets Paraguays

Troopiline vihmamets on ökosüsteemi tüüp, mis esineb umbes 10. pikkus- ja laiuskraadi vahel ekvaatori ümbruses niiske troopilise kliimaga aladel. Troopilised vihmametsad kasvavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Austraalias. Troopilisi vihmametsi esine neil laiustel Andide piirkonnas Lõuna-Ameerikas ja Ida-Aafrikas, mida mõjutab mussoon.

Levik 

Troopiliste vihmametsade (tumerohelisega) levik

Troopiline vihmamets kasvab kuni 3000 meetri kõrgusel merepinnast. Kasvualal valitseb püsiv madalrõhuala, kus sajab rohkem kui 200 päeval aastas. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur ületab 18 kraadi ja kuude keskmise õhutemperatuuri kõikumine on väikseim kui kuus kraadi.

Ameerika 

Ameerika vihmametsad või neotroopise vihmametsad katavad rohkem kui kolmandiku kogu maailma vihmametsadest, ja nende elustik on maailma liigirikkaim. Troopilised vihmametsad esinevad Amazonase madalikul ja mägises Kesk-Ameerikas. Amazona vihmametsa võib jagada paljudeks eri tüüpideks, millest igaühel on oma puuliigid ja muu taimestik, samuti eriline struktuur ja mullastik.

Iseloomulikud liigid Ameerika vihmametsades on näiteks puukonlased, jaaguar, laiskloomad, möiraahv ja maailma suurim näriline kapibaara. Amazonase jões elavad näiteks lihasööjad piraajad ja amazonase jõedelfiin.

Aafrika 

Aafrika, Kongo jõgikonna vihmametsades elavad näiteks mandrill ja rannikugorilla. Aafrika metsaelevandil on oluline mõju Aafrika vihmametsadele. Madagaskari vihmametsades elavad muu hulgas fossa, aie ja leemurlased.

Austraalia ja Uus-Guinea 

Austraalia ja Uus-Guinea vihmametsade loomastik on omavahel üsna sarnane, kuna need kaks maad on varem olnud maaga ühenduses. Vihmametsades elab palju kukkurloomi, näiteks puukängurud. Pärdiklasi seal ei ela. Suurim loom on kaasuar, kes võib kasvada kuni inimese kõrguseks.

Aasia 

Lõuna- ja Kagu-Aasia vihmametsades elab palju puudelt puudele lendavaid loomi , näiteks kaguanlased. Puudest domineerivad kõrged kaksiktiibviljalised, mis teevad metsad eriti avatuks. Mererannikul leidub mangroove. Puudel elavad orangutanid, ahvid ja ninaahvid ning maapinnal suurimetajatest tiigrid ja ninasarvikud.

Kõrb

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kõrbevöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kõrbed on märgitud kollasega

Kõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab kõrbe ja paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja

 Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.

Kõrb

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Gobi kõrb

Atacama kõrb

Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara.

Kõrbed võivad moodustuda mitmel põhjusel.

Liivakõrb Saharas

• Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara.
• Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi.

Surmaorg

• Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg.

Antarktika külmakõrb

• Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu.
• Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama.
• Kõige vähem on aastas sademeid TROOPILISES KLIIMAVÖÖTMES,

        sealne loodusvöönd on KÕRB.

• KÕRBETES on põllu harimine võimalik ainult OAASIDES.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Poolkõrb

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Poolkõrb

Poolkõrb on bioom, mis kujuneb parasvöötmes rohtla ja kõrbe vahel ning troopikavöötmes savanni ja kõrbe vahel, kus esinevad mõlema bioomi mullad, taimed ja loomad.

Poolkõrbed kujunevad ariidse kliimaga aladel. Need on levinud kõikidel mandritel peale Antarktise. Nendele on iseloomulikud pikk ja palav soe periood (keskmise õhutemperatuuriga +20...+25 °C, troopikas 30 °C), aurumine ületab sademete hulga (200–400 mm aastas^[1]) 3–6 korda, pinnaline äravool on nõrk, vetevõrk on halvasti arenenud ja jõed kuivavad ära. Taimkate on hõre.

Poolkõrbevöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Poolkõrbed on märgitud pruuniga

Poolkõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab poolkõrbe ja paikneb rohtla- ja kõrbevöötme vahel parasvöötmes ning savanni- ja kõrbevöötme troopikavöötmes.

Poolkõrbed ja kõrbed - parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima (sademeid alla 250 mm);

Rohtla

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Rohtlavöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Rohtlavöönd ei moodusta maakeral üht vöödet

Rohtlavöönd on loodusvöönd, mis hõlmab nii parasvöötme rohtlaid kui ka lõunapoolkeral paiknevaid pampat, ljaanot ja kampot.

Euraasia parasvöötmes nimetatakse rohtlaid stepiks, Ungaris pustaks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Lõuna-Ameerikas paiknevad rohtlad nii lähistroopikas, kus neid nimetatakse pampaks, kui ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus nad kannavad nime ljaano ja kampo.

Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohumaad ümbritsevad kõrbeid ja on niiskustasemelt poolkõrbetest järgmisel astmel, kuid niiskuse hulk pole metsade levikuks piisav.  Seepärast on seal valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. Rohumaad jagatakse kaheks suuremaks tüübiks: palavvöötme rohtlad e. savannid – asuvad ekvaatori läheduses, kus on alati palav. Savannid on eraldi lehel. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad – asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: v     looduslikud – inimese mõju puudub või on väga väike. v     poollooduslikud – tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab. v     tehislikud (inimtekkelised) – heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 – 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Põlised rohtlad – kunagised rohtlad, kus inimese mõju praktiliselt puudus. Taimestikku aitasid säilitada suured imetajate karjad: P.-Ameerikas piisonid, Aafrikas elevandid, Austraalias kängurud. Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamuses hävitatud. Metsastepp - üleminekuala rohtlavööndi ja metsavööndi vahel, kus kase-, haava-, tamme- või männitukad vahelduvad niidu- ja rohulaikudega.

Rohtlad maailmas

Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt:

Euraasias	stepp; Ungaris pusta
Põhja-Ameerikas	preeria
Lõuna-Ameerikas	pampa
Lõuna-Aafrikas	veld

Siia kõrvale on hea lahti võtta rohtlate kaart. Pampad – tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Idaossa jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa – vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus.  Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Stepid – (vene k. step) mõned teadlased kasutavad nimetusi stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud, mis laiuvad Ungarist läbi Ukraina ja Lõuna-Venemaa Kasahstani ja Siberini kuni Altai mäestikuni. Teised stepialad on kaugemal idas – Mongoolias ja Kagu-Hiinas. Euraasia stepivöö laius jääb 300 ja 1000 km vahele, piirjooned on ebaselged. Euraasia stepid on sarnased P.-Ameerika preeriate ja Argentiina pampadega.

Iseloomustavaid suurusi:

v   kliima enamasti parasniiske; v   sademeid 300 – 600 mm/a ja suved on põuased; v   taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad;  v   üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid; v   suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks.