Tööohutus, töökeskkonna ohutus

Töökeskkonna ohutus:
Terariistad
Kinnitusköied
Põlenguoht
Tööruumide hügieen
Kukkumised ja elektrilöögid
Bioloogilised ohud - bakterid, viirused, algloomad
Keemilised ohud
Füüsikalised ohud - libe põrand - võib kukkuda
Tööohutus:
Ergonoomia on teadus, mis on suunatud töövahendite ja -tingimuste kohandamiseks vastavalt inimeste vajadustele.
Tööohutus on ohutu töökeskkonna jaoks vajalik, see võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Risk on võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Sisukontroll on organ, mis kontrollib ettevõtte siseselt töökeskkonna ohutusega seostuvaid tegevusi.
Tegevuskava on töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine.
Töökeskkonnaspetsialist on enda alal pädev, õppinud insener, kes tegeleb ettevõttes töötervishoiu ja tööohutusega.
Töökeskkonnavolinik on töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel töötajatega.
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl.
Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohutegurite põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
Kutsehaigus o haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist.
Töökeskkonna ohutuse tagavad:
- Päästevahendid
- Kaitsevahendid
- Esmaabivahendid
- Ohutusmärgid
Seadmete üldnõuded:
- Kasutamine ,-kasutus- ja ohutusjuhend
- Korrasolek
Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, valgus, kiirgus, õhuniiskus
Keemilised ohutegurid: kaal
Bioloogilised ohutegurid: Bakterid, viirused, seened
Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid
Psühholoogilised ohutegurid: Tööstress - pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid.
Tööstressi põhjustajad: Kultuur - suhtumine, toetus, austus
Ülekoormus - töö sisu ja töökorraldus
Individuaalsed tegurid - tervis ja tööülesannetega hakkama saamine.
Riigi tasand: Töövõimeline elanikkond ja selle arvu suurenemine (Euroopas elanikkonna arv väheneb, eriti töövõimelise elanikkonna osa: rohkem „LEONHARDI BLOGI: Maailmamajandus, rahvastik asustus“).
Üksikisiku tasand: Inimesest lähtuvalt (hea tervis, hea elukvaliteet, erialane kompententsus, kvaliteetne ja produktiivne töö, produktiivne pension).
Töö: Peamised stressorid tööl:
- halvad töötingimused
- vahetustega töö
- pikad tööpäevad
- risk ja ohtlikkus tööl
- uus tehnoloogia
- tööd liiga vähe
- tööd liiga palju
Kuhjunud pingete mittelahendamine viib:
- isikuhäireteni
- läbipõlemiseni
- depressioonini
- stressihaiguste kujunemiseni
- riskikäitumise suurenemisele - traumad, vigastused, liiklusõnnetused, tööõnnetused, suitsiid, vägivald, kuritegevus
- ebatervetele eluviisidele - alkohol, suitsetamine, narkootikumid
- abielude, perekondade purunemine
- töölt lahkumine, vallandamine.

Taigna saagis ehk väljatulek

Retseptid koostatakse tavaliselt suhtega 100 ühikut jahu ehk põhitooraine kohta. Retseptis võetakse kokku kõik jahuliigid. Taigna saagiseks nimetatakse taigna kaalu suhet selle jahu kaaluga, mida kasutati taigna valmistamiseks. Kuna tegemist on suhtarvuga, siis väljendatakse saagist protsentides.
Vt - taigna saagis
T - taigna mass (kg)
J - jahu mass (kg)
Vt=(T×100)/J
netosaagis - taigna kogus 100 osast jahust ja vajaminevast veest.
brutosaagis - taigna kogus 100 osast jahust, teistest toorainetest ja vajaminevast veest.
1kg rukkijahu=0,6 osa vett
sai: min. 0,5 osa vett
Taigna saagis sõltub:
1. Valmistoote niiskussisaldusest
2. Jahu veesidumisvõimest
3. Jahu värskusest
4. Jahu tüübist
5. Jahu sordist
6. Retsepti koostisest
7. Toote tüübist
8. Taigna valmistamise viisist.
Vee kogus sõltub jahu veesidumisvõimest.
Valmistoote niiskus ei tohi ületada etteantud niiskusnormi.
Kk - toote kuivainete mass
Wk - toorainete niiskuse mass
Wt - soovitatav taigna niiskusaste
100-Wt - taignas leiduv kuivaine
Xl - taigna valmistamiseks vajalik vee kogus.
X - üldine taigna niiskusesisaldus (Wk+Xl)
X=Wk+Xl
(100-Wt)/Wt=Kk/X, millest X=(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk/(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk(100-Wt)/(Kk×Wt) ehk 100-Wt/Wt= (100Kk-KkWt)/KkWt

Nisutaigna segamisprotsess ja konsistents

Taigen koosneb veest ja jahust. Käärimisel muutuvad vett imavad jahu koostised ja füüsikalised omadused. Jahus leiduvad kliid lõhuvad taigna valguskeletti, tänu sellele väheneb taigna elastsus.
Jämedama jahvatusega jahu paisub kauem kui peenema jahvatusega jahu.
Segamine lõpetatakse, kui:
- kõik toorained on ühtlaselt segunenud.
- taigen lööb nõu servadest ja segaja küljest lahti.
- taigen ei kleepu, on kuiv ja elastne.
- taigna pealispind on sile.
- taigen on saavutanud vajaliku tugevuse ja avaldab rebimisel suurt vastupanu.
Segamise aeg sõltub:
- segamisviisist - kas käsitsi või masinaga
- taigna koostisest
- masina segamisriistast
- masina segamiskiirusest
- toorainete temperatuurist
Struktuur kujuneb kokku segamise korral.
Nõrk jahu - valgud lagunevad pärast ühtlase massi saavutamist. Liiga nõrga konsistentsusega taignas on liiga palju vett (käärib intensiivselt, kuid on halvasti töödeldav).
Tugev jahu - taigna segamist on vaja jätkata pärast ühtlase taigna saavutamist, liiga tugeva konsistensiga taignas ei saa jahu osakesed küllaldaselt paisuda (vett vaja).
Netosaagis - taigna kogus 100 osast jahust ja vajaminevast veest.
Brutosaagis - taigna kogus 100 osast jahust, teistest toorainetest ja vajaminevast veest.
Xl=X–Wk
Xl=[(Kk×Wt):(100-Wt)]-Wk
Xl - taigna valmistamiseks vajalik vee kogus.
X - taigna koguniiskus
Wk - tooraine niiskus
Wt - soovitatav taigna niiskusaste
Kk - tooraine kuivainete mass

Pagari seadmed

Pärmi taigent tehakse masinaga, konksuga:
1. Vajutuspide, ülemine kang tõmba alla nii palju kui tuleb.
2. Porkratta pide keskmine kang paremale.
3. Vormimispide 5-8 sekundit
4. vabastada vormimispide
5. vabasta vajutuspide
Plaat peab olema masina külge fikseeritud.
Togi: Valmistoodangu või küpsetamata toodangu hoidmiseks.
- valmistatakse metallist varbadest ja on varustatud ratastega.
Küpsetusplaadid: valitakse vastavalt ahju suurusele. Võivad olla 2-, 3- või 4-küljest äärestatud.
Noad ja paletid: kookide ja pirukate tõstmiseks.
Kuivainete kast: Suhkur:
- soodustab pärmi kasvu
- magus
- energia
- värvus
- soodustab kõrbemist
- maitseomadus
- küpsised
- tapab pärmi (kui on liiga palju)
Kui tuumalisi kasutatakse enne röstimist, siis nad hakitakse ja tööldetakse, aga pärast küpsetamist neid ei röstita.
Suhkrupuiste:
Rahe- ehk pärlsuhkrupuiste - tundlik niiskuse suhtes
tuhksuhkrupuiste
Temperatuur ja niiskus kerkekapis:
Kui temperatuur on 30°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 80%.
Kui temperatuur on 35°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 70%.
Kui temperatuur on 40°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 60%.
Kerkimise kiirendamiseks:
Temperatuur: 30-40°C
niiskus: 60%
aeglustamiseks:
Temperatuur: 20-30°C
Niiskus: 80%
Küpsetamisel:
- Kasvab tootemaht
- Moodustub koorik ja sisu.
Ahjude liigid:
Tunnelahjud
Konteinerahjud
Korrustega ahjud
Korrustega ahi ehk sahtelahi:
- Küpsetuspõrandad asuvad üksteise peal
- Isoleeritud
- Juhtpaneelil reguleerida temperatuuri
- Küpsetuspõrandad töötavad eraldi
- Auru võimalus
- varustatud siibriga
Konteinerahi:
- kompaktsed
- terve togi korraga küpsema
- isolatsioon
- Auru äratõmme
- lihtne juhtimisprobleem
- signaal
Masina puhastamine:
- Eemalda seade vooluvõrgust.
- Pese kukeldusmasina alusplaat kuumaa vees koos puhastusvahenditega (kui instruktsioon ei ütle teisiti).
- Loputa
Lehttaigen: 4×4=16×16=256
1. 1×4=4         Pärmitaigen:
2. 4×4=16       1. 1×3=3
3. 16×4=64     3×3=9
4. 64×4=256
Ahjud ja kerkekapid:
Tavaruumides kergitamine ei ole otstarbekas.
- Temperatuur
- Õhuniiskus
Kerkekapis kergitades on ohud:
- Kõrge temperatuur
- Kõrge õhuniiskus
Kerkekapid:
1. Konveinerkerkekapp: koos vormimismasina ja tunnelahjuga; kerkimisruumi tagab auruventiilid ja küttekeha.
2. Konteinerkerkekapp: Püstise kapi kujuline, varustatud aurutoru ja küttekehaga; juhtpaneel
3. ahjuga kerkekapp: Asetseb ahju küljes; juhtpaneel.
Ahi:
1) Ohutusnõuded:
* Enne tööle hakkamist:
1. Lülitada nupust käima
2. Lisan temperatuuri
3. Vajutan sisselülitamisnuppu
* tööd tehes: Pane ahi käima, lülita sisse ahju valgustus, pane aeg või sondi temperatuur ja niiskus.
Aeg ja sondi temperatuur välistavad üksteist, samamoodi kambri temperatuur ja delta sond. Kui kumbagi pole määratud, siis ahi ei tööta. Aeg on paneelil.
Juhtpaneel:
1. Seadmetega on lihtsam tööd teha, sest seadmetega saab kiiremini ja ühtlasemalt.
2. Kaal - selle seadmega saab teada aine massi, kukeldaja, selle seadmega saab kukleid teha; Taignarullimismasin - selle seadmega saab taigent rullida;
3. Ebatasane pind, valed töövõtted
4. Taignarullimismasinaga töötades tuleb jälgida: Ohutusjuhendit; seda kohta, kuhu sa oma näpud paned, et  taigen rullide vahele kinni ei jääks, et kaitsevõre oleks kinni.
5. Kukeldusmasin kukeldab tükeldab.
6. a) Kui teed niisutamist - konks
b) kui segad liiva - muretainast - labidas
c) kui vahustad koort - whispel
7. Seadmeid tuleb puhastada pärast iga tööpäeva lõppu, pärast iga kasutamist
8. a) kontrollid, kas masin toimib ja kas kaitsevõre on all.
b) kaitsevõre on all, ei pane käsi kaitsevõre alla
c) paned masina kinni
Ohtlikud olukorrad pagaritöökojas:
Käsi läheb masina alla.
Masinate paigutus pagaritöökojas:
Nii, et kulutada võimalikult vähe ruumi, ja
et nad teistele ette ei jääks.
9. Elektrik
10. 2 kaitsevõret
11. Libe põrand, libedal põrandal võib kukkuda.
Kuum ahi, kuuma ahju vastu minnes võib saada kõrvetada.
Kuumad plaadid, kui sa võtad kuumad plaadid ilma pajakinnasteta ahjust välja, siis sa saad kõrvetada.
12. Taigna kerkimise ajal valmistan ette täidised või toon endale ette vajalikud materjalid.
13. Pagaritöökojas tuleb seadmed paigutada nii, et kõik oleks käe-jala juures, aga ei jääks ka ette.

Koristamine

Mulle ei meeldi koristamine. Koristamine on korratuse korda sättimine, mis on vastuolus loodusseadustega. Loodusseadused ütlevad, et maailm liigub täielikust korrast täieliku korratuse poole.
Minu tuba on kodus pidevalt sassis. Minu arvates tuba peabki olema natukene sassis, et tuleks häid mõtteid.
See on järgmine osa Tartu Kutsehariduskeskuse Pagari eriala puhastusõpetuse moodulist.
Koristamise eesmärgid:
- pindade puhastamine ja puhtana hoidmine
- pinnakattematerjalide kasutusea pikendamine ja nende esteetiluse säilitamine
- ruumide esteetilisuse tagamine
- haigustekitavate mikroobide hävitamine ja paljunemise takistamine
- normaalse töö- ja elukeskkonna loomine
- saavutada ja säilitada soovitud puhtusaste.
- hügieenilisuse loomine.
- turvalisuse loomine
- hubasuse loomine
- säilitab inimese töövõime ja -motivatsiooni
- majanduslikult tulus
Koristamise ülesanded: Säilitada pinnakattematerjalide välimus.
- eemaldada mustus
- säilitada õhu puhtus
Koristamise ülesannetest sõltub, kus seda tööd tehakse ja milline puhtuseaste peab seal olema.
Otstarbekas koristamine: töötaja:
1. tunneb oma tööd
2. tunneb mustust ja selle liike
3. tunneb puhastusaineid ja oskab neid kasutada
4. tunneb pinnakattematerjale ja nende omadusi
5. tunneb puhastusvahendeid ja oskab neid kasutada
6. kasutab õigeid töövõtteid
7. töötab otstarbekalt, ennast ja teisi säästvalt
8. oskab oma töid hinnata
9. oskab oma töid planeerida
10. peab lugu enda ja teiste tööst
Igaühel on võimalik õppida koristama mõistlikult ehk koristada vajaduse järgi, oma võimete kohaselt, keskkonda säästvalt.
Kui sa valdad koristamist, siis on see elu lihtsustav kogemus nii mõnekski tegevuseks.

18 veebruar 2019, Suusatamine

Eile käisin suusatamas, Tartu Maratonil. Maraton oli ainult klassikatehnikas, nii et see oli raske. Maratoni ajal olid õues plusskraadid, lumi sulas. Mida rohkem aeg edasi läks, seda rohkem lumi sulas.
Maratonil käisin ma koos oma onuga. 46. Tartu Maratoni 63 km stardis olime me erinevates stardigruppides. Onu oli eespool ja mina olin umbes 2 stardigruppi tagapool.
Tartu Maratonil oli 4 distantsigruppi:
63 km;
31 km ehk poolmaraton;
63 km Vintage ehk puusuuskade klass;
31 km Vintage.
Nende gruppide naiste ja meeste kolm parimat said auhinnad.
Maratoni ajal tuli igas toitlustuspunktis süüa ja juua, sest muidu väsid ära. Soovitatav on igas toitlustuspunktis vähemalt juua ja võimaluse korral ka süüa, aga mitte liiga palju, sest muidu ei jaksa suusatada. Seda ma ka tegin.
Suusatamisel puudus pooltel laskumisel suusajälg, seetõttu juhtus maratonil palju õnnetusi. Ka mina kukkusin päris mitu korda, umbes 3-4 korda. Ükskord lõikasin ma laskumisel, kus rada ei olnud, koos ühe teise mehega samal ajal samasse kurvi, suusad läksid risti, me põrkasime kokku ja kukkusime. Pärast olid meil suusad risti ja me mõlemad olime lumehanges.
Teine kord sõitsin ma mäest mööda jälge laskumisel teisele, aeglasemale suusatajale tagant otsa, sest suusad olid tema suuskadest libedamad. Tema sõitis puusuuskadega ehk Tartu Maratoni Vintage klass. Hiljem üritasin ma seda vältida kasutades saha tehnikat.
Kolmas kord sõideti suusaga minu suusakepi peale ja ma ei saanud seda üles tõsta, et edasi liikuda ning kuna suusakepp oli üsna tugevalt käe küljes kinni, siis ei saanud ma ka seda lahti lasta. See juhtus mäe peal, kus ma käärsammu astusin. Selle tõttu ma kukkusin ja libisesin mäel natuke allapoole.
Jälje puudumise tõttu oli maratonil ka päris palju katkestajaid. Mina jõudsin õnneks lõpuni.
Jälje puudumise tõttu kasutasin ma laskumisel päris palju sahka. Saha tehnika pidurdas hoogu maha. See oli vajalik selleks, et ma teistele suusatajatele otsa ei sõidaks. Samamoodi lasid sahka ka teised suusatajad.
Maratonil leidsin ma, et kõige kiiremini saab mäest ülesse siis kui sa raja peal tõstad suusa ülesse ja vajutad selle lume peale. Teed seda nagu vahelduvtõuget üks jalg ja sama poole käsi korraga.
Ülejäänud maratonil kasutatud tehnikad olid käärsamm, vahelduvtõuge, sahatehnika ja paaristõuge.
Tegelikult oli üks tehnika veel, midagi vahelduvtõuke ja paaristõuke vahepealset. See käis nii, et kepid lükkasid korraga, nagu paaristõuke puhul, aga jalad liikusid vaheldumisi, nagu teeksid sa vahelduvtõuget.
Ja üks tehnika oli veel: Käed liikusid nagu vahelduvtõuke puhul, aga jalad liikusid astudes. Jalad liikusid nii, et enne igat sammu tõstetakse suusk õhku ja astutakse edasi. Umbes nagu käärsamm ainult et suusa peal, mitte suusakandi peal ja otse, mitte V-kujuliselt.
Käärsamm:
Käärsamm käis nii, et suusad pannakse V-kujuliselt toetudes suusakandi (nurk suusa põhja ja külje vahel) peale ja astutakse ülesse. See on üsna aeglane aga ainsad teistsugused võimalused on mööda jälge üles ronida, mis on siis, kui sul pidamist pole üsna võimatu (seda probleemi õnneks ei olnud, sest lumi oli sula ja pidas).
Vahelduvtõuge:
Mööda jälge tehtav tehnika, milles sõidetakse tavaliselt enamik maratoni distantsi. Selle tehnika puhul liiguvad nii käed kui ka jalad vaheldumisi. Ühe käe kepp liigub eest selja taha, täielikult väljasirutatult ja samal ajal teine jalg liigub ettepoole, põlvest natuke kõverdatult. Siis vahetatakse käed ja jalad omavahel ära. Suusakepid tuleb maha panna umbes suusasaapa juurde. See kehtib kõikide tehnikatele (v.a. sahatehnika, slaalom).
Paaristõuge: Paaristõuke puhul lükkad sa ainult kätega. Selle tehnika puhul on oluline see kui palju su kätel jõudu on. Paaristõuke puhul paned sa kepid maha umbes suusasaapa juurde ja lükkad ennast keppidega edasi. Suusakepid peavad käima täiesti lõpus ära, käsi peab tõuke lõpus olema täiesti sirge.
Sahatehnika:
Sahatehnika puhul pole kepid olulised. Vastupidi, kepid pigem segavad. Sahatehnika on põhimõtteliselt nagu slaalom, üks jalg või mõlemad lähevad suusakandi peale ja hakkavad slaalomi kombel pidurdama (külglibisemisega) jäädes ise peaaegu otse.
Slaalom:
Jalad liiguvad koos ja keeravad külje ette ning siis keeravad teise külje ette. Selle tehnika tegemiseks ei ole vaja keppe, vastupidi need jäävad pigem ette. Kõige paremad suusad selle tehnika tegemiseks on mäesuusad, sest neil ei ole küljel kante vaid nad on külgedelt ümarad. Ümaramate suuskadega saab paremini külge ette keerata. Suuskadega samale poole liiguvad ka jalad, põlved. Jalad liiguvad kogu aeg mõlemad korraga samale poole. Kogu keha liigub kogu aeg jalgadega kaasa. Käed võib hoo suurendamiseks viia lahtiselt ja sirgelt selja taha. Nagu suusakepid tavalisel suusatamisel.
Uisutehnika:
Uisutehnikat võib teha mitut moodi: Tõukega ühele poole, tõukega teisele poole või vaheldumisi. Uisutehnika kasutamiseks ei ole vaja keppe.
Uisutehnika käib niimoodi, et paned jalad V-kujuliselt, kusjuures suusa põhi on vastu lund, mitte kant. Sa toetad suusa põhja peale ja lükkad jalaga suuska edasi. Jalg on põlvest kõverdatud umbes täisnurga alla. Keppidega lükkad paaristõuget. Kepid peavad lükkamisel olema ühe suusa poole kaldu või teise suusa poole kaldu (olenevalt sellest kumb suusk lükkab) või mõlemale poole laiali (säästab energiat, aga saab aeglasemalt edasi kui ühele poole lükates.).
Mina lõpetasin Tartu Maratoni 2997.-ndana ajaga 5.04.05, saades oma vanuseklassis ehk vanuseklassis M20 24-nda koha. Kaotust võitjale 2.32.57.
Mu onu, kes sõitis ja Tartu Maratoni, lõpetas maratoni 1721.-na ajaga 4:34:37, saades oma vanuseklassis ehk vanuseklassis M45 317-nda koha. Ta oli sellega väga rahul, sest ta tegi täiesti super sõidu, oma viimaste aastate ühe parima. Eriti kui arvestada ainult täispikka klassikamaratoni.
Aga nüüd ma siis lõpetan. Suusatamise eri special lõpetab. Nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral. Tšau.

Turundus

Seekord räägime turundusest. Eriti sisuturundusest.

Turundus ehk marketing (inglise keelesmarketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust, sest need on turunduse tähtsamad ja avalikkusele nähtavad vahendid.

Turunduse aluseks on turundatav toode või teenus ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused on: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijarühmade defineerimine), toote (brändi) arendamine, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine.

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused erinevate vahendite kasutusviiside osas. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada.

Sel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust ka kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (social marketing).

Ajalugu

Turunduse arengu võib mõtteliselt jagada viieks turunduskontseptsiooniks:

Esimene etapp, mille orienteeruvat ajalist kuuluvust Lääne-Euroopa ajaloo järgi võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmas etappi, kus kasumi saamise eesmärgil toimub tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks on tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatakse väga üldisel tasandil.

Teine etapp, mida võib lugeda kuni 1960. aastateni, keskendus tootearendusele ja selle eesmärgiks oli kasumit teenida tänu kvaliteetsele tootele.

Kolmas etapp, mis kulges eelmise kahega paralleelselt keskendus enim müügimeetmetele ning nende parandamisele.

Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970ndatel ning kestab tänapäevani. Tegu on enim levinud turunduskontseptsiooniga, kus fookuseks on tarbijate vajadused, vahendiks on juhitud turundus ja eesmärgiks on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma viib end kurssi tarbijate vajadustega ning teeb sellest lähtuvalt tootearendust ning kasutab reklaami, et tagada tarbija teadlikkust antud toote või teenuse kohta.

Viies kontseptsioon sai alguse 21. sajandil ja nimetatakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks, mille kohaselt turunduses on kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.

Turundusmeetmestik ja -mudelid

Turundusmeetmestik (inglise keeles marketing mix) on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Mõistet turundusmeetmestik tutvustati laiemale avalikkusele esmakordselt Neil Borden artiklis "The Concept of the Marketing Mix". Ta hakkas mõistet aktiivselt kasutama pärast seda, kui tema partner James Culliton oli 1946. aastal kirjeldanud turundusjuhti kui erinevatest komponentidest koosneva segu segajat (mixer), kes mõnikord järgib teiste koostatud valmisretsepte ja teinekord loob uue segu, mida seni keegi pole veel kasutanud.

Tootekeskne lähenemine

4P

1960. aastal pakkus E. Jerome McCarty välja 4P-lähenemisviisi, mida kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Paraku on 4P-mõtteviis liiga universaalne, ei sobi iga olukorra jaoks ega sisalda tänapäeva turunduse elemente. Klassikalise turundusmeetmestiku (ing. Marketing Mix, vahel ka 4 P's ehk 4 P-d) käsitleb turundustegevuste planeerimisel nelja vaatenurka:

hind (Price)

müügitoetus (Promotion)

toode (Product)

koht (Place)

7P

Tänapäeval on klassikalist 4P-turundusmeetmestikku täiendatud. Senise tootjakeskse mudeli asemele on loodud rohkem tarbijakeskseid mudeleid. B.H. Booms ja M.J. Bitner pakkusid välja teenindusfirmale sobiva 7P-kontseptsiooni, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka personali (Personnel), protsessi (Process) ja portfooliot (Portfolio, Physical evidence).

Tarbijakeskne lähenemine

Väites, et 4P-meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C-turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast.

4C

4C-mudeli pakkus välja Robert F. Lauterborn 1993. aastal. See oli mudel, mille tarbijakeskne orienteeritus pidi aitama turundamisel liikuda massiturgudelt nišiturgudele.

Tarbija, klient (Consumer, 4P; vaste "toode")

Kulu (Cost, 4P; vaste "hind")

Kommunikatsioon (Communication, 4P; vaste "müügitoetus")

Käepärasus (Convenience, 4P; vaste "koht").

1973. aastal Koichi Shimizu pakutud 4C-mudel laiendati kiiresti 7C-mudeliks, et kajastada paremini 1981. aastaks turunduses valitsenud keerukust.

Ettevõte (Corporation)

Kaup (Commodity)

Kulu (Cost)

Müügikanal (Channel)

Kommunikatsioon (Communication)

Tarbija (Consumer)

Keskkond (Circumstances)

Turundusuuring

Turundusuuring annab infot keskkonna kohta, kus soovitakse antud toodet või teenust turustada. Uuring koosneb järgnevatest osadest nagu: infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ja esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ning arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks (näiteks küsitluse, tagasiside ankeedi, vaatluse või eksperimendi teel) või teisest infot, mis ei ole ekstra kogutud antud uuringu jaoks(firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Alles siis, kui on kindlaks tehtud tarbija/klientide vajadused, saab tegeleda tootearenduse või teenuste struktureerimisega.

Internetiturundus:

Üheks turunduse laialt levinud osaks on internetiturundus. Inglise keeles: Online advertising.

Internetiturundus ehk online-reklaam (ka online-turundus või e-turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikreklaamid, online-reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-posti eel turundus, sealhulgas ka rämpspostisõnumid.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Turundus)

Turundust saab õppida Eesti Ettevõtluskõrgkoolis nimega Mainor.

Õpid looma brände, kujundama sõnumeid ja suunama otsuseid.

Aet Kullturunduse erialajuht,turunduse lektoraet.kull@eek.ee3,5 aastatÄrijuhtimise õppekava kõrvalerialaKaugõpe: õpe keskmiselt kord kuus neljapäevast pühapäevaniÕppemaksu igakuise jaotamise ja järelmaksuvõimalusedVilistlastele ja Ülemiste City linnaku töötajatele õppemaks 10% soodsam.

moodulite kaupa | semestrite kaupa

Ettevõtlusõpe (30 EAP)

Alusõpe (15 EAP

)Uurimistöö metoodika (15 EAP)

Ettevõtte juhtimise põhiõpe (15 EAP)

Turunduse erialaõpe (60 EAP)

Kirjalikud tööd ja praktikad (45 EAP)

Turunduse erialal õpid mõistma ja mõjutama inimkäitumist, kujundama sõnumeid, looma brände ning suunama ostuotsuseid. Turundus, müük ja kommunikatsioon on iga ettevõtte üks kõige enam väärtust loovaid tegevusi. Edukates ettevõtetes kuulub turundusjuht kesksesse otsustajate ringi.Turunduse erialal omandad vajalikud teadmised ja oskused, et tegutseda näiteks ettevõtte turundus-, müügi-, loov- või kommunikatsioonijuhina või -spetsialistina, samuti väike- või startup-ettevõtte juhina. Lisaks turunduse erialaoskustele omandad edasiseks karjääriks vajalikke juhtimis-, suhtlemis-, analüüsi-, õigus- ja majandusalaseid teadmisi. Sinu õppejõudude seas on oma valdkonna kogenud eksperdid, paljusid ettevõtteid nõustanud koolitajad ning Eesti tuntud majandus- ja ettevõtlusalased arvamusliidrid.Õppemeetodite valikul lähtume põhimõttest, et teoreetilised teadmised peavad saama ka praktikas läbi proovitud. Õppes kasutatakse palju interaktiivseid õppemeetodeid ning probleemi- ja projektipõhist õpet.Õpe toimub kaugõppes, mis sobib õppimiseks töö ja pere kõrvalt. Meie vilistlaste ja varem teistes kõrgkoolides õppinud tudengite tagasiside põhjal julgeme arvata, et meil on Eesti parim töö kõrvalt õppimist toetav õppekorraldus. Õpe toimub keskmiselt kord kuus neljapäevast pühapäevani, millele lisandub iseseisev õppimine. Heida ka pilk üliõpilasellu EEK üliõpilasesinduse Facebooki lehel.Kogu õpe on toetatud spetsiaalselt kaugõppijate vajaduste järgi arendatud IT-lahendustega. Oleme 99% paberdokumentide vaba kõrgkool. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor pidevalt arendatav unikaalne õppeinfosüsteem on pälvinud korduvalt rahvusvaheliste hindamiskomisjonide tunnustuse.

Turunduse eriala, nagu kõik meie õppekavad, on hinnatud ja akrediteeritud rahvusvahelise hindamiskomisjoni poolt. Viimati toimunud hindamisel aastal 2017 anti turunduse ja teiste ärinduserialade õpetamisele Eesti kõrghariduse kõrgeim võimalik hinnang. Eriliste tugevustena nägi ekspertide komisjon, keda juhtis London School of Economics esindaja, õppe elulähedust, õppekavade pidevat arendamist, üliõpilaste ja kooli lähedast suhtlust ning tihedat koostööd tööandjatega.

Turunduse erialal on erialaspetsiifiline õppeprogramm koostatud ja õpetamine toimub koostöös turundusagentuuriga Creative Union, Turundajate Liidu ja Eesti Suhtekorraldajate Liiduga.

Oma varasemat kogemust ja õpinguid, mille sisu on õppekavaga sama, saad lasta arvestada, et vähendada oma õppekoormust ja õppemaksu. Tutvu kajärelmaksuvõimalust pakkuva Mainori Kõrgharidusfondiga. Õppekorraldus on üles ehitatud selliselt, et kõik uurimistööd ja praktikad saad mugavalt siduda oma tööga. Sellega säästad enda aega, ühtlasi lood aga ka suuremat väärtust oma ettevõttele või tööandjale.

Rohkem kui 15% meie kaugõppe üliõpilaste õpinguid finantseerib tööandja ja see osakaal kasvab iga aastaga. Kõrghariduse finantseerimine on töötajale motiveeriv ja samal ajal tööandjale odavam kui palgatõus või preemia. Töö sisuga otseselt seotud kõrghariduse finantseerimiselt ei tule maksta ei sotsiaal- ega tulumaksu. Kindlasti paku oma tööandjale võimalust investeerida ettevõtte tähtsaimasse varasse - andekasse inimesse. Meie üliõpilaste ja vilistlaste kogemus näitab, et kaks tööpäeva kuus, mis veedad koolis, ei vähenda, vaid hoopis väga selgelt suurendab Sinu tööpanust.

Turunduse eriala on võimalik õppida täismahus Tallinna õppekeskuses. Tartu õppekeskuses on võimalik kogu õppekava läbida, kui turunduse eriala valinuid on Tartus vähemalt 15. Muul juhul on Tartu õppekeskuses võimalik läbida õppest kaks kolmandikku. Erialaõppe moodul, vt ülal vasakul "Õppekava ja õppejõud", toimub sel juhul Tallinnas.

Õpe toimub mõlemas linnas kaugõppena, mis võimaldab käia neljapäevast pühapäevani toimuval sessioonil õppimas ka teises linnas. Tartust saabunud üliõpilastel on võimalik leida soodsat majutust EEK ühiselamus, mis asub Ülemiste rongipeatusest viie- ja Tallinna õppekeskusest kaheminutilise jalutustee kaugusel.

Praktiline ettevõtluskõrgharidus nõuab õppijate ja kooli tihedat koostööd. Seetõttu ootame turunduse erialale kandideerima inimesi, kes on valinud eriala teadlikult, kellel on selge plaan, miks soovitakse turundusalast haridust omandada, kõrge motivatsioon õppida ja valmidus kaasa mõelda, kuidas õpet veel paremini korraldada. Meie jaoks on ettevõtluskõrgharidus  professionaalsete osapoolte vaheline võrdne partnerlus.

Õppeaastal 2018/2019 võetakse turunduse erialale vastu kuni 30 uut üliõpilast. Turunduse eriala lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse diplomi ärijuhtimise õppekava turunduse erialal. Kandideerimiseks esita avaldus siinsamas kodulehel ja lae seejärel üles vajalikud dokumendid.

Vastuvõtukriteeriumid:

• keskharidus;
• lühiessee, milles kirjeldad oma tööalaseid ambitsioone, karjääriplaane ja tulevase hariduse rolli nendes (30%);
• vastuvõtuvestlus (50%);
• õpimotivatsioon ja ettevõtlik eluhoiak (20%).
• (https://www.eek.ee/kõrgharidus/eriala/turundus#ol5c69d688b650e_href)
• Lõpetuseks: 
• Turunduse põhitõed: Jaga igal pool, kus võimalik, niipalju kui võimalik.
• Leia üles oma peamine sihtgrupp ja reklaami neile oma toodet või teenust.
• Turunduse hea tava:
• Ole aus ja õiglane. Jaga õiget teavet.
•  Ära reklaami sama toodet erinevatele inimestele erineva hinnaga (jutt käib täpselt samast tootest samas poes samal ajal). 
• Kohtle kliente võrdselt
• Kliente võib suunata ja mõjutada, aga mitte ostma sundida.

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Üliõpilasele
• Postkast
• ÕIS
• ENG
  RUS
• Kõrgharidus
• Magistriõpe
• Kõrgkoolist
• Avatud Kõrgkool
• Sündmused
• Uudised
• Üliõpilaselu
• Raamatukogu
• Koolitused
• Rakendusuuringud
• Küsi julgelt!

Ruta Arumäe

ruta.arumae@eek.ee

Mats Soomre

mats.soomre@eek.ee

Elari Tamm
ettevõtluse lektor,
ettevõtlusõppe konsultant

elari.tamm@eek.ee

Sisuturundus:

Sisuturundus on tekstireklaami vorm, mis sarnaneb ajakirjandusartikliga. Sisuturundus keskendub sisu loomisele, avaldamisele ja sihtrühmale edastamisele ning ettevõtted kasutavad seda samadel eesmärkidel kui reklaami, selleks et:

• suurendada kasutajaskonda
• mitmekesistada kasutajaskonda
• luua või suurendada online-müüki
• luua kasutajate veebikeskkond

Erinevalt teistest turundusvormidest tugineb sisuturundus kliendi olemasolevatele vajadustele ja nendest arusaamisele, mitte uute vajaduste tekitamisele. Nagu James O'Brian Contelyst kirjutas Mashable'is: “Sisuturunduse peamine idee seisneb selles, et bränd peab andma midagi väärtuslikku, et saada midagi väärtuslikku tagasi. Reklaami asemel ole saade/show. Veebibänneri asemel ole kaanelugu.”^[viide?] Sisuturunduses peaks ettevõtete põhirõhk olema kliendi vajadustel. Vajaduse tuvastanud ettevõte saab mitmel viisil informatsiooni edastada. Näiteks ajakirjanduslikus vormis uudiste, infograafikute, artiklite ja fotode abil või reklaamivorme: videoid, valgeid raamatuid, e-raamatuid, e-posti, uudiskirju, juhtumiuuringuid, juhendeid, küsimusi-vastuseid, fotosid, blogipostitusi jms kasutades.

AjaluguRedigeeri

Reklaamis on sisu loomist kasutatud juba pikka aega selleks, et bränditeadlikkust suurendada ning et brändi imagot konstrueerida. Näiteks:

• 1895. aastal lõi John Deere ajakirja The Furrow, milles jagas talunikele teavet, kuidas tulusamalt töötada. Ajakiri ilmub endiselt 40 riigis 12 keeles.
• 1900. aastal töötas Michelin välja Michelini juhendi, milles teavitas autojuhte autohoolduse ja reisinippide kohta. Kokku jagati tasuta 35 000 eksemplari.
• 1904. aastal jagas Jell-O müügimees ukselt uksele käies tasuta kokaraamatuid, reklaamides magustoitu kui mitmekülgset rooga. 1906. aastaks kasvas firma käive üle 1 miljoni dollari.

Ingliskeelset väljendit “sisuturundus” kasutati esimest korda 1996. aastal, kui John F. Opphedahl juhtis ajakirjanike ümarlauda American Society ajalehe toimetajate jaoks. 2014. aastaks oli ajakiri Forbes kirjutanud artikli seitsmest kõige populaarsemast viisist, kuidas ettevõtted kasutavad sisuturundust. Ajakirjanik tõi välja asjaolu, et 2013. aastaks oli sisuturunduse kasutamine ettevõtete üldise turundusstrateegia osana kasvanud 60%-lt aastas 93%-le.

Sisu loomineRedigeeri

Tavaliselt käivad ettevõtted sisu luues läbi kolme etappi:

Sihtrühma ja selle vajaduste kindlakstegemineRedigeeri

Eduka sisuturunduse kampaania loomise esimene samm on määratleda sihtrühm, mida üldiselt tuntakse kasutaja segmenteerimisena. Edukad sisuturunduse tellijad ei mõtle ainult oma toodete ja teenuste müügile, vaid mõistavad ka klientide vajadusi ning soove. Näiteks, kui turundada food truck´i, siis võib klienti defineerida kui noort 20. sajandi lõpus sündinud inimest, kes töötab viie minuti kaugusel San Fransisco kesklinnast ja naudib tervislikku toitu. Mida kitsamalt on võimalik klienti määratleda, seda lihtsam on kirjutada sisu, mis on suunatud sihtrühmale.

Sisutüüpide määramineRedigeeri

Kõige sagedamini kasutatakse sisuturundust blogipostitustes, kuid ka teised sisutüübid võivad kliendile mõjuda. Sisu hõlmab:

• e-raamatuid
• videoid
• infograafikud
• viktoriine
• nimekirju
• juhendeid
• vebinare
• küsimusi ja vastuseid
• uuringuid
• intervjuusid
• reklaamtrükiseid

Õige sisutüüp sõltub ettevõtte eesmärkidest ja sihtrühmast. Näiteks arhitektuurifirma, mille sihtrühm on suurte elamurajoonide kinnisvaraarendajad, võib kasu saada nimekirja loomisest, mis toob välja kõik pidepunktid, millega arendaja peaks enne lepingu sõlmimist arvestama. Kohalik toitlustusfirma, mis on suunatud hõivatud perekondadele, võib kasu saada hoopis videost, mis näitab kodus tehtud toidu soojust ja värskust.

Sisuhaldussüsteemi loomineRedigeeri

Selleks et selle reklaamivormiga alustada, on ettevõtetel vaja luua sisuhaldussüsteem (content management system ehk CMS). Kuigi sisuhaldussüsteeme on palju ja need kõik pakuvad erinevaid väärtusi, on enamikul neist eri funktsioone, mis aitavad luua teksti ning hõlmavad väljaandeid ja andmeid, et jälgida oma postituste edukust.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Sisuturundus)

Reklaam tuleks panna saate keskele, sest siis jääb reklaam nii-nimetatud „nähtamatuks". Reklaami võib panna ka saate algusesse, aga mitte mingil juhul saate lõppu, sest, saadet ei pruugita lõpuni vaadata. Reklaami saate lõppu panemisel ei vaadata saadet kindlasti lõpuni.Reklaam tuleb niimoodi saate sisse panna, et ei oleks aru saada, et see on reklaam. Reklaam peab panema inimesi ostma toodet või teenust (Reklaamipsühholoogia). Selleks võib korraldada kampaaniaid. Hinda natuke alandama, et tuleks rohkem ostjaid. Selle tõttu saad sa lõpuks rohkem raha (rohkem inimesi tuleb ostma, sest hind on madalam). Inimesed tahavad osta võimalikult kvaliteetseid tooteid võimalikult madala hinnaga. Kui sinu poe kõrval on samasuguseid tooteid müüv pood, siis selleks, et sa saaksid rohkem ostjaid, peab sinu poes olema hind madalam või kvaliteet kõrgem või tugevam, tuntum, rohkem reklaamitud bränd. Kui bränd on tugevam, rohkem reklaamitud, tuntum, siis inimesed arvavad, et ja selle brändi toodete kvaliteet on kõrgem (Kuigi see ei pruugi nii olla).

Kui sa midagi väidad siis peaks olema see tõde, vähemalt pooltõde (Turunduse hea tava). Võimalus on korraldada turuuuring:

Turu-uuringud on turunduse üks alustalasid, ilma milleta ei saa hakkama ükski turundaja. Olenemata sellest, kas uuringud tellitakse või viiakse ise läbi, on vaja teada uuringukvaliteeti määravaid tegureid ja osata ebakvaliteetse uuringu riske ennetada. Turunduses on oluline ROI (Return on Investment) ja see ei tulene mitte odavatest läbiviimiskuludest, vaid asjatundlikusest. (https://mi.ee/koolitused/turu-uuringute-uued-meetodid)

Kuidas teha turu-uuringut?

Turu-uuringuks on kolm võimalust: teha ise, soetada valmisaruanne või tellida uuring. Mida rohkem turuinfot kogutakse, seda asjatundlikumaks muutub ettevõtte personal.

Kõige keerulisem on teha esimest uuringut,  järgmised on juba lihtsamad. Millest siis alustada?

Turu-uuring annab vastused olulistele küsimustele, mis tekivad turundusotsuste langetamisel. Uuringuid kavandades ja tehes on tähtsad ka uurijate kogemused ja arvamused. See aitab hinnata teabe vajalikkust, allikaid, hankimisviise, kasutusvõimalusi ja tõenäolisi tulemusi. Turu-uuringu tegemiseks tuleb mõista kolme lähtepunkti:  probleem tuleb defineerida õigesti ja sõnastada nii, et andmete kogumiseks on võimalik koostada küsimustik; uuringut tuleb hinnata tervikuna ja arvestada selle mõju.

Kui ettevõttele on selge, et uuringut on vaja, tuleb sõnastada probleem. Selles lähtuvalt tuleb koostada küsimustik. Kui probleem on esitatud valesti või puudulikult, võib juhtuda, et uuringu tulemustest pole otsuste langetamisel abi.

Küsitlus ja selle tüübid. 

Küsimusi saab esitada erinevat moodi, nende vormistamiseks on erinevaid võimalusi.Küsimused võivad olla otsesed või kaudsed. Otse­seid küsimusi kasutatakse siis, kui soovitatakse uurida tarbija käitumist või koostada statistikat. Näiteks: millal te ostsite viimati oma koju kapi? Kust te selle ostsite?Kui uuritakse inimeste arvamust, et luua pilti vastajate ja tõekspidamisest, kasutatakse kaudseid küsimusi. Need võivad olla kinnise või lahtise lõpuga. Kinnise lõpuga küsimused on vastusevariantidega, lahtise lõpuga küsimustele vastatakse oma sõnadega.Küsimustikes kasutakse otseseid ja kaudseid ning kinnise ja lahtise lõpuga küsimusi vaheldumisi. Internetis on palju rakendusi, mille abil küsitlusi korraldada.Tarkvaralahenduste abil saab koostada küsitlusi, mis on vastajate jaoks mugavad ja kiired. Tuntumad abivahendid on Google Forms,Survey­Monkey, Surveygizmo ja Eestis väljatöötatud e-Formular.

Andmete kogumine vaatluse teel.

 Infot on võimalik saada vaatlemisega, see võib olla isiklik või mehaaniline.Vaatluse kriteeriumid on info kättesaadavus vaatluse teel, jälgitava toimingu etteaimatavus, jälgitava toimingu sagedus ja lühiajalisus. Turu-uurijatele meeldib vaatlusmeetod. Selle abil saab fikseerida tegelikku tegevust või uuritava käitumist ilma, et kaasneks subjektiivne arvamus.

Andmete kogumine katse teel. 

Katse eesmärk on uurida muutujate põhjus­likke seoseid. Valitakse tarbimisrühm ja selgitatakse selle reaktsiooni mõjuritele. Katse käigus muudetakse teadlikult üht või mitut sõltumatut muutujat ning registreeritakse selle muutuja väärtus, mis kõige rohkem huvi pakkus.Sõltumatud muutujad on seotud turundusmeetmetega, näiteks muudetakse hinda, müügikohta vms. Sõltuvad muutujad on näiteks käive, kauba tuntus ja poolehoid kaubale. Muutujate variatsioonid võivad anda huvitavaid tulemusi, näiteks proovitakse veebiturunduses korraga erinevaid reklaamtekste ja vaadatakse, milline meelitab kõige rohkem klikke.Meetodit on huvitav ja ahvatlev kasutada, aga tuleb arvestada selle puudusi. Teoreetiliselt muutub turg meie tegutsemise tõttu, kuigi tegelikult ei pruugi turul midagi toimuda. Kui midagi juhtub, võib see olla ka lisa­tegurite pärast, mida katse arvesse ei võtnud.

Tellitud turu-uuring.

 Turu-uuringud on sageli aeganõudvad ja keerulised. Tihti ei ole ettevõttes piisavalt aega või inimesi, et sellega tegeleda. Siis tuleb kaaluda uuringu tellimist asjatundjatelt.Nii Eestis kui ka välisriikides on teenusepakkujaid, kes teevad uuringuid. Kindlasti tuleb kontrollida nende tausta, tutvuda tehtud töödega, kõneleda teiste klientidega ning välja selgitadauuringut tegeva inimese kogemused. Uuringu tegijal peaks olema piisav töökogemus, ta peab mõistma tegevusvaldkonda, olema töötanud erinevate klientidega jne. Koostöös uuringu tegijaga tuleb kokku leppida lähteülesanne, ajagraafik, oodatav tulemus ning kulud, et vältida hilisemaid erimeelsusi.Uuringu tegija peab oskama lahti seletada uuringu eelarve: millele ja kui palju raha kulub ja mis teenused on hinnas. Parim viis hindu võrrelda on paluda pakkumisi mitmelt ettevõttelt.

Tasub teada

1.  Kavandamise etapid

Sõnastada probleem ja püstitada eesmärgid.Analüüsida olukorda, püstitada hüpotees, teha kindlaks infovajadus.Määrata teabeallikad.Kas teiseseid andmeid on piisavalt? – Ei/JahKui ei ole, siis valida esmaste andmete kogumismeetod.Kui on, siis koguda teisesed andmed.Määrata valim.Koguda andmed.Töödelda ja analüüsida andmed.Tõlgendada ja esitleda tulemused.Etappide järjekord ei ole kohustuslik, tihti toimub mitu etappi korraga.

2. Andmete kogumine

Levinumad esmase info kogumise viisid on:küsitlus,vaatlus,eksperiment.Andmete kogumise meetod sõltub probleemist, uuringu eesmärgist, ettevõtte ajalistest ning rahalistest võimalustest jt teguritest. Kõige enam kasutatakse andmete kogumiseks küsitlusi.

3. Nõudluse uurimine

Oluline osa turu-uuringutest on nõudluse uurimine.Nõudlus-uurimuse laitmatu korraldamine on keeruline ülesanne, mis nõuab suuri kulutusi ja uurimismeetodite head tundmist.Nõudlust küsitluse teel uurides võib koguda infot, mida mujalt kätte ei saa. Selle võib tinglikult jagada kolme rühma.sotsiaal-majanduslik info (tulud, perekonna suurus, tegevusala, elukoht).info toote soovitavate omaduste kohta (kvaliteet, vorm, suurus, viimistlus, pakend).sotsiaal-psühholoogiline info (eelistused, hoiakud, kalduvused).

4. Turu-uuringu valmisaruanne

Ettevõtte juhtimises tuleb sageli kiiresti otsustada ja pole otstarbekas teha aja- ja rahamahukat uuringut. Sel juhul on lahendus osta valmis­aruanne. Valmisaruande peamine eelis on kiirus. Aruanded on saadaval kohe ja uuringule kuluv aeg säästetakse. Teine eelis on hind: valmisaruandeid müüakse suurele hulgale klientidele, seega on ühe aruande hind madalam kui selle koostamise kulud.Peamine miinus on, et aruanne ei tarvitse vastata ettevõtte vajadustele (põhiküsimus on erinevalt püstitatud, valim ja sihtrühmad on teistsugused, geograafilised piirkonnad on erinevad, andmeid on teisti töödeldud vms). Kogenematu ostja võib oodata rohkem sisulist infot ja vastuseid küsimusele: mida teha?, aga sellist infot need aruanded ei paku. Neis on vaid faktid.

 

Turu-uuringu allikad

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel on palju asjakohast infot.

Tasuta andmekogud ja turuinfo

Export Navigator: tasuta turu-uuring.U.S. Commercial Service MarketResearch Library: tööstus- ja riigi­spetsiifilised turu-uuringud,veebileheküljed ja kaubanduskataloogide nimekirjad.Eesti välisministeeriumi kodulehe riikide ülevaated eksportööridele.Rahvusvahelise kaubanduse ja ekspordi-impordi andmebaasi FITA lingikogu.Rootsi kaubandusagentuuri välisriikide infobaas Export Helpdesk.The Guide for EU Exporters jagab infot, kuidas Euroopast eksportida.CBI European Market Informationi ülevaated Euroopa turgude kohta.

Tasulised turu-uuringud

Euromonitori ja Businessmonitori andmekogud: ülemaailmsed infosüsteemid, mis pakuvad teavet äritegevuse kavandamiseks ja strateegiliste otsuste tegemiseks.MarketResearch.com-i turu-uuringute kogumik (otsimine on tasuta, uuringud tasulised).

Info andmebaaside kasutamise kohta

Turu-uuringute tegijate kataloog Blue Book paberil, hind ligikaudu 200 dollarit.USA statistika: http://www.stat-usa.gov/Sidusandmebaas Dialog mitme kasutamisvõimalusega, näiteks DialogSelect Open Access, kus otsinguvõimalused on ilma paroolideta, maksmine krediitkaardiga.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ruumides saab kasutada alltoodud võimalusi.Businessmonitor – ülemaailmne tööstussektorite, riikide ja tarbijate kohta teavet pakkuv infosüsteem.Kompass – otsingumootor eri valdkondade kohta kogu maailmas.Market Line Info – ettevõtete, tööstuste, finantside, toodete ja riikide andmekogu.Global Business Insights – pakub täpset ja objektiivset infot majandussektorite turgude ning ettevõtete kohta

(https://www.aripaev.ee/uudised/2013/03/20/kuidas-teha-turu-uuringut)

Kuid nüüd ma siis lõpetan. Nii, et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.