Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Kuidas hoida fookust pärast seda, kui ülesanne muutub igavaks? Kuidas suurendada fookust ja produktiivsust igapäevaselt? Kuidas saada asjad tehtud, et edasiminek oleks silmaga näha?
Fookus, nii nagu kõik meie vaimsed võimed, on nagu füüsilised lihased. Meil on võimalik neid treenida. Küsimus on: kuidas fookust treenida?
Tom Bilyeu räägib, et on uurinud seda teemat viimased kakskümmend aastat ja jõudnud järeldusteni, millest on juttu käesolevas blogis.
Tom on filmitegija ja ettevõtja, kes ajas peaaegu kümme aastat raskel viisil taga suurt raha, mis viis ta emotsionaalsesse madalseisu. Ta jõudis järeldusele, et väljakutsed ja pingutus on garanteeritud, kuid edu mitte, nii et ainus viis elada täisväärtuslikku elu, on õppida armastama väljakutseid ja pingutust. Ta on üles ehitanud miljardidollarise äri Quest Nutrition ning tegeleb praegu veelgi suurema ettevõtmisega Impact Theory.
Mina olen jälginud Tomi tegemisi viimased poolteist aastat. Ta on üks tegelasi enesearengu maastikul, kellega mul on tõeliselt hea klapp. Mulle meeldib tema avatus, otsekohesus ja viis, kuidas ta annab kuulajale mõista, et tal ei ole kõiki vastuseid. Kui sa pole veel tema
impacttheory podcasti ega küsimuste-vastuste seeria kuulaja, siis mine ja tutvu nende intervjuudega kindlasti. Lisaks on ta atraktiivsete videode tegija ka teistes valdkondades nagu suhted ja toitumine.
Fookus on teema, milles Tomil on palju kogemusi, mistõttu ideed, mida ta jagab, on järele proovitud ja väärtuslikud, aga otsusta ise.
Niisiis 8 praktikat, et suurendada fookust.
1. Alusta kirega
Mitte tahtejõud ei muuda sinu elu kurssi, seda teeb motivatsioon. Ehk kui sul on tunne, et tahtejõudu napib, on sul üsna suure tõenäosusega puudu hoopis motivatsioonist. Motivatsioonipuudus tähendab, et oma mõtetes ei püüdle sa millegi sellise poole, mis tähendaks sulle piisavalt palju. Kuna sinu mõtetes pole sellel tegevusel suurt väärtust, ei suuda sa luua iseendas energiat selle ülesande tegemiseks. Ideaalis peaksime me liikuma suunas, mis annab meile rohkem energiat, kui võtab.
Tom ei usu, et me sünnime sisemise kirega (mina ka mitte), vaid ta usub, et kirg, ihaldus on midagi sellist, mille me iseendasse loome. Me kasvatame endas kirge aja jooksul.
Samuti ei usu Tom, et kirg on midagi sellist, mida me leiame. Fakt on pigem see, et me leiame midagi, millest me oleme huvitatud. Siis me suuname sellest huvist tekkinud energia tegevusse muutes selle tegevuse enda jaoks kütkestavaks. Meile hakkab see meeldima. Ja pärast seda, kui me oleme saavutanud selles valdkonnas meisterlikkuse, muudame me selle kütkestavuse või meeldivuse tõeliseks kireks. (Kui sa soovid rohkem teada kuidas kirge luua, loe Angela Lee Duckworth’i raamatut “
Südikus. Kirglikkuse ja visaduse jõud“.)
Tegelikult on selle protsessi taga sinu pidev püüdlus tuua oma ellu midagi sellist, mis annaks sulle rohkem energiat kui sinult võtab. Kui see õnnestub, leiad sa endast lisaressursse, mis aitavad keskenduda. Aegadel, mil on raske või igav või fookus kaob, on sinus olemas see ressurss, mida sa vajad, et tulla tagasi selle tegevuse juurde, mis viib sind edasi. Siis tuled sa sellega toime.
Niisiis tea, et sinu fookuse hoidmise eest ei vastuta sinu tahtejõud. Hoopis sinu ülesanne on kindlustada, et asi mille kallal sa töötad on sinu jaoks põnev ning fookus on selle tulemus. Siis saad sa hakkama.
2. Kasuta meditatsiooni, et praktiseerida südikust
Viis kuidas sa südikust õpid, eeldab, et sa õpid mediteerima. Võibolla ei tundu see soovitus just kõige loogilisem tee südikuse õppimiseks, kuid tegelikkuses tähendab mediteerimine pidevalt oma fookuse tagasi toomist hingamisele. Iga kord, kui su mõtted lähevad jalutama, tood sa oma fookuse hingamise juurde tagasi. See on praktika, mis nõuab sinult üha uuesti ja uuesti fookuse tagasitoomist hingamisele. Praktika, mis nõuab sinult tähelepanu kõrvalejuhtijate kõrvale heitmist ja üha uuesti ja uuesti tagasi tulemist ülesande juurde, mis sul on parajasti käsil, antud juhul hingamine. Ning seda tehes, kasvatad sa fookuse lihast.
Mediteerimisel on loomulikult veel teisi massiivset muutust toovaid kasutegureid nagu teadvusse selguse loomine, kuid selline tegevus, mis nõuab pidevalt õige ülesande juurde tagasi naasmist, ehitab lihast, mida sa fookuse hoidmiseks vajad. Sest just see ongi fookus. Millele ma peaksin mõtlema? Mida ma peaksin tegema just praegu? Ja iga kord, kui sinu teadvus läheb jalutama, ja usu mind, see juhtub kindlasti, soovid sa, et sul oleks suurepärane oskus juhtida oma teadvus käsiloleva ülesande juurde tagasi.
Meditatsiooni teine kasutegur – teadvusse selguse loomine, toob meid järgmise punkti juurde, mis on…
3. Tunnete optimeerimine (Cognitive Optimization)
Veel üks mediteerimise kõrvalmõjusid on “keskkonna radiaktsiooni” (termin on pärit Tomilt) vähendamine. Mis tähendab, et praktiseerides meditatsiooni vähendad sa stressi ja ärevust. Sisemine ärevus kaob, kui praktiseerida mediteerimist. Kusjuures stressi ja ärevuse taseme vähendamine on väga kriitilise tähtsusega. Kui sa tahad olla efektiivne, tuleb sul optimeerida oma tundeid (nt vajadusel elimineerida oma tunnetest stress ja ärevus).
Tunnete optimeerimiseks on kolm viisi:
1. Maga nii palju, kui sul tegelikult vaja on. Ükskõik kui palju seda on. Maga. Tom ütleb enda kohta, et tema ei kasuta äratuskella. Ta ehitas üles miljardidollari äri ilma, et oleks äratuskella kasutanud. Uni on tal alati esikohal.
2. Mine trenni. Tom annab selle soovituse öeldes et ta ise soovib, et see nii ei oleks, sest talle trenn ei meeldi (mulle on see lohutav teadmine). Miks siis trenn? Sest (üks oluline aspekt) trenni tegemine sunnib sind hoidma rutiini ja õpetab sooritama raskeid ülesandeid. Kuid mis kõige olulisem – uuringud näitavad, et see on parim viis kuidas oma tundeid optimeerida. Sul tuleb pingutada oma keha, sest see aitab sul reguleerida mõtteid.
3. Toitumine. Sinu toitumine peab sind toetama. Tom soovib jälle, et sellest võiks kõrvale hiilida, kuna ta ise armastab väga rämpstoitu, kuid oma eesmärkide nimel, tuleb tal toidulaua eest hoolt kanda. Sest kui sa tahad, et tegevused, mida sa pead tegema, saaksid tehtud ja eesmärgid, mida sa soovid saavutada, muutuksid reaalsuseks, ja sa tõepoolest soovid keskenduda, siis tuleb sul oma toidulaud korda teha. Muutes oma toitumist tervislikumaks, elimineerid sa sellega oma elust vaimse väsimuse ja udus olemise tunde (oled kogenud?). Toitumine võimaldab sul anda endast parim ja mõelda selgelt (Tänu oma nooremale tütrele võin kinnitada, et loomse toidu asendamine taimsega on muutnud minu enesetunnet kordades paremaks ja elimineerinud udus elamise, mille põhjuseks on vähene ööuni. Kuigi ööune pikkus pole hetkel veel täielikult taastunud, on enesetunne paranenud, sest toitumine on muutunud).
4. Kasuta südikust oma töös
Kasuta oma uusi kogemuspõhiseid teadmisi, mida sa oled saanud mediteerides ja trenni tehes, oma töös. See toimib samamoodi nagu trennis ja mediteerides. Sa sunnid end minema trenni, kui sa eriti ei taha, või sa sunnid end istuma ja mediteerima ja tooma oma mõtted oma hingamise juurde isegi juhul, kui sul on soov teha midagi muud.
See ongi see tegevus, mida sa teed, et liikuda oma eesmärkidele lähemale vs reageerimine ükskõik millisele suvalisele ideel, mida teadvus sulle ette viskab. Selle tegevuse praktiseerimine loob sinus distsipliini, et viia asi lõpuni. See arendab sinus võimet tulla üha uuesti ja uuesti oma olulise tegevuse juurde tagasi. Kui sa hakkad kasutama seda teadmist oma ülesannete elluviimiseks, märkad sa, kuidas sinu tegevuste nimekiri saab tehtud ja sa oled loonud endale tõelise edasimineku.
5. Muuda oma identiteeti
Sul tuleb muuta oma identiteeti – arusaamist iseendast. Mitte miski, millest juttu on olnud, ei tule kergelt. Hoida oma tagumik toolil ja teha ettevõetud ülesanne ära, ei ole kerge. Ja paljudel juhtudel on see väga igav. See ei ole grammigi lõbus ja sind kutsub vastupandamatu jõuga tegema midagi muud, mis sind sellest ülesandest vabastaks. Just nendel hetkedel on sinu identiteet see, mis sind päästab. Sest need on hetked, mil sa võtad aega ja kordad ennast. Kordad tegevust, mis kinnitab, et sa oled just selline inimene, kes viib asja lõpuni. Ja see lugu, mida sa räägid iseendale iseendast, määrab selle, mida sa oma elus saavutad.
On kaks määrava tähtususega aspekti. 1. Lugu mida sa räägid endale iseendast. 2. Mida sa ütled teistele inimestele. Mida sa kõva häälega välja ütled. Sest kui sa ütled inimestele, milline inimene sa oled, mida sa teed, mida sa üritad saavutada, lood sa vajaduse olla tõepärane ja käituda oma sõnade järgi. Ja sa räägid inimestele, milline sa oled, mida sa mõtled, seda et sa treenid end olemaks … fokusseeritud, omad missiooni, töötad oma eesmärgi suunas, tegeled ainult sellega, mis viib sind eesmärgile lähemale …. mis iganes see on, mida sa iseendale ja teistele räägid, sellega lood sa vajaduse olla tõepärane. Sinu tegevus järgneb sõnadele. Ja see on tohutu eelis. Kasuta seda kindlasti.
6. Aseta latt kõrgele
Elus on vaid üks tee eduni. See on – Tomi sõnad, aseta latt naeruväärselt kõrgele ja ületa kõik ootused (siin ma arvan, on üsna oluline enda tundmine. Minu kogemus näitab, et liigselt kõrge eesmärk koos vale mõtteviisiga võib mõjuda hoopis vastupidiselt). Aga tõde on, et sa ei taha mängida, et sa saavutad oma eesmärke, sa ei taha vaid rääkida eesmärkide saavutamisest. Sa tahad seda tegelikult teha. Ja selleks on sul vaja nõuda endalt progressiivset edasiliikumist, asjade ära tegemist ja eesmärgi kursil olemist. Kui sa nõuad endalt asjade ära tegemist, kui sa sead endale kõrgeid ootusi, kui sinu identiteet on selle kõigega seotud, siis ootamatult hakkad sa otsima tõelisi mõõdikuid, mille alusel saad sa oma edasiminekut mõõta. Sa ei karda ka vajadusel kurssi muuta, kui sa tegelikult ei liigu vajalikus suunas, sest see, kes sa oled ja see, milliseid tundeid sa enda vastu tunned, on edasi liikumisega tihedalt seotud.
7. Ole efektiivne
Ole, nagu Tom ütleb, surmavalt efektiivne oma ajakasutuses. Eesmärk on olla pro-aktiivne, mitte re-aktiivne. Enamik inimesi tegeleb ainult reageerimisega. Nad veedavad suure osa ajast oma e-maili vaadates või vastates telefonile või osaledes koosolekutel või lihtsalt lobisedes ettetulevate inimestega, selle asemel et öelda, see on minu eesmärk, see on mu plaan selle eesmärgi elluviimiseks. Tom ütleb, et “Iga kord kui ma vaatan oma e-maile tunnen ma sügavat häbi”, sest e-maile lugedes me reageerime ja saadame endale sõnumi, et keegi teine teab paremini, kuidas ma peaksin oma aega kasutama. Seega peaks e-mailide vaatamine olema ajaliselt limiteeritud tegevus. Tom ütleb, et tema tõnäoliselt vastab vaid viiele e-mailile nädalas ja seda seetõttu, et tal on nimekiri olulistest tegevustest, mille kallal tuleb tal töötada. Ja ta on sellest väga teadlik. Ja ta ei vaja, et teised inimesed ütleksid talle, mida ta tegema peab.
Tomi soovitus on luua väga tähtsate tegevuste nimekiri, mida sa saaksid teha ükskõik millisel ajal, et saavutada oma eesmärke. Tom ütleb, et ta elab ja ka sureb vastavalt oma väga oluliste tegevuste nimekirja järgi.
8. Tea mida MITTE teha
80% ärist on teadmine, mida mitte teha. Enamik inimesi upub võimalustesse. Inimesed arvavad, et kõige raskem on leida võimalusi, midagi sellist, mis tuleb nende ellu ja aitab luua momentumit.
Tegelikkus on aga hoopis see, et me kõik oleme toas, kus on 1000 ust ja meie töö on sulgeda neist 999. Sinu probleem ei saa kunagi olema võimaluse puudus. Tegelikult, ütleb Tom, ma usun, et võimalusi tuleb kogu aeg. Probleem seisneb valikutes. Teadmises, mida valida, ja millele öelda ei. Ja just seetõttu on vaja seda väga tähtsate tegevuste nimekirja, mille juured on sinu eesmärkides. Sul on vaja ülimat selgust, mis sinu eesmärk on ja mida sa pead selle saavutamiseks tegema. Nõnda saad sa otsustada millisest uksest nende 1000 hulgas sa sisse astud.
Kui sa teed neid kaheksat asja, liigud sa edasi, et saada meistriks mängus, mille nimi on fookus ja produktiivsus.
(https://www.mottetreening.ee/helinablogi/8-praktikat-mis-aitavad-hoida-fookust-tegemaks-eesmargiparaseid-tegevusi-kiiremini-ja-efektiivsemalt/)
Nii tegid kaks teadlast Simons & Levin juba 1998. a katse, mille käigus küsis katse läbiviija ülikooli linnakus jalutajatelt teed. Nende vahelt möödusid ust vedades kaks inimest. Üks neist vahetas teed küsijaga koha ja kui jalakäijalt küsiti, ta pani tähele, et tegelikult küsis teed teine inimene, siis selgus, et ainult pooled küsitetutest olid seda märganud. Uskumatu, aga võimalik. Samal printsiibil jäävad märkamata ka paljud vead filmidest, näiteks vahetub stseeni jooksul näitleja toit – alguses sööb ta pannkooki ja stseeni lõpus croissanti (filmist “Pretty Woman”) ilma, et publik seda märkaks ja teadvustaks. Sellised vead on vajalikud, et meie aju liigse info eest kaitsta.
