Budismi sümbolid

Stuupa joonis V. Väärtnõu

Kõige enam on vast tuntud 8 õpetuse sümbolit.
Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Samuti võib hinduismis kohata mõnda budistlikku sümbolit ja vastupidi.
Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu Bhavatšakra ("olemise ratas"), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (sansaara).
Esimesed arheoloogilised tõendid sümbolite kohta pärinevad III sajand eKr. kuningas Ašoka (273–232 eKr.) valitsemisajast, kes tegi Buddha õpetuse populaarseks nii Indias kui väljaspool selle piire. Lasi raiuda budismi tähised kivisammastele mida püstitati talle kuuluvas impeeriumis hulgaliselt.
II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid kaljudesse, mõningad neist koobas-kloostritest on säilinud siiani. Sel perioodil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlikke sümboleid stuupa.
Stuupa on kosmoloogilise maailmapildi mudeliks budismis. Stuupa sisse maeti ka Buddha pärast tema surma, ja stuupadesse maetakse tänapäevani budistlikusse kõrghierarhiasse kuulunud budiste ja pühakuid.
Esimesed Buddha kujutisega bareljeefid ja kujud ilmusid I sajandil eKr.
Budismi põhjapoolne haru mahajaana loob mõiste kõigi elusolendite pääsemise kohta sansaarast ning kollektiivse karma muutmise võimaluse indiviidi poolt (bodhisatva) teeb Buddhast jumaluse ja loob budade kultuse. Luuakse õpetus buda kolme keha (Trikaya) kohta. Mahajaana tõstab esile inimese eeliseid teiste olendite ees, saavutamaks nirvaanat. See väljendub ka läbi sümbolite, mis ilmuvad budismi sel ajajärgul: mudra, silp.
Inimkeha taustsüsteemina kasutades selgitatakse budistlikku maailmamudelit ja kosmoloogiat, kulminatsiooniks sel ajajärgul saab mandala psühho-kosmiline maailma mudel. Sel ajal tekibmahajaana filosoofiasse ka tühjuse mõiste koos iidamiga (iidam tantristlik sümbol).
VI sajandil massiliseks muutunud tantrate kultus tõi kaasa omapärase sümboolika ja lähenemise budismile. Siin mängis suurt osa tantrate praktiseerijate puhul ka neile omane visualiseerimine ehk kujustamine, millele tantrismis rõhku pannakse. Selle sümbolite rikkuse on endas säilitanud enamuses Tiibeti budism ja samuti šintoism Jaapanis.

Buddha sümbolidRedigeeri

Seadmuseratas ehk Dharma-ratasV. Väärtnõu illustratsioon

Gautama Buddha suhtus vastumeelselt sellesse, kui inimesed püüdsid teda austada ja jumalikustada. Esimeste levinud Buddha sümbolitena kasutati kaheksa kodaraga ratast nii nimetatud Seadmuseratast ehk (Dharma ratas), bodhipuud,Buddha jalajälge, trooni, kerjakaussi ehk potti ja lõvi.
Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuseratta liikuma ja levima panekut. Legend räägib, et Brahma laskus taevastest alla meie maailma ja ilmus Buddha ette, paludes teda kõigile elusolendeile, kes kannatavad siin maailmas kuulutada enda õpetust, mis võimaldaks neil vabaneda sansaara köidikutest ja seostest. Selle märgiks annetas ta Buddhale Dharmaratta ehk Seadmuseratta, mis sümboliseerib uut Dharmat või Seadmust ning milleni jõudis buda Gautama enda selles ja viimases kehastuses.

• Dharmaratas

Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha õilsat kaheksaosalist teed ja kolmeharuline märk Triskele ratta keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis.
Buddha kui Õpetaja, Dharma budismi õpetused, seadused, reeglid ja juhised, millest õpetus koosneb, ja Sangha tähendab munklust. Seega kolm põhikomponenti ehk kolm vaala, millele budism toetub, neid väljendab sümbolina Dharmaratas.
Algselt tähistab ratas (Chakravatin Tšakravirtinit Valitseja Ratastel) ja oli kasutusel vaid kuningliku suguvõsa sümbolina. Kuningas Ašoka aegadest III saj. eKr. võeti ta tarvitusele tähistamaks budismis Seadmuse Ratast.

• Bodhi puu

Bodhipuu all istudes ja mediteerides saavutas Buddha valustuse.
Legend räägib: pärast kuut aastat ringirändamist jõudis Buddha Naranjara jõe kaldal asuvasse metsasalusse, mis asub tänapäeval Bodhgaya lähedal. Istudes maha bodhipuu alla süüvis ta kauakestvasse mõtlusse, mille tulemusena mõistis enda ja kõigi asjade olemust ning seoseid.

• Budda kerjakauss ehk pott Patra.

[[Pilt:BudaPott-vanTao.gif|thumb| right|Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest tänapäevani kasutavad mõned hinajaana koolkonna mungad seda endale elatise kerjamiseks.
Legend kõlab: Kui Gautama oli bodhipuu vilusse mediteerima asunud võttis ta vastu otsuse, et enne kui ei ole saavutanud kõigi asjade olemuse mõistmist,Valgustatust, ei lahku siit, eesmärgi saavutamine oli Buddha jaoks seega elu ja surma küsimus.
Enne kui Gautama oli end ette valmistanud raskeks sisemiseks teekonnaks ilmus talle ka toitja Sujata, kes ohverdas üksikule erakule kausitäie riisi, mida Buddha mõtlusperioodil tagasihoidlikult tarbis, et endal elu sees hoida. Kui riis otsa lõppes, viskas Buddha kausi Naranja jõkke selle märgiks et tõelisel Dharma järgijal ei tohi olla mitte mingit materiaalset omandit.
Nii sai kerjakauss munkluse ja munkade eluviisi sümboliks.
Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Buddha sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Pott ehk kauss, tekstid, raamatud ja riided on munga ainukene varandus siin ilmas mida ta võib põhimõtteliselt omada.
Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suunanäitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud inimene peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Algselt oli Sangha, Buddha järgijate munkade kollektiiv linna lähedal võsas Jetavanas või nagu Teemantsuutras kirjutatakse (Sravastis Dzeta metsas Anathapindada pargis) salus elutsemas. See linnatagune tühermaa anti Buddha järgijatele elamiseks ja asumiseks kohaliku valitseja poolt. Alles hiljem moodustus sellest seltskonnast klooster (vihaara) kui administratiivne, materiaalne, organisatoorne institutsioon, mis hakkas korraldama munkade elu ja tegevust.
Algselt olid mungad kodutud hulkurid, kellel oli probleeme nii söögi kui majandamisega. India Buddha aegadel oli kodutuid, hulkureid, fakiire ja joogisid, sama pungil täis nagu tänapäeval.
Sellest ajast on pärit budismis see sümboolne mõiste kerjamine. Aasias on kerjamine väga populaarne elatusvorm, pigem sotsiaalse abi vahend, mis eksisteerinud läbi aegade.
Mõne Hinajaana kloostri mungad käivad ka tänapäeval kloostrilähedases külas või linnas süüa kerjamas.

Budda jalajäljed

8 õpetuse sümbolitRedigeeri

8 budismi sümbolit

Veel nimetatakse neid hea ende ja õnne sümboliteks (tiibeti bkra shis rtags brgyad; sanskriti Ashtamangala) Igaüht neist sümbolitest seostatakse Buddha füüslise vormi ja kehaga.

• Merikarp – (sanskriti shankha; tiibeti dung dkar)

Tsongkhapa eluloos on juttu draakonite valitsejast, kes annab merekarbi, mida siis Buddha õpilased ja järgijad kasutasid märguandeks munkade ühisele kogunemisele.
Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.
Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, nii thankadel kui skulptuuridel on see kujund olemas. Need tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Füüsilisel tasandil tähistab see kõri, kus hääl tekitatakse ja häälepaelu.
Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel, tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina.

• Lootos – (sanskriti padma; tiibeti pad ma):

Vanas Egiptuses oli lootosevõrse (sesen) ümberkehastumise ja taassünni sümboliks. Igal õhtul päikeseloojangul lootosevõrse sulgub ja poeb vette peitu ning hommikul avaneb taas vee kohal täies ilus (lootose nahkjad õielehed on liiga libedad, et muda sinna kinnituda saaks). Lootose sellisest käitumisest lähtuvalt pidasid egiptlased teda taaskehastumise sümboliks. Lootosõie südamest olevat sündinud ja taevavõlvile kerkinud maailma esimese päeva hommikul jumal Ra, India vesiroos on Nymphaea lootos ehk vesiliilia, tegelik lootos aga Nelumbo.
Budismis esineb kolme eri liiki lootoslilli:

• punane – padma – leebete jumaluste oma
• valge – pundarika – raevukate jumalate, ka Avalokitešvara oma
• sinine – utpala – erinevate pühameeste nagu Mandžušrī ja Tārā sümbol

Merkarp
V. Väärtnõu illustratsioon

• Dharmaratas – (sanskriti chakra; tiibeti khor lo)

• Päevavari – (sanskriti chattra; tiibeti gdugs)

• Lõputu sõlm – (sanskriti shrivatsa; tiibeti dpal be'u)

• Kuldkalade paar – (sanskriti suvarnamatsya; tiibeti gser nya)

• Võiduvimpel – (sanskriti dhvaja; tiibeti rgyal mtshan)

• Aardevaas – (sanskriti nidhana kumbha; tiibeti gter gyi bum pa)

SümbolidRedigeeri

Vadžra
Nii Aasias kui ka Euroopas on svastika alati olnud hea ende ja maagiline sümbol.
Kõige vanem jälg svastikast on pärit neoliitikumist. Svastikat on leitud Trooja varemetest. Indiasse ilmub see märk 4. sajandil eKr, Hiina 5. sajandil pKr, 6. sajandil jõuab svastika koos budismiga, kes tegi ta oma sümboliks, juba Jaapanisse.
Svastika on läbi aegade Indias kasutusel olnud nii hinduistide kui budistide poolt päikese sümbolina ja hea õnne märgina. Suurem osa Aasia kontinendist peab svastikat tänapäeval budismi sümboliks. Algselt on svastikat seostatud päikese jumalustega ja see tähistab kahte maailma loovat protsessi.

Budismi sümbolite galeriiRedigeeri

• 
  Katvanga Guru Padmasambhava kasutas kolmharki Katvanga populaarne rituaalinstrument tantrate praktiseerijate hulgas
 
• 
  Katvanga Kolmhark
 
• 
  Raevuka väits ehk kõver nuga
 
• 
  Mandala
 
• 
  Manjdzushri mõõk lootosel
 
• 
  Višva-Vadžra
 
• 
  Raevukate ja muude jumaluste varustusse kuuluv mõõk
 
• 
  Hirved olid pealtvaatajaks ja tunnistajaks kui Buddha sai Valgustatuse, mis oli Seadmuse ehk Dharma Ratta käivitamine.
 
• 
  Lumelõvi
 
• 
  Vadžra ehk dordže
 
• 
  Lung-ta
 
• 
  Thankadel kujutatud rahulikele jumalustele mõeldud annetused
 
• 
  Lootosõis
 
• 
  Aardevaas
 
• 
  Damaru Rituaaltrumm, mida kasutavad põhiliselt tantrate õppijad ja praktiseerijad
 
• 
  Baldahiin

Galeriis leiduvate piltide autor on V.

Mälu treenimise nipid

Need pildid ütlevad mälu treenimise ja mälu kohta kõik vajaliku ära.

Teadvelolek

TEADVELOLEK

Autoga sõites tuleb ette olukordi, kus me sõidame mõnikord mitmeid kilomeetreid olles nn. “automaatpiloodil”, ilma et me tegelikult oleksime teadlikud sellest, mida me teeme. Sarnasel viisil on võimalik, et me pole “kohal” hetkest hetke, suure aja oma elust. Elades automaatpiloodil on vägagi tõenäoline, et miski või keegi vajutab meie reaktiivsetele nuppudele, mistõttu võtavad meie üle võimust vanad harjumused ning kasutud mõttemustrid. Me ütleme sääraste olukordade kohta, et “see on kui harjumus”, “käitusin mõtlematult”, “automaatselt” või “emotsiooni ajendil”.

Teadvelolek (mindfulness) on seevastu kunst olla käesolevas hetkes koos lahke ja uudishimuliku tähelepanuga. Olles teadvel, pöörad Sa tähelepanu konkreetsel viisil (Jon Kabat – Zinn): tahtlikult, praeguses hetkes ja hinnangutevabalt.

Heal lapsel mitu nime: teadveloleku (i.k mindfulness) sünonüümideks tänases Eestis on ärksus, ärksameelsus, teadlikkus, meeleteadlikkus. Sisuliselt on see olek, kus Sa jälgid avatult, heasoovlikult ja aktiivselt oma kogemusi reaalajas. Selline võime on meil kõigil olemas. Kuid me pole selle võime kasutamises eriti osavad, kuna me pole ennast sellel alal treeninud. Pigem on meid õpetatud tegema mitut asja korraga, tegema asju kiiresti ja palju. Meie mõistus töötab nagu kellavärk, mõtted rändavad pidevalt kas minevikku või tulevikku, sealt kerkivad aga sageli üles probleemid. Teadvelolek seevastu avab ukse praegussesse hetke. Selle praeguse hetke lihtsusesse, kus tavaliselt pole ka probleeme. Kui me saame tulla oma mõtete juurest ära siia, reaalaega, oma keha sisse, oma hingamise juurde, siis see muudab paljut. Siin, ärksa teadlikkuse seisundis, saame vaadelda ka oma mõtteid ja tundeid kui objekte, olles seeläbi neist vähem kaasa haaratud. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda enda vastavust ettenähtud standardile, muuta kogemusi teistsuguseks, anda hinnanguid ja olla krooniliselt rahulolematu. Teadvelolek on ainuke vastumürk automaatpiloodile, aidates meil olla rohkem kohal ja mitte ainuüksi tormata läbi elu. See aitab meil elu rikkalikumalt elada, tuua sinna elusust ja kirkust juurde ning elada stressivabalt.

TEADVELOLEKUT PRAKTISEERIDES OMANDAD SA VÕIME VIIBIDA ÜHA ENAM
KÄESOLEVAS HETKES JA SUUNATA ISE OMA TÄHELEPANU.

TEADVELOLEK, SEE ON HEA VAIMSE VORMI ALUS

Teadvelolek on ühelt poolt meile kaasa antud võime ja samas oskus, mida Sa saad arendada – seepärast kutsutaksegi seda vaimseks fitnessiks. Ja see nõuab Sinu panust. Sest kõne all on suuresti oskuste harjutamine, mida võib võrrelda autosõiduga – sedagi ei saa selgeks pelgalt raamatut lugedes, vaid ikka ise harjutades. Ärksust praktiseerides omandad Sa võime viibida üha enam käesolevas hetkes ja suunata oma tähelepanu ise. Sedakaudu toimub nihe Sinu enesetähenduses – kui Sa enne olid mõtted, tunded ja reaktsioonid, siis nüüd oled Sa teadvustaja. Sellel teekonnal on vaja teha teadliku kohalolemise harjutusi, milles on palju ühist idamaiste meditatsiooniharjutustega. Need harjutused võimaldavad Sul saada teadlikumaks sellest, kus asub parasjagu Sinu tähelepanu ning Sa õpid seda ise juhtima. Teadveloleku praktiseerimist on hea võrrelda aiandusega – kõigepealt tuleb ette valmistada pinnas, külvata seemned, hoolitseda piisava vee ja väetamise eest ning siis kannatlikult oodata tulemusi.
TEE KOHE ALGUST

Olles teadvel avaneb Sul võime vaadelda oma sisemisi läbielamisi, mõtteid ja tundmusi ilma, et püüaksid nende eest põgeneda või neid muuta. Seeläbi muutud Sa nende suhtes sallivamaks. Mõistad, et nii teadlikud kui alateadlikud katsed ebameeldivusi alla suruda või vältida vaid tugevdavad neid. Selle asemel loobud tarbetust võitlusest ja õpid suunama oma elujõudu ja energiat hoopiski sinna, mis on Sulle elus tõeliselt tähtis. Hakkad üha enamates olukordades kasutama automaatse võitle-või põgene reaktsiooni asemel teadlikku valemit vaatle-ja-vasta. Ning ühel hetkel võid Sa märgata, et Sulle saab osaks üha suurenev kergus, rahu ja tasakaal. Sinu ellu tekib siis rohkem ruumi, selgust ja valikuvabadust, mistõttu saad Sa langetada arukamaid otsuseid. Praktiseerides ärksameelsust, arendad Sa välja oskuse olla tähelepanelik olenemata sellest, mis toimub. Seda harjutades on hea kasutada seiklejameelsust, kus iga hetk on uus kombinatsioon koos uudsete võimalustega. See pole tegevus, mille kaudu põgeneda ajutisse illusiooni, vaid vastupidi viis, kuidas saada hea kontakt Sinu ümber ja sees toimuvaga. Praktiseerimine tähendab tegelikkuse tunnistamist ja aktsepteerimist, ka hetkedel kui see on ebameeldiv või valulik – ainult olukorda teadvustades saame me teha asjakohaseid valikuid. Teadveloleku harjutustega kaasneb sageli ka lõõgastumine, kuigi see pole otseselt eesmärk.

Teadveloleku kursuse kasust

HARJUTUSED

Teadvelolekut ja sellel põhinevaid harjutusi uuritakse teadusmaailmas usinasti ning nende efektiivsust on korduvalt tõestatud: see aitab alandada stressi, toetada immuunsust, ennetada haigusi, kiirendada paranemist, tõsta unekvaliteeti, muuta harjumusi, kogeda enam õnne  ja palju muud. 

Reaktiivuse ehk automaatse reageerimise vähenemine tähendab suurenenud enesejuhtimise võimet ja muutuseid käitumises. Kaasnevana koged vähem väsimust, energiatõusu ning oskad ka paremini lõdvestuda. Teadvelolekul põhinevaid harjutusi ja teraapiat kasutatakse erinevate psüühiliste haiguste ennetuses ning ravis, nagu näiteks depressioon, ärevus, tähelepanuhäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, söömishäire, krooniline valu. Ajuskaneerimise abil tõestavad teadlased ikka ja jälle, kuidas õnne, empaatia, kaastunde ja muude positiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkonnad muutuvad teadvelolekut praktiseerides aktiivsemaks ja tugevamaks. Samal ajal hakkavad rahulolematus, stress ja närvilisus hajuma. Nii teadlased kui praktikud teavad, et kasuliku mõju kogemiseks ei ole vaja mediteerida aastaid. Iga minut loeb. Ajuuuringud on näidanud, et püsivad muutused ajus toimuvad juba siis, kui pühendud teadveloleku harjutustele 8 nädala jooksul iga päev (10-20min). Harjutuste kasulikku mõju koged aga koheselt.

TEADVELOLEKUST ON KIRJUTATUD PALJU RAAMATUID, EESTIKEELSEST KIRJANDUSEST SOOVITAN LUGEDA JÄRGNEVAT:

Mark Williamsi ja Danny Penmani bestseller “Ärksus” sobib hästi iseõppijale, sisaldades 8-nädalast ärksuse programmi ja CD-plaati. Raamatust leiad nii elulisi näiteid kui ka teadustöödest leitud kinnitusi ärksuse mõjust.
Eesti autori Riin Seema raamat “Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel” toetub tema samateemalisele doktoritööle ja isiklikule praktikale teadveloleku harjutuste kasutamisel. Lisaks mindfulnessi praktika tutvustusele leiab raamatust valiku harjutusi.

teadveloleku nippi, et luua meelerahu kiiresse argipäeva

Teadvelolek (ingl k mindfulness) on muutunud väga populaarseks ja seda põhjusega. On tõestatud, et teadveloleku kasutamine vähendab stressi ja ärevust. Uus Oxfordi ülikooli uuring näitas isegi, et teadvelolekul põhinev kognitiivteraapia on depressiooni tagasilanguste ennetamiseks sama efektiivne kui antidepressandid.

Mis on teadvelolek?

Esimese hooga võib see kõlada kui arusaamatu hipide släng, kuid teadvelolek on tegelikult päris lihtne  — teadvelolek tähendab enda käitumise ja mõtlemisprotsessi jälgimist täiesti hinnanguvabalt. Oma mõtted ja tunded teadvustatakse ja lastakse neil seejärel minna.
Kasvatades teadvelolekut, õpid olema rohkem kohal ja iga hetke kogemust täielikult vastu võtma, laskmata enesekriitikal või ärevusel end lämmatada.
Teadveloleku kasutamine sobib kõigile ja selle praktiseerimiseks on palju tehnikaid. Ja ka päeva jooksul saab selleks leida mitmeid võimalusi.

Päeva alguses

1. Loo endale teadliku hommiku rutiin: selle asemel, et sukelduda kohe algava päeva kohtumistele ja väljakutsetele mõtlemisse, pööra tähelepanu oma hommikutoimetustega kaasnevatele meelelistele aistingutele. Tunne duši all olles vett oma nahal, märka šampooni ja seebi lõhna, tunne juukseharja puudutust ja kuula, mis häält teeb hambaharja nühkimine vastu hambaid.

2. Hommikujoogile pühendumine: kingi hommikusele kohvile või teele oma täielik tähelepanu. Kuulata kohvimasinast tulevaid hääli ja nuusuta tekkivat aroomi. Uuri kohvi värvitoone, jälgides muutusi, kui lisad piima või koort. Tunne kruusi soojust oma käte vastas. Ja siis, lõpuks, avasta maitsenüansse, võttes väikseid lonksukesi. Söömine ja joomine on igapäevased harjumuslikud tegevused, kuid võid need hõlpsasti muuta teadveloleku harjutusteks, mida päeva jooksul kasutada.

3. Liikudes ole kontaktis oma kehaga. Kehalised harjutused pakuvad samuti võimaluse teadvelolekuks, kui keskenduda hingamisele, aistingutele ja keha liigutustele. Näiteks joostes võid kuulata jalgade vastu maad tümpsumist. Ära lase mõtetel või teistel segajatel oma tähelepanu kõrvale juhtida.

Lõunased rahuhetked

4. Sirgelda paberile. Haara paber ja kirjutusvahend ning asu joonistusi visandama. Ära heida seda varianti kõrvale, arvates, et Sul ei ole kunstiannet. Igaüks (jah, tõesti igaüks) oskab joonistada. See vajab vaid harjutamist. Vali joonistamiseks lihtsalt mõni ese, see võib olla kasvõi laual olev kohvitops. Alustuseks vali esemel üks punkt ja alusta joonistamist sellest. Siis järgi eseme jooni oma silmade ja pliiatsiga. Joonistuste visandamine on hea teadveloleku praktika, mis vajab keskendumist ja teadlikkust. Sinu visand võib olla nii lihtne või detailne kui ise soovid, pakkudes sobiva pikkusega pausi pidevast ekraani ees passimisest.

5. Võta aega venitusteks. Tee päeva keskel tööst paus ning leia koht, kus teha lihtsaid  venitusi. Venitamisharjutused on head, et keha tervena hoida ning lihaste liikumise uurimine ja tekkivate aistingute märkamine pakub hea võimaluse teadveloleku suurendamiseks.

6. Mõned minutid sügavat hingamist. Keskendunud hingamine on jooga ja meditatatsiooniga tegelejate poolt paljukorratud soovitus ning sellel on omad põhjused. Me hingame pidevalt, kuid enamasti pole me sellest teadlikud. Hingamisele keskendumiseks aja võtmine aitab enda kehaga kontakti saada.

Proovi seda peaaegu naeruväärselt lihtsat hingamisharjutust: hinga sügavalt läbi nina sisse, hingates pigem kõhuga kui rinnakuga. Hoia hetkeks hinge kinni ja siis hinga aeglaselt suu kaudu välja. Nii lihtne see ongi, korda seda uuesti.

7. Väikesed märkamispausid (justkui check-in). Tee päeva jooksul regulaarselt pause, et kaardistada enda keha- ja vaimuseisundit. Milline on Su kehaasend? Kas Su lõuad on kokkusurutud? Oled Sa janune? See võib olla päris üllatav, mida Sa selliste regulaarsete pauside käigus avastad. Proovi selliseid minipause võtta umbes kord tunni jooksul. Mõned inimesed kasutavad telefoni või kella meeldetuletusfunktsiooni, et püsiks meeles korraks aeg maha võtta ja tähelepanu fookust sättida.

Õhtusel ajal

8. Ava oma kõrvad. Kui töölt koju kõnnid või bussiga sõidad, siis väldi kiusatust kõrvaklapid pähe panna. Selle asemel pane tähele, mis toimub Sinu ümber. Kuula lindude laulmist, märka läheduses mängivate laste hääli ja ole täiel määral kohal.

9. Kirjuta pea tühjaks. Pühenda 10-15 minutit sellele, et istuda maha koos paberi ja kirjutusvahendiga. Kasuta seda aega, et kirjutada endast välja kõik mõtted, mis Su peas keerlevad. Ühest küljest aitab see pead tühjendada ja kogunenud stressi leevendada, samas võid Sa nii sattuda geniaalsetele ideedele, mis olid varem peidus.

10. Puhasta kodutöödega pead (ja nõusid). Koju jõudes mustade nõude hunniku nägemine pole tore. Selle asemel, et nõudest, pesupesemisest või prügi viimisest heituda, muuda need koormavad kodutööd teadveloleku harjutusteks. Nõusid pestes tunne vee voolamist kätel (või kinnastel) ja uuri pesušvammi struktuuri. Puhastades taldrikuid, kausse ja söögiriistu keskendu hoolega nende kujule ja kaalule.

11. Sukeldu muusikasse. Muusika on veel üks hea abivahend, et teadvelolekut igapäeva osana praktiseerida. Ideaalis võiksid valida loo, mida Sa pole kunagi varem kuulanud ja selle mängima panna. Väldi uitmõtteid laulu žanri, esitaja ja tähenduse üle. Selle asemel kuula lugu tähelepanelikult, märgates rütmi ja tõuse-languseid, olles ise sisemises vaikuses.

12. Proovi audioharjutusi. Teadvelolek on muutunud aina populaarsemaks ja sellega koos on saadaval aina enam äppe ja materjale, et Sind sellel teekonnal toetada. Proovi järele populaarsed äpid nagu Headspace ja Calm. Võid ka proovida üht paljudest Youtube’is olevatest teadveloleku videotest, mis on eriti mõjusad valmistudes magamaminekuks.

Milliseid teadveloleku praktikaid Sina oma tavalise päeva jooksul kasutad?

Harjumused

Me tegutseme pidevalt – töötame, puhkame, loeme, magame, vestleme, spordime, mõtiskleme, igavleme jne. On võimatu olla mitte midagi tegemata. Ja see, mida me teeme, kannab vilju: laisklemine ühesuguseid, motiveeritud tegutsemine teistsuguseid. Oma tegevusi saamegi hinnata tulemuste baasil.

Tegevused, mida me kordame, muutuvad harjumuslikeks. Iga uue oskuse omandamiseks, olgu selleks siis kitarrimäng või autosõit, on meil vaja keskenduda sellele tegevusele ja siis seda järjepidevalt harjutada. Ühel hetkel saavutame vilumuse ja meisterlikkuse. Kui alles autoga sõitma õppides pidime kogu oma tähelepanu käikudele, pedaalidele ja liiklusele suunama, siis mitmeid aastaid hiljem võime märgata kui automaatseks on muutunud see oskus. Sõidame enamuse ajast automaatpiloodil! See on väga loomulik õppimise ja harjumise protsess, mis kehtib kõikide tegevuste puhul meie elus.

HARJUMUSI ON:

• mentaalseid – kalduvus teataval moel mõelda (näiteks muretseda või kritiseerida)
• emotsionaalseid – tüüpiline emotsionaalne reageering teatud olukordadele (hirm, ärevus, tüdimus)
• füüsilisi – keha harjub teatud rütmidega (söömise ja magamise ajad)
• käitumuslikke – eelnevate komplektid (suitsetamine, sagedased vihapursked)

LAIAS LAASTUS SAAME RÄÄKIDA KAHTE SORTI HARJUMUSTE MUUTMISEST:

• millestki loobumine – TV, magusasöömine, muretsemine
• millegi juurutamine – jagrattaga tööle, hommikvõimlemine, tõe rääkimine

OSA HARJUMUSI ON MEILE KASULIKUD, OSA KAHJULIKUD, JA VAID SINA OMA HARJUMUSTE PEREMEHENA SAAD KAS ROHKEMA VÕI VÄHEMA VAEVAGA OMA HARJUMUSI MUUTA.

KASULIKKE NIPPE

Esimeseks sammuks harjumuste muutmise teel on, et teadvustada ja võtta täielikult omaks praegune reaalsus. Alkohoolik näiteks ei hakka enne seda pahet maha jätma, kuni ta pole täielikult aktsepteerinud, et jah, see käitumine on minu jaoks probleem.

Teine oluline nüanss on see, et muutumiseks tarviliku seesmise motivatsiooni aktiveerumiseks on vaja, et see teema oleks meile tähtis. Ja et usuksime: saame muutusega hakkama.
Tähtsus x eneseusk = positiivne muutus. 
Kolmas oluline aspekt on TAHTE jõu kasvatamine. Iga harjumuse muutmiseks ja alalhoidmiseks on meil vaja kasutada oma TAHTE jõudu. See pole emotsionaalne vihane punnitamine, mida tavaliselt mõtleme tahtejõu all, vaid läbi taipamise tulnud teadlik otsus jääda enesele kindlaks ja ületada seeläbi harjumuse jõud.

Harjumuste muutmiseks on mitmeid viise. Klikkides siia, leiad mõningaid nippe nii harjumuste tuvastamiseks kui muutmiseks. Ning tutvu ka artikliga sisemise tugevuse kasvatamisest.
Et olla oma harjumuste muutmise teel isiklikult toetatud ja juhendatud, oled oodatud motivatsioonijuttudesse. Harjumuste ja motivatsiooniteemalisi kursuseid ja rühmateraapiaid saad tellida oma ettevõttesse, sõprade ringile, tervishoiu asutuse juurde või kooli.  Võta palun minuga lahkesti ühendust ja arutame lähemalt.
(meelerahu.ee)

Meelerahu

Iga inimene peab leidma endaga meelerahu.

Iidsed inimese sisemaailma teadlased – joogid – leidsid, et inimest on võimalik kirjeldada keeruka organismina, mis toimib paralleelselt viiel tasandil. Võime ühel hetkel olla samastunud oma kehaga öeldes “Mul on külm”. Teinekord oleme samastunud oma emotsioonidega nentides “Ma olen tüdinenud”. Samuti võime olla samastunud oma mõtetega, mis kommenteerivad: “Ma ei saa sellega niikuinii hakkama!”.

MEIE PROBLEEMID SAAVAD ALGUSE SELLEST, KUI AJAME SASSI SELLE, KES MA OLEN, JA KES MA EI OLE

INGVAR VILLIDO

Kord identifitseerime end kehaga, järgmisel hetkel aga hoopis mõtete või emotsioonidega. Sel viisil võib jääda ekslik mulje, nagu polekski püsivat “mind”. Tegelikkuses ei ole me oma mõtted, emotsioonid või füüsiline keha – need on erinevad tasandid, mis kuuluvad meie juurde ja kasutusse. Teadvelolek annab võimaluse vaadelda oma keha, emotsioone ja mõtteid kui objekte. Distantsilt. Hetk hetke haaval. Ja see annab Sulle võimaluse oma elu – nii oma tähelepanu, mõtteid, emotsioone kui ka käitumist – ise juhtida.

SÜGAVAIMAT ENESETEADVUST, SEDA, KES SA OLED, EI SAA MEELERAHUST LAHUTADA. SEE ONGI SEE NIMEST JA VORMIST SÜGAVAM “MINA OLEN”.

ECKHART TOLLE

MIS ON MEELERAHU?

“Kui vaadata sõna meelerahu, siis see tähendab, et rahu on seotud meelega. Igal inimesel on vaja teada saada mis asi see meel on. Ja mis asi see rahu on, mis on sellega otseselt seotud. Meel nähtusena on juba iseenesest rahulik. Me püüame seda leida. Meelt koos rahuga. Seda kuskilt väljaspoolt leida pole võimalik. Selle võib leida vaid seestpoolt.”
Ingvar Villido

On öeldud: “Meelerahu on Jumala keel ja kõik muu on vilets tõlge”. Tegelikult on meelerahu lihtsalt avaruse sünonüüm. Meelerahu teadvustamine, ükskõik millal me seda oma elus kohtame, ühendab meid vormitu ja ajatu mõõtmega meis endis, sellega, mis on kõrgemal mõttest, kõrgemal egost. See võib olla meelerahu, mis täidab kogu loodust, või rahulikud varahommikused tunnid Sinu toas, või vaikusehetked helide vahel. Meelerahul pole vormi, mistõttu ei saa me mõttetegevuse abil sellest teadlikuks saada. Mõte on vorm. Olla meelerahust teadlik tähendab olla rahulik. Olla rahulik tähendab olla teadlik ilma mõteteta. Kui Sinus on meelerahu, oled Sa olemuslikumalt, sügavamalt kõige rohkem Sina ise.”

Eckhart Tolle, “Uus maailm”

Kui Dalai-laama käest küsiti, et mis on kõige levinum küsimus, mida inimesed temalt küsivad, siis ta vastas: “Meelerahust… Nad küsivad meelerahu kohta. Tegelik meelerahu hävitaja ei ole väline faktor, vaid sisemine. Hirm, viha, armukadedus – need on meelerahu hävitajad. Seega, kui teie meel on stabiilne kaastundlikuma hoiaku läbi, siis pole vahet, mida teised inimesed ütlevad. Tavaliselt on nii, et peate või kutsute inimesi, kes teid arvustavad ja kellele te ei meeldi, automaatselt vaenlaseks. Sellega loote te ise tahtlikult endale vihaobjekti. Üks minu Ameerika … nii-öelda, sõber… Ta on väga vana. Viimati kohtasin teda mõne aasta eest, ta oli siis 84-aastane. Ta on teadlane, mitte religiooniinimene. Ta ütles mulle, et kui me saame vihaseks, siis meie viha objekt ilmub meile negatiivsena. Aga tegelikult on 90% sellest negatiivsusest meie endi meele projektsioon. Seega, kõik sellised asjad on teie enda meele looming. Kui te aga oma meelt treenima hakkate, püüate mitte ilmutada selliseid tugevaid emotsioone, siis ei hävita väline faktor teie meelerahu.”

Dalai-laama, Postimees 22.09.2013

MEELERAHU EI ASU TEGELIKULT KUSKIL KAUGEL JA MÕÕTMATUS TULEVIKUS – SEE ON PAARI TEADLIKU HINGETÕMBE KAUGUSEL. TEADVELOLEK AITAB SUL LEIDA MEELE JA SELLEGA SEOTUD RAHU. MEELERAHU.

HELENA VÄLJASTE

Koge sisemist rahu!

(https://meelerahu.ee/meelerahu-2/)

Õnnelikkus

OLEN ÕNNELIK SIIS, KUI …”

Kõik me tahame kogeda oma elus õnne. Ja mida rohkem, seda uhkem. Oled Sa aga märganud, kui tihti kiputakse õnnele tingimusi seadma? Eriti väliseid tingimusi. Mõtleme säärastes olukordades tavaliselt: “siis kui …”, “kui vaid…”. Siin all on soov, et Sina ise või asjad oleksid teisiti, kui nad parasjagu on. See on soov püüelda mujale, ära praegusest hetkest, lootusega, et kunagi mujal või muul hetkel on parem. Kas tõesti on mõistlik rajada oma õnn millegi ootuse või vanade aegade heietuse peale? “Otsida õnne iseendast väljas, on sama hea kui lassoga pilve püüda. Õnn pole asi, vaid on meeleseisund. Selles peab elama (Paramhansa Yogananda)”. Ära jää ootama – otsusta olla õnnelik juba praegu. Võid tunda end sisimas õnnelikult, see õigus on Sulle sünniga kaasa antud.

SINU AINUKE VÕIMALUS MEELERAHUKS JA ÕNNEKS ON OLEVIKUHETK

Sõlmides olevikuhetkega rahu, tulles siia tõeliselt kohale, koged Sa koheselt õhkõrna õnnelikkuse tunnet. Joogamaailmas tuntakse seda kui “ananda´t” – kerge õndsuse tunne, mis ilmneb, kui teadvustad oma olemasolu ja kogemusi praeguses hetkes. See ilmneb siis, kui oled eluga üks.
Õnnelikkust saame kogeda väga laias spektris – kergest tagaplaanil olevast rahulolu tundest kuni pöörase õnnejoovastuseni välja. Viimane neist on meeldiv, kuid emotsionaalselt kurnav, esimene aga meie päris loomulik olemise seisund.

VÕTA VASTUTUS ENDA SISEMISE SEISUNDI EEST

Paljud arvavad, et rahulolematus on vajalik, kuna see on jõud, mis motiveerib meid elus edasi liikuma. See on igaühe oma valik, kas ta soovib kogeda rahulolematust selleks, et oluline saaks tehtud. Või soovib ta liikuda ja tegutseda hoopiski rõõmu ja entusiasmiga.

(Pilt - Mediteerimine)
Õnn on valik – kui tahad olla kurb, ei suuda keegi maailmas Sind õnnelikuks teha. Ent kui otsustad olla õnnelik, ei saa keegi ega miski seda õnne Sinult võtta. Iga hetk saad Sa ju valida, millele Sa oma tähelepanu pöörad ja mida tähtsustad. Otsi õnne enda seest ja praegusest hetkest, mitte väljaspoolt ennast, rääkimata veel möödunud või tulevastest aegadest.
Sisemaailma reeglite kohaselt kõik see, mida Sa kasutad, kasvab. Sinu tulevane õnn olenebki tegelikult sellest, kui õnnelik oled praegu. Igal hetkel saad Sa külvata uusi õnneseemneid enda sees – elu peaks olema pidev vaimustumine.

Olevik, olevikuteraapia

Meie süsteemis on olemas 3 ajavormi: minevik, olevik, tulevik.

Täiesti võimalik, et kusagil teises maailmas, paralleelmaailmas, võib olla ajavorme rohkem või vähem. 

Täna räägime olevikuteraapiast. Olevikuteraapia aitab inimestel olla kogu aeg olevikus, elada praeguses hetkes, nüüd ja praegu. 

OLEVIKUTERAAPIA

SALADUS ON SIIN, OLEVIKUS! OLEVIKKU TÄHELE PANNES VÕID MUUTA SEDA PAREMAKS. JA KUI OLEVIK MUUTUB PAREMAKS, SIIS ON PAREM KA KÕIK SEE, MIS JÄRGNEB.

PAULO COELHO

Meie võimuses on muuta vaid seda, mille olemasolust oleme teadlikud. Teadlikkus on justkui hele valguskiir, mis suunatakse hämarasse nurka ja mille abil saab ühtäkki kõik selgeks. Päevast päeva oled Sa iseenda terapeudiks – teadvustades ja muutes seda, mida vaja. Kuid aeg-ajalt jääd Sa jänni, tunned end halvasti, asjad ei toimi enam ja Sa ei tea täpselt, kuidas edasi.

SELLISEL JUHUL TOETAB SU HEAOLU OLEVIKUTERAAPIA.

Kasutan Sinu toetamiseks erinevaid minu kasutuses olevaid tehnikaid, kasutades seejuures suuresti intuitsiooni, inspiratsiooni, teadvelolekut (mindfulness), enesesõbralikkust ja Ingvar Villido poolt loodud Teadliku Muutuse Kunsti teadmisi.

Olevikuterapeudina aitan ma Sul teadvustada seda, mis on Sinu jaoks probleemne või ähmane. Suunan Sind teadvustama oma keha (nt kehakuju, valu, haigusnähud), emotsioone (nt ärevus, viha), mõtteid (nt kahtlused, kriitilisus), suhtumisi (nt iseendasse, maailma), harjumusi (nt toitumine, elustiil), käitumist (nt edasilükkamist) ja suhete kvaliteeti (nt partneriga, lapsega). Mõistma oma probleemide toimemehhanisme ning teadvustama selle eluolukorra varjatud sõnumit ehk arengukohta Sulle. Läbi teadvustamise muutub pilt selgemaks ja Sul avaneb võimalus näha, kuidas muuta nii oma olevik kui tulevik paremaks.

OLEVIKUTERAAPIA

SALADUS ON SIIN, OLEVIKUS! OLEVIKKU TÄHELE PANNES VÕID MUUTA SEDA PAREMAKS. JA KUI OLEVIK MUUTUB PAREMAKS, SIIS ON PAREM KA KÕIK SEE, MIS JÄRGNEB.

PAULO COELHO

Meie võimuses on muuta vaid seda, mille olemasolust oleme teadlikud. Teadlikkus on justkui hele valguskiir, mis suunatakse hämarasse nurka ja mille abil saab ühtäkki kõik selgeks. Päevast päeva oled Sa iseenda terapeudiks – teadvustades ja muutes seda, mida vaja. Kuid aeg-ajalt jääd Sa jänni, tunned end halvasti, asjad ei toimi enam ja Sa ei tea täpselt, kuidas edasi.

SELLISEL JUHUL TOETAB SU HEAOLU OLEVIKUTERAAPIA.

Kasutan Sinu toetamiseks erinevaid minu kasutuses olevaid tehnikaid, kasutades seejuures suuresti intuitsiooni, inspiratsiooni, teadvelolekut (mindfulness), enesesõbralikkust ja Ingvar Villido poolt loodud Teadliku Muutuse Kunsti teadmisi.

Olevikuterapeudina aitan ma Sul teadvustada seda, mis on Sinu jaoks probleemne või ähmane. Suunan Sind teadvustama oma keha (nt kehakuju, valu, haigusnähud), emotsioone (nt ärevus, viha), mõtteid (nt kahtlused, kriitilisus), suhtumisi (nt iseendasse, maailma), harjumusi (nt toitumine, elustiil), käitumist (nt edasilükkamist) ja suhete kvaliteeti (nt partneriga, lapsega). Mõistma oma probleemide toimemehhanisme ning teadvustama selle eluolukorra varjatud sõnumit ehk arengukohta Sulle. Läbi teadvustamise muutub pilt selgemaks ja Sul avaneb võimalus näha, kuidas muuta nii oma olevik kui tulevik paremaks.

Pöördu lahkesti minu poole ka siis, kui vajad paari- või perenõustamist.

OLEVIKUTERAAPIA – LOO SELGUST!

Üks kohtumine: 60€ (kuni 90 min) / 50€ (kuni 75 min)
Tasumine kohapeal sularahas või ettemaksuna arve alusel
Aadress: Pääsusilma tee 9, 12015 Tallinn (kaart)
Kui soovid, saame kohtuda ka Skype vahendusel
Aja kokku leppimiseks palun kirjuta mulle helena@meelerahu.ee

(https://meelerahu.ee/olevikuteraapia/#sidr)