Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mandriline paraskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (Irkutsk, Venemaa)

Mandriline paraskliima ehk parasvöötme mandriline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite sisealades ja idarannikutel välja arvates mussoonkliimaga aladel.

Parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mistõttu jäävad sademed mandrite lääneosadesse ning ookeani kohal kujunevad niisked õhumassid ei jõua mandrite sisealadele ja idarannikule. Seetõttu on talved külmad, sajab lund ja tekib püsiv lumikate, mille paksus sõltub sademete hulgast talveperioodi jooksul. Suved on palavad ja kuivad, esinevad põuad, vihma sajab harva. Aastane õhutemperatuuride amplituud on suur, see kasvab mandrite sisealadele liikudes.

Aasta keskmine sademete hulk väheneb läänest itta, suurenedes mägede tuulepealstel nõlvadel. Õhuniiskus sõltub sademete hulga ja aurumise suhtest ning muutub nii põhjast lõunasse kui ka läänest itta.

Euraasia parasvöötme lõunaosas on talvel kõrgrõhuala ja seal asub Aasia antitsükloni keskosa. Selle antitsükloni haru määrab Venemaa Euroopa-osa talvise ilmastiku. Selles piirkonnas on sademete hulk väike ja lumikate õhuke. Antitsükloni keskuse lähedal Taga-Baikalis on lumikate väga õhuke, kuigi talved on karmid.

Suvel valitsevad sageli lähistroopikas tekkinud kõrgrõhualad, mis muudavad ilmastiku palavaks ja kuivaks. Sajab rohkem, aga kõrgete õhutemperatuuride ja suure aurumise tõttu on niiskus suhteliselt madal.

Aastane sademete hulk on 200–450 mm. Kliima iseärasuste tulemusena on tekkinud Moldovast Mongooliani rohtlad, kus suvised põuad on igapäevane nähtus. Kaspia madalikul muutuvad rohtlad poolkõrbeks, Uurali taga Turaani madaliku põhjaosas isegi kõrbeks, st pidevalt ariidse kliimaga aladeks.

Euraasia parasvöötme suuremate laiuskraadides suvi pole nii palav, kuid on endiselt väga soe; talv on karmim ja sademete hulk suurem (300–600 mm aastas). Samuti kasvab läänest itta (peamiselt madalamate talviste õhutemperatuuride tõttu) kliima mandrilisus: kasvab õhutemperatuuride amplituud ja väheneb sademete hulk. Lumikatte paksus on suurem ja see püsib kauem. Siinses kliimas kasvavad on segamets ja lehtmetsade vöönd.

Edasi põhja poole liikudes jõuame okasmetsavööndisse, mis ulatub Skandinaaviast Vaikse ookeanini. Kliima muutub endiselt läänest itta, talv on omakorda veel karmim. Ida suunas nihkub okasmetsavööndi lõunapiir madalamatele laiuskraadidele. Taga-Baikalis paiknevad taigakliima alad kõrvuti rohtlakliima piirkondadega, lehtmetsavöönd nende vahel kaob. Taiga põhjapiir on Taimõri poolsaarel. Suvi on okasmetsavööndis sama palav kui madalamatel laiuskraadidel, kuid talv on külmem. Karmi talve tõttu on taiga idaosa kliima järsult mandriline. Sajab sama palju nagu lehmetsavööndis.

Põhja-Ameerikas on mandrilise kliimaga piirkondade paiknemine pinnamoe tõttu keeruline. Mandri siseala lääneosas on ülekaalus kõrbed ja rohtlad, sest Kaljumäestik takistab Vaikse ookeani kohal kujunenud õhumasside liikumist. Siseala idaosas on lehtmetsad. Kanada põhjaosa on kaetud taigaga, mis levib Alaskas eriti kaugele põhja. Sellele vastavad on ka kliimatingimused.

Mussoonparaskliima ehk parasvöötme mussoonkliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mussoonparaskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Mussoonparaskliima kliimadiagramm (Vladivostok, Venemaa)

Mussoonparaskliima ehk parasvöötme mussoonkliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite (eelkõige Euraasia) idarannikul.

Parasvöötme mussoonide põhjapiir kulgeb Sahhalini põhjaosas; peale Sahhalini on need levinud ka Primorje krais, Hiina kirdeosas ja Jaapani põhjaosas.

Talvel mõjutab selle piirkonna kliimat Aasia antitsüklon ja seal toimub külma õhu ülekanne Ida-Siberist. Sellepärast on talvel vähene pilvisus, ilm on kuiv ja pakaseline ning sademete hulk väga väike.

Suvel on Aasia idaosas ülekaalus tsüklonid, mille tõttu sajab rohkesti. Näiteks Habarovskis (48,5° N, 135,0° E) on jaanuari keskmine õhutemperatuur –22°С, juuli keskmine õhutemperatuur +21°С ja aasta keskmine sademete hulk 569 mm, kusjuures talvepoolaastal (oktoobrist märtsini) sajab vaid 99 mm.

Atlandi ookeani rannikul Kanadas ja Newfoundlandi saarel on mussoonide mõju väiksem või puudub üldse. Nii talv kui ka suvi on soojem. Näiteks Halifaxis (44,6° N, 63,6° W) on jaanuari keskmine õhutemperatuur –4°С, juuli ja augusti keskmine õhutemperatuur +18°С ja aasta keskmine sademete hulk 1386 mm, kusjuures sajab aasta jooksul ühtlaselt.

Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mereline paraskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia)

Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.

Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus.

Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Soojust eraldub ka sademete tekkimisel ja seetõttu on tavaliselt õhutemperatuur üle null kraadi. Talvel sajab enamasti lörtsi ja seetõttu on lumikate õhuke või seda ei tekigi.

Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule.

Merelisele paraskliimale on iseloomulikud suur õhuniiskus ja sademete hulk. Tsüklonaalse tegevusega kaasnevad frondid põhjustavad suurt pilvisust ning seetõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Lääneranniku kliimat mõjutavad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku.

Mereline paraskliima on levinud põhjapoolkeral (Põhja-Ameerika ja Euraasia läänerannikul ning Vaikse ja Atlandi ookeani vastavatel laiuskraadidel) ja lõunapoolkeral (Vaikse, Atlandi ja India ookeani vastavatel laiuskraadidel).

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastavad merelisele paraskliimale kliimatüübid Cfb ja Cfc.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Üleminekuline paraskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Üleminekuline paraskliima kliimadiagramm Tallinna kohta

Üleminekuline paraskliima ehk parasvöötme üleminekuline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite lääneosas.

Euraasia ja Põhja-Ameerika lääneosa parasvöötmes on nii talvel kui ka suvel ülekaalus merelised õhumassid. Selle tõttu on ookeanide mõju kliimale väga tugev. Nende mõju väheneb aga ida suunas. Suvi on jahe. Talv on lääneosas pehme ja ilma püsiva lumikatteta ning idaosas mõõdukalt külm. Sajab piisavalt palju ja aasta jooksul ühtlaselt. Eriti suur on sademete hulk mägede läänenõlvadel.

Põhja-Ameerikas piiravad selle kliimatüübi levikut Kaskaadid ja Kaljumäestik. Seetõttu esineb see kliimatüüp kitsal mereäärsel territooriumil.

Lääne-Euroopa mandriosa sisse liikudes muutub kliimatüüp mandriliseks ja Berliinist ida pool on juba mandriline paraskliima.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Parasvööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Parasvööde

Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.

Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima.

• 

  Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia)

 
• 

  Üleminekulise paraskliima kliimadiagramm (Varssavi, Poola)

 
• 

  Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (Irkutsk, Venemaa)

 
• 

  Mussoonparaskliima kliimadiagramm (Vladivostok, Venemaa)

Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Pooluste lähedasi alalise igikeltsaga alasid nimetatakse polaaraladeks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisantarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lähisantarktilise kliima ala

Lähisantarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb antarktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb alla +12 °C) ning väike sademete hulk. Polaarjoonest lõuna pool esineb polaaröö ja polaarpäev.

Lähisarktiline kliimavööde hõlmab Antarktika poolsaare ranniku, saarte ja Lõuna-Jäämere piirkonna.

See on polaarkliimavöötme ja parasvöötme vahekliimavööde.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lähisarktilise kliima ala

Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb alla +12 °C) ning väike sademete hulk. Polaarjoonest põhja pool esineb polaaröö ja polaarpäev.

Lähisarktiline kliimavööde hõlmab Arktika saarte ning Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaranniku piirkonna. See on polaarkliimavöötme ja parasvöötme vahekliimavööde.

Lähisarktilise kliima kliimadiagramm ja kliimanäitajad (Anadõr, Venemaa)

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Arktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Arktilise kliima ala

Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev.

Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont.

Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima.

Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa.

Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni −40 °C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5 °C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100–200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10 °C, kus eristatakse kahte kliimatüüpi: ET – tundrakliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga vahemikus 0...+10 °C ja EF – külmakõrbe kliima, kus mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C.

Arktilist kliimavöödet ja Antarktilist kliimavöödet nimetatakse ka polaarkliimavöödeteks.