Histortsism kunstis

Histortsism kunstis koosneb Mitmetest erinevatest eelmiste ajastute stiilidest, millele on lisatud erinevaid uusi elemente. Nii tekkisid (uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism)

Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840)

Historitsistlik villa Bitterfeldis

Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893

Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil

Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.
Keiserlikku miljööd loovaid historitsistlikke uus- ehk neostiile (uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism) kasutati ja rakendati peamiselt arhitektuuris paralleelselt, nii samaaegselt kui üksteisest eraldiseisvalt. Kuigi nii-öelda ajaloolistav kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektitsismiga.
Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 industriaalselt ja majanduslikult arenevas Euroopas ning seejärel tsiviliseeruvas Põhja-Ameerikas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.

Ajaloolistav ehituskunst

Historitsistlikult on kujundatud rohkearvuliselt mõisaid ja villasid, mis ehitati XIX sajandil ning XX sajandi alguses aadlike või uusrikaste tarbeks nii Euroopas kui ka Uues Maailmas. Põhja-Ameerikas mängis tähtsat rolli niinimetatud Keisriosariik, mis peegeldas Briti monarhia ja Euroopa keisririikide mõjusid üle terve mandri.

Britilik historitsism

Tollases Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides levisid:

• Georgian style ehk George'i ajastu stiil (1714–1830), mida täiendas Regency style ehk regendistiil (1811–1837);
• Victorian style ehk Victoria ajastu stiil (1837–1901), millele eelnes vahetult uusjakobiinlik stiil;
• Edwardian style ehk Edwardi ajastu still (1901–1914);
• uusparunistiil (Šotimaa ja Põhja-Iirimaa eeskujul).

Prantsuslik historitsism

Prantsusmaal võttis ilmet Teisele keisririigile omane klassitsistlikult barokne Teise keisririigi stiil ja beaux-arts.

Slaavilik historitsism

Venemaa keisririigis kui ka Serbia ja Bulgaaria mõjusfääri aladel Balkani maades taaselustus niisamuti ehitiste bütsantslik kujundamine.

Eklertsism kunstis

Eklektitsism (kreeka keeles eklektikos = väljavaliv) ehk eklektika on kunstistiil, arhitektuuri- ja sisekujunduslaad, mis kujutab endast erinevate ajalooliste stiilielementide segamist ja täiendamist originaalitsevate detailidega.
Tuntumaid eklektiliselt mitmekesiseid kunstisuundi oli historitsism. Eklektitsism hakkas 19. sajandi teisel poolel peamiselt fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma.

Realism kunstis

Realism (umbes 1830-1870)

ÜLDINE:

• Realism on kunstistiil, mis kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult. Sellest ka siis nimetus. Realismi puhul ei ilustata kujutatavat. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/realism_kunst_siljapaulus.htm)
•  Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist. Prantsuse realismi rajajatele tähendas uus vool eelkõige uudset nägemist ja kujutamist. Motiivi tähendus oli neile teisejärguline. Väljaspool Prantsusmaad tugevnes aga just motiivi osatähtsus - põneva süþeega pilt leidis paremini tunnustust. Paljud inimesed märkasid rohkem juurdemõeldavat jutustust kui tajutavat vormi. Jutustusega pildid meeldisid publikule. Jutustava sisu abil jõudis realism ka ajaloomaalini. 19. sajandi viimasel kolmandikul levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

MAALIKUNST

• THEODORE ROUSSEAU (1812-1867)
  * 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni.
  Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• 
  "Äike saabub"

• JEAN FRANCOIS MILLET (1814-1875)
  * Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Õhtupalve"
  
  "Viljapeade korjajad"
• HONORE DAUMIER (1808-1879)
  * Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Pesunaine"

• GUSTAV COURBET (1819-1877)
  * Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süþeesid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Kivilõhkujad"
  
  "Matus Ornans`is"
  
  "Tere, härra, Courbet!"

KUNST MUJAL EUROOPAS

SAKSAMAA
ADOLPH von MENZEL (1815-1905)
Ta lõi hulga teoseid Preisi kuninga Friedrich Suure ajastust. Selle kõrval märkas ta siiski ka kaasaega. Ta kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid ("Rauavalmistamistehas "). (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

VENEMAA
* Maalisid ajaloosüdmusi.

• VASSILI SURIKOV (1848-1916)
  
  "Bojaaritar Morozova"
• ILJA REPIN (1844-1930)
  * Repini tähtsamad tööd on siiski kaasaja teemadel, neis on kaastundega kujutatud vene lihtrahva rasket elu. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Burlakid Volgal"

SKANDINAAVIA
* Skandinaaviamaade kunstis toimus realismi ajal suur tõus, eriti pärast 1880-ndaid, kui skandinaavlased olid põhjalikult tutvunud prantsuse kunstiga ja seal levinud vabaõhu maali põhimõtetega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

ROOTSI:
ANDERS ZORN (1860-1920)
* maalis peamiselt portreid ja rahvatüüpe. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

NORRA JA SOOME:
* osutus realism suureks toeks iseseisvusliikumisele. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
ALBERT EDELFELT (1854-1905)
* Maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvustüüpe. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

"Mängivad poisid rannal"
EERO JÄRNEFELT (1863-1937)
AKSELI GALLEN -KALLELA (1865-1931)

EESTI:
*  Rahvusliku kunsti rajajaid:
JOHANN KÖLERi (1826-1899)
KARL BRÜLLOVi (1799-1852)
AUGUST WEIZENBERGi (1837-1921)
AMANDUS ADAMSONi (1855-1929)



SKULPTUUR

• Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905)
* Parim realistlik skulptor oli belglane. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
* Kujutas suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kaevureid ja põllutöölisi. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

"Laevalastija"

Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil^[1].
Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.
Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.

Honoré Daumier "Kolmanda klassi vagun" (1862)

Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate ega harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

Rosa Bonheur "Veised" (1879)

Prantsuse realism

Camille Corot "Kaljud"

• Gustave Courbet
• Jean-François Millet
• Honoré Daumier
• Camille Corot
• Henri Fantin-Latour
• Rosa Bonheur

Hollandi realism

Jozef Israëls "Juudi pulm" (1903)

Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 1870–1890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast.

Esindajad

• Jozef Israëls (1824–1911)
• Jacob Maris (1837–1899)

Hispaania realism

Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo — rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810–1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (1834–1870).

Venemaa realism

Ilja Repini "Burlakid Volgal"

Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.

Esindajad

Vlaho Bukovac "Aleksandr I portree"

• Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872
• Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834
• Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 1881–1887
• Vassili Perov. Matus. 1865
• Nikolai Ge

Poola realism

Esindajad

• Józef Chełmoński
• Aleksander Gierymski

Horvaadi realism

• Vlaho Bukovac

Saksa realism

Wilhelm Liebl "Ebavõrdne paar" (1876–1877)

• Rudolf Epp
• Wilhelm Leibl
• Adolph Menzel

Tegevused Koroonakriisi puhul.

Kuna Eestis on koroonaviiruse tõttu kuulutatud välja eriolukord, siis on Eesti elanikel palju vaba aega. Kuna inimestel on palju vaba aega, siis saavad nad:

Välja mõelda, mida nad tegelikult tahavad teha.

Koroonaviiruse tõttu ollakse palju kodus ning seetõttu on inimestel piisavalt aega, et välja mõelda oma ideaalne töökoht, mille tegemisel oleksid nad päriselt õnnelikud. Ning kui on võimalus, siis juba sellega ka tegelema hakata.

Võimalus teha seda, mis ajapuuduse tõttu on tegemata jäänud.

Koroonaviiruse tõttu on inimestel palju aega, et ära teha need asjad, mille jaoks pole varem erinevate põhjuste tõttu aega leitud. Nüüd ei saa ajapuudus põhjuseks olla.

Leida endas uusi külgi.

Proovi uusi tegevusi ja tee asju, mida sa kunagi varem pole teinud. Proovi ja ära mõtle tagajärgedele (äkki hakkab see sulle meeldima). Kes kunagi ei proovi see ei saa ka kunagi teada, kas see oleks talle meeldinud.

Katsetada ja teha asju, mida varem pole julgetud teha.

Proovi erinevaid asju kokku panna ja luua midagi uut ja seniolematut või hoopis leiutada. Võtta oma julgus kokku ning teha ära see, mida sa juba ammu oled tahtnud teha kuid ei ole julgenud või ei ole olnud selleks aega. Seda muidugi mõistlikkuse piirides.

Leiutada ja mõelda vanadele probleemidele uusi lahendusi.

Vaata oma asjade hulgas ringi ning otsi võimalusi nendest midagi seniolematut luua. Midagi, mis on mingile inimgrupile mingi asja tegemisel kasulik.

Võtta aeg maha, nautida elamist ja olla lihtsalt olemas.

Mina leian, et see on tegelikult kogu elu mõte. Ära tee plaane, lase elul oma rada pidi minna ning vaata, mis edasi saab. Ela elu üks päev korraga, tulevikule pole vaja eriti palju mõelda. Soovitus: mediteeri.

Eriolukorra lõpu stsenaariumid:

Eriolukord ei lõppegi kunagi.

Kehv variant, sest see tähendaks sisuliselt diktatuuri. See oleks omakorda 1930.-ndate aastate stsenaariumi kordumine natukene muudetud kujul (tehnika on arenenud edasi).

Eriolukord lõppeb diktatuuridega.

Halb stsenaarium, sest diktatuurid otsivad alati vaenlasi ning piiravad inimeste vabadusi.

Eriolukorra lõppedes jätkub elu samamoodi nagu enne eriolukorda, muudatusi vastu ei võeta.

Hea stsenaarium, sest see tekitab olukorra, kus rahulolematus valitsejatega ei saa suureneda, kuid ka rahulolu ei saa suureneda ja miski ei saa muutuda.

Eriolukorra lõppedes võetakse vastu väikesed muudatused, kuid üldiselt jätkub elu samamoodi nagu enne eriolukorda.

Hea stsenaarium, sest sellisel juhul on väike võimalus, et rahulolematute arv suureneks. Samas on võimalus, et see hoopis väheneb.

Eriolukord lõppeb inimeste väljasuremisega.

Maailma kõige halvem stsenaarium. Pole inimesi, pole riike ega organisatsioone.

Romantism Kunstis

Romantism 19.saj. algus

ÜLDINE

●Napoleoni langemise järel kadus paljudes inimestes usk klassitsismi ülevatesse ideedesse. Tekkinud rahulolematus valitseva ühiskondliku korraga (taastunud oli kuningavõim, demokraatia lõpp, uuenduste tühistamine) sünnitas opositsiooni kuhu kuulusid paljud haritlased ja kodanlased.
Ka mitmetes kunstnikes tekitas protestivaimu ühiskondliku korra muutused ja kindlatele reeglitele alluv kunst, mis nende loomevabadust kammitses.
Nii tekkis järjest erinevaid kunstivoole, millel aga puudus ametlik tunnustus.
Seetõttu nim.19.saj. akademismiga opositsioonis olevat kunsti
sõltumatuks kunstiks. (http://kunstiabi.weebly.com/romantism.html)
●Romantis väljendas nii kahtlust kui ka pettumust valgustusajastu ideaalides. Vastupidiselt valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku (loovnatuuri) intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Romantiste ühendas eelkõige ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnase sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)  

● Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix’ loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)


MAALIKUNST INGLISMAAL
JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825)
●Oma maalide vormis võttis ta eeskuju Michelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
●Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare’i töödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)


WILLIAM TURNER (1775-1851)
● Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste).
● Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne. Voolavat maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Värvid näivad mõnikord olevat nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta sageli ka värvinuga. Selline tehnika sobis hiilgavalt vormitu, aga üleva stiihia – tormise mere ja erinevate atmosfäärinähtuste kujutamiseks. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Turneri viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab valgusekujutamine lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

"Lumetorm. Hannibal Alpe ületamas" (1812)

„Lumetorm merel“

„Orjalaev“ 1840

„Koit pärast laevahukku“ u.1840


WILLIAM BLAKE (1757-1827)
● Blake oli ekstsentrik, üksiklane, visionäär, radikaal, individualist, äärmuslik isegi romantikute hulgas. Tema eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõi eklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadava mütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega. Loodud mõttemaailmale toetus ta nii oma filosoofilises, kirjanduslikus kui ka kujutava kunsti loomingus. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
●Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante „Jumaliku komöödia“ illustreerimist. Nõustumata paljude Dante nägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori „vigu“ korrigeerida. See töö jäi lõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Kuigi Blake’i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli ta liiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

PRANTSUSMAAL

THÉODORE GÉRICAULT (1791-1824)

"Meduse parv" Louvre, Pariis

EUGÉNE DELACROIX (1798-1863)

"Vabadus viib rahva barrikaadidele" Louvre, Pariis

(http://kunstiabi.weebly.com/romantism-prantsusmaal.html)


SAKSAMAAL

CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840)

"Rändaja udumere kohal"

(http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Caspar_David_Friedrich_032_%28The_wanderer_above_the_sea_of_fog%29.jpg)

HISPAANIAS

FRANCISCO GOYA (1746-1828)

"Ülestõusnute mahalaskmine"

"Alasti ja riietatud maja"

"Sõjakoledused"

Toetab Blogger.