Otsing sellest blogist

UUS!!!

Lyme`i tõbi

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Lyme'i tõbi  eh...

esmaspäev, 16. november 2026

Lyme`i tõbi

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lyme'i tõbi ehk Lyme'i borrelioos ehk puukborrelioos on nakkushaigus mida põhjustavad mõned borreelia (Borrelia) perekonna bakterid ja millesse loomad võivad nakatuda puukide vahendusel.

Lyme'i tõbi
Morbus Lyme
Puukborrelioos.IMG 8532.JPG
Puukborrelioosi nahanäht naise kehal niinimetatud migreeruv erüteem.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10Aa.69
RHK-9088.81
DiseasesDB1531
MedlinePlus001319
eMedicinemed/1346 ped/1331 neuro/521 emerg/588
MeSHD008193
Riigid, kus on registreeritud Lyme'i tõppe haigestumist

Lyme'i tõbe ehk puukborrelioosi esineb peamiselt imetajatel (sh inimesel) ja lindudel. Pisinärilised, kellele borreeliabakterit kandvad puugid söömiseks kinnituvad, on nakkussümptomiteta.

See artikkel käsitleb valdavalt inimeste puukborrelioosiga seotut.

Lyme'i tõbe põhjustavad bakterid

Borreelia perekonnas on teadaolevalt 36 liiki. Lyme'i tõve põhjustajatest on tuntumad Borrelia, Borrelia afzelii ja Borrelia garinii.

Borrelioosi edasikandja Ixodes scapularis

Borreeliabakter elab puukide (Eestis laanepuuk ja võsapuuk) seedekanalis. Nakkusesiirutajateks võivad olla ka puukide umbes 1 mm pikkused vastsed.

Borreeliabakterid liiguvad nakatunud puugi hammustuskohalt organismi esmalt vere kaudu, seejärel tungivad nad rakkudesse ja umbes kuu möödudes jõuavad ka kudedesse.. Nende keerjate spiroheetide mikroskoobi all vaadeldud liikumine (kiirus kuni 0,035 mm sekundis) meenutab mao siuglemist. Arvatakse, et selline liikumisviis on põhjustatud nende sees paiknevate ripsmekimpude aktiivsest pöörlemisest.

Borreeliabakteri vormid

Borreeliabakter esineb mitmes vormis: spirohheedi, tsüsti ja biokilena.

Ravi hilinemisel või keskkonnatingimuste muutumisel ebasobivaks (näiteks sobimatud antibiootikumid) võivad bakterid moodustada tsüstivormi.

Lisaks võivad bakterid moodustada nn biokilet, mille kehavalkudest ja raskmetallidest kaitsekiht takistab antibiootikumide ligipääsu bakterile.

Bakteril on erinevates vormides erinevad metaboolsed rajad – olles metaboolselt mitteaktiivne, on osade uurijate arvates kehtivate teooriate raames, mis kirjeldavad antibiootikumide toimet bakteri ribosoomidele, antibiootikumide ligipääs bakteritele vähetõenäoline.

Need ja muud asjaolud võivad hilinenud ravi korral borrelioosi ravimise väga keeruliseks muuta, arvatakse, et kuni veerand ravi saavatest patsientidest ei saa abi standardsest 14–21-päevasest ravikuurist. Borrelioosi hilisema staadiumi ravi kohta puuduvad täpsed ravijuhendid ja esineb palju vasturääkivusi.

Inimestel

Erinevalt puukentsefaliidist, mille korral viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelioosinakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad ning paljunema ja elunema hakkavad.

Kuna borrelia spiroheedid liiguvad ka vere kaudu (spiroheteemia), siis on tõenäoline, et borrelioosinakkus kandub nabavääti pidi emalt lootele. Samuti on piisavalt tõestatud bakteri levimine seksuaalsel teel, mis aga ei tähenda enamasti partneri haigestumist. Borreeliabakter võib olla inimese organismis pikaajaliselt või kogu elu vaikivas olekus haigust põhjustamata.

Viimastel aegadel ka arstide ja asjatundjate sõnul võimalik nakatuda ka puugi väljaheidetega kokkupuutel näiteks kahjustatud nahapinna korral. Eksperimendis on näidatud, et mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk.

Diagnoosimine

Diagnoosimisel juhindutakse Eesti kaudu rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemi RHK-10. RHK-10 alusel kuulub Lyme'i tõbi jaotisse A69.2, mida vajadusel korral täpsustatakse. Igasuguse puukide kaudu levitavate haiguslike seisundite eristusdiagnoos on keeruline, nii näiteks ei suudeta eristada ajuskaneeringul ajuripatsis paikneva võimaliku kolde korral, kas tegemist on bakteriaalse, viirusliku, päriliku, mükoosse või kasvaja moodustisega. Seetõttu kasutatakse diagnoosi määramiseks pigem liikvorise (seljaajuvedelik) proove, neid uuritakse mitme tänapäevase laboratoorse meetodiga, näiteks ELISA, ja vajadusel kinnitatakse Western Blot analüüsiga.

Valepositiivsete ja -negatiivsete tulemuste suur arv muudab borrelioosi diagnoosi kinnitamise keerukaks. Eriti keeruline on diagnoosida aastaid kestnud nakkust, mille korral testides tõlgendatud positiivsete või piiripealsete antikehade vastuseid tõlgendatakse kui läbipõetud infektsiooni. Nn kroonilist borrelioosi olemasolevate laboratoorsete testidega kinnitada ei saa, kuna spetsiifilised (IgM ja IgG tüüpi antikehad) võivad uuringute alusel jääda püsima aastateks ja aastakümneteks.

Lyme'i tõve kliinilised vormid

Kliiniliselt kirjeldasid Lyme'i tõbe kui nakkushaigust Allan C. Steere, Stephen E. Malawista, David R. Snydman, Francis M. Steele jt ühe reumatoidartriidi 'puhangu' osaliste algatatud protsessi uurimise käigus Uus-Inglismaa regioonis (Connecticuti osariik, Ameerika Ühendriigid) 1977. aastal. Old Lyme, Lyme ja East Haddam linnades registreeriti 12 000 elaniku hulgas 51 juveniilset või teadmata põhjustel artriiti (39 last ja 12 täiskasvanut).

Puukborrelioosi peetakse multisüsteemseks põletikuliseks haiguseks, mis kahjustab tugi- ja liikumiselundkonda, närvisüsteemi, katteelundkonda ja põhjustavad muutuseid lümfoid(-immuun)süsteemi talitluses. Teatatud on enim silmade, naha, südame ja liigeste ning neuroloogilisi sümptomeid.

Kui patsiendil esinevad kokkulepitud tingimuste koosseisus luustiku-lihaskonna nähud, võib tegu olla Lyme’i artriidiga, närvisüsteeminähtude korral neuroborrelioosi (LNB), südame haaratuse korral võib diagnoosiks olla Lyme kardiit jmt kliinilised vormid.

Selle haiguse korral pole haigusnähud alati kuigi ilmsed ning on oht diagnoosimisega hilineda.[8] Samuti võib haigus avalduda väga erinevalt sõltuvalt nakatunud kohast kehal, puugi kontaktiajast kehaga ja organismi vastupanuvõimest. Lyme’i tõbi võib avalduda isegi alles aastaid pärast puugirünnet (puugihammustust). Sellisel juhul räägitakse tihti kroonilisest borrelioosist, mille all võidakse silmas pidada Lyme’i tõve järgset sündroomi (post-Lyme syndrome, PLS), mille korral puudub selge ravijuhend. Ameerika Ühendriikide terviseameti (CDC) andmetel võib kuni 20% ka ametliku ravijuhendi järgi ravitutest jääda kaebama pikaajalisi (kuid kuni aastaid kestvaid) vaevusi. Testid võivad seejuures olla piiripealsed või negatiivsed.

Haigestumus

Eestis

Eestis diagnoositi esimene puukborrelioosi juht 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 1000 inimese.

Eestis registreerib puukborrelioosi juhtusid Terviseamet.

Ravi ja ennetamine

Medikamentoosseks raviks kasutatakse värske infektsiooni korral enamasti 3–4 nädala pikkust suukaudset antibiootikumravi ja vastavalt arstide soovitusele tuleks käia regulaarselt järelkontrollis.

Lyme'i tõve korral soovitatavate suukaudsete antibiootikumide eelistusjärjekord (1997)

AntibiootikumRavimi nimetus (tootja)Ööpäevane annus täiskasvanuleÖöpäevane annus lapseleKommentaar
doksütsükliinDoksütsükliin Nycomed (Nycomed), Doxycyclin Stada (Stada), Doxy-M-Ratiopharm (ratiopharm)100 mg 2 korda2–4 mg/kg jagatuna kaheks annuseksei ole soovitatav kuni 9-aastastele lastele, rasedatele ja rinnaga toitmise ajal
amoksitsilliinAmoxicillin 250 Stada (Stada), Amoxicillin-Ratiopharm (ratiopharm)250–500 mg 3–4 korda40–50 mg/kg jagatuna kolmeks annuseks (maksimaalselt 500 mg)
tetratsükliinApo-Tetra (Apotex), Tetracyklin (Nycomed)250–500 mg 4 korda25–50 mg/kg jagatuna neljaks annuseksei ole soovitatav kuni 9-aastastele lastele, rasedatele ja rinnaga toitmise ajal
fenoksümetüülpenitsilliinVepicombin (Nycomed), Penicillin V-Ratiopharm (ratiopharm)500 mg 4 korda25–50 mg/kg jagatuna kolmeks või neljaks annuseks
tsefuroksiimatsetiilZinnat (GlaxoWellcome)500 mg 2 korda30 mg/kg jagatuna kaheks annuseksvõib olla efektiivseks alternatiiviks patsientidele, kes on ülitundlikud penitsilliini, doksütsükliini või tetratsükliini suhtes
erütromütsiinErythromycin Nycomed (Nycomed) Erythromycin-Ratiopharm (ratiopharm)250 mg 4 korda30–40 mg/kg jagatuna neljaks annusekskliiniliselt vähemefektiivne, aga on sobivaks alternatiiviks patsientidele, kes on teiste ravimite suhtes ülitundlikud
asitromütsiinSumamed (Pliva)500 mg 1 kordei ole soovitatav, sest ohutus lastel ei ole piisavalt tõestatudon kasutatud 5–10 päeva

Lyme'i tõve varaselt dissemineerunud või hilise staadiumi neuroloogiliste, kardiaalsete või liigesemanifestatsioonide korral on raviks intravenoosselt tseftriaksoon, tsefotaksiim või bensüülpenitsilliin.

Varajase avastamise korral piisab enamasti lühikesest kuurist, hilisjuhtude korral võib vaja minna lisakuure. Oluline on borrelioosi vaadata kui kompleksset haigust, mille ravi on pikaajaline ja mitmekülgne, sisaldades nõudeid ka toitumisele ja elustiilile. Kõige olulisem on haiguse vältimine ja varajane avastamine ning korrektne diagnoos.

reede, 13. november 2026

Puukentsefaliidi viirus (TBEV)

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Puukentsefaliidi viirus (tick-borne encephalitis virus; lühend TBEV) on viiruseliik Flaviviridae sugukonnas.

Puukentsefaliidi viirus
Tick-Borne Encephalitis Virus.png
Taksonoomia
SugukondFlaviviridae
PerekondFlavivirus
LiikPuukentsefaliidi viirus

Alamtüübid

Puukentsefaliidi viirus liigitatakse RNA-viiruste hulka. Sellel on järgmised alamtüübid:

  • Western European subtype (varem Central European encephalitis virus, CEEV; puugivektor: Ixodes ricinus);
  • Siberian subtype (varem West Siberian virus – Siberi alam-tüüpi viirus; puugivektor: Ixodes persulcatus);
  • Far Eastern subtype (varem Russian Spring Summer encephalitis virus, RSSEV; puugivektor: Ixodes persulcatus).

Patogeensus

Viirust seostatakse puukentsefaliidiga.

Siberi alam-tüüpi viiruse patogeensus

Siberi alam-tüüpi viirus võib põhjustada puugihammustuse järgselt vastuvõtlikel inimestel Siberi alatüübi puukentsefaliidi vormi Siberi entsefaliiti, mis võib lõppeda surmaga ja millel ei ole veel ravi leitud.

Siberi entsefaliidi juhtumeid on diagnoositud Soomes kokku ligi 20 ning on esinenud ka surmajuhtumeid