Gnostitsism

Gnostitsism on moodne metatermin nagu kõik "ismid". Antiik- ja keskajal märgiti kõike gnostitsistlikku selle keskse mõistega gnoosis ('teadmine' kr. k). Selle all mõisteti väljavalitutele ilmutatud teadmisi jumalikest saladustest ja eelkõige inimese jumalikust päritolust. Mõistete "gnoosis" ja "gnostitsism" tänapäevane sisu ja seos lepiti kokku Messina kollokviumil 1966. aastal. Selle kohaselt nimetatakse gnostitsismiks gnostilise sõnumi ja põhistruktuuriga süsteeme ja hilisantiigi religioossete suundumuste gnostilist iseloomu. Gnoosiseks nimetatakse elitaarset ilmutatud teadmist jumalikest saladustest. Sõna "gnostiline" märgib adjektiivina mõlemat.
Gnostiklus pärineb ilmselt iraani hellenistlikust juutlusest.

Liigitus

Eristatakse iraani ja süüria-egiptuse gnostitsismi.

• Iraani gnostitsism usub, et headus ja kurjus on kogu aeg eksisteerinud, alguses teineteise teadmata, hiljem lakkamatus võitluses. Seda voolu esindab manilus – tänapäevani säilinud gnostitsistlik sünkretistlik õpetus.
• Süüria-egiptuse gnostitsismis on kurjus tekkinud koos mateeriaga jumaliku olendi langusest, millega Lähis-Idas paralleelid puuduvad. Teatud kujul esineb see müüt vaid 1.−2. sajandist pärinevas Etioopia Eenoki raamatus. Süüria-egiptuse tüüpi on kõik kristliku gnostika vormid.

Koolkonnad

Suuremad koolkonnad: setiaanid ja valentiinid; manilus, mandad;
Väiksemad koolkonnad: simonlased, basilideslased, barbelognoosis

Gnostitsismi sisu

Gnostitsismile on omane radikaalne dualism, millel on nii platonistliku kui zoroastristliku dualismi tunnuseid. Gnostitsistlik dualism erineb siiski mõlemast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks, vaimset aga jumalikuks ja heaks. Kuigi hilisantiikses filosoofias esineb samuti negatiivset hinnangut mateeriale, ei küüni see kunagi gnostilise radikaalsuseni.
Oluline on ka Jumala täielik transtsendentsus. Gnostiline Jumal ei ole mateeria looja. Ta on "tundmatu", "tunnetamatu", "öeldamatu", "kujutu", "piirideta". Seetõttu saab Temast rääkida vaid eituste kaudu (apofaatiliselt).
Materiaalset maailma peetakse ebanormaalseks olukorraks. Iraani gnostitsism usub, et maailm on loodud lahinguväljaks hea ja kurja vahel. Süüria-egiptuse gnostitsismis on maailma loojaks pahatahtlik demiurg, kes on tavaliselt langenud jumalik olend.
Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - "valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Mõnes gnostilises süsteemis (nt Johannese apokrüüf) on loojateks 7 planetaarvaimu, kes valitsevad inimeste ja kogu maailma saatust. Tulemuseks on olukord, kus inimene ei mäleta oma tõelist olemust ja päritolu, mistõttu võrreldakse tema seisundit une või joobumusega. Kristlikku õpetust ülestõusmisest mõistetaksegi sellest unest ärkamisena, mis toimub juba maapealses elus gnoosise vastuvõtmisega.
Kuigi tegemist on lunastusreligiooniga, pole lunastajal nii keskset rolli kui kristluses. Lunastaja on see, kes toimetab gnoosise inimeseni ja lunastus algab gnoosise vastuvõtmisega. Ofiitide müüt jutustab kuidas Valguse Jumala poeg maskeeris ennast maoks ja soovitas inimesel süüa hea ja kurja tundmise puu vilja, milles peitus gnoosis. Sealt on pärit mao kultused, mis tänapäeva satanismile ainest pakuvad. Demiurg maksis kätte ja istutas inimesse "võltsi" või "vastaka" vaimu, et takistada inimese püüdlusi lunastuse poole ja varjata temas valgusesädet. Et vältida sädeme tuhmumist, vajab inimene gnoosise ilmutatud rituaale. Kuna ainus hea on vaimses teispoolsuses, esineb hulgaliselt üksikasjalisi kirjeldusi hinge teekonnast Valguse Riiki ja taasühinemisest jumaliku substantsiga.

Uurimine

Gnostitsismi päritolu ja vanuse osas pole kokkuleppele jõutud. Kirikuisad pidasid selle rajajaks Uues Testamendis, Ap 8: 9-11 mainitud Siimon (Nõid) Magust. Enne Nag-Hammadi gnostilise raamatukogu avastamist 1945−1946, oli olemasolev materjal valdavalt antihereetiline. Ka pole leitud 1. sajandist varasemaid gnostilisi tekste. Neil põhjusil peeti gnostitsismi kristlikuks väärõpetuseks. Kindlasti kujundas seda arvamust ka asjaolu, et gnostikud ise määratlesid end kristlastena ja levitasid oma õpetust kristlikes kogudustes.
Hüpoteesi gnostitsismi eelkristlikust päritolust püstitas C. W. F. Walch juba 18. sajandil, võttes aluseks gnostilise terminoloogia vanuse . Laiemale ringile muutis selle tõsiseltvõetavaks just Nag-Hammadi leid, mis sisaldas tekste, milles kristlikud mõjud puudusid või olid hilisema kihina lisatud. Seesugune tekstide kristianiseerimine võis toimuda gnostitsismi varjamiseks leviva kristliku misjoni eest. Teisalt võib see viidata gnostitsismi tekkele ühe või mitme muistse usundi kristianiseerumisest.
Uurijad on ühel meelel, et gnostitsism sisaldab elemente zoroastrismist, kreeka ja egiptuse mütoloogiast, pütaagorlusest, keskmisest platonismist, Aristotelese filosoofiast, Vana Testamendi apokrüüfsetest teostest ja idamaistest ning hellenistlikest müsteeriumiusunditest.
Gnostikute õpetuste sisu oli pikka aega saladuseks, kuid tänu 1945. aastal al-Qasiris Egiptuses põllutööliste leitud savipotile ja selles peitunud papüüruslehtedele, sai üks osa selle maailmavaate materjalidest tuntuks Nag Hammadi kirjadena.

Etruski kunst

Etruski kunst (8.-3.saj eKr)

ÜLDINE:

• Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid).
• Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit.
• Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid.
• Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr.
• Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda.
• Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid.
• Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

ARHITEKTUUR:

• Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.
• Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad ja müürijupid.
• Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
• Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.
• Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
• Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.
• Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid - surnute linnad e.kollektiivsed matmispaigad.
• Peamiseks allikaks etruskide kunsti ja kultuuri tundmaõppimisel ongi nende hauad.
• Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. 
• Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.



Etruski tempel
Detail, rekonst-ruktsioon

• Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel.
• Etruskide langus algas pärast a. 474 eKr, kui nende laevastik purustati, aastaks 283 eKr
  suutsid roomlased etruskid täielikult allutada. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Terrakota

Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris.

• Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.
• Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega.
• Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne)
• Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused.
• Koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides.
  Meesfiguurid tumedad, naised heledad.
• Üldine stiil on elav
• Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud.
• Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
• Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja kelle sabaks on madu.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

"Kapitooliumi emahunt " on rooma mütoloogia järgi
hunt, kes imetas kaksikvendi Romulust ja Remust, kellest
pidid saama Rooma linna rajajad.
Nende vanaonu oli aga selle vastu ja heitis nad vette,
et nad upuksid, aga vool kandis lapsed kaldale.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)
Etruskid oskasid kullast ehteid valmistada:
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)


VAASID:

• Mustafiguuriline vaas

Museo Nationale Etrusco, Rooma u. 6 saj.eKr
Dionysus koos saatüritega viinamarja aias.


Herakles võitleb mitmepealise hüdraga. u.525 eKr

• Punasefiguuriline vaas

Achilles  tapab Trooja preestri,kes on põlvili
langenud Charuni (etruski surma deemoni)
ees, kes on varustatud pilavarrelise haamriga.
u.4-3 saj.eKr


Saatüri pea
Louvre
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html) 

Egeuse Kunst ehk Kreeta-Mükeene kunst

Egeuse kunst ehk Kreeta-Mükeene kunst (3000-1200 e.Kr)

• Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon.
• Selle 3 keskust (piirkonda) on:
  1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel);
  2) Kreeta saar – minoiline keskus.
  3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus).
• Neis piirkondades puudus tugev keskvõim, olid iseseisvad kogukonnad. (http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf)

• Kreeta saar:
• Usund: viljakuskultus.
• Kunst: elurõõmus, meeleline, minoiline
• Arhitektuur:
  *ei olnud suuri templeid, linnuseid ega linnakindlustusi- neil oli tugev laevastik.
  *Tähtsamad lossid: Knossos, Phaitos, Hagia Triada. Lossides oli palju väikeseid ruume, korrapäratult ümber siseõue, olid mitmekordsed. Seinad kivist, laed puidust, sambad puust. Sambad olid allapoole peenenevad, värvitud punase, kollase ja mustaga. Keerukas ehitis on tekitanud müüdi labürindist.
• Kujutav kunst:
  *Seinamaalid, reljeefid (elav, mänglev, maaliline laad. Vahel figuurid "egiptuse poosis". *Populaarseim motiiv viljakust, elujõudu kehastav metsik härg; mängud rituaalid.
  *Keraamika (mitu etappi, iseloomult värvirõõmus, dekoratiivne). - Ornamentika (looduslähedane. Kujutati mereloomi ja -taimi) (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kunst_leilalille.htm)

• Peloponnesose poolsaar: seal elasid vanade kreeklaste hõimlased, elulaad oli karm ja sõjakas, see mõjutas kunsti.

*Tirynsi linnus: ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga. Korrapärane ruumide paigutus. Pearuum pikergune megaron. Hiljem ehitati Kreeka templid selle ruumi põhiplaani järgi.

*Mükerene linnus: ümbritsetud ka müüriga, "kükloopide müür". Selles müüris oli "Lõvivärav". Linna ümber asusid kuppelhauad, mis olid ühikute matmiseks. Tehniliste võtetena kasutati pseudokaari ja -võlve.

*Trooja linnus: Väike-Aasia loodeosas (Hissarlik)

H. Schliemann leidis Kartaago linna, kuppelhauad, (Trooja)

Kujutav kunst: kõrgel tasemel tarbekunst (keraamika, kullasepakunst)

12. saj e.m.a. hävitavad põhjast saabuvad dooria hõimud Mükeene kultuuri. (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kunst_leilalille.htm)

KNOSSOS
Knossos, pronksiaja linn Kreetal, tähtsaim Egeuse kultuuri keskus.

Kreeta arhitektuuri tähtsaimateks saavutusteks on suured paleed.

Kunst Knossose lossist:


Kuppelhaud:

Vanakreeka kunst

Vanakreeka kunst sai alguse umbes 600 eKr ning kestis kuni Rooma Impeeriumi tekkeni. Paistis silma oma realistlikkusega ja kõrge arenguga. Domineerisid ilmaliku hooned. Õitsenguajaks peetakse klassikalist ajajärku (480–232 eKr). Vanakreeka kunstist pole tänapäeval midagi säilinud, jäänud on ainult roomlaste pronksist koopiad.

Vanakreeka kunsti jaotatakse kolmeks perioodiks: arhailine, klassikaline ja hellenistlik ajajärk.

• 
  
  
• 
  
  
• 
  
  
• 
  
  

Arhailine ajajärk (600–480 eKr)

Pärast Kreeta-Mükeene kultuuri kokkuvarisemist ligikaudu 10. sajandil eKr hakati valmistama väikesi dekoorasju, mida kaunistati lihtsate joontega. Seda ajajärku nimetatakse eelgeomeetriliseks stiiliks.

Kreeka mehe skulptuur (Kouros) on tehtud geomeetrilises stiilis, 6. sajand eKr, Walters Art Museum

Geomeetriline stiil arenes Vana-Kreekas u 8.–7. sajandil eKr. Sel perioodil kasutati kunstis laialdaselt jooni ja kolmnurki. Inimeste kujud olid väikesed ning sageli ei erinenudki loomakujudest. Suurtel vaasidel kujutati erinevaid geomeetrilisi mustreid. Keraamikakeskus oli Ateena. Sageli jaotatakse geomeetriline stiil veel omakorda kolmeks: varaseks geomeetriliseks stiiliks (loodi ainult geomeetrilisi kujundeid), keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (ilmusid loomaskulptuurid), hiliseks geomeetriliseks perioodiks (ilmus esimene inimskulptuur).

7. saj. lõpul eKr – 6 saj. algul eKr toimus Kreeka kunstis suur areng. Vanakreeka kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive. Inimese keha kujutati sagedamini ning realistlikumalt. Mehi kujutati alasti ja naisi riides, mõlemal oli naeratus näol. Skulptuuridel puudusid tihti detailid ja inimlik poos, kuid inimese proportsioonid olid õiged.^[1]

6.-7. sajandi eKr naiseskulptruur, Peplos Kore, c. 530 BC, Ateena, Acropolis Museum

Vanimad templid olid savist ja puidust, seetõttu ei säilinudki ükski tänapäevani. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil eKr. Templid ehitati kõrgemale kaljukünkale ning sellest pidi saama kindla jumala kodu. Ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokke seoti omavahel kokku metallklambritega. Templi sisse ehitati akendeta ruum, kuhu pandi jumala kuju. Selles ruumis võis käia ainult preester. Templi mõõdud põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit neljast küljest. Katuse serva all oli friis ning katuse viilu alla jäi frontoon, mida kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Arhailise ajajärgu skulptuurid ja templid polnud valged, vaid olid kaetud värviga.

Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu – nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Ajajärku hakati kaunistama sambais kapiteelidega. Kõige vanem ja lihtsam oli dooria kapiteel.

Samba osad, jpg

Dooria stiili iseloomustab lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja näivad välja raskepärasena, kuid kindlana. Sammaste kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef.

Joonia samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist.

6. sajandil eKr tekkisid muutused vanakreeka keraamikas. Vaasidele hakati joonistama stseene elust. Samaaegselt arenes musta figuuri stiil. Vaas kaeti musta värviga ning siis kraabiti see maha, jättes alles mustad detailid. Sajandi lõpuks tekis punasefiguuriline stiil. Figuuride ümber olev taust värviti mustaks. Stseenide valik muutus rikkamaks.  

Klassikaline ajajärk (480–323 eKr)

Zeusi templi mudel, Louvre, France.

Klassikalist ajajärku peetakse Vanakreeka kunsti õitsenguajaks. Seda ajajärku jaotatakse kõrgklassikaks (5. saj eKr) ja iluklassikaks (4. saj eKr). 

Kõige silmapaistvam ehitis oli Ateena Akropolis peatempel Parthenon, maailma üks tuntumaid ehitisi. Tempel oli 70 m pikkune ja 31 m laiune. Selle keskel seisis hiiglaslik Ateena kuju, kelle käed ja jalad olid elevandiluust ning silmad ja ülejäänud keha kalliskividest ja väärismetallidest. Katuse serva all olevatel friisidel kujutati stseene Trooja sõjast ning kentauride ja lapiidide võitlusest. Peasissekäigu kohal kujutati Ateena sündi Zeusi peast ning läänetümpanonil kujutati Ateena kaitsepühakuks saamise pärast võistluse.

Geomeetriat ja igapäevaelu stseene kunstis lahjendati taimeelementidega. Tekkis uus kapiteel: Korintose stiili sambad on kaunistatud lopsakate akantuselehtedega ja teiste taimeelementidega. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid.

Herakles ja Keryneia hirv, autor Lysippos. Hercules alates Museo Archeologico Regionale di Palermo.

Skulptuuri stiil muutus. Tekkis arusaam, et iga inimene on omaette isiksus. Pöörati rohkem tähelepanu detailidele. Kreeka skulptuuri keha poos muutus lihtsamaks ning loomulikumaks. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Kaotati kangelaste temaatika ning mindi üle romantilisele stiilile. Kujude näod on rahulikud ja tõsised. Klassikalisel ajastul oli loodud palju jumalakujusid ja kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.

Üks grandioossemaid kujusid asus Olümpias. Zeusi kuju olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Skulptuur asus Zeusi templis ning selle autor oli Pheidias. Zeusi skulptuur oli 12–13 meetrit kõrge.

5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta.

Polykleitose noored on alasti sportlaste kujud, näiteks ‘’Odakandja’’ toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid žeste – kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.

Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud ‘’Kettaheitja’’ looja.

Hellenistlik ajajärk (323–27 eKr)

Ferdinand Knabi kujutus Halikarnossuse mausaleumist (1886), Series "Seven Wonders of the Ancient World" by Fer…

Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonile astumiseni.

4. sajandil eKr levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Väike-Aasias eelistati joonia stiili. Sellises stiilis on hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Ehitise põhiplaan on ristkülik ja selle alumine osa kujutab endast siledat kaheastmelist müüritist. Müüritisel paikneb võimas 36 sambast koosnev kolonnaad, mis kannab püramiidikujulist katust. Müüritisele ja sammaste vahele olid paigutatud tolle aja kuulsate skulptorite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefid ja skulptuurid. Püramiidse katuse harjal troonis nelja hobuse kaarik, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Kogu ehitise kõrguseks oli ligi 50 meetrit. Seda loetakse Egiptuse püramiidide järel suurimaks hauamonumendiks.  Rõhutati tugevaid tundeied ja liikumist. Liikumise edasiandmiseks tehti skulptuur väändunud poosis, mida sai vaadelda kõikidest külgedest. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette, sellist asendit nimetatakse kontrapostiks.

Laocoön and his sons, also known as the Laocoön Group, JPG, English: Hagesandros, Athenedoros, and Polydoros Marie-Lan Nguyen (2009)

Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Mílose Venuseks kutsutakse, samuti nn Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud.

Laocöon and his sons, attacked by sea snakes, Iconographic Collections,JPG

Tekkis ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse.