Noodivõtmed

Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.
Tänapäeval kasutatakse noodikirjas põhiliselt G-võtit, F-võtit ja C-võtit, mis määravad vastavalt esimese oktavi G (sol), väikese oktavi F (fa) ning esimese oktavi C (do) asukoha noodijoonestikul.

G-võti

Viiulivõti

• G-võtit (sol-võti), mis määrab esimese oktavi G asukoha teisel noodijoonel, nimetatakse ka viiulivõtmeks. Vanamuusikas kasutati ka G-võtit, mis määrab esimese oktavi G asukoha esimesel noodijoonel, nimetusega "prantsuse võti".

F-võti

Bassivõti

• F-võtit (fa-võti), mis määrab väikese oktavi F asukoha neljandal noodijoonel, nimetatakse ka bassivõtmeks. Harvem kasutatakse F-võtit, mis määrab väikese oktavi F asukoha viiendal noodijoonel, nimetusega sub-bassivõti.

C-võti

Aldivõti

• C-võtmed (do-võtmed) määravad esimese oktavi C asukoha.
  • Aldivõti määrab esimese oktavi C asukoha kolmandal noodijoonel.
  • Sopranivõti määrab esimese oktavi C asukoha esimesel noodijoonel.
  • Baritonivõti määrab esimese oktavi C asukoha viiendal noodijoonel.
  • Tenorivõti määrab esimese oktavi C asukoha neljandal noodijoonel.
  • Metsosopranivõti määrab esimese oktavi C asukoha teisel noodijoonel.

JO-võti

Zoltán Kodály loodud relatiivses noodisüsteemis kasutatakse JO-võtit, mis määrab JO asukoha noodijoonestikul.

1. oktavi c¹ eri võtmetes

Viiuli-, bassi-, aldi-, tenori-, prantsuse, soprani-, löökpilli-, baritoni-, subbassi- ja metsosopranivõti

Blogi Autorist

Ma mõtlesin, et räägiks natukene iseendast.

Lühidalt, viimasel ajal olen ma natukene lugenud teiste eestlaste blogisid ja näinud seal all kommentaare. Kuid minu blogipostituste all pole kommentaare. Ma näen statistikast ära ka, et minu blogil pole eriti palju lugejaid. Milles on probleem? Mis ma olen valesti teinud? ja/või Mida ma peaksin paremini tegema?

Minust:

Blogi alustamisest ehk esimesest postitusest, 4. jaanuaril 2019, on möödas umbes 10 kuud.

Selle aja jooksul on palju juhtunud:

- Ma käisin esimest korda EHHF-il (Eesti Hip-Hop Festival 2019), mis oli väga äge ja ma tahan järgmine aasta ka sinna minna.

- Muutunud on mu vanus ja klass. Ma olen 19-aastane ja õpin Elva Gümnaasiumi Mittestatsionaarse Osakonna 12. klassis.

Jne...

Info minust:

Nimi: (pigem ei ütleks)

Vanus: 19

Sünnikuupäev: 10.03.2000; 10. märts 2000

Haridus: 

Elva Gümnaasium (põhikool): 2007-2016

Tartu Kutsehariduskeskus (pagari eriala): 2016-2017

Elva Muusikakool (Akordion): 2010-2018

Elva Gümnaasium (gümnaasium): 2017- (loodetavasti lõpetan selle 2020. aastal.)

Töökogemus: puudub

Huvid: 

Muusika (tegemine ja kuulamine)

Blogimine

Podcasti ehk Taskuhäälingu tegemine

Juutuubi tegemine

Podcasti kuulamine

Korvpallitrennis käimine

Jooksuvõistlustel käimine

Spordi tegemine

Koorilaulus käimine

Tehnoloogia jne...

Hästi palju muid huvisid.

Sotsiaalmeedia Kontaktid:

COOKIE PLAY STUDIOS:

YouTube: COOKIE PLAY STUDIOS

E-Mail: cookieplaystudios@gmail.com (võib kirjutada ka kanali „Leonhardi Mängud" kohta)

SoundCloud: https://soundcloud.com/cookieplaystudios

Veebileht: https://cookieplaystudios.simdif.com

Facebook'i leht: COOKIE PLAY STUDIOS

LinkedIn: COOKIE PLAY STUDIOS

Leonhardi Mängud:

Facebook'i leht: Leonhardi Mängud

Twitch.tv: cookieleonhard

Discord: Kasutajanimi: Leonhard; Kanal: Leonhardi Mängud

Veebileht: https://leonhard.simdif.com

Isiklik:

Patreon: Hans Leonhard

Instagram: Hans Leonhard

Heli omadused, rütm, harmoonia, registrid

RÜTM korrastab helide pikkusi. Meloodiat kuulates märkame kindlate vahemaade järel rõhkusid. Rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide vaheldumist nimetatakse MEETRUMiks.

Muusikalises helireas on ligi sada heli, mis on kõik erineva kõrgusesega. Need jaotatakse kolme registrisse ja need REGISTRID on kõrge, keskmine ja madal.

Meloodia on ühehäälne ning HARMOONIA ülesanne on meloodiat toetada ja täiendada saateakordide ja kaashäälte abil. Harmoonia – see on kooskõla.

TÄMBER on häälekõla ehk häälevärv. Igal inimesel ja igal instrumendil on erinev tämber.

Heli omadused:
Heli omadusi on neli. Need on:
1. Kõrgus
2. Tugevus
3. Pikkus
4. Kõlavärv ehk tämber

Heptatoonika

Kvintidena üles ehitades saame 7 diatoonilist heli

Heptatoonika on 7-heliline diatooniline helirida. Nende heliread moodustuvad diatoonilise helirea helidest, kusjuures toonikaks võib saada ükskõik milline 7 helist. See on omane kõigile diatoonilistele heliridadele. Samuti on võimalik diatooniline atonaalsus – kõik astmed on võrdsed, ükski pole toonika. Kõik heptatooniliste heliridade astmikud sisaldavad 5 tervetooni ja 2 pooltooni.
Neile on antud Vana-Kreeka laadide nimetused: joonia, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia ja lokria. Et võrrelda neid tänapäeva mažoori-minooriga, peaks nad reastama kvintsüsteemina, sel juhul tõuseb esile nende mažoorsus-minoorsus.

Mažoorne helirida f - g - a - h - c - d - e - f – lüüdia

Joonia - mažoorne helirida

Mažoorne helirida g - a - h - c - d - e - f - g – miksolüüdia

Dooria – keskne helirida

Eoolia – minoorne helirida

Früügia – minoorne helirida

minoorne helirida h - c - d - e - f - g - a - h – lokria
Mitmehäälse muusika ja harmoonia tekkimise ja arenemisega kaotab Lokria laad iseseisva laadina tähenduse vähendatud kvindi (>5) tõttu I ja V astme vahel, mis muudab toonikakolmkõla dissoneerivaks.

Muusika Helilaadid

Helilaad, ka laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode), ka mõiste moodus üks tähendusi, on muusikas erinevate helikõrguste ning nendega seotud astmete funktsioonide abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida. Näiteks c-st üles ehitatud loomuliku mažoori konkretiseeringuks on Do-mažoor helirida.
Sõna 'laad' on eesti keelde tõlgitud vene muusikateooriast, kus see tähendab helirea helide suhteid (Лад в музыке — система взаимоотношений звуков, vt artikkel ru:Лад (музыка) venekeelses Vikipeedias).
Näiteks tervetoonide struktuuriga [1,1,1/2,1,1,1,1/2] (loomulik mažoor) laadi astmete funktsioonid on

I toonika

II ülemine juhttoon

III ülemine mediant

IV subdominant:

V dominant

VI alumine mediant

VII alumine juhttoon

On olemas sellised helilaadid:

• Dooria helilaad

E

• Eoolia helilaad

F

• Früügia helilaad

J

• Joonia helilaad

K

• Kirikulaadid

L

• Lokria helilaad
• Lüüdia helilaad

M

• Miksolüüdia helilaad

Taktimõõt

Taktimõõt on muusika noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles

• murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis
• murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile.

Noodikirjas kirjutatakse taktimõõt pärast noodivõtit ja võtmemärke.

Sagedamini kasutatavad taktimõõdud:

• 4/4 ehk  "neli neljandikku" taktimõõt tekib kui 4-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot. Näiteks marsis.
• 2/2 "kaks kahendikku" ehk alla breve  (itaalia k 'lühendatult') taktimõõt tekib kui 2-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) poolnoot.
• 2/4 "kaks neljandikku" taktimõõt tekib kui 2-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot. Näiteks polkas.
• 3/4 "kolm neljandikku" taktimõõt tekib kui 3-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot.
• 6/8 "kuus kaheksandikku" taktimõõt tekib kui 6-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) kaheksandiknoot.
• 3/8 "kolm kaheksandikku" taktimõõt tekib kui 3-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) kaheksandiknoot.

Kahe- ja kolmeosalised taktimõõdud (2/4, 2/2, 3/4, 3/8 jne) on lihttaktimõõdud, nelja-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksaosalised jne on liittaktimõõdud (koosnevad lihttaktimõõdus taktidest).

Lihttaktimõõt

Lihttaktimõõdud on 2- ja 3-osalised taktimõõdud, milles esineb vaid üks rõhuline osa.

• 2-osalised: 2/1; 2/2; 2/4; 2/8
• 3-osalised: 3/1; 3/2; 3/4; 3/8; 3/16

‎Taktis ühendatakse noodid gruppidesse. Gruppi ühendavat joont nimetatakse sidejooneks (beam). Nootide grupeerimisel tuleb taktiosad üksteisest selgelt eraldada. Seega on lihttaktis gruppe sama palju, kui on taktiosasid.  Erandiks on taktimõõdud 3/8, 2/8 ja 3/16, kus kõik noodid ühendatakse ühte gruppi, kui taktis ei ole ühele taktiosale vastavast vältusest pikemaid noote. 

Liittaktimõõt

Liittaktimõõtudeks nimetatakse ühesugustest lihttaktidest moodustunud takte. Liittaktides on esimene taktiosa põhirõhuline, sellele järgnevate lihttaktide esimesed osad kõrvalrõhulised. Rõhkude arv liittaktis võrdub teda moodustavate lihttaktide arvuga.
Liittaktid jagunevad 2-, 3- ja 4-järgulisteks.

• 2-järgulised liittaktid moodustuvad 2-st lihttaktist

4/4 = 2/4 + 2/4

6/8 = 3/8 + 3/8

• 3-järgulised liittaktid moodustuvad 3-st lihttaktist

9/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8

• 4-järgulised liittaktid moodustuvad 4-st lihttaktist

12/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8 + 3/8

12/16 = 3/16 + 3/16 + 3/16 + 3/16

Vältuste grupeerimisel liittaktides tuleb lihttaktid selgelt üksteisest eraldada.

Segataktimõõt

Segataktimõõtudeks nimetatakse niisuguseid liittakte, mis moodustuvad erinevatest lihttaktidest. Sõltuvalt lihttaktide arvust esinevad järgmised segataktid:

• 2-järgulised

5/4 = (2/4 + 3/4) või (3/4 + 2/4)

5/8

• 3-järgulised

7/4 = (2/4 + 2/4 +3/4) või (3/4 + 2/4 + 2/4) või (2/4 + 3/4 + 2/4)

7/8

8/8

• 4-järgulised

9/8 = (2/8 + 2/8 + 2/8 + 3/8) või (2/8 + 2/8 + 3/8 + 2/8) jt.

11/8

11/4

Takti struktuuri määrab veel selgitav tähistus sulgudes pärast taktimõõtu või noodijoonestiku kohale märgitud pidekaarega ühendatud noodid, millest segatakt koosneb.

Vahelduv taktimõõt

Vahelduv taktimõõt on heliteose vältel korrapäraselt või mittekorrapäraselt muutuv meetrum. Kui muutus meloodias ei ole korrapärane, siis märgitakse igakordne muutus takti algul uue taktimõõduga. Vahelduv meetrum on mitme erineva meetrumi järjestikune esinemine. Korrapärase vahelduva meetrumi puhul kirjutatakse heliteose algusesse kõrvuti mitu taktimõõtu.

Polümeetria

Polümeetriaks nimetatakse mitme taktimõõdu samaaegset esinemist mitmehäälses heliteoses. Polümeetria puhul võivad erinevate häälte meetrumi rõhud kokku langeda.

Ligand (biokeemia)

Biokeemias ja farmakoloogias on ligand (ladina keeles ligandium, seondumine) bioloogilise eesmärgiga aine, millele on retseptorid ja mis moodustab kompleksi biomolekulidega. Ligandi ainukeseks ülesandeks on retseptoriga seondumine.

Kitsamas mõistes on ta signaali vallandav molekul, seondudes sihtmärk-valguga. Näiteks on adrenaliin looduslik ligand südamelihase beetaretseptoritele (ka adrenergiline retseptor).

Ligandid on ka mitmed ko-faktorid. Seejuures võib ligand samuti olla ka radioaktiivse või muu märkainega seotud orgaaniline molekul.

Lisaks võivad ligandideks olla mitmed kunstlikud ained, mis küll sarnanevad loodusliku signaalmolekuliga, kuid pärast seondumist hoopis blokeerivad selle ning takistavad nõnda signaali ülekannet.

Ligandide rühma kuulub ka klorofüll.

Biokeemia retseptorid

Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena. Neid nimetatakse ka retseptorvalkudeks.

Sellised retseptorid jagunevad rakupinna retseptoriteks, tuumaretseptoriteks ja immunoretseptoriteks.

Signaalmolekuli seondumisel rakupinna retseptoriga tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali ning muudetakse sellega raku käitumist. Sellised retseptorid jagunevad ioonkanal-retseptoriteks, kus ligandi seondumine muudab ioonkanali konformatsiooni ja avab tee teatud ioonidele, katalüütilised retseptorid, kus retseptor omandab ligandi seondumisega katalüütilise aktiivsuse, ja G-valguga seotud retseptorid, mis toimivad G-valkude vahendusel.

Tuumaretseptorid paiknevad tsütosoolis ja liiguvad rakutuuma alles pärast ligandi sidumist. Nad toimivad kui transkriptsioonifaktorid, sest on võimelised seonduma DNA-ga ja muutma selle transkriptsiooni.

Immunoretseptorid on seotud immuunsüsteemi tööga. Näiteks on T-lümfotsüütide pinnal antigeeni äratundvad retseptorid. Erinevalt rakupinna retseptoritest T-rakkude retseptoreid (TCR) aga juurde ei toodeta ja need suudavad antigeeni ära tunda ainult juhul, kui seda esitletakse koos koesobivuskompleksiga. Immunoretseptorite alla kuuluvad ka mustrit äratundvad retseptorid (PRR-id) (nt tollisarnased retseptorid ehk TLR-id), T-rakkude retseptorid, Fc retseptorid, tsütokiiniretseptorid jt.

Farmaatsia

Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.

Proviisor on ravimite ekspert, proviisoriõppe õppekava keskmes on kvaliteetne ravimpreparaat. See on unikaalne kompetents – ühelgi teisel spetsialistil ei ole sellist ettevalmistust.

Farmatseut on erialase kutse- või rakenduskõrgharidusega  farmaatsia spetsialist.

Farmakoloogia

Farmakoloogia on teadus ravimite toimest tervele või haigele organismile.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on farmakoloogia instituut alates 1802. aastast.