Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lehtmets on metsatüüp, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.

Lehtmetsad jaotatakse laialehisteks ja kitsalehisteks metsadeks.

Lehtmetsavöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool. Nende katkendliku leviku on tinginud paljuski inimtegevus. Kuna lehtmetsavööndis on väga viljakad mullad, on metsad suuresti maha võetud ning üles haritud.

Lehtmetsavööndis kasvavad lehtmetsad, mille hulka kuuluvad nii kitsalehised kui ka laialehised metsad. Selletõttu sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel (laialehiste ja segametsade vöönd).

PARASVÖÖTME SEGA- JA   LEHTMETS

 

 

ASEND

Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal.

 

TAIMESTIK

Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal.                  

                                                                        

Tammik

MULLASTIK

Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.

 

LOOMASTIK

Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud (metskass, metssiga, metsnugis,punahirv). Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid.                                                                                                                                              

INIMESE TEGEVUS

Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida ühendab tihe teedevõrk. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus.

 

Maapiirkondades tegeldakse veise-ja lambakasvatusega. Peamisteks põllukultuurideks on leht- ja segametsavööndis nisu, rukis, oder, kartul ja mitmed söödakultuurid. Vööndi lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini. Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud. Euroopa leht- ja segametsavööndis on vähe säilinud traditsioonilisi elamis- ja majandamisviise. Neid püütakse alles hoida peamiselt ajaloo- ja etnograafiamuuseumide abil ning muuseum-asulates.

Lehtmetsad

Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus.

Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C. Sademeid langeb keskmiselt 1000 mm/a. Lehtmets

Lehtmetsavööndi taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talve tulekul langetavad puud maha oma lehed, kaitstes nii end lume ja külma eest. Talvel on puud puhkeseisundis.

Sinilill Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill  ja võsaülane. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt  leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need on tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse.

 

Segametsavöönd

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd. Segametsavööndile, nagu nimigi vihjab, on omane okaspuude (peamiselt kuuse ja männi) ja laialehise lehtmetsa koosesinemine.

Sõltuvalt geobotaanilisest klassifikatsioonist võidakse segametsavööndit käsitleda ka okasmetsa- ja lehtmetsavööndi vahevööndina.

Eesti asub segametsavööndi põhjapiiril.

Segamets on mets, kus kasvavad nii okaspuud kui ka lehtpuud, ilma et kummalgi oleks valdavat enamust.

Taiga ehk okasmetsavöönd

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Okasmetsavöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Okasmetsavöönd

Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavöönd on kõige laiemalt levinud loodusvöönd, millega on kaetud suurem osa Kanadast ja Venemaast. Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe.

 

  

 

Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades.

Iseloomustavaid suurusi:

v     kõige suurem loodusvöönd; v     enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; v     6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; v     suved on soojad vihmased ja niisked; v     taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. KASMETS e. TAIGA Okasmetsad on levinud ainult põhja-poolkeral (lõuna-poolkeral väga vähe), Lõuna-Ameerikas ja Euraasias. Okasmets e. taiga on kõige laiemini levinud loodusvöönd. Enamus Kanadat ja Venemaad on kaetud taigaga. Ka Eestis on okasmets väga levinud. Peamiselt on taigat parasvöötme põhjaosas. Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim. Taigavööndi keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli), talvel aga -10° kuni -30° (veebruar). Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise – toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Mänd on ka Eesti levinuim puu. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad. Eristatakse kahte okasmetsa liiki – hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid –– grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud.  Loodusvööndite levik http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm    Geograafiline asend Suurima levikuga loodusvöönd http://en.wikipedia.ee  /     Reljeef • Enamasti tasased alad • Palju soid • Suuremad pinnavormid:Euroopa lauskmaaLääne - Siberi lauskmaaKesk - Siberi kiltmaaKaljumäestikSkandinaavia mäestikUural http://www.ec-pergaud-montesson.ac-versailles.fr/foretaiga10cm2b.htm    Kliima • Talvel sajab vähe, suvel rohkem • Igikelts ehk kirsmaa • Mandriline kliima, suur õhutemperatuuri amplituud • Sademeid esineb 400  – 1000 mm/a.   Palju suuri jõgesid ja järvi Veestik Suuremad jõed: • Jenissei • Leena • Ob • St. Lawrence • Nelson   Taimestik • Enamasti kasvavad okaspuud • Tume taiga  – kuusk, nulg • Hele taiga  – mänd, lehis http://www.ec-pergaud-montesson.ac-versailles.fr/foretaiga10cm2b.htm    Loomastik • Liigirikas loomastik • Palju karusloomi http://liftingshadows.files.wordpress.com/2007/04/urs.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/VULVUL2.htm    Inimtegevus Inimeste põhitegevuseks on: • metsa- ja puidutööstus • küttimine • kalapüük • maavarade kaevandamineInimesi elab okasmetsades vähe. Asulad on tavaliseltkoondunud jõgede äärde või rannikule.   Probleemid • HappevihmadHappevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud,sest nemad ei langeta igal aastal okkaid ja mürgisedained saavad koguneda okastesse. http://en.wikipedia.ee/