Akordionist

Akordion:

Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad, kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Paremal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread meloodia mängimiseks, vasakul pool nupuread bassinootide ja -akordide mängimiseks. Akordionimängijat nimetatakse akordionistiks. (Vikipeedia. Akordion 2019)

Minu pill on Royal Standard: Silvana 96 bassiga, see on valmistatud Ida-Saksamaal. Meie ostsime selle pillipoest juba kasutatult, aga kordatehtult.

Akordionit on traditsiooniliselt kasutatud rahvamuusika ja operatoorse (millel on võimalik laulda) ning heliklassikalise muusika repertuaari transkriptsioonide (noodikiri, märkmed) tegemiseks.

Fermaat

Fermaat on muusika noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse noodi või pausiga tähistatavat helivältust pikendada.

Tuplet

Tuplet (inglise keeles tuplet), ka vältuste erijaotus, ka tinglik jaotus on muusikas sama helivältuse jaotuste aluseks olevate erinevate algarvuliste astme aluste suhe.
Tuplet-i näited on

• duool - sama helivältus on jaotatud kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu
• triool - sama helivältus on jaotatud kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
• kvartool - sama helivältus on jaotatud neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
• kvintool - sama helivältus on jaotatud viieks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu
• sekstool - sama helivältus on jaotatud kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
• septool - sama helivältus on jaotatud seitsmeks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa võrdse helivältuse vastu

Noodikirjas tähistatakse tuplet-eid helivältuse jaotuse aluseks olevate erinevate algarvuliste astme aluste suhtena, mida tähistab helivältuste seeria kohale või alla kirjutatud jaotussuhet tähistav arv või murdarv. Lisaks võib tuplet olla tähistatud ka sidejoone, klambri või sidekaarega.
Lähtuvalt lääne muusika noodikirja traditsioonist lähtutakse tuplet-i üleskirjutamisel lähimast kahe astmel olevast jaotusest.
Näiteks jaotus kolmeks ehk triool kirjutatakse suhtes 2-noodilisse, jaotus viieks ehk kvintool, kuueks ehk sekstool ning seitsmeks ehk septool suhtes 4-noodilisse gruppi jne.
Punktiga helivältuse puhul 4- ja 5-noodiline grupp kirjutatakse suhtes 3-noodilise ning 7-...11-noodiline grupp suhtes 6-noodilise grupi vältusega. Erandiks on punktiga noodi jaotumine 3 asemel 2-ks, kus kasutatakse suurema nootide arvuga põhijaotuse vältusi.

Mõiste

Oxford Music Online määratleb tupleti mõiste järgmiselt: "Tuplet on taktimõõdu aluseks olevat lööki jaotavate nootide arvu ajutine kasvamine või kahanemine. Tupleteid märgitakse tavaliselt arvu või arvude suhtena, mis näitab löögi jooksul esitatavate nootide arvu." (Tuplet. A temporary increase or decrease in the number of notes subdividing a beat from what is standard for a given time signature. Tuplets are usually notated with a numeral or ratio that indicates the number of notes to be performed within the beat.)^[1]
Inglise keeles kasutatakse tuplet-i mõiste selgitamiseks ka kohati ekslikke sõnu 'irratsionaalne rütm või rühmitamine' (irrational rhythm or grouping), 'tehislik jaotamine või rühmitamine' (artificial division or grouping), 'ebanormaalne jaotus' (abnormal division), 'irregulaarne rütm' (irregular rhythm), 'grupeto' (gruppetto), 'meetrumiväline rühmitamine (extra-metric groupings) või harvem ka 'meetrumivastane rütm' (contrametric rhythm).

Kvartool

Duool ja kvartool

Kvartool (inglise keeles quadruplet) on rütmikujund, mis kolmeosalise taktimõõdupuhul koosneb kolme asemel neljast niisama pika koguvältusega võrdsest noodist. Märgitakse numbriga 4.

Duool

Duool ja kvartool

Duool (ingl. duplet, sks. Duole) on rütmikujund, mille puhul 3-osalise taktimõõdu korral jaguneb löök kolme noodi asemel kaheks võrdse vältusega noodiks.
Tähistatakse nootide peal kokku tõmmatud noodilipukestega (üksikute nootide puhul klambriga).

Triool

Triool (inglise triplet, saksa Triole) on rütmifiguur, kus löök jaotub kolmeks võrdseks helivältuseks.
Triooli puhul jaotatakse kolm ühelöögilist nooti võrdselt ära ühe või mõnikord ka kahe löögi peale.

Pidekaar

Pidekaar ühendamas kahte nooti
inglise keeles	tie
funktsioon	liidab kahe ühel kõrgusel asuva noodi vältused
ortograafia	kirjutatakse kaardus joonena, mis ühendab noodipäid

Pidekaar on muusika noodikirja märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste summaga. Pause pidekaarega ei ühendata.
Pidekaar näeb välja kaarekujulise joonena, mis ühendab kaht samal helikõrgusel asuvat noodipead. Pidekaarega seotud noodidkõlavad katkestuseta.
Pidekaart kasutatakse juhul, kui kahte nooti ei ole võimalik ühena kirjutada, sest nende vahel on taktijoon või teine noot alustab uut rütmigruppi ja asub seega meetrumi rõhulisel löögil.
Pidekaarega võib ühendada ka rohkem kui kaks kõrvutiasetsevat sama helikõrgusega nooti. Sel juhul jätkub pidekaar noodipeast noodipeani.

Paus

Paus (pausis kreeka keeles "katkestus") on muusika noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust.
Mitmehäälses muusikas võib paus esineda ka üksikutes häältes.
Generaalpaus tähistab üheaegset vaikust kõigis häältes.
Noodikirjas on kasutusel erinevate vältustega pausimärgid: täispaus (1), poolpaus (1/2), veerandpaus (1/4), kaheksandikpaus (1/8), kuueteistkümnendikpaus (1/16), kolmekümnekahendikpaus (1/32) jne.


Pausi järel asuv punkt liidab pausi vältusele poole, kaks punkti poole pluss veerandi, kolm punkti poole pluss veerandi pluss kaheksandiku tema algsest vältusest jne.
Tavalises neljandiktaktimõõdus on 1/4 paus ühe löögi pikkune.
Noodikirjas on pausi vastandiks noot.

Funktsioon (muusika)

Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse diatoonilise helireahelide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks.
Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas:

• toonika funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse.
• dominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste.
• subdominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste.

Funktsioonide teoorias nimetatakse diatoonilise helirea I, IV ja V astet põhiastmeteks ning II, VI ja VII astet kõrvalastmeteks.

Vähendatud Septakord

Vähendatud septakord ehk vähendatud juhtseptakord ehk disdominant septakord (lühend: dim7) on akord, mis koosneb vähendatud kolmkõlast ja väikesest tertsist. Äärmised akordi helid moodustavad intervallivähendatud septim.

• Väike terts – akordi heli priimi ja tertsi vahel
• Väike terts – akordi heli tertsi ja kvindi vahel
• Väike terts – akordi heli kvindi ja septimivahel

Vähendatud septakord

Koosneb akordi helidest
vähendatud septim
vähendatud kvint
väike terts
puhas priim
Akordi kujud
septakord
kvintsekstakord
tertskvartakord
sekundakord
Akordi tähistus
C°7, Cdim7

Priimi ja septimi vahe on vähendatud septim.

Vähendatud minoorseptakord heliridades

• Harmooniline mažoor – VII astmelt
• Harmooniline minoor – VII astmelt

Vähendatud minoorseptakordid

Akordi tähistus	Priim	Terts	Kvint	Vähendatud septim
${\displaystyle Cdim^{7}\,\!}$	c	es	ges	heses (=a)
${\displaystyle Gdim^{7}\,\!}$	g	b	des	fes (=e)
${\displaystyle Ddim^{7}\,\!}$	d	f	as	ces (=h)
${\displaystyle Adim^{7}\,\!}$	a	c	es	ges
${\displaystyle Edim^{7}\,\!}$	e	g	b	des
${\displaystyle Hdim^{7}\,\!}$	h	d	f	as
${\displaystyle F^{\#}dim^{7}\,\!}$	fis	a	c	es
${\displaystyle C^{\#}dim^{7}\,\!}$	cis	e	g	b
${\displaystyle A^{b}dim^{7}\,\!}$	as	ces (=h)	eses (=d)	geses (=f)
${\displaystyle E^{b}dim^{7}\,\!}$	es	ges	heses (=a)	deses (=c)
${\displaystyle B^{b}dim^{7}\,\!}$	b	des	fes (=e)	asas (=g)
${\displaystyle Fdim^{7}\,\!}$	f	as	ces (=h)	eses (=d)