teisipäev, 26. mai 2020

Avangardism kunstis

Kaader Robert Florey 1928. aasta avangardlikkust filmist "The Love of Zero"

Avangardism (pr k avant garde 'eelvägi, eelsalk') on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, tungimine tundmatule territooriumile, riskimine, terav intellektuaalne profileerumine, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusevastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga.

esmaspäev, 25. mai 2020

Prantsuse teise keisririigi stiil arhitektuuris

Teise keisririigi stiil (prantsuse keeles style Second Empire või style Napoléon III) oli arhitektuuristiil, mis levis 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algusaastatel Lääne- ja Kesk-Euroopas. Kuigi stiil väljendus sellistes suuremates linnades nagu Pariis, Viin ja Brüssel, mõjutas see ka Põhja-Ameerikat, ennekõike Idarannikut.
Stiili juured ulatusid 17. sajandi renessanssi. Kuna stiil arenes oma algupärast edasi, omandas see eelkõige uusbaroksed tunnusjooned, milles tihti kombineeriti mansardkorruseid ja madalaid ruutkupleid. Stiil rakendus eelkõige prantsuse kodanluse ajal vahemikus 1860–1880. Pariisi kesklinna puiesteede äärsed kvartalid olid tihti vastavalt projekteeritud ja ehitatud.

Raspaili puiestee Pariisis

Stiili nimetus viitab Prantsuse teisele keisririigile, mida valitsesid keiser Napoléon III ja keisrinna Eugénie.

reede, 22. mai 2020

Eklektitsism kunstis

Hea näide eklektikast arhitektuuris on Varssavi Polütehnikumi aula

Eklektitsism (kreeka keeles eklektikos = väljavaliv) ehk eklektika on kunstistiil, arhitektuuri- ja sisekujunduslaad, mis kujutab endast erinevate ajalooliste stiilielementide segamist ja täiendamist originaalitsevate detailidega.
Tuntumaid eklektiliselt mitmekesiseid kunstisuundi oli historitsism. Eklektitsism hakkas 19. sajandi teisel poolel peamiselt fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma.

neljapäev, 21. mai 2020

Koroonakriis, majandus ja elukeskkond, uuskolonialism, geoloogia

Koroonakriis oli kokkuvõttes loodusele kasulik. Õhusaaste vähenes, taimed ja loomad hakkasid linnas elama, linnad muutusid rohelisemateks, saastamine üldiselt vähenes. Kuid ühe asja osas tegi koroonakriis ka karuteene. Tekkisid ühekordsed maskid, mis tuli pärast kasutamist ära visata. Sellega tekkis juurde prügi.

Koroonakriis oleks olnud hea võimalus kliima ja üldiselt maailma ja eluslooduse ning inimese päästmiseks. Kahjuks seda võimalust ei kasutatud.

Riigid oleks võinud lõpetada taastumatute energiaallikate toetamise (või isegi nende kasutamine keelustada). Kuid selle asemel Eesti riik hoopis investeeris põlevkiviõlitehasesse ehk taastumatusse energiaallikasse.

Lisaks on võimalus, et koroona tekkis või levis kliima soojenemise tõttu kiiremini.

Tuleks toetada biolagunevate, kuid vastupidavate materjalide tootmist. Samamoodi ka taastuvatest energiaallikatest (elekter, tuul, vesi, geotermaal, biomass, laine, looded, biokütus) toodetud energiat.

Samas tõi koroonaviiruse kriis välja ka murekohad. See näitas, et kui majandus seisatada, siis tekib majanduslangus ja kui võõrtöölised minema saata, siis kukub majandus kokku, sest kohalikud ei taha nii väikese palga eest (mõnel juhul ka mitte mingi hinna eest) sellist tööd teha. Samas ei ole võõrtööliste keskne majandamine kuidagi jätkusuutlik, sest riikide ja seal elavate inimeste nõudmised on ühtlustumas. Inimesed nõuavad rohkem palka, paremaid töötingimusi ja enda õiguste kaitset. See kõik lisatakse tootmiskuludele (materjali hankimise, kokkupaneku ja tehase tööshoidmise kulud). Sellele võivad lisanduda ka transpordikulud, mõnikord ka kokkupanemiskulud. Vahendajate puhul lisandub veel vahendaja kasum ja transpordikulud, mõnikord ka kokkupanemiskulud. Lõpuks poes,kus see müüki pannakse lisandub hinnale poe kasum, töötajate palk, töötuskindlustus, tervisekindlustus, ettevõtte tulumaks mõnikord ka laos hoidmise kulu ja transpordikulu. Kui kõik töötajad saaksid sellist palka ja neil oleks samasugused õigused nagu Euroopas, siis tekiks olukord, kus ükski inimene ei suudaks, kõrgete hindade tõttu, mitte midagi osta.

Ühesõnaga praegune majandusmudel pikas plaanis ei toimi. See kahjustab inimeste elukeskonda, eriti just vaesemates piirkondades. See tekitab ka suurt sotsiaalset ebavõrdsust, rikkamad saavad aina rikkamaks ja vaesemad jäävad aina vaesemaks. See on kahjulik keskkonnale, inimestele, elusloodusele. See tekitab ka sellise nähtuse nagu uuskolonialism (ühe riigi ettevõtted ostavad teises riigis palju maad, loovad sinna oma tehased, siis asuvad mõjutama poliitikuid, et ettevõttele kasulik otsus tehtaks. Ettevõte teenib selle pealt kasumit, viib kasumi tootmisriigist välja ja maksab tehasetöölistele suhteliselt vähe palka.). Seda võivad mõnikord teha ka riigiettevõtted.

Mina leian, et maailm oleks vaja korda teha. Raha tuleb käibelt kaotada (asju tehakse inimkonna hüvanguks ja kõigile), tuleb luua kogukondlik ja taastuv rohemajandus, vaesemad regioonid tuleb lääneriikidele järgi aidata. Tuleb luua uusi biolagunevast materjalist tooteid. Kogu energia peab tulema taastuvatest energiaallikatest. Muldade päästmiseks tuleb lõpetada intensiivpõllumajandus (kurnab mullad välja, mullas pole enam toitaineid), mereveega kastmine (tekitab muldade sooldumise) ja keemiliste väetiste kasutamine (tekitab muldade hapestumise).

Metsandus:

Metsanduse koha pealt tuleb säilitada metsade liigirikkus ja muud erinevused (geneetiline, ökoloogiline ja bioloogiline mitmekesisus). Kindlasti peab jääma osa metsa inimtegevusest puutumatuks. Metsa võib raiuda, aga mõistlikkuse piires (palju vähem kui tänapäeval Eestis seda tehakse). Kindlasti tuleb arvestada ka plaanitava raiekoha geoloogilise eripäraga.[Kui kivide peal on õhukese mullakiht ja seal peal kasvab puu, siis sealt ei tohi raiuda, sest muidu viivad tuul (ja veeääres olles ka vesi) viljaka mulla minema (erosioon) ning võib alata kivimite keemiline murenemine (kivid lagunevad soojuse, külmuse ja vihma tõttu).

Kokkuvõte:

Kokkuvõtteks on maailmal mõnikümmend aastat, et kõikidele oma probleemidele lahendus leida. Muidu ootab maailma ees suur katastroof (üleujutused; loomade ja halvimal juhul kogu eluslooduse, kaasa arvatud inimeste väljasuremine; pikad põuad; ennustamatu kliima; senisest tugevamad tormid; muldade vähenemine. Elusloodus jääb mingil väikesel tasemel kindlasti ellu, kuid inimene ei pruugi jääda.

Modernism kunstis

Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.

kolmapäev, 20. mai 2020

Funktsionalism kunstis

Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund.
Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus.
Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimetuski). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.
Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).
Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu Hollandis, Taaniis ja Soomes), levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago.

teisipäev, 19. mai 2020

Kujutav kunst

Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, esemeid, keskkonda) kujutav kunst.

Ilja Repin. "Burlakid Volgal". 1873

Paul Gauguin. "Vesiveski Pont-Avenis". 1894

Jacques-Louis David. "Horatiuste vanne". 1784

Albrecht Dürer. "Noor jänes". 1502

Kõige vanemate teadaolevate kujutava kunsti näidete seas on 40 000 aasta eest valmistatud Švaabimaalt pärinevad mammutivõhkadest kujukesed ja neist veel vanemad koopamaalingud Borneo saarel. Vaid mõneti nooremad on Hispaania ja Prantsusmaa aladelt leitud koopamaalid.

Kunstivoolud

Mõisted

esmaspäev, 18. mai 2020

Naivism kunstis

NAIVISM

Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj
alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi
väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti
huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma
jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja
Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel.
Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste
jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud.

TUNNUSJOONED:

Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst.

KUNSTNIKUD:

• IVAN GENERALIC (1914-1992)

„Lehmad Eifeli torni all“ (1972)

Kunstiajalugu minu blogis on lõppenud.

reede, 15. mai 2020

Popkunst

Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool.
Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway. Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada.
Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile.
Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready-made, installatsioon.
Eestis olid tuntumad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts.

Tuntud popkunstnikke

Inglismaa popkunstnikud

USA popkunstnikud

neljapäev, 14. mai 2020