Meditatsioon

Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks. "Vaimne tehnika" tähendab siinkohal seda, et meditatsiooni puhul reeglina ei kasutata muid vahendeid teadvusseisundi muutmiseks, nagu narkootilised ja psühhotroopsed ained, alkohol vmt.
Enamasti põhinevad meditatsioonitehnikad mingil õpetusel, traditsioonil või religioonil.
Budismi kontekstis hõlmab meeleharjutuste süsteem eelkõige järgmisi mõisteid:

• kujustamine (sanskriti keeles bhāvanā),
• mõtlus (dhyāna),
• keskendumine (samadhi),
• meelerahu (śamatha),
• analüüsiv vaatlus (vipaśyanā),
• järelevaatamine (anupaśyana).

Meditatsioonitehnikate mittetäielik loetelu

• Budistlikus traditsioonis peetakse kõige olulisemateks meeleharjutusteks meelerahu ja analüüsivat vaatlust.

• Theravaada budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel vipassana ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu anapanasati ja satipatthana, mis põhinevad hingamise jälgimisel.

• Kinhin on "kõndimise meditatsioon". Seda võidakse praktiseerida grupis või üksinda, kõndides aeglaselt, keskendudes jalgade liikumisele ja puudutustele.

• Mettā on armastuse, heatahtlikkuse ja sõbralikkuse meditatsioon.

• Mahajaanas, eriti Jaapanis ja Hiinas, on laialdaselt tuntud Puhta Maa ehk Sukhāvatī õpetust järgiv meditatsioonitehnika, mis põhineb Amitābha nime kordamisel.

• Jaapani Nichireni koolkonnas on oluliseks harjutusviisiks daimoku ehk vormeli "Pühendan end Lootossuutrale" (jaapani keeles 南無妙法蓮華経 Namu Myōhō Renge Kyō) retsiteerimine.

• Chan- ehk zen-budismi Linji (Rinzai) koolkonnas kasutatakse mediteerimisel kōane ehk lahendamatuid mõistatusi.

• Shikantaza on meditatsioonitehnika, mida nimetatakse ka "lihtsalt istumiseks" või "mitte midagi tegemiseks". Selle praktiseerimisel istutakse vaikselt, lastes mõtetel vabalt liikuda, ega pöörata millelegi tähelepanu.

• Samu on mediteerimine igapäevaste toimetuste ajal, tehes neid täie tähelepanu ja ülima keskendumisega.

• Vadžrajaanas on meditatsioonil oluline koht idam'ite ehk dhjaanibuddhade kujustamisel.

• Tiibeti budismis, aga ka mujal, on suur tähtsus mantral Om mani padme hum.

• Krišnaismis kasutatakse Hare Krishna mantrat.

• Transtsendentaalse meditatsiooni tehnika puhul kasutatakse õpetaja poolt antud isiklikku mantrat.

Bioloogia mõisted

Sahhariid ehk süsivesik - orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad orgaanilised ained. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid, suhkurt ja tärklist, energiaallikas. Taimed valmistavad ise oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes (75-90%), loomades(2%), seentes(3%), mikroorganismides(12-28%).

Süsivesikute energeetiline tähtsus:

Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks (pärast rasvu). Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. Igal süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ ehk umbes 4kcal energiat. Normaalne veresuhkru tase tühja kõhuga on kuni 5,5mmol/l.

Funktsioonid:

1) Struktuurne:

kitiin (lülijalgsed, seemnerakukestad, seente pealmine kest)

tselluloos (taimerakukestad).

2) Varuaine:

tärklis (taimedes)

glükogeen (loomades).

3) Toite:

piimasuhkur (laktoos) imetajate piimas.

4) Kaitse:

Taimerakkudes tsütoplasma suhkrustumine. See kaitseb külmumise eest.

5) Ligimeelitav:

Õistaimedel nektarina (putukate ligimeelitamiseks).

6) Bioregulatoorne:

Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse.

7) Biosünteetiline:

Nad on lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped).

1. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised. Pentoosid( riboos - RNA ehk ribonukleiinhappe koostises, desoksüriboos - DNA ehk desoksüribonukleiinhappe koostises) - nukleiinhapete koostises, heksoosid (glükoos, fruktoos).

Glükoos ehk viinamarjasuhkur - monosahhariid, mille molekulis on 6 C-aatomit. Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toidus oleva tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.

Fruktoos ehk puuviljasuhkur - puuviljades ja mees esinev monosahhariid.

2. Oligosahhariidid koosnevad kahest (disahhariidid) kuni kolmest monosahhariidist - maltoos, laktoos, sahharoos.

Maltoos ehk linnasesuhkur - koosneb kahest glükoosijäägiks. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid.

Laktoos - koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulide. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.

Sahharoos - tavaline köögis kasutatav suhkur. Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades.

3. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud - monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks (tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen).

Tärklis - koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad seda varuenergiaallikana. Leidub mugulates, sibulates, viljades (nisu, riis).

Tselluloos - tuhanded omavahel ühendatud, ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (rakukestad).

Kitiin - koosneb lämmastikku (N) sisaldavast suhkrust. Sellest koosnevad lülijalgsete toested ja seente rakukestad.

Glükogeen - koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimestel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.

Lipiidid ehk rasvad - koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagatakse kolme rühma: vedelad rasvad, tahked rasvad ja vahad.

1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - nimetatakse propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest.

Vedelad rasvad ehk taimsed õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped - enamasti vedelas olekus (õlid). Taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes (raps, kanep). Õli viljades (oliivid, pähklid).

Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped - tahked rasvad (näiteks seapekk). Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana (ATP ehk adeniintrifosfaat ja GTP ehk guanosiintrifosfaat).

Vahad - tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on näiteks puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanolin).

Liitlipiidid ehk fosforlipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisse. Hüdrofiilne - pea, hüdrofoobne -saba.

Tsüklilised lipiidid ehk steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes (Hormoonid, vitamiinid, kolesteriid)

Kolesteriid (Kolesterool+rasvhapped) - Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone, D-Vitamiini ühendeid, sapi koostisosi. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine), kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada näiteks infarkti, kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.

Hormoonid:

Testosteroon - meeshormoon, kasutatakse ka dopinguna.

Östrogeen - naishormoon

Progesteroon - naishormoon

Androsteroon - meessuguhormoon

Neerupealsete hormoonid

D-vitamiin - hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.

Toidulipiidid: Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused ja teised. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti.

Funktsioonid:

Energeetiline funktsioon - lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energiasaamise seisukohast - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid.

Ehituslik funktsioon - fosforlipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse.

Varuaine funktsioon - loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades; mesilaskärjed (vahad).

Ainevahetuslik funktsioon - metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes ei joo üldse. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.

Kaitse funktsioon - nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, mis on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel, aga ka talisuplejatel.

Lahusti funktsioon - veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismist.

Bioregulaarne funktsioon - hormoonid.

Näidend „KOLM PÕRSAKEST“

KOLM PÕRSAKEST

näidend

Tegelased

Jutustaja/peremees (võivad olla, kas kaks erinevat inimest või üks inimene)

Põrsad: Nihv-Nihv, Nuhv-Nuhv ja Nahv-Nahv

Taksojuht Mäger

Medvend Karu

Inspektor Kukeke

Tegevuskohad

Seasulu talu, takso, EMO vastuvõtt, kirurgi kabinet, politseijaoskond

Rekvisiidid

Pirnid (pigem puuviljana ja igaühele oma; kaks lambipirni), toolid-lauad (takso jne... kujutamiseks)

Tekst

Jutustaja: „Ühe järjekordse seasulu-sümpoosiumi käigus võtavad koos napsu kolm teaduste doktori kandidaati: füüsikud Nihv-Nihv ja Nuhv-Nuhv ning matemaatik Nahv-Nahv. Istuvad, vestlevad intelligentselt.

[Samal ajal etendavad põrsakesed vestlust, žestikuleerivad(näiteks löövad topse/klaase kokku või muud sellist)]

Jutustaja: „Korraga põleb laelamp sirinaga läbi“

[Soovi korral võib saalis tule kustutada]

Jutustaja: „Kuna ainsa valgusallikata kiskus atmosfäär sellise koosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati, kuhu vaja. Tuli talu peremees, vabandas, ronis jalgupidi taburetile, kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule Nihv-Nihv, kes selle õrnalt lauale pani. Seejärel kruvis peremees tunketaskust võetud uue ja funktsioneeriva pirni asemele, ronis tooli pealt alla, soovis doktoritele kena olemist ja lahkus.“

[Samal ajal rääkimisega etendab jutustaja peremehe tegevust pirniga. Saalis pannakse tuli uuesti põlema (kui see ennem kustutati). Seejärel naaseb jutustaja oma algsele kohale]

Jutustaja: „Matemaatik Nahv-Nahv soojendab peos klaasi ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates ...“

[Nahv-Nahv soojendab oma topsi või muud sellist ja enne lausumist rehmab peaga]

Nahv-Nahv: „Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“

Jutustaja: „Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsenss.“

Nihv-Nihv: „Kui sisse läheb ning vahepeal mass ja ruumala ei muutu et cetera et cetera ...“

Nuhv-Nuhv: „Siis peab ka välja tulema!“

Jutustaja: „Ilmselt on oma roll ka joodud konjakit, et Nihv-Nihv kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule.“

[Samal ajal haarab Nihv-Nihv pirni ja pistab selle suhu]

Jutustaja: „Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht Mäger kõõritab peeglist pirniga Nihv-Nihvi, aga küsida midagi ei julge.“

[„Pannakse püsti“ takso. Taksot etendada istub Nihv-Nihv taga ja Mäger „piilub peeglist“]

Jutustaja: „Seltskond jõuab traumapunkti. Alguses vastuvõtus ei saa valve-medvend Karu mitte millestki aru, sest need kaks põrsakest, kes rääkida saavad, räägivad korraga.“

[Karu seisab/istub laua taga, kuulab põrsaid ja näiteks teeb suuri silmi]

Nuhv-Nuhv ja Nahv-Nahv (korraga): „Kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“

Jutustaja: „Lõpuks näitavad põrsakesed Karule kannatanut. Naerukrampides väänlev Karu ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte.“

[Samal ajal kaks põrsakest näitavad kolmandat, mispeale karu naerab ja rehmab umbmääraselt mingis suunas käega]

Jutustaja: „Kirurg Hunt on ilmselgelt elunäinud mees. Vajutab raksatusega Nihv-Nihvi kuklal mingeid punkte, põrsakese suu läheb veel rohkem pärani ja lambipirn tuleb välja. Ainult et pea on Nihv-Nihvil veidralt kuklas ning suu ei lähe kinni.“

[Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut]

Jutustaja: „Hunt rahustab kolmikut, et nii peabki olema.“

Hunt: „Reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs et cetera et cetera. 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.“

Jutustaja: „Põrsakesed tänavad Hunti, lahkuvad ja istuvad taksosse.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas uuesti „pannakse üles“ takso)

Jutustaja: „Teine füüsik, Nuhv-Nuhv, keerutab eemaldatud pirni käes.“

(Nuhv-Nuhv keerutab pirni käes)

Nuhv-Nuhv: „No ei ole selline asi võimalik!“

Jutustaja: „Ja lükkab pirni endale suhu.“

(Nuhv-Nuhv pistab pirni suhu)

Jutustaja: „Takso keerab ringi, seltskond siseneb traumapunkti, tõstavad Karu põrandalt üles, lähevad Hundi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades annab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu ripuvad.“

(Karu tõstetakse laua tagant üles. Seejärel askeldab Hunt Nuhv-Nuhvi kallal ja näitab vahelduva eduga põrsakestele keskmist sõrme või muud sellist)

Jutustaja: „Põrsakesed võtavad pirni kaasa ja lahkuvad. Mäger kõõritab kahte pärani lõugadega põrsakest tagaistmel ja söandab lõpuks küsida.“

(Põrsakesed sätivad end taksos jälle tagaistmele)

Mäger: „Millega härrad tegelevad?“

Nahv-Nahv: „Kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“

(Nahv-Nahv näitab Mägrale pirni)

Jutustaja: „Mäger aga Nahv-Nahvi ei usu.“

(Mäger haarab Nahv-Nahvilt pirni ja topib suhu)

Jutustaja: „Takso keerab ringi ja sõidab traumapunkti. Karu ei anna enam sellevõrragi rahustada, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Hunt eemaldab Mägra suust pirni ja lööb selle kanna all puruks.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas uuesti „pannakse üles“ takso, traumapunkt ja muud sellist.)

Hunt: „Muidu raisk jäätegi mul siin hommikuni käima!“

Jutustaja: „Seltskond sõidab tagasi talu poole. Kuna taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust takso muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale lähenedes äratab teosammul liikuv takso jaoskonna ees suitsetava inspektor Kukekese tähelepanu ja see viipab käskivalt auto seisma.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut)

Kukeke: „Ja kuhu (kurat) sa neid imbetsille vead?“

Jutustaja: „Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik Nahv-Nahv ja see muidugi protesteerib.“

Nahv-Nahv: „Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!“

Jutustaja: „Põrsake räägib Kukekesele üldjoontes kogu loo ära.“

(Vajadusel Nahv-Nahv žestikuleerib veidi)

Jutustaja: „Kukeke keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda.“

(Samal ajal Kukeke teeb keelava käeviipe ja lahkub ruumist/eemaldub)

Jutustaja: „Hetke pärast kustub seal valgus.“

(Soovi korral võib saalis korraks tule kustutada)

Jutustaja: „Kukeke väljub jaoskonnast, avab takso tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal lambipirni sokkel.

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas „pannakse üles“ takso)

Jutustaja: „Takso keerab ringi ja sõidab traumapunkti. Karu leti taga nad elustada ei püüagi - otsejoones Hundi juurde. Kirurgi kabinetis istub Hunt, endal pea kuklas ja suu pärani lahti.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas „pannakse üles“ takso, traumapunkt ja muu selline.)

LÕPP

Eesti Hip-Hop Festival 2020

Tere

Käes on 2020. aasta august ning ma käisin eile Eesti Hip-Hop festivalil. Ma lähen sinna ka täna.

Eesti Hip-Hop Festival toimub Elvas (tegelikult Elva vallas Rõngus Tartumaa Tervisespordikeskuses) ja seda juba 14. korda. Varasemalt on see mõnikord toimunud ka Elva linnas Verevi rannas. See festival toimub iga aasta ja on Eesti suurim (võimalik, et ka ainuke) Hip-Hop festival.

Eesti Hip-Hop Festivalil on aja jooksul esinenud mitmeid Hip-Hop/räpp artiste. Mõned neist on ühe või mõned aastad vahele jätnud ja siis uuesti osalenud. Samas mõned teised on üldse ära lõpetanud.

See festival on nagu suur Hip-Hopi pidu, mis kestab tavaliselt 2 päeva.

Sellel aastal on festival teistsugune. Seoses koroonaviiruse levikuga palutakse külastajatel hoida 2 meetrisi vahesid ning kohapealset piletimüüki ei toimu. Lisaks on ristkasutuses erinevad piletid. Nii kolme päeva, kahe päeva kui ka ühe päeva piletitega saab festivali mõlemale päevale (Festival kestab endiselt 2 päeva). Festivalile pandi müüki ka vähem pileteid. Müük toimus ainult läbi interneti, kohapealset piletimüüki ei toimunud. Müük on praeguseks juba ammu lõppenud.

Festivali esimene päev oli eile ning teine on täna. 

Muljed esimesest päevast:

Esimeste artistide esinemisi jälgisid vähesed, kuid hiljem oli neid rohkem ning lauldi ka kaasa. Viimase kahe esineja ajal hakkas publiku hulk vähenema ning kaasalauljaid peaaegu, et ei olnudki. Üldiselt oli huvitav, kuid tänane päev tuleb loodetavasti veel huvitavam.

Tuntud Artistid:

Tuntuimatest artistidest esinesid eile Reket, Beebilõust ja Tommy Cash. Ning täna esinevad Genka, Bad Art, 5 MIINUST, Karmo& Küberrünnak.

Kirjutatud 15.08.2020 umbes kell 15.00

2. osa:

Tere 

Suur Hip-Hopi pidu on nüüdseks läbi. 

Teine päev oli natuke pikem. Juba originaalkava järgi alustas viimane artist kell 1 hommikul, kuid tegelikult (koos korduste ja üllatusesinejatega) alustas viimane artist kell 3 hommikul. Viimaseks oli muidugi 5 MIINUST, kellega kestis pidu veel kaua (vähemalt kella 5-ni).

Kuigi see aasta oli külastajaid vähem ja rahvas lavale ei kippunud, oli see pidu siiski väga hea. Ainsaks halvaks asjaks oleks koroonaviirus ja sellest tingitud piirangud. 

Artistid:

Tuntud artistidest puudus nublu (ja vanad niiöelda "True Hip-Hop" artistid nagu Cool D), samas oli kohal kõik teised olulised artistid. Isegi Põhjamaade Hirm oli kohal (tõsi tegi ainult ühe loo koos Genka ja DEW8-ga). Oli ka vähemolulisemaid artiste. Puudus Kozinak ja ROM, kellest viimane lõpetas eelmine aasta muusikaga tegelemise. Puudusid ka mitmed vähemolulisemad artistid.

Kohal oli Maxtract, Bad Art, Robert Lõvi, manna, 5 MIINUST, Sipelga 14, Pluuto, DEW 8, Genka, Villemdrillem, Tommy Cash, Eutanasiyah, Reket, marps, Beebilõust, Clicherik&Mäx, Yasmyn, Sammalhabe, Moniji (UK), Tommyboy, DJ Typicalflow, Mick Moon, KiROT, Kapa, Number Ö, Utoopia, Väike Kelder, Väike PD, Karmo ja Küberrünnak. Ühe loo tegi koos DEW8-ga ka Leethal Pete.

Üldiselt:

Hip-Hop Festival oli huvitav. Nii nagu ka eelmine aasta oli seal mitmeid huvitavaid (ja ka minu jaoks tundmatuid) artiste ja laule. Tõsi enamik laule ja artiste olid mulle eelmisest aastast tuttavad (või siis olin ma neid/nendest hiljem kuulnud). See oli väga huvitav ning järgmine aasta lähen arvatavasti sinna uuesti.

Jaapani kunst

Meie, lääne kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatesse – maal, skulptuur, arhitektuur jne. Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult liigitatakse ka jaapani kunsti, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja sealjuures keskendutakse kunstiväärtusele ehk sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad.

Arhitektuur

Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas – budistlikud templid (7.-9.sajand, nt. Horyuji tempel). Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele. Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda (nt on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks).

Pildil: Horyuji tempel
Allikas: Vikipeedia(inglise keelne)

Maalikunst

Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks.

Pildil: Jaapani maalikunst
Allikas: orientaloutpost

Tarbekunst

Lakkehistöö

Lakkehistöö seisneb esemete katmises lakiga. On leitud, et lakki kasutati Jaapanis juba 7000 eKr. —Edo perioodi ajal (1603-1868) hakati värnitsa-mürgipuude kasvatamisele ja lakkehistöö tehnikatele rohkem tähelepanu pöörama. —18. sajandil hakati laiemalt kasutama värvilisi lakke.

Pildil: Lakitud teeserviis
Allikas: Liveactioneers

Keraamika

—Keraamika on üks Jaapani vanemaid kunstiliike. —On leitud, et keraamikat valmistati Jaapanis alates nooremast kiviajast. Palju erinevaid stiile, mis tulevad piirkondade erinevuste tõttu (näiteks: Bizen-yaki, Hagi-yaki). Alates 4. sajandist on Jaapani keraamika olnud tugevalt mõjutatud Hiina poolt, seda Korea kaudu.

Pildil: Jaapani keraamiline kauss
Allikas: etsystatic

Külmrelvad

—Külmrelvad on üheks Jaapani tarbekunsti suursaavutuseks. Jaapanis on palju erinevaid külmrelvi, näiteks nihontod (mõõgad), sai’d, nunchakud jne. Külmrelvi kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). —Jaapani mõõgad on tänaseni populaarsed.

Mõõkade tüübid:

—Mõõkade tüüpe on mitmeid, olenevalt suurusest, kasutusalast ja valmistamise meetodist.

—Katana – kõige tuntum, pikk, kitsas ja kõver.
Tsurugi – lai, tavaliselt ka natuke lühem.
Nodachi – väga pikk, kasutajateks sõdurid.
Odachi – väga pikk, raske, tavaliselt kasutati tseremooniatel, ohverdusena jumalatele, või lihtsalt moeasjana.

Pildil: Katana
Allikas: yn2097

Ikebana

Ikebana on jaapani lilleseadekunst.
Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik.
Ikebana pärineb buda templitest, kus oli kombeks buda kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. See kujunes välja 15. sajandil Kyōtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on Shiun-Ji ehk Purpurpilve Tempel. Nimelt oli seal üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad ja pärast ka teiste kloostrite mungad tema juurde lilleseade kohta nõu küsima. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega.

Pildil: Ikebana
Allikas: credobonum

Origami

Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.

Pildil: Paberist luik
Allikas: deviantart

Maailmakunst ja selle ajalugu

Siiamaani oleme me selles blogis vaatanud ainult läänemaailma (Euroopa ja Põhja-Ameerika) kunsti kuid kunst arenes ka mujal maailmas.

Nüüd hakkame me vaatama muu maailma kunsti. 

Popmuusika stiilid ja populaarsus

Nagu teada on nüüdismuusikas palju erinevaid stiile ehk žanre. Osad neist on sõnadega ja teised on sõnadeta.

Selles postituses nagu juba pealkirjast on aru saada vaatame me popmuusika stiile ja nende populaarsust. Selles postituses võtame me läbi ainult need popmuusika stiilid, mis on mingi aja jooksul olnud populaarsed, kuid kindlasti on popmuusika stiile rohkem (läbi võtmata jäävad näiteks sümfoonia, Vietnami-pop, ja veel mõned stiilid).

Ennem kui ma populaarsusedetabelini jõuan ütlen ma veel ära, et tegelikult eksisteeris samal ajal veel mitu nüüdismuusika stiili. Kuid edetabelis olevad on/olid omas ajas kõige tähtsamad. Ja aja jooksul on stiile aina juurde tulnud. Kuid nüüd siis, Jah.

Populaarsusedetabel:

Boogie-woogie 19. sajandi lõpp
(BLUES) Bluus 1903-1920
(JAZZ)Džäss 1920-1925
Swing 1930-1940
KANTRI 1925-1940
R&B 1940-1950
Rock'n Roll 1940-1950
Soul 1950-1960 algus
Bossa Nova 1950-ndate lõpp-1960-ndad
Samba 1950-ndate lõpp
Biitmuusika 1960-ndate algus
Funk 1960-ndate keskpaik
Metal 1960-ndate lõpp
Schlager 1960-ndad (ainult Saksamaal ja Austrias)
Reggae 1960-ndate lõpp-1970-ndate algus
Diskomuusika 1970-ndad (Eestis 1990-ndad aastad)
Punk-Rokk 1970-ndate lõpp-1980-ndate algus
Electro 1980-ndate algus
Hip-Hop 1970-ndate keskpaik-1980-ndad (Eestis 2000-ndad aastad)
ELEKTROONILINE TANTSUMUUSIKA (EDM) 1990-ndad (Eestis 2010-ndate algus)
RÄPP 2000-ndad (Eestis 2010-ndate lõpp-...)
Pop 2010-ndate algus
K-Pop ehk Korea pop 2010-ndate lõpp-... (Eestis hakkab ka vaikselt populaarseks saama)

muusikastiilid

• Muusikastiilid

Järgmised 13 alamkategooriat on selles kategoorias (kokku 13).
Sulgudes on kategooriate (K), lehekülgede (L) ja piltide (P) arv.

 

• ► Ansamblid stiiliti‎ (25 K)
• ► Muusikud stiiliti‎ (5 K)

B

• ► Bluus‎ (1 K, 4 L)

D

• ► Drum and bass‎ (11 L)
• ► Džäss‎ (2 K, 22 L)

F

• ► Futurism‎ (14 L)

H

• ► Hiphop‎ (2 K, 4 L)
• ► House‎ (1 K, 2 L)

K

• ► Kantri‎ (3 L)

M

• ► Metal‎ (1 K, 21 L)

P

• ► Pop‎ (1 K, 2 L)
• ► Post hardcore‎ (1 K, 1 L)

R

• ► Rock‎ (5 K, 26 L)

Leheküljed kategoorias "Muusikastiilid"

Järgmised 95 lehekülge on selles kategoorias (kokku 95).

 

• Muusikastiil
• Muusikastiilide loend

0–9

• 4-beat

A

• A cappella
• Acid jazz
• Alternatiivne RnB
• Alternative metal
• Ambient
• Ars nova

B

• Bachata
• Bandari
• Bebop
• Biidermeier (muusika)
• Bossanoova

C

• Cumbia

D

• Death metal
• Diskomuusika
• Džäss
• Dubstep

E

• Easy listening
• Ekspressionism (muusika)
• Elektrooniline tantsumuusika
• Emo
• Emoräpp
• Entechno

F

• Fado
• Folkrokk
• Funk

G

• Garage punk
• Glam metal
• Gothic metal
• Gothic rock
• Grime
• Grunge

H

• Hard rock
• Hardcore punk
• Hardstyle
• Hatecore
• Historitsism (muusika)

I

• IDM
• Ilmalik muusika
• Impressionism (muusika)
• Indie rock

J

• J-pop
• Jazz fusion
• Jumpstyle
• Jungle

K

• K-pop
• Kantrimuusika
• Klassikaline metal
• Kristlik kantrimuusika
• Kristlik metal
• Küberpunk

L

• Laïka

M

• Merengue
• Metalcore
• Minimalism
• Modaalne džäss
• Morna (muusika)

N

• Natsionaalsotsialistlik black metal
• Néo kýma

O

• Oi!

P

• Plena
• Popmuusika
• Power metal
• Progressiivne rokk
• Psychedelic trance

R

• Ragtime
• Rahvusromantism (muusika)
• Raï
• Reggae
• Reggaeton
• Rembetiko
• Rock Against Communism
• Rockabilly
• Rokkmuusika
• Rütm ja bluus

S

• Samba
• Screamo
• Ska
• Ska-punk
• Soft rock
• Speedcore
• Sving
• Sümbolism
• Sümfooniline metal

T

• Teismeliste popp
• Tekno
• Thrash metal
• Trance

U

• Uusklassitsism (muusika)
• Uuskomplekssus
• Uusromantism
• Uusromantism (levimuusika)

V

• Visual kei

• 
  

Räägin ausalt sellest, miks ma seda Blogi pean.

Nagu pealkiri juba ütles, siis selles blogipostituses räägin ma sellest, miks ma seda blogi pean. Kuigi lugejaid eriti palju ei ole, siis pean ma seda blogi edasi. Paljud küsivad selle peale, et miks ma ikka veel seda blogi pean, kuid mul on selle pidamiseks mitmeid põhjuseid (põhjused ei ole tähtsuse järjekorras):

1. Teraapia iseendale

Blogi aitab mul ennast välja elada. Blogisse kirjutades saan ma oma mõtted siia kirja panna ja hiljem nad ei sega enam mind. Niimoodi saan ma lahti oma kinnisideedest.

2. Oma teadmiste jagamine

Ma jagan siin blogis seda, mida ma olen erinevates koolides õppinud ja, mis võiks teistele vajalik olla. Ma teen seda, sest ma leian, et see, mida teab üks inimene, seda võiksid teada kõik inimesed. Ja kuna ma pole eriti suhtleja tüüp, siis on blogi teadmiste jagamiseks ideaalne koht.

3. Kirjutamisoskuse arendamine

Blogi pidamine arendab muidugi ka kirjutamisoskust, kuid see pole eriti oluline põhjus blogi pidamiseks. See pole see põhjus, miks ma blogi alustasin.

4. Iseenda mõtete jagamine

Nagu ma juba esimese põhjuse all ütlesin aitab blogimine mul oma mõtted kirja panna ja korralikult ära sõnastada. Niimoodi saan ma lahti oma kinnisideedest. 

5. Enda elu dokumenteerimine

Ma kirjutan kohati siia blogisse ka oma elu detaile. See on selleks, et ma tulevikus ka mäletaksin oma elu olulisi osi. See on selleks, et kui ma kunagi peaksin elulooraamatu kirjutama või kui kunagi mult küsitakse mu elu kohta, siis ma saan (vähemalt osaliselt) blogisse viidata.

6. Iseenda ja teiste motiveerimine

Ma kirjutan seda blogi ka selleks, et motiveerida iseennast ja teisi tegutsema ja otsustama. Või no ma ei ole seda veel teinud, aga ma hakkan seda tegema.

7. Teiste teadmiste jagamine

Ma tahan, et teadmised jõuaksid kõikideni ja, et teadmatusest ei tehtaks valesid otsuseid. Ma tahan, et valede ja pooltõdede asemel valitseksid maailmas tõed. Ma tahan, et maailm põhineks teaduslikel faktidel, mitte kellegi uskumustel ja pooltõdedel. 

8. Teiste õpetamine

Ma tahan, et inimesed teaksid asjadest rohkem. Ma tahan, et inimesed teaksid fakte ja otsustaksid nende põhjal. Ma tahan, et maailm põhineks teaduslikel faktidel, mitte kellegi uskumustel ja pooltõdedel. See teeb inimesi paremaks. Selle pärast ma annangi teistele teadmisi.

9. Inimeste vaheline mõistmine 

Ma tahan, et inimesed mõistaksid üksteist ja ei lahterdaks neid gruppidesse lihtsalt selle põhjal, mida nad näevad või usuvad. Ma tahan, et teatud inimesegruppide põhjendamatu vihkamine lõppeks. 

10. Unistamine ja fantaseerimine

Blogi on minu raamat. Siia ma kirjutan oma fantaasiad ja unistused, eriti tuleviku teemal. Ma kirjutan siia oma nägemuse tulevikust. Samuti võivad siia tulla jutud, millest hiljem võib raamatu teha.

Popmuusika

Popmuusika on üks nüüdismuusika ehk uue muusika osa. Popmuusika on olemas alates 20. sajandi algusest.

20. sajandi heliloojad on tegelnud näiteks elektrooniliste tämbrite, müra, muusika seriaalse organiseerimise, muusikaliste parameetrite või minevikumuusika dekonstrueerimisega.

Popmuusika (tuletis väljendist populaarne muusika) on peamiselt ärilisel eesmärgil esitatav ja salvestatud muusika. Tavaliselt loetakse popmuusikaks suhteliselt lühikesi (nn. kolmeminutilisi) ja lihtsaid laule või instrumentaalmuusikat, milles on kasutatud tehnilisi ja kõlalisi uuendusi. Sageli kasutatakse neid selleks, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega.
Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab inglise keeles aga ka ootamatut esilekargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (tvist jt 1960. aastate alguse tantsustiilid).

Ajaloost

Popmuusika algusajaks võib lugeda teise maailmasõja järgset perioodi, kui orkestrite laulusolistid hakkasid iseseisvamalt tegutsema. Muutusi kerges muusikas oli märgata ka varem. Näideteks võiksid olla Bing Crosby ja Frank Sinatra.
1950. aastatel said olulisteks popmuusika alal laulusolistid Dean Martin, Doris Day, Nat King Cole. Tekkisid popmuusika mitmed alamliigid, mida esindasid näiteks Les Paul ja Mary Ford, Perez Prado, Harry Belafonte, Martin Denny, B.B. King, Bob Marley, Bert Kaempfert jt.
Rhytm and blues, bluus ja rock'n'roll said oma teatavate osadega samuti popmuusika osaks (Doowop, teenaged pop). Veelgi ulatuslikum oli see osa biitmuusika puhul, mis kasutas ära ka folkmuusika stiili ja viis folkroki tekkimiseni.
Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks, kuigi just biitmuusika raames olid just tekkinud progressiivne rokk (baroc pop, art rock, symphonic rock) ja hard-rock.
Popmuusikasse tulid 1960ndatel ska ja reggae.
Järgnes Philadelphia Soul ehk Philadelphia Sound, millest lähtus disco-pop.
Süntesaatorite laialdase kasutuselevõtu tulemusena tekkis elektrooniline popp.
Popmuusika ei jäänud puutumata ka punk-rock'ist.
Popmuusikasse jõudsid ka tekno, trance ja räpp.
Tänapäeval süüdistatakse popmuusikat tihti kommertsialiseerituses. Selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit.

Iseloomustus

Tüüpiline popmuusikateos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.
Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt armastust ja romantilisi suhteid, kuid teevad seda lihtsustatult, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.
Musikoloogid peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid:

• püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole;
• rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte esituse kunstilisel kvaliteedil;
• rõhk pigem salvestamisel, produtseerimisel ja tehnoloogial, mitte elaval esitusel;
• kalduvus peegeldada muusikas olemasolevaid trende, mitte uudset arengut;
• tantsuks sobiv rütm.

Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat.
Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult.

Alamstiilid

Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks rock'n'roll, instrumentaalne rokk (surf rock), teenaged pop, Rhythm and Blues (k.a. doo wop), exotica ja bossanoova, beat-pop (Merseybeat jt), psühhedeelne pop, bluus, northern soul, go-go (shake dance ja funk), country-rock, folkrock, poprokk, ska, bluebeat ja reggae, fruit-gum-pop, glamrock, elektropopp, sündipopp, diskomuusika, indie-pop, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt.
Osa alamstiilidest saavutasid laia leviku (näiteks rock'n'roll 1950ndatel, biitmuusika 1960ndate alguses, reggae 1960ndate lõpul, disko 1970ndatel), teiste levik jäi piiratumaks kas ajaliselt või ruumiliselt või mõlemas.

Regionaalsed stiilid

Popmuusika kui algselt Inglismaal ja Põhja-Ameerikas tekkinud muusikastiil levis alguses peamiselt ingliskeelses maailmas, kuid 1950ndate lõpul ka germaanikeelsetes ja prantsuskeelsetes maades ning ka teistes romaanikeelsetes maades, sh Lõuna-Ameerikas.
Bossanoova on 1950ndate lõpus Brasiilia popmuusikast alguse saanud ja seejärel kogu maailmas laialt levinud stiilidest.
Reggae ja ska said alguse Jamaicalt, kuid levis popmuusikas väga laialdaselt 1960. aastatel, peamiselt Inglismaale, kuid 1970ndatel ja hiljem jõudsid ka Eesti muusikasse.
Enamik regionaalseid populaarmuusika stiile pole kas etnilise, keelelise või muu spetsiifika tõttu nii ulatuslikku levikut leidnud (näiteks country, salsa, cumbia, Prantsuse chanson, Hispaania flamenko, Kreeka laïka). Kokku on regionaalseid stiile nende alamstiile arvestades sadu. Osa neist on piiratud levikuga ka selle tõttu, et on piiratud subkultuuri või väikese vanusegrupi muusika (räpp, techno). Sellistes stiilides muusika jõudmine edetabelitesse on seletatav nende suhtes väga kindla pooldajaskonna olemasoluga, mis ei pruugi olla kuigi suur.

Tuntumad esindajad

Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The Beatles, The Searchers, The Rolling Stones, The Beach Boys, The Platters, The Shirelles, Diana Ross and the Supremes, The Righteous Brothers, The Temptations, The Four Tops, The Hollies, The Moody Blues, The Doors, The Fleetwood Mac, The Carpenters, The Jackson Five, The Queen, The Eagles, ABBA, The Coldplay jt.
Tuntumate üksikesinejate seas on Frank Sinatra, Dean Martin, Caterina Valente, Elvis Presley, Pat Boone, Ricky Nelson, Ray Charles, Domenico Modugno, Paul Anka, Cliff Richard, Nana Mouskouri, Petula Clark, Dalida, Cilla Black, Françoise Hardy, Simon and Garfunkel, Sonny and Cher, Tom Jones, Engelbert Humperdinck, Tony Christie, Tina Turner, Stevie Wonder, Linda Ronstadt, Julio Iglesias, Elton John, David Bowie, Sting, Michael Jackson, Madonna, Umberto Tozzi, Bryan Adams, Ed Sheeran jt.

Iseloomulikumad muusikanäited

Mitmetes hääletustes on kõigi aegade parimaks poplauluks hääletatud John Lennoni ja Paul McCartney 1965. aastal kirjutatud "Yesterday", mida esitas ansambel The Beatles, mille liikmed laulu autorid olid.
Kõige enam USA raadiojaamades esitatud lugu on Nick Logani and Bob Woffindeni soul-ballaad "You've Lost That Lovin' Feeling", mida esitas 1965. aastal The Righteous Brothers.

Popmuusika Eestis

Eesti popmuusika on valdavalt põhinenud teiste maade poplugude tõlgetel. Kaverite osatähtsus Eesti popmuusikas on isegi Eesti Rahvusringhäälingu põhiprogrammi Vikerraadio eesti muusika valikus 90% lähedal.
Laulusõnade tõlkijatena on suurim panus olnud Heldur Karmol, kes on teinud eestikeelsed sõnad mitmele tuhandele poplaulule ja sajakonnale originaalsele eesti muusika laulule. Väga suure arvu laulude sõnade eestindajateks on olnud Velly Joonas ja Reet Linna.
Originaalne eesti popmuusika tekkis 1950. aastate lõpus ja sai laiema leviku 1960. aastate alguses paljuski seoses siis toimunud lauluvõistlustega, mitte seoses muusika edetabelitega, nagu enamikus läänepoolsetes riikides, kuna neid Eestis ei koostatud. Oluline osa oli juba varem peamiselt estraadimuusika alal silma paistnud heliloojatel (Edgar Arro, Hans Hindpere, Viktor Ignatjev, Boris Kõrver, Vello Lipand, Raimond Lätte, Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Ülo Raudmäe, Gennadi Taniel, Evald Vain, Raimond Valgre, Lembit Veevo, Ülo Vinter jt) ning lauljatel ja pillimeestel (Georg Ots, Artur Rinne, Heli Lääts. Eesti Raadio Meeskvartett, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Tiiu Varik, EREO, Emil Laansoo ansambel, jt).
Kümnendi keskel tekkinud biitmuusikat viljelenud ansamblid esitasid vähesel määral ka omaloomingulist originaalset muusikat. 1960. aastate teisel poolel omaloomingulise popmuusika osa kasvas. Tekkis folkmuusika ja progressiivse popi ja roki laine, milles märkimisväärsemad tegijatest olid biitansamblid Mikronid, Optimistid, Peoleo, Toomapojad, Virmalised jt.
Väga oluline osa Eesti popmuusikas oli filmimuusikal (Uno Naissoo laulud ülipopulaarsele filmile "Viimne reliikvia", hiljem peamiselt elektronmuusika alal silma paistnud Sven Grünbergi muusika filmile "Hukkunud alpnisti hotell" jpm).
1970ndatel andsid olulise panuse peamiselt progressiivset rokki või folk-rock'i viljelenud ansamblid (Väntorel (algselt Keldriline Heli), Fix, Ruja jt). Heliloojatest paistsid silma Sven Grünberg, Rein Rannap, Andres Valkonen, Igor Garšnek jt,
See oli olulisel määral seotud muutustega Eesti Raadio ja ETV kavapoliitikas (paralleelkanali Vikerraadio loomine, Eesti Televisiooni muusikasaated), mida tehti peamiselt Soome Yleisradio eeskujul. See võimaldas paljudel noortel lauljatel saavutada rahva hulgas märkimisväärse tuntuse (Ivo Linna, Tõnis Mägi, Gunnar Graps, Marju Kuut jpt).
Laulutegijatest olid sel ajal edukad Kustas Kikerpuu, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen, Henn Rebane jt.
Eesti popmuusikud saavutasid märkimisväärse koha NSV Liidu popmuusikas (Jaak Joala, Anne Veski, Marju Länik), kuid seal esitatud peamiselt vene autorite muusika ei saavutanud erilist kohta Eesti muusikas (v.a üksikud erandid nagu "Eilne päev" / "Pozadi krutoi povorot").
Kogu maailmas levinud disko- ja tantsumuusika ja reggae olid 1970ndatest alates Eesti popmuusikas olulisel kohal (Ele ja Kaja Kõlar, ansambel MERL, ansambel Apelsin).
Popmuusikal oli rahva jaoks oluline osa ka Eesti taasiseseisvumise juures (näiteks, Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" jt).
Eesti sai osaleda Eurovisiooni lauluvõistlustel alates 1993. aastast ning vaatamata algusaastatel tekkinud raskustele on teinud seda küllaltki edukalt. Eesti popp-rokklaul võitis Eurovisiooni lauluvõistluse 2001. aastal (Ivar Must, sõnad Maian-Anna Kärmas: "Everybody", esit. Tanel Padar ja Dave Benton).
Eesti popmuusikas on olemas märgatav suundumus etnopopi ja maailmamuusika poole (ansamblid Kukerpillid, Justament, Ummamuudu, Curly Strings jt) ja alternatiivse muusika suundades (Mr. Lawrence, ans. Smilers, Ewert and the Two Dragons, Erki Pärnoja jt).
Kui eesti muusika osakaal Rahvusringhäälingu kuulatavaima programmi Vikerraadio muusikavalikus on ettekirjutuste järgi hoitud umbes 50% peal, siis originaalse eesti popmuusika osakaal sellest on umbes 10% (kogu muusikavalikust 5% ) või veelgi väiksem. Tõlkelood ehk kaverid on seega suures ülekaalus.
Olulise panuse algupärasesse Eesti popmuusikasse on andnud lauluvõistlused, viimastel aastatel lauluvõistlus "Eesti laul" (varem "Eesti Eurolaul"), mille võitja esindab Eestit Eurovisiooni lauluvõistlustel.