Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisantarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lähisantarktilise kliima ala

Lähisantarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb antarktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb alla +12 °C) ning väike sademete hulk. Polaarjoonest lõuna pool esineb polaaröö ja polaarpäev.

Lähisarktiline kliimavööde hõlmab Antarktika poolsaare ranniku, saarte ja Lõuna-Jäämere piirkonna.

See on polaarkliimavöötme ja parasvöötme vahekliimavööde.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lähisarktilise kliima ala

Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb alla +12 °C) ning väike sademete hulk. Polaarjoonest põhja pool esineb polaaröö ja polaarpäev.

Lähisarktiline kliimavööde hõlmab Arktika saarte ning Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaranniku piirkonna. See on polaarkliimavöötme ja parasvöötme vahekliimavööde.

Lähisarktilise kliima kliimadiagramm ja kliimanäitajad (Anadõr, Venemaa)

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Arktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Arktilise kliima ala

Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev.

Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont.

Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima.

Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa.

Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni −40 °C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5 °C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100–200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10 °C, kus eristatakse kahte kliimatüüpi: ET – tundrakliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga vahemikus 0...+10 °C ja EF – külmakõrbe kliima, kus mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C.

Arktilist kliimavöödet ja Antarktilist kliimavöödet nimetatakse ka polaarkliimavöödeteks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Antarktilist ja arktilist kliimavöödet nimetatakse ka polaarkliimavöötmeteks.

Antarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Antarktilise kliima ala

Antarktika pinnatemperatuurid talvel ja suvel

Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21. juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim õhutemperatuur –89,2 °C) ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad tugevad (kuni 320 km/h) kagutuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev.

Antarktiline kliimavööde hõlmab suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont.

Kliimadiagrammid

• 

  Mc Murdo polaarjaama kliimadiagramm

 
• 

  Amundsen-Scott'i polaarjaama kliimadiagramm

 
• 

  Orcadase polaarjaama kliimadiagramm

Kliimavöötmed

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kliimavöötmed

 

Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline.

Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde.

Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused.

Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju.

Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa.

Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku.

Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv.

Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.).

Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud.

Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima.

Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.

Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe.

Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad).

Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad.

Polaarkliima on aasta läbi külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm. Sellistel aladel inimene elada ei saa, kliima on liiga külm. Loomadest ja taimedest suudavad seal kohaneda vähesed. Lõunapoolkera polaaralad on täiesti elutud, seepärast on seal väga puhas õhk. Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur – 89,2°C. Kesk-Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru.

Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks.

Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi.

Kliimavöötmed

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga.

Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks.

Kliimavöötmed

Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.

Põhivöötmed on:

ekvatoriaalvööde

troopikavööde

parasvööde

polaarvöötmed: arktiline ja antarktiline kliimavööde

Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale.

Vahevöötmed on:

lähisekvatoriaalne kliimavööde

lähistroopiline kliimavööde

lähispolaarvöötmed: lähisarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde

Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäestikud.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Alissovi kliimaklassifikatsioon

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi

Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956. aastal vene klimatoloogi Boriss Alissovi loodud kliimaklassifikatsioon. Alissovi kliimaklassifikatsioon on üks kõige laialdasemalt kasutatud kliimaklassifikatsioone endises NSV Liidus.

Alissovi kliimaklassifikatsioon põhineb geneetilisel printsiibil, kus kliimatüüp sõltub õhumasside liikumisest, mida määrab globaalne õhuringlus.

Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi eristatakse kliimavöötmed, mille piires eristatakse merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid).

Kliimavöötmed

• Arktiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad arktilised õhumassid.
• Lähisarktiline kliimavööde – suvel valitsevad parasvöötme ja talvel arktilised õhumassid.
• Parasvööde – aasta läbi valitsevad parasvöötme õhumassid.
• Lähistroopiline kliimavööde – suvel valitsevad troopilised ja talvel parasvöötme õhumassid.
• Troopiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad troopilised õhumassid.
• Lähisekvatoriaalne kliimavööde – suvel valitsevad ekvatoriaalsed ja talvel troopilised õhumassid.
• Ekvatoriaalne kliimavööde – aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid.

Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde.

Köppeni kliimaklassifikatsioon

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Köppeni kliimaklassifikatsioon

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Emblem-important.svg

See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2018)

Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.

Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on määratletud kas sademete hulga või õhutemperatuuri järgi. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt liigitatakse kliimatüübid viide gruppi: A, B, C, D või E.

Viis kliimatüüpi

A – troopiline vihmane kliima

Kõigi kuude keskmine temperatuur on üle +18 °C, sellel kliimatüübil ei ole talveperioodi

Aastane sademetehulk on suur ja ületab aastast aurumist

B – kuiv kliima

Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi

C – niiske kliima maheda talvega

Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja –3 °C vahel

Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C

Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv

D – niiske kliima külma talvega

Külmima kuu keskmine temperatuur on alla –3 °C

Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga

E – polaarkliima

Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C

Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve

Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavalt metsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses kõrgusvööndilisusega.

Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgmiste koodidega:

S – poolkõrb, stepp (järgneb vaid kliimatüübile B)

W – kõrb (järgneb vaid kliimatüübile B)

f – niiske, kuiva hooaega ei ole (järgneb kliimatüüpidele A, C ja D)

w – kuiv hooaeg talvel (talv madala Päikese tähenduses)

s – kuiv hooaeg suvel (suvi kõrge Päikese tähenduses)

m – mussoonkliima (lühike kuivaperiood)

Eespool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame järgmised kliimatüübid:

Af – troopilise vihmametsa kliima, kõige kuivema kuu sademetehulk ületab 60 mm

Am – Af tüübi mussoonvariant, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood

Aw – savannikliima, vähemalt ühe kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood

BS – stepikliima, tavaliselt asetseb kõrbete ning A-, C- ja D-grupi vahel

BW – kõrb, kuiv kliima, aastane sademetehulk jääb alla 400 mm

Cf – pehme niiske kliima kuiva hooajata, kõige kuivema kuu keskmine sademetehulk ületab 30 mm

Cw – pehme niiske kliima kuiva talvega, sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga

Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm. Sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga.

Df – niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole

Dw – "lumise metsa kliima" kuiva talvega

ET – tundrakliima, kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb vahemikku 0...10 °C vahele

EF – külmakõrbe kliima, igilume ja -jää kliima, mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C

Lisaks kahele eelnevale kasutatakse ka kolmandat tähte, mis täpsemalt iseloomustab temperatuurirežiimi. Vastavad tähed on:

a – kuum suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on üle +22 °C

b – soe suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +22 °C

c – jahe suvi, alla nelja kuu keskmised temperatuurid on üle +10 °C

d – väga külm talv, külmima kuu keskmine temperatuur on alla –38 °C

h – kuiv ja kuum, aasta keskmine temperatuur on üle +18 °C

k – kuiv ja külm, aasta keskmine temperatuur on alla +18 °C

Demi luud

Minu vanaemale öeldi lapsena, et kapten Kidd, teades, et seadus on tema rajal, sõitis Jersey rannikul üles ja otsis ideaalset kohta oma varastatud saagi matmiseks. Ja ta leidis selle Sandy Hooki käpardunud tuultega pühitud mändide salu lähedal. Ühel kuuvabal pimedal ööl libises Adventure Galley vaikselt Sandy Hooki sadamasse. Kahe varjatud jälgija imestavate silmade ees oli söögiklaaside ja püstolitega relvastatud skorbuutide bukaneeride meeskond pärast paaditäit rasket rinda kaldale sõudnud. Nendega oli kaasas pikk, uhke punaste vuntside ja kukemütsiga mees, mille jälgijad tunnistasid korraga julge juhina kapten Kiddina.

Kapten juhatas oma mehed kaldalt eemale ja nad kadusid koos nendega männimetsasse. Piraadid olid aja jooksul kadunud; vaadanud inimeste sõnul piisavalt kaua, et matta mis tahes kogus aardeid. Nad tulid enne koidikut minema ja aerutasid tagasi Seikluskambüüsse ning purjetasid pimedas öös viimastesse jäänustesse.

Muidugi jäid innukad jälgijad oma teadmised vaikseks ja tuhnisid mõni päev hiljem laternate ja labidatega relvastatud männikusse. Kuid üks kuldmünt leidis nad ja pettunult jagasid nad oma lugu teiste piirkonna headega. Pärast seda ei olnud ühtegi ööd, kus männik ei näinud kedagi labidaga tulihingeliselt kaevamas. Mõnekümne aasta pärast loobus männisalu kummitusest ja suri täielikult. Minu vanaema ajaks ei olnud kohast enam midagi järel, kui mõned kidurad puud, mõni tuulega pühitud rohi ja teatud pimedatel öödel Dem Bones.

Dem Bones on kapten Kiddi skeleti meeskond. Minu vanaema sõnul tulevad nad varjudest laevaga üles. Laev liigub kuupimeduse ajal vaikselt üles rannikut ja ankrutab Sandy Hooki kallaste lähedal. Kaks või kolm paati lastakse tema küljelt alla ja need täidetakse hõõguvate luukerede innukate vormidega, mis kannavad kukkkübaraid ja räsitud buccaneeride riideid. Nende vöö ümber on püstoleid täis rihmad ja pikad lõikeprillid. Suurim Dem Bones - see, kes on ilmselt esimene tüürimees - on õlal luustiku papagoi kohal.

Dem Bones kannab rasket pagasiruumi, mis on täis aardeid, kaldale ja hajutab need kogu selle koha ümber, kus kunagi männimets seisis. Siis tassivad piraatide meeskonnad välja viskitünnid ja tünnid ning üks luustikest võtab välja viiuli. Liival süüdatakse fantoomtuli ja Dem Bones alustab nii käratsevat laulmist ja tantsimist, et müra ärataks surnud üles - kui nad poleks veel ärkvel. Kui nad on tantsimisest kurnatud, varisevad hõõguvad luustikud liival kokku ja hakkavad jutustama oma püütud laevadest ja kogutud aardest. Mõni Dem Bone avab suured pagasiruumid, võtab ehteid ja pärlitrosse ning kaunistab end. Teised viskavad kuldmünte edasi-tagasi, nagu oleksid nad lapse pall. Öö kõige pimedamas osas, vahetult enne koidikut, pakib Dem Bones kohvrid kokku ja sõudab tagasi varjulaevale. Üksteise järel kadusid hõõguvad luustikud trümmi ja laev tõmbab ankru ning sõidab minema.

Totaalne demokraatia

Totaalne demokraatia märgib olukorda, milles võrdsuse ideaalist lähtudes on valimisõigus laiendatud kogu elanikkonnale. Siiski jäetakse ka antud demokraatia mudelis mõned elanikkonna grupid, kas oma nooruse või vaimupuude tõttu ilma valimisõiguseta.

Ajalugu

Inimesed, kes kasutasid domokraatliku ühiskonnakorraldust oma huvides ja pöörasid selle pea peale.

Ajalooliselt on kogukondlikku olemist või riiki kui institutsiooni mõjutavate otsuste langetamisel osalenud vaid need inimesed, kellele on pandud või kes on endale võtnud vastutuse kogukonna või hõimu eest (hõimujuhid, sõjapealikud). Keskaja Euroopa linnade volikogudes osales otsuste langetamisel lisaks lääniisandatele ja kõrgematele vaimulikele ka käsitööliste tsunftid ja kaupmeste gildid esindajate, kuna nemad olid ka põhilised linna varustajad ja kulude kandjad. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkis uus ja väga suur (valdavalt meestest koosnev) palgatööliste seisus, kellele langes ka suurim maksukoormus. Ja kuna inglise traditsioonide järgi (vt Magna Carta) oli nendel, kes kandsid maksukoormust õigus osaleda seadusloome protsessis, siis võitlesid ka nemad enesele välja õiguse osaleda demokraatlikus valimisprotsessis. Naised saavutasid valimisõigus alles suurte sõdade (I ja II maailmasõda) järel, kui ka nendest said palgatöölised.

Probleemi põhjus

Totaalseks muutub demokraatia siis, kui valimisõigus laieneb kõigile isikutele kellel on antud riigi kodakondsus või kes elavad määratud territooriumil. Totaalne demokraatia muutub probleemiks  kui suurem osa valijatest ei saa aru põhjuse-tagajärje seosest ning usub, et on võimalik alandada maksukohustusi ja suurendada samal ajal väljamakseid (pensionäridele, lastega peredele, töötutele jne) riigieelarvest.

Totaalses demokraatias peavad võimuahned poliitikud, kes tahavad iga hinna eest võita, hakkama lubama valijatele seda, mida nad soovivad. Kui suurem osa valijatest lähtub valimisotsuse tegemisel vaid isiklikust kasust ja püüab seeläbi lahendada vaid enda toimetuleku probleemi olevikus, huvitumata tuleviku arengutest, mida selline käitumine enesega kaasa toob, siis paneb see aluse populismi sünnile. Praktikas tähendab see kasuahnusest pimestatud ühiskonda, milles keegi ei vastuta enam millegi eest.

Devid Graeber väitis oma raamatus "Fragments of an Anarchist Anthropology", et:

• Kõigil inimestele peab ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel (seadusloomel) olema võrdne otsustusõigus;
• Neid otsuseid on mõttekas langetada vaid siis, kui on olemas riiklik organisatsioon, mis sunnib inimesi täitma langetatud otsust.

Tegelikkuses pole see aga kunagi nii, sest võrdsustamist (egalitaarsust) taotlevad ühiskonnad ei pea õigeks vastutust ja süsteemset sundi rakendatava organisatsiooni loomist. Ja riikides, kus selline organisatsioon on olemas, ei üritata kunagi rahva ühist tahet tuvastada, rääkimata selle realiseerimisest.  

Totaalse demokraatia puhul kaob ka „targa parve“ fenomen, kuna liiga suur hulk valijatest lähtub otsuse langetamisel mitte tulevikunägemusest, vaid isiklikust kasust.

Tagajärg

Kui totaalne demokraatia kombineerub esindusdemokraatiaga, s.t valija saab oma õigust kasutada vaid üks kord pikema perioodi jooksul (valitseja surmani või 3–7 aastased perioodid), siis lihtsustab see omakasust ajendatud, võimuahne poliitiku võimuletulekut, sest rumalad valitajad unustavad neile eelmistel valimistel lubatu. Kui poliitikutel õnnestub alistada enda kontrollile veel meedia ja kohtuvõim, siis on tee võimu kehtestamiseks rumala masside üle avatud. Kui sellest ei piisa, siis leiab valitsemisvõimu kandja vaenlase (USA, Venemaa, islam jne), kelle vastu võitlemiseks tuleb rahvas koondada ühtseks rusikaks. Vajadus valmistuda võitluseks riiki ohustava vaenlasega õigustab nii teisitimõtlejate kui ka siseriiklikku julgeolekut ohustavate vähemuste elimineerimist.

Totaalse demokraatia keskkonnas omandab tihti võimu agressiivne, kuid hästi organiseerunud vähemus, mis kasutab ära multikultuurses keskkonnas tekkivaid konflikte. Viimaste põhjusteks on reeglina keelelised või religioossed erisused, mis lõppkokkuvõttes taanduvad erinevatele arusaamadele sellest mis on õige ja mis on vale.