LEONHARDI BLOGI

neljapäev, 16. jaanuar 2020

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal.
Umbes 10. sajandil eKr rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Kuningas Saalomoni ajaks kujunes välja kutseliste templimuusikute leviitide seisus, kellel olid oma koolid ja tsunftilaadne organisatsioon.
Noodinäidete najal saab muusika ajalugujälgida alates 5.–4. sajandist eKr, kui oli vanaaja muusika kõrgaeg. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 aastat tagasi Assüürias toimunud avalikest kontsertidest.
Muusikale omistati vanaajal võlujõudu ja jumalikku algupära – jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda.
Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud.
Antiikaja muusika oli peamiselt ühehäälne, kuid selle kõrval on ilmselt esinenud ka lihtsat mitmehäälsust. Harfi ja lüürat sõrmitsetakse piltidel alati kahe käega ning levinud olid topeltviled ja topeltšalmei, mis mängisid meloodiat koos burdoonheliga või ühe meloodia erinevalt kaunistatud variante. Keelte ja sõrmeavade arvu järgi pillidel võib arvata, et kasutati põhiliselt 5- ja 7-astmelisi heliridasid.
Iga rahva muusikakultuur oli omapärane. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid, harfid, lüürad ja lautod.
Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga šalmeid, löökpillid ja muud instrumendid.
Babüloonias pöörati tähelepanu muusikateooriale. Avastati intervallideseaduspärad ja koostati esimesed viiel helil põhinevad heliread (pentatoonika). Musitseerimisel koondati pille suurteks templi orkestriteks.
Muusikaõpetusest on vähe teada, kuid näib, et alates sumeritest on kõigis kultuurides nähtud seoseid muusika ja universumi korralduse vahel (helide suhted aastaaegadega ja planeetide liikumisega).
Eraldi võtame Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat.

kolmapäev, 15. jaanuar 2020

Esiaja muusika

Esiaja muusika ehk eelajalooline muusika ehk ürgaja muusika on muusika, mida tehti esiajal.
Teadmised eelajaloolisest muusikast on ebamäärased, need tuginevad kalju- ja muudel joonistel kujutatud muusika ja tantsugaseotud rituaalidele ning arheoloogilistelväljakaevamisel leitud pillidele. Selliste pillide kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid eriti keelpillide puhul on raske otsustada nende häälestuse üle.
Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid. Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas žestidest, mitte huigetest. 1932. aasta Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulust. Esialgu inimesed lihtsalt laulsid ja ümisesid pikki häälikujadasid, väljendades oma emotsionaalset seisundit. Järk-järgult asendus laul kõnega. Uusim teooria muusika tekkest väidab, et keel ja muusika kujunesid ühisest protovõimest, mis oli oma loomult eelkõige muusikaline (Levmann 1992). Hiina ja Tai toonikeelte uurimisel on selgunud, et erinevatel helikõrgustel baseeruvate intonatsioonimallide kasutamine tundmuste väljendamiseks omandatakse ammu enne fonoloogilist väljendusoskust (kõnet). Selline võime on olemas ka loomadel, samuti väikelastel. Muusika on kommunikatsioonivahend. Juba ahvid tagusid vastu püütüve rütme, eesmärgiks territooriumi kaitsmine. Tekib dialoog, kus suhtlemine toimub märkide abil ja märgisüsteemi nimetatakse keeleks.
Inimene areneb:

visuaalselt – koopamaalingud, kujukesed, ornamendid, ehitised jne;
verbaalselt – väljendamine suulisel teel.

See väljendus erinevates:

heli kõrgustes, mis algselt olid gissandotaolised;
tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest)
rütmides (algselt rütmilised hüüatused)
teistes kunstides (miimika, tants)

Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega. Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks "muusikariistadeks". Esimeseks "muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni.

Idrijca Orust leitud flööt

Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm). Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega. Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo.
Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. Õõnsas "muusikariistas" tekib heli kahe elemendi – korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpillid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Aja jooksul õpiti torusse puurima ka auke, mis sõrmedega sulgedes või avamisel muutis heli kõrgust.
Vanim flööt on leitud Idrijca orust Lääne-Sloveenias 1995. aastal 65 000 – 41 000 aasta vanuse neandertallase juurest. See vastab tänapäevainimese muusika seitsme diatoonilisele helireale.
Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöörpärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakastiülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel.

teisipäev, 14. jaanuar 2020

Teisipäev 14 jaanuar

Ma käisin hiljuti,10-12 jaanuar, Rootsis, kruiisil. Laeva nimeks oli MS Victoria.

Algus:

Esialgu sõitsime autoga Tallinnasse. Seal parkisime auto parklasse ja läksime laevale.

Laevas sõime natukene kaasavõetud toitu, sest me ei võtnud laeva õhtusööki. Järgmiseks me läksime peole, kus mängis Gravity Band.

Laevas oli palju eestlasi või vähemalt Eesti keelt rääkivaid inimesi.

1. õhtu pidu:

Pidu ise oli äge, aga juhtus ka üks halb asi. Nimelt suutsin ma oma kajutikaardi ära kaotada ning seetõttu ei pääsenud ma pärast oma kajutisse. Samuti pidi järgmine päev uue kaardi tegema, et ma saaks hommikusööki sööma minna.

Muidu pidu oli äge, mängis Gravity Band, mis on üks Tallinki peal mängivatest cover bändidest. Nad mängisid kõiki või peaaegu kõiki kunagi populaarsemaiks olnud muusikastiile (vt. LEONHARDI BLOGI: Popmuusika stiilid ja populaarsus). Laulud, mis nad tegid olid enamjaolt tuntud, vähemalt minule. Näiteks: „Señorita“

Hommik laevas:

Järgmise päeva hommikul läksime me sööma. Hommikusöögiks oli Rootsi laud Laeva söökla asus üleval laeva esiosas ehk vööris. Ma ei teadnud esialgu kuidas ja kas ma üldse süüa saan, sest laeva pardakaart oli kadunud kuid lõpuks ma siiski sain süüa. Sealt ülevalt vöörist avanes ilus vaade saartele, mis asusid Stockholmi ümbruses. Kui me (mina, ema, isa, õde, vend) söömise lõpetasime, siis hõigati laeva kõlaritest, et 10. minuti pärast on laev sadamas.

Rootsi:

Rootsis tulime kõigepealt laevast maha. Järgmiseks läksime kuningalossi, millest on praeguseks saanud muuseum. Praegune kuningas elab ise praegu Stockholmist väljas, kunagises maalossis. Kuningal ise on praegu ainult tseremoniaalsed ülesanded (nagu Eesti presidendilgi).

Järgmiseks läksime me kuningalossi keldrisse, kus asus relvamuuseum ning pärast seda jalutasime natukene linnas ning läksime laevale.

Uued teadmised Rootsi kohta:

Te võite nüüd ju küsida, et mida uut ma selle reisi käigus Rootsi kohta teada sain.

Minu vastusteks oleks, et:

1. Ma sain teada, et Rootsi kuningavapiks on ühe Rootsi lääni, Södermanlandi endine vapp.

2. Ma avastasin, et rootsi keel on väga sarnane saksa keelele.

3. Ma sain teada, et Rootsi riik hoidis ennast eemale mõlemast maailmasõjast.

4. Kunagi oli Kalmari uunion, mis ühendas ühe kuninga alla nii Rootsi, Taani kui ka Norra.

5. Rootsi hoidis eemale mõlemast maailmasõjast.

6. Rootsi kuningas oli/on sugulane teiste Euroopa monarhiperekondadega.

Mida ma juba teadsin:

Enne ristiusustamist valitsesid seda ala väepealikud ehk Jarlid, kellel oli palju tülisid. Nendel oli palju jumalaid, peajumalaks oli Odin. Nad käisid pikklaevadega Euroopat rüüstamas, sõitsid mööda Siberi jõgesid (Leena, Volga) kaugele itta, sõitsid Islandile, Gröönimaale ja sealt Põhja-Ameerikasse.

Pärast ristiusu vastuvõtmist lõid Rootsi, Norra ja Taani oma riigid ning viikingisõidud lõppesid. Rootsi, Taani ja Norra sõdisid omavahel ning Taani ja Norra riigid ühendati ühe kuninga alla. Hiljem, Norra kuningriik eemaldus Taanist.

Rootsist veel:

Rootsi on Euroopa Liidu liige.

Rootsi hoiab oma loodust.

Rootsis on lubatud samasooliste abielu.

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

Ajaloolised maakonnad

Rootsist veel:

Rootsi on loodustarmastav riik.

Rootsi on kõigi võimaluste maa. Rootsis on lubatud samasooliste abielud. Rootsis saavad rahulikult elada teistsuguse, kultuurilise, usulise, rassilise, keelelise kuuluvusega inimesed.

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.

Rootsi ja tema naabrid

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

Kliima

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km²^[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.

Jõed

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Järved

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Loodusvarad

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Taimestik

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.

Rahvuspargid

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.

Igaüheõigus

Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000)
Laponia piirkond Lapimaal (1996)
Ölandi paepealne alvar (2000)

Riik

Norrbotten

Stockholm

Blekinge

Skåne

Halland

Kronoberg

Kalmar

Ojamaa

Jönköping

Östergötland

Västra
Götaland

Värmland

Örebro

Södermanland

Västmanland

Uppsala

Dalarna

Gävleborg

Jämtland

Västernorrland

Västerbotten