Kunst

Nüüd räägime me kunstist. 
Kunst kui üks põhilisi kultuurimõisteid on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) mistahes loomingulisel tegevusalal, mille tulemuseks on kunstiteos. Kuigi sõna kunst pärineb eesti keeles ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel saksa keelest, kasutatakse eesti keeles ka läänemeresoome keeltest laenatud sõna taie. Kunsti kui kaunite kunstide ehk taide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.

Kunsti mõiste

Tants on üks vanemaid kunstiliike.
Pildil on Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli
tantsijad.

Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi.
Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus – kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid või muud sellist). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve.
Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika kujutab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundijne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, žanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine.

Mõiste ajalugu

Immanuel Kant

Immanuel Kant räägib kunstist "Otsustusvõime kriitikas".
"Kunsti eristatakse loodusest nagu tegemist[Tun] (facere) tegutsemisest [Handeln] või toimimisest [Wirken] üldse (agere), ja esimeste saadust (Produkt) või tagajärge [Folge] kui tehtut [Werk] (opus) viimaste saadusest kui tulemust [Wirkung] (effectus)."
"Õigupoolest tuleks kunstiks nimetada üksnes tekitamist [Hervorbringung] vabaduse läbi, s.o meelevalla [Willkür] läbi, mis seab oma tegudele (Handlungen) aluseks mõistuse."
"Kunsti kui inimese osavust eristatakse ka teadusest (oskamist teadmisest), kui praktilist võimet [Vermögen] teoreetilisest, kui tehnikatteooriast."
Kunsti eristatakse ka käsitööst. Esimene on vaba kunst, teist võib nimetada ka palgakunstiks. "Esimesele vaadatakse nii, nagu ta saaks otstarbekohaselt välja kukkuda (õnnestuda) üksnes mänguna, s.o tegevusena, mis on omaette (für sich selbst) meeldiv."
"Et aga kõigis vabades kunstides on ometigi nõutav midagi sundivat [Zwangsmäßiges], või nagu öeldakse, mingi mehhanism, ilma milleta vaimul, mis peab kunstis vaba olema ning ainuüksi mis teost [Werk] elustab, ei oleks mingit keha ning ta sureks täiesti janu kätte, seda pole ebasoovitav meelde tuletada."
"Kui kunst mingi võimaliku eseme tunnetusele vastavalt sooritab ainult selle eseme tegelikuks tegemiseks nõutavaid toiminguid [Handlungen], siis on ta mehaaniline kunst; kui tal aga on vahetuks kavatsuseks lõbutunne [Gefühl der Lust], siis nimetatakse teda esteetiliseks kunstiks. Esimene on ta juhul, kui tema eesmärk on, et lõbu saadaks ettekujutusi [Vorstellungen] kui pelki aistinguid, teine juhul, kui [tema eesmärk on, et lõbu saadaks kujutlusi] kui tunnetusliike."
"Meeldivad kunstid on need, mille eesmärgiks seatakse üksnes nauding" (näiteks lauamuusika).
"Kaunis kunst seevastu on ettekujutusviis, mis on omaette (für sich selbst) otstarbekohane ning – olgugi ilma eesmärgita – edendab [befördert] ometigi meelejõudude [Gemütskräfte] kultuuri seltsivaks teatamiseks [geselligen Mitteilung]."
Kaunis kunst on kunst, niivõrd kui ta paistab ühtlasi olevat loodus.
"Kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest, et see on kunst, mitte loodus; aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba, just nagu see oleks pelga looduse saadus."
"Loodus oli kaunis, kui ta nägi ühtlasi välja kunstina; ja kunsti saab kauniks nimetada ainult juhul, kui me oleme teadlikud sellest, et ta on kunst, ja ta näeb meile siiski välja loodusena."
Kaunis kunst meeldib "pelgas otsustusetegemises" [Beurteilung], mitte meelteaistingus ega mõiste läbi.
Otstarbekohasus kauni kunsti saaduses on "kavatsuslik", ei tohi aga "kavatsuslikuna paista", s.t "kaunile kunstile peab vaatama kui loodusele, kuigi sellest ollakse teadlik kui kunstist". "Loodusena" näib kunstisaadus seeläbi, "et kohatakse küll kogu täpipealsust kooskõlalisuses [Übereinkunft] reeglitega, ainuüksi mille järgi saadus saab saada selleks, mis ta peab olema; kuid ilma pedantsuseta, ilma et paistaks läbi kooliline vorm, s.o ilma et oleks näha jälge sellest, et reegel on kunstnikul silme ees olnud ja tema meelejõudusid kammitsenud." Kaunis kunst ei ole õpitav, ei rajane mõistelistel reeglitel, on kunstile reeglit andva geeniuse saadus. Siiski sisaldab ta ka midagi "koolikohast" [Schulgerechtes], mida saab reeglite järgi taibata ja järgida.
Kunst kirjeldab objekte – ka inetuid ja vastumeelseid – kaunitena; üksnes vastiku peab ta välistama; ja nõnda on raidkunst, mille saadused looduse omadega kergesti segi aetakse, inetute esemete vahetu ettekujutuse välistanud. Looduse ilu on "kaunis asi"; kunsti ilu on "kaunis ettekujutus asjast".

Kunsti funktsioonid

Mõiste ajalugu

Immanuel Kant

"Otsustusvõime kriitikas" ütleb Immanuel Kant, et kui kauneid kunste "ei seostata moraaliideedega, ainuüksi mis toovad kaasa [bei sich führen] iseseisva heameeletunde [Wohlgefallen]", siis on nad "suunatud [angelegt] ainult naudingule, mis ei jäta ideesse alles midagi, mis teeb vaimu nüriks, eseme tasapisi vastikuks ja meele (...) enesega rahulolematuks ning tujukaks".
Kunst ei tee inimest kõlbeliselt paremaks, kuid ometi kombeliseks; ta võidab meeltekalduvuse türannialt väga palju kätte ning valmistab nõnda inimest ette mõistuse ülemvõimuks.

Kunsti liigid

Lõviskulptuur Mäksa mõisa väravapostil

Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga, ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants.

• Arhitektuur
• Disain
• Filmikunst
• Kirjandus
• Kujutav kunst
• Moekunst
• Muusika
• Performance ehk esitluskunst
• Tantsukunst
• Tarbekunst
• Teater

Mõiste ajalugu

Kunsti õpetavad kunstikoolid ja muud õppeasutused. Kose Kunstikooli joonistamisklass

Immanuel Kant

Ilu on esteetiliste ideede "väljendus". Kaunid kunstid on jaotatavad selle väljenduse liigi järgi: väljendus leiab aset sõnades, liigutustes või toonides. "Seega on vaid kolm liiki kujutavaid kunste: kõnelev kunst, kujutav kunst ja aistingute (kui väliste meeltemuljete) mängu kunst."
"Seda jaotust saaks korraldada ka dihhotoomiliselt, nii et kaunis kunst jaotataks mõtete või kaemuste väljenduse kunstiks, ja esimene omakorda ainult nende vormi või nende mateeria (aistingu) järgi. Ainult et siis ta [jaotus] näeks välja liiga abstraktne ja tavamõistetele mitte nii vastav."
Kõnelevad kunstid on kõnekunst ja luulekunst (Dichtkunst). "Kõnekunst on kunst tegelda aru tegevusega [Geschäft] kui kujutlusvõime vaba mänguga; luulekunst on [kunst] sooritada kujutlusvõime vaba mängu aru tegevusena." "Kõnekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii, just nagu see oleks vaid mäng ideedega kuulajate meele lahutamiseks. Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mängu ideedega, ja aru jaoks tuleb ometi nii palju välja, nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega."
"Kujutavad kunstid ehk kunstid, mis väljendavad ideid meeltekaemuses (mitte pelga kujutlusvõime ettekujutuste läbi, mida sõnadega ärgitatakse) on kas meeltetõe või meeltepaistvuse kunstid. Esimest nimetatakse plastikaks, teist maalikunstiks. Mõlemad teevad kujud ruumis ideede väljenduseks; esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele, nägemisele ja kompimisele." "Esteetiline idee (arhetüüp, algkuju) on mõlemale kujutlusvõimes aluseks; kuju aga, mis moodustab esteetilise idee väljenduse (ektüüp, järelkuju), antakse kas oma kehalistes mõõtmetes (nagu ese ise eksisteerib) või viisi järgi, kuidas need silmas peegelduvad (oma näivuses [Apparenz] pinnal)".
Plastika alla kuuluvad raidkunst ja ehituskunst. Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [künstlich] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus).
"Aistingute kauni mängu" kunst puudutab "aistingu juurde kuuluva meeleaistihäälestuse (-pinge) eri astmete proportsiooni, s.o meeleaisti tooni". Ta jaguneb kuulmis- ja nägemisaistingute kunstiliseks mänguks (muusika ja värvikunst). Võib-olla on mõlemad aistinguliigid "vormiotsustuste tegemise tulemus paljude aistingute mängus" (võnkumiste proportsioon, mis on aluseks helidele ja värvidele).

Muusika mõisted

#

.ac3 – .avi – .mp3 – .mpeg – .mpeg4 – .ogg – .rm – .rma – 0 – 1 – 10 – 11 – 12 – 12/16 – 12/8 – 12-taktiline bluus – 19. sajandi muusika – 2 – 2/2 – 2/4 – 2/8 – 20. sajandi muusika – 2-step garage – 3 – 3/16 – 3/2 – 3/4 – 3/8 – 4 – 4/2 – 4/4 – 4/8 – 4-beat – 5 – 50ndate järgnevus – 5/4 – 6 – 6/16 – 6/4 – 6/8 – 604 – 7 – 8 – 8va – 9 – 9/4 – 9/8

A

a – A – a battuta – a cappella – a due – a piacere – a prima vista – a vista – a tempo – a tre – AAC – aafrika muusika – aaria – ABA – ABACA – ABACABA – ABBA – abiheli – abijoon – abinoot – abreviatuur – absoluutne kuulmine – absoluutne muusika – aburukuwa – accelerando – accompagnato – acid house – acid jazz – acid rock – acid techno – ad lib – ad libitum – adagietto – adagio – adagissimo – Adobe Audition Ardour – ADSR – A-duur – aeglane valss – aer – aerofon – affettuoso – affretando – afroameerika töölaulud – afrobeat – afro-reggae – afro-soul – agitato – Agnus Dei – agoogika – air – ais – aisis – ajaviitemuusika – Akai – akompanement – akolaad – akord – akordi heli – akordi pööre – akordimärk – akordion - akordiväline heli – aktsent – akusmaatiline heli – akustika – akustiline kitarr – akustiline muusika – alamheli – album – aldivõti – aleatoorika – aleatooriline muusika – all antico – alla breve – alla capriccio – alla marcia – allargando – allegretto – allegro - Alleluia – allemande – alpisarv – alt – alteratsioon – alteratsioonimärk – altereeritud heli – alterheli – altereeritud helirida – altereeritud intervall – alternatiivne muusika – alternative country – alternative hip hop – alternative metal – alternatiivrokk – altflööt – altsaksofon – altviiul – alusheli – amabile – Amati – ambient – ambient groove – ambient house – ambient techno – ambitus – ambroosiuse laul – ameerika muusika – ameerika popmuusika – ameetrilisus – a-moll – amoroso – amplifier – amplituud – analoogsalvestus – anarhofuturism – anarho-skinhead – ancora – andante – andantino – anglees – anglikaani kirikumuusika – animato – donna Anna – ansambel – antifon – antrakt – aoid – aplaus – aplikatsioon – aplikatuur – appassionato – araabia muusika – arabesk – archi – arco – ardente – ariett – arioso – ariooso – Armeenia muusika – arpa – arpedžeeritud akord – arpedžo – arpeggio – arranžeerija – arranžeering – ars antiqua – ars nova – ars subtilior – artikulatsioon – artikulatsioonimärk – arvutimängumuusika – arvutimuusika – as – Aserbaidžaani muusika – ases – As-duur – as-moll – assai – assamblaaž – aste – astmeline suurus – ašuug – atonaalne helirida – atonaalne laad – atonaalne muusika – atonaalsus – attacca – attacca al sequel – Audacity – audio mastering – audiovisuaalne muusika – audiovisuaalne süsteem – augmentatsioon – aukhuulik – aulos – Austria muusika – avalik kontserdielu – avamäng – avangardism – avangardmuusika – āvāz – āvāz-e afshārī – "Ave Maria" – avvivando

B

b - back music - backround music - bagatell - bajaan - balalaika - ballaad - ballett - ballettsümfoonia - bandoonium - bandžo - banduura - barbaro - barbiton - bard – bariton – baritonivõti – baritonsaksofon – barkarool – barokkmuusika – barokktrio – barreevõti – bass – bass (pill) – bassettklarnet – bassettsarv – bassflööt – bassi – bassivõti – basskitarr – bassklarnet – basso – batteria – basso continuo – basso ostinato – bass-saksofon – basstromboon – basstrumm – basstrummi pedaal – battuta – bayāt-e Eşfahān – bayāt-e Kurd – bayāt-e Turk – b.c. – B-duur – beatbox – Beatles – bebop – Bechstein – bekaar – bekarr – bel canto – bemoll – bebop – berceuse – big band – bigbänd – biidermeier – biitmuusika – "bis!" – bitonaalsus – black metal – blackened death metal – blue notes – bluegrass – blues – blues ballad – blues rock – blull – bluus - bluusiheli – b-moll – bocca chiusa – Bolshoi – bombardoon – bongo – Bosnia ja Hertsegoviina muusika – Brasiilia muusika – boogie woogie – boolero – bossanoova – boston – branle – brass – brevis – brillante – brio – brioso – britpop – Bsplayer – bufo – bugi-vugi – Bulgaaria muusika – burdoon – burlesk – burree – buzuki – buugivuugi – bänd

C

c – C – caccia – cadenza – cakewalk – calando – calypso – cambiare – campane – campanelli – canarie – cantabile – cantata – cantiga – canto – cantus – "cantus est!" – cantus figuratus – cantus firmus – cantus planus – canzone – capo – capriccio – capriccioso – Carnegie Hall – Casio – cassa – castagnetti – cavatina – Cb. – CD – CD-mängija – CD-pleier – CD-ROM – CD-RW – C-duur – celesta – cello – celtic – celtic metal – cembalo – cent – ces – Ces-duur – ceses – C.f. – Cfg. – chaabi – cha-cha – chaconne – Chamberlin – chanson – charleston – chitarra – chiuso – chorus – C.i. – ciaccona – cimbalo – Cimze seminar – cinelli – cis – cisis – Cis-duur – cis-moll – Cl. – clarinetto – clavecin – clavicembalo – clavinet – Clavivox – c-moll – coda (kooda) – col arco – col legno – comes – comodo – con – con amore – con arco – con brio – con forza – con fuoco – con moto – con sordino – concertino – concerto – concerto grosso – conductus – continuo – contrabasso – contrafagotto – cool jazz – coperto – Cor. – cornetto – corno – coro – country music – courante – Credo – crescendo – Cubase – C-võti

D

d – D – d&b – d’n’b – da camera – da capo – da capo al fine – da capo al segno – da chiesa – dal segno – d.c. – dastgāh – DAT – DCC – D-duur – death metal – death rock – death techno – deciso – decrescendo – deetsim – delicato – delicamente – des – Des-duur – deses – des-moll – detašee – diabolus in musica – diapasoon – diatoonika – diatooniline helilaad – diatooniline helirida – diatooniline laad – didžeriduu – diees – digitaalklaver – digitaalne heli – digitaalsalvestus – Digital audio editor – diktaat – diktofon – diminuendo – diminutsioon – dirigeerimine – dirigent – dis – Discman – discotheque – disis – discantus – disko – diskomuusika – diskor – diskoteek – dis-moll – dispositsioon – dissonants – dissonantsi emantsipatsioon – ditüramb – divertisment – divisi – Divxplayer – DJ – d-moll – DNB – do – do-bemoll-mažoor – dodekafoonia – dolce – dolente – doloroso – Do-mažoor – do-minoor – do-diees – Do-diees-mažoor – do-diees-minoor – dolce – doloroso – dombra – dominant – dominanthelistik – dominantkvintsekstakord – dominantsekundakord – dominantseptakord – dominanttertskvartakord – domra – Donaueschingeni muusikapäevad – dooria – doppio movimento – doublé – dramma giocoso – drammatico – drum and bass – drum’n’bas – d.s. – džembe – džiig – džaiv – džässmuusika – dubldiees – dudukk – dudukk (Bulgaaria) – duett – duett (žanr) – dultsimer – dumka – duo – duo – duodeetsim – duool – duur – duurid – duur-moll-süsteem – dux – DVD – DVD-A – dünaamika

E

e – E – easy listening – ecossaise – edetabel – eDonkey – E-duur – eellöök – eelmäng – eeltakt – eeslaulja – eesti džässmuusika – eesti estraadimuusika – eesti folkmuusika – eesti kantrimuusika – eesti koorilaul – eesti lõõtspill – eesti muusika – Eesti Muusikaakadeemia – eesti ooper – eesti operett – eesti popmuusika – eesti punkmuusika – eesti rahvamuusika – eesti räppmuusika – eesti rokkmuusika – Eesti Top 40 – effid – eis – ekspositsioon – ekspressionism – eksprompt – elektrikitarr – elektriorel – elektripillid – elektriviiul – elektroakustiline muusika – elektrofon – elektrooniline muusika – elektrooniline muusikainstrument – elektrooniline rock – elektrooniline trumm – EMI – e-moll – enharmonism – enharmooniline heli – enharmooniline helistik – enharmooniline intervall – éntechno – erhu – ERSO – es – Es-duur – esietendus – esiettekanne – esimene hääl – esimene viiul – esinemine – esinemispalavik – esitus – esituspraktika – es-moll – ESP EX seeria – espressivo – estampii – Estonia (klaver) – Estonia (kontserdisaal) – Estonia (teater) – estraad – estraadiansambel – estraadimuusika – estraadiorkester – etniline džäss – etnodžäss – etnomusikoloogia – etteaste – ettevalmistatud klaver – etüüd – eufoonium – europop – Eurovisiooni lauluvõistlus – Eurovisiooni tantsuvõistlus

F

f – F – fa – fa-mažoor – fa-minoor – fa-diees-mažoor – fa-diees-minoor – fado – fagotikontsert – fagott – failijagamissüsteem – Fairlight CMI – faktuur – falsett – fan-club – fanfaar – fantaasia (muusika) – Fantastiline sümfoonia – fashioncore – faux bourdon – F-duur – Fender Rhodes – fermaat – FF – fiidel – fikseeritud vormid – filharmoonia – filmimuusika – fis – Fis-duur – fis-moll – fl – FLAC – flamenko – flažolett – flauto – flauto piccolo – flötist – flöödikontsert – flöödisonaat – flööt – flüügelhorm – f-moll – foks – fokstrott – folk metal – folk music – folk rock – folkmuusika – fono – fonograaf – fonogramm – formant – forminks – forte – forte fortissimo – fortissimo – fraas – free jazz – freestyle – frottola – fugaato – fugett – funk – funk metal – funktsionaalharmoonia – funktsionaalne harmoonia – fuoco – furioso – fusion – fusion jazz – futurism – fuuga – Fuugakunst – F-võti – fänn – fännamine – fänniklubi

G

g – G – gamelan – gamelani muusika – gangsta rap – garaažibänd – garaažimuusika – garage rock – gavott – G-duur – generaalbass – generaalpaus – ges – Ges-duur – gigue – giocoso – Giovane Scuola – gis – giusto – glissando – g-moll – goa – goljaar – gong – gospelmuusika – graafiline notatsioon – grammofon – grammofoniplaat – grave – grazioso – gregooriuse koraal – groupie – grunge – grupetto – Gruusia muusika – güiro – gusli – G-võti

H

h – H – haamerklaver – habaneera – habanera - Halleluuja – hammondi orel – hang – hanon – hardangeri viiul – hard house – hard rock – hardcore hip hop – hardcore music – hardcore punk – hardcore techno – harf – harfist – harjad – harmoniseerimine – harmoonia – harmooniline intervall – harmooniline mažoor – harmooniline minoor – harmoonium – hassápiko – havai kitarr – H-duur – heavy-mehed – heavy metal – hekelfon – heksahord – heksakord – heli – heliintensiivsus – heli põhinimetus – heliallikas – heliaste – helikaart – helikandja – helikestus – heliklass – helikon – helikõrguslik ulatus – helilaad – helilint – helilooja – helilooming – helimass – heliobjekt – helioperaator – helipea – helipilt – heliplaat – helipult – heliredel – helirežissöör – helirea kulgevad astmed – heliriba – helirida – helisagedus – helisalvestus – helispekter – helistik – helistike sugulus – helisüntees – helisüsteem – helitugevus – helivõimendus – helivõimendussüsteem – helivältus – hemiool – heliülesvõte (helisalvestus või fonogramm) – helletus – heptatoonika – Hermann – heterofoonia – hi-hat – hiina muusika – hiina popmuusika – Hiiu kannel – hiphop – hip house – hip-hop – His master’s voice - Hispaania muusika - Hispaania rahvalik muusika – hitt – h-moll – HMV – Hohner – homofoonia – Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus – horror punk – Horvaatia muusika – hot – house – house music – huik – hullumisstseen – hully-gully – humoresk – hunt – huulik – hällilaul – hääl – häälekool – häälerühm – häälestus – häältejuhtimine – hümenaios – hümn – hümnoodia

I

I aste – idiofon – IDM – II aste - iiri muusika – III aste – imitatsioon – impetuoso – impressionism – imprompt – improvisatsioon – improviseerimine – incalzando – India muusika – India klassikaline muusika – India popmuusika – indie pop – indie rock – industrial music – industrial metal – industrial rock – inglise muusika – inglise popmuusika – inglissarv – inglise valss – inspiratsioon – instrument (muusika) – instrumentaalansambel – instrumentaalkontsert – instrumentaalmuusika – instrumentalist – internetiraadiod – interpolatsioon – interpreet – interpretatsiooniteooria – intervall – intonatsioon – intoneerimine – inventsioon – inversioon – isorütmika – Itaalia muusika – itk – IV aste

J

jaapani muusika – jaapani popmuusika – jahisarv – džäss – jazz blues – jazz fusion – džässmuusika – jazz rap – jauram – jenka – džaiv – joig – JO-LE-MI – joodeldamine – jo-võti – J-pop – juhtseptakord – juhuslik alteratsioonimärk – jungle – juugend – jänesehuik – järellöök – järgnevus

K

kaanon – kabaree – kabuki – kadents – kahekordne lesthuulik – kaheksandiknoot – kaheksandikpaus – kajamasin – kakofoonia – kaksikpedaalnui – kalvinistlik kirikumuusika – kalüpso – kammeransambel – kammerkoor – kammermuusika – kammerorkester – kammipill – kandleansambel – kangelaslaul – kangling – kannel – kantaat – kantri – kantrimuusika – kantrimuusika ansambel – kantsoon – kanuun – kapell – kapellmeister – kapritšo – karaoke – kariljon – karjapasun – karmoška – karnataka muusika – kassettmagnetofon – kassettmakk – kastanjetid – kastraat – kauamängiv plaat – kaunistav heli – kaunistused – kausshuulik – kavantiin – kaver – keel – keelpillid – keelpillikvartett – keelpillikvintett – keelpillitrio – keelpilliorkester – korrelatsioon – kehapill – kellamäng – kerge muusika – keskendatud laad – kestus – kille – kinnor – kirikulaul – kitara – kitarood – kitarr – kitarrist – klaasharmoonika – klahvakordion – klapa – klarnet – klarnetikontsert – klassikaline kitarr – klassikaline muusika - klassikaline naisbluus – klassitsism – klaster – klaver – klaverikontsert – klaverikoondis – klaverikvartett – klaverikvintett – klaverimeister – klaverisonaat – klaveriduo – klaveritrio – klavessiin – klaviatuur – klaviir – klavikord – klavissett – klezmer – klubimuusika – kobarakord – kogumikalbum – kohvikumuusika – kolmas pedaal – kolmekümnekahendiknoot – kolmekümnekahendikpaus – kolmkõla – koloratuur – koloratuursopran – komma – kompositsiooni eriala – kompositsioonimeetod – kompuutrimuusika – konkreetne muusika – konn – konservatoorium – konsonants – kontrabass – kontrabassist – kontrabassklarnet – kontrafagott – kontrapunkt – kontratenor - kontserdimaja – kontserdisaal – kontsert – kontsert (barokk) – kontsert (muusikažanr) – kontsert kahele viiulile – kontsertiin – kontsertiina – kontsertmeister – kooda – koolimuusika – koomiline ooper – koor – koori vanem – koorijuht – koorijuht (peadirigent) – koorimuusika – kopeerimiskaitse – koraal – koraaliprelüüd – kordofon – koreograafia – Korg – kornet – korpuspillid – koto – krihv – kristlik kantrimuusika – kromaatiline helirida – kromaatiline kannel – kromaatilisus – kromatism – kroncong – krotala – krummhorn – ksülofon – kuiv signaal – kuljused – kulminatsioon – kunstmuusika – kuplee – kupüür – kurant – "kurat muusikas" – kuueteistkümnendiknoot – kuueteistkümnendikpaus – kuularid – kuuldelävi – kuuldeline analüüs – kvadrofoonia – kvart – kvartett – kvartett (žanr) – kvartool – kvartsekstakord – kvindiring – kvint – kvintool – kvintsekstakord – kvintett – kvintett (žanr) – kõlakast – kõlakoda – kõlalaud – kõlapilt – kõlapulgad – kõlapulk – kõlarid – kõlavärvimeloodia – kõnelaul – kõrgusklass – kõrgustähistus – kõrvaklapid – kõrvalheli – käristi – käsikellad – käsitrumm – Küprose muusika – Kyrie eleison

L

la – La Scala – laad – labajalavalss – label – la-bemoll-mažoor – lacrimosa – ladina-ameerika muusika – ladina-ameerika tantsud – laenamine – laiendatud tonaalsus – la-mažoor – laïká – lambada – lamentoso – la-minoor – larghetto – largissimo – largo – Laste Eurovisiooni lauluvõistlus – lastekoor – lastelaulud – lastemuusika – lastemuusikakool – latin music – laul – lauleldus – laulik – laulja – laulmine – lauluhääl – laulukaar – laululava – laulumäng – laulupidu – lauluväljak – lause – lauto – lavaline liikumine – Leedu muusika – leelo – legaatokaar – legatissimo – legato – lehepill – lehest lugemine – lehmakell – leinamarss – leinamuusika – lento – lesthuulik – lestkeel – leviit – levimuusika – libreto – lied – lieder – liedertaffel – liftimuusika – lihtintervall – liikumine – liitheli – liitintervall – liitkontrapunkt – limiit – litaania – literatuur – litofon – liturgiline muusika – live-elektroonika - lo-fi muusika – lokria – lokulaud – loomulik mažoor – loomulik minoor – loop – LP – luterikoraal – luukamber – lõõtspill – löök – lööklaul – löökpillid – löökpillimängija – löökpillinui – lühike arpedžo – lüüdia – lüüra

M

m.d. – m.s. – ma non troppo – maailmaesiettekanne – maailmamuusika – maailmatuur – Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu – madrigal – madrigalikomöödia – maestoso – magister cantandi – magnetofon – magnificat – magnifikaat – Makedoonia muusika – makk – malagassi muusika – mandoliin – mandoliiniorkester – mandoola – manuaal – marakas – marimba – marimbafon – marsimuusika – marss (muusika) – marsirütm – martellato – mastering – masterdamine – masurka – matusemuusika – mažoor – mažoorkolmkõla – mažoorne helirida – mazurka – MD – media player – meditatsiooniline muusika – meelelahutusmuusika – meeskoor – meeskoorilaul – meetrum – melism – mellotron – meloodia – meloodiline intervall – meloodiline mažoor – meloodiline minoor – membraanpillid – membranofon - menestrel – meno mosso – mensuraalnoodikiri – mensuur (noodikiri) – menuett – mess – metal – metal rock – metallofon – metronoom – Metropolitan Opera – metsasarv – metsasarvekontsert – metsoforte – metsopiano – metsosopran – metsosopranivõti – mezza voce – mezzo forte – mezzo piano – mf – mi – mi-bemoll – mi-bemoll-mažoor – mi-bemoll minoor – MIDI – mikrofon – mikrointervall – mikrointervallika – mikrokassett – mikropolüfoonia – mikrotonaalsus – miksimine – miksolüüdia – mi-mažoor – mi-minoor – miniatuur – minidisk – minimalism – minimalistlik muusika – minoor – minnesinger – minstrelite muusika – missa – Missa solemnis – mitmehäälsus – modaalne laad – modaalne džäss – modaalrütmika – moderaator – moderato – modulatsioon (harmoonia) – modulatsioon (helisüntees) – Moldova muusika – moment – monofoonia – monokord – monoodia – Montenegro muusika – moodswinger – Moog – mordent – morzando – Moskva Konservatoorium – motett – motiiv – mousikē – mp – MP3 – MPEG – MTV – mudel – mudilaskoor – multivalentne muusikaanalüüs – MusE – museem – musica ficta – Musicmatch – mustad klahvid – mustlasmuusika – muusa – muusika ajalugu – muusika elementaarteooria – muusika infootsing – muusika kopeerimine – muusika näidendile – muusika väljendusvahendid – muusika õpetamine – muusika tõmbamine – muusikaakustika – muusikaalbum – muusikaelu – muusikaesteetika – muusikafilosoofia – muusikafolkloristika – muusikainstrument – muusikainstrumentide liigitus – muusikakeskus – muusikakool – muusikakriitika – muusikakäsikiri – muusikal – muusikalaad – muusikalavastus – muusikaline hulgateooria – muusikaline kirjeldus – muusikaline ootus – muusikaline parameeter – muusikaline pinge – muusikaline seade – muusikaline struktuur – muusikaline täringumäng – muusikaliteratuur – muusikamatemaatika – muusikapala – muusikapaleograafia – muusikapedagoogika – muusikaproduktsioon – muusikaprodutsent – muusikariist – muusikapsühholoogia – muusikasemiootika – muusikastiil – muusikažanr – muusikateadlane – muusikateadus – muusikateater – muusikateooria – muusikatermin – muusikatööstus – muusikavideo – muusikavorm – muusikaõpetaja – muuvi – märg signaal – müra (muusika)

N

Napoli sekstakord – naiskoor – naturaalne häälestus – naturaalpillid – nelikõla – neljal käel mängimine – Néo kýma – neobarokk – neoklassitsism – neoromantism – Nero – Nero showtime – neuma – new age music – nokturn – nomos – nonett – nonett (žanr) – noodigraafika – noodijoon – noodijoonestik – noodikiri - noodilipp - noodipea – noodist laulmine - noodivars – noodivõti – noon – noor koolkond – noot - Noot (väljaanne) – notatsioon – nu metal – number – numbernotatsioon – numbriooper – nummerdatud bass – nuppakordion – näppekeelpillid – näppepillid – nüüdismuusika – nüüdismuusikaansambel – nyckelharpa

O

Oberheim – oboe – oboe d'amore – oboekontsert – oboesonaat – octobass – off-beat - ofertoorium – ofikleid – okariin – oktaav – oktaavmandoliin – oktaavis mängimine – oktav (registripiirkond) – oktett – oktett (žanr) – ondes Martenot – ooper – ooperilaulja – ooperiteater – oopus – opera buffa – opera seria – operett – oratoorium – orel – oreli pedaal – oreli registrid – orelimängija – orelimuusika – orelivile – orelpunkt – organist – organistrum – organum – originaal – orkester – orkestra – orkestratsioon – orkestreerimine – orkestrijuht – orkestrikellad – orkestriteos – orkestritrummid – ornament – osa – osaheli – ossia – ostinato

P

paaniflööt – paaristants – padespann – paiaan – Paiste – pajupill – pala – Panasonic – paraad – parafoonia – parameeter – pardipill – parkapzuk – parmupill – paroodia – partii – partitsell – partituur – passacaglia – passakalja – passioon – pasun – paus – pavaan – pedaal – pedaalnoot – pedaalnui – pedalisatsioon – peegel – pentatoonika – performance – periood – Peterburi Konservatoorium – pianissimo – pianist – piano – piano pianissimo – pide – pidekaar – pikk arpedžo – pikoloflööt – pill – pillikeel – pillimees – pillimängija – pillitundmine – pillivõimendi – pilt - pingipill – piraat-CD – piraatlus – piraatmuusika – piraatplaat – pitsikaato – pizzicato – pku – plaadi kirjutamine – plaadi põletamine – plaatinaplaat – Play – plektron – plena – plokkflööt – poco a poco – poistekoor – poistebänd – polka – polkarütm – polonees – polüfoonia – polütonaalsus – pommer – poodium – poogen – poogenkeelpillid – poogenpillid – poolnoot – poolpaus – popkantri – popmuusika – pop-punk – portatiivorel – portato – positiivorel – positsioon – poster – post-rock – posttonaalne muusika – power – power-trio – prantsuse muusika – prantsuse popmuusika – precipitato – prelüüd – prestissimo – presto – priim – primadonna – Pro Tools – producer – produtsent – programmiline muusika – progressiivne džäss – progressiivne muusika – progressive house – progressive metal – progressiivne rokk - proosula – prožektor – protestantlik koraal – psalm – psalmoodia – psalteerium – psühhoakustika – psühhedeelne muusika – psybient – psychedelic chillout – psychedelic folk – psychedelic music – psychedelic reggae – psychedelic rock – psychedelic soul – psychedelic trance – psytrance – pzuk – Ptolemaiose häälestus – puhas häälestus – puhas kvart – puhas kvint – puhas oktav – puhas priim – puhkpill – puhkpillid – puhkpillikvintett – puhkpilliorkester – pulmalaulud – pulmamuusika – punctum contra punctum – punk rock – punkt – punktmuusika – puupill – puäntillistlik muusika – põikflööt – põispill – põsepill – pööre

R

r and b – r&b – raaga - ragga – ragtime – rahvalaul – rahvalauluansambel – rahvalik muusika – rahvamuusik – rahvamuusika – rahvamuusikaansambel – rahvamuusikaorkester – rahvamuusikapidu – rahvapilliorkester – rahvatants – Rahvusromantism – raï – rallentando – religioosne muusika Iraanis – repertuaar – RAM – range stiili polüfoonia – räppmuusika – rap metal – rap music – rapsood – rapsoodia – rasta – rataslüüra – ravanahatha – rave – re – re-mažoor – re-minoor – RealPlayer – REAPER – rebekk – rebétiko – re-bemoll-mažoor – re-bemoll-minoor – re-diees minoor – reekviem – refrään – reggae – regilaul – register (muusika) – register (heliallikas) – register (helikõrguspiirkond) – register (hääl) – reinlender – reiv – relatiivne noodisüsteem – remiksimine – re-minoor – renessanss – repriis – resonants – responsoorium – restoranimuusika – retrograad – retsitatiiv – retsiteerimine – revolutsioonilised laulud – rhytm and blues – ricercar – rida – rinforzando – ritardando – ritenuto – rock and roll – rokkmuusika – rock'n'roll – rockabilly – rockerid – rokkmuusik – rokkooper – Rock Summer – rocksteady – rõhk – rokabilli – rokkimine – rokkmuusika – rokkooper – rokokoo – Roland – romanss – romantiline muusika – romantism – rondellus – rondo – rondoo – rondovorm – Rooma koolkond – roop – Rosegarden – rubato – rumba – Rumeenia muusika – runolaul – RW – räpp – räppar – räppimine – räppmuusika – rühm – rütm – rütmifiguur – rütmimasin – rütmimuusika – rütmisilbid

S

saade – SACD – sadul – sakraalmuusika – saksa estraadimuusika – saksa muusika – saksa popmuusika – saksofon – saksofonist – salm – salmik – salongiorkester – samba – sampler – sankvaltap – saraband – sarangi – satanic rock – saund – Schenkeri analüüs – scherzando – scherzo – scordatura – scratching – seade – seeria – seeriamuusika – segakoor – segno – sekstett (žanr) – sekund – sekundakord – sekst – sekstakord – sekstett – sekstis mängimine – sekstool – sekulaarne muusika – sekund – sekvents – seltskonnatants – semibrevis – senza sordino – septakord – septett – septett (žanr) – septim – septool – Serbia muusika – serenaad – seriaalne meetod – serpent – setu kannel – setu leelo – setu rahvalaul – shashmaqom – si – Si-mažoor – si-minoor – Sibelius – Si-bemoll-mažoor – si-bemoll-minoor – "silencium ad cantum!" – simbel – singel – singspiel – sitar – silpnimetus – skertso - skomorohh – slide – Slovakkia muusika – Sloveenia muusika – smorzando – sol – Sol-bemoll-mažoor – sol-diees-minoor – Sol-mažoor – sol-minoor – solfedžeerimine – solfedžo – solist – solmiseerimine – Solresol – sonaaditsükkel – sonaadivorm – sonaat – sonaat-allegro vorm – sonaat-sümfooniline tsükkel – sonatiin – sonogramm – soolo – soololaul – soome rahvamuusika – soome tango – sopran – sopranivõti – sopransaksofon – sordiin – sordiini all – sostenuto – sotto voce – SoulSeek – sound – sound track – spatsialisatsioon – spinett – spirituaal – staar – stabat mater – staccato – stakaato – standardtants – star – STC – Steinway – stepptants – stereo – stereofoonia – stradivaarius – strihh – stringendo – stseen – subdominant – subito – sul ponticello – sul tasto – suomisaundi – surf – surf rock – suupill – suur sekst – suur sekund – suur septim – Suur Teater – suur terts – suur trumm – suure trummi pedaal – suured kolmkõlad – suurendatud kolmkõla – suurendatud kvart – suurendatud kvint – suurendatud priim – suurendatud sekst – suurendatud sekund – suurendatud septim – suurendatud terts – sving – sõrmistik – sõrmeseade – sõrmestus – Sweep – swing – sõjaväemuusika – sõu – sämpel – sämpler – sämplimine – süit – süldimuusika – süldimuusikabänd – sült – sümfoniettorkester – sümfoonia – sümfooniaorkester – sümfooniline muusika – sümfooniline poeem – sünkoop – sünkopeerimine – süntesaator - süsteem (noodikiri) – süvamuusika – süürinks – Synclavier

Š

sha‘bī – šalmei – šansoon – šlaager – šofar

Z

zadžaal – zeïmpékiko – zemirot – zoomusikoloogia

Ž

žiig

T

tabel – tabulatuur – takt – takti paus – taktijoon – taktilöömine – taktimõõt – taldrikud - talk box – tambora – tamburiin – tamtamm – tango – tantsuline žanr – tantsumuusika – tantsusüit – tapeedimuusika – tarantella – taust – taustalaul – taustalauljad – taustamuusika – tavandilaulud – teatri muusika-ala juhataja – teatrimuusika – techno – techno music – teddyboyd – teema – teema variatsioonidega – teine Briti invasioon – teisendusteooria – teismeliste popp – teine viiul – tekno – temperatsioon – tempereerimine – tempereeritud häälestus – tempo – tenorsaksofon – tenuto – teremin – terts – tertsdeetsim – tertskvartakord – tertsett – tertsett (žanr) – tertsis mängimine – tervepaus – tervetaktipaus – tessituur – tetrahord – tetrakord – ti – tibutants – tiento – tigu – tiibklaver – timpan – tintinnabuli – tokaata – tom-tom – tonaalne helirida – tonaalne laad – tonaalne muusika – tonaalsus – töölaulud – Toomas-koor – toon – toonika – tooniline suurus – töötlus – top – topelt-tertsid – torm ja tung – torre – torukellad – torupill – tour - tractus – "Traktaat harmooniast" – trance – transkriptsioon – transponeerimine – transponeeriv muusikainstrument – trecento (muusika) – tre corde – treen – tremolo – tremolo-kang – trend – trendimuusika – triangel – tribüün – triller – triloogia – trio – trio – triool – Tristani-akord – tritoon – trombonist – tromboon – trompet – trompetist – troop – trubaduur – trummar – trummikomplekt – trummimasin – trummimängija – trummipulgad – trummitüdrukud – truväär – tsent – tsesuur – tsirkusemuusika – tsitter – tsükkel – tšastuška – tšatša – tšelesta – tšello – tšellokontsert – tšellosonaat – tugiheli – tušš – tuuba – tuulekannel – tuulepõhi – tuur – tähtnimetus – täisnoot – täistoonhelirida – tämber – tüdrukutebänd – Türgi muusika – txalaparta

U

u.c. – ukulele – ulatus – una corda – undeetsim – underground music – unisoon – unplugged – USB-mälupulk – ut – uud – uus Viini koolkond – uusbarokk – uusklassitsism – uuskomplekssus – uusromantism – uusvokalism

V

V aste – vaatus – vaba laad – vaba stiili polüfoonia – vagant – vaikus – vaimulik muusika – valged klahvid – Valgevene muusika – valgusmuusika – valiha – valsirütm – valss – vanaaja muusika – vanamuusika – vanamuusikaansambel – Vanemuine – variatsioon – variatsioonid – variatsioonivorm – VCD – veerandnoot – veerandpaus – vene muusika – Veneetsia koolkond – Venemaa muusika – vesper – VI aste – vibraato – vibrafon – vibrato – vihuela – VII aste – Viini klassikaline koolkond – viiul – viiuldaja – viiuli perekond – viiulikontsert – viiulisonaat – viiulivõti – Vikerraadio – vilepill – villanella – vinüülplaadimängija – vinüülplaat – vioola – viola d'amore – viola da gamba – violino – violoncello – vioola – viola da gamba – violoon – virbel – virbliplank – virelai – Virgin – virginaal – virtuoos – virtuoossus – visand – visual kei – Viva – vivace – vokaalansambel – vokaalansambel (žanr) – vokaal-instrumentaalansambel – vokaalmuusika – vokaalpolüfoonia – vokaalsümfooniline muusika – vokaalteos – vokaliis – vokalist – volti subito – voluntary – vuvuzela – võimas rühm – võimendus – võrdtempereeritud häälestus – võtmemärgid – vähendatud juhtseptakord – vähendatud kolmkõla – vähendatud kvart – vähendatud kvint – vähendatud oktav – vähendatud sekst – vähendatud sekund – vähendatud septim – vähendatud terts – vähikäik – väike juhtseptakord – väikekannel – väike sekst – väike sekund – väike septim – väike terts – väike trumm – väikepala – väikesed kolmkõlad – väli – väljenduslaad – vältus

W

wagneri tuuba – Walkman – WAV – Weltmeister – Winamp – Windows Media Player – Windvd – wood – Woodstocki festival

Õ

õllelaulud

Ü

ühehäälsus – ühtlaselt tempereeritud häälestus – üldlaulupidu – ülemheli – ülepuhumine

X

Y

Yamaha –

Muusika
Ajalugu	Eelajalooline Vanaaeg Varajane Keskaeg Renessanssmuusika Barokk Klassitsism Romantism Nüüdismuusika
Lääne muusika Idamaa muusika Maailmamuusika
Heliteos	Helilooja Muusikavorm (ooper) Muusikastiilid Improvisatsioon Noodikiri Muusikateooria
Haridus	Muusikateadus Muusikaajalugu Etnomusikoloogia Muusikateraapia
Produktsioon	Muusik Laulusõnad Laul Album (kogumik kontsert stuudio) Plaadifirma Produtsent
Loendid	Muusika mõisteid Muusikainstrumentide loend Muusikastiilide loend Muusikute loend

Nüüdismuusika, Uus muusika

Nüüdismuusika ehk uus muusika on muusikas üldmõiste, mis hõlmab uutes muusikasuundades, muusikastiilides ja uuenduslike kompositsioonimeetodite abil loodud muusikat 20. sajandi algusest tänapäevani. Nüüdismuusika alla kuuluvad kõik tänapäevased muusikastiilid (reggae, räpp, rokk, bluus, R&B, diskomuusika, elektrooniline tantsumuusika jne...), uusbarokk, uusklassitsism, uusromantism, uusimpressionism.
Nüüdismuusika mõiste on kasutusel nii süva- kui ka levimuusikas.
Väljend "nüüdismuusika" ehk "uus muusika" on mõistena läbinud 20. sajandi jooksul mitu vaheastet. 20. sajandi alguses peegeldas mõiste "nüüdismuusika" sajandivahetuseaegset soovi teha vahet uue ja vana vahel ning oli seotud teadliku sooviga eemalduda romantismist.
Sellel taustal kasutab mõistet "nüüdismuusika" esimest korda 1919. aastal Paul Bekker oma ettekandes "Nüüdismuusika" (saksa keeles "Neue Musik"), millega see sõnavorm tuleb avalikult käibele. Bekker mõistab sõna "nüüdismuusika" all kasutatava muusikalise materjali ja muusikatunnetuse uuendamist. Alates 1921. aastast suureneb Bekkeri tähenduses väljendi "nüüdismuusika" kasutamine, mis viib 1924. aastaks väljendi "nüüdismuusika" kvaasiterminoloogilisele kinnistumisele. Herbert Eimert rõhutab 1960. aastal formuleeringuga "nüüdismuusika teine arengufaas" ühest küljest spetsiaalselt seriaalse mõtlemise uudsust ning teisest küljest seob mõiste "nüüdismuusika" laiemalt alates 1945. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu Leo Schrade ja Hans Oesch rõhutavad mõistega "nüüdismuusika" eelkõige muusika uut algust pärast aastat 1945. Samal ajal kohtab pärast Teist maailmasõda järjest kasvaval määral pluralistlikku käsitust, mille järgi mõistega "nüüdismuusika" tähistatakse kõiki alates umbes 1910. aastast aset leidnud innovatsioone kunstmuusika ajaloos.
Palju tähelepanu äratanud aspekt on nüüdisaegse ja traditsioonilise uudne seos. 20. sajandi algusest peale on mõiste "nüüdismuusika" olnud seotud arusaamaga kaasaegse heliloomingu aktuaalsusest. Eriti pärast 1945. aastat on uue muusika aktuaalsuse ja eesrindlikkuse nõudega seotud sõna "avangard". Teisest küljest on ikka ja jälle püstitatud küsimus nüüdismuusika seostest traditsiooniga, mistõttu nüüdismuusikat ei mõisteta mitte ainult aktuaalse innovatsiooni, vaid ka usaldusväärsete traditsioonide jätkuna.
Alates umbes 1926. aastast on mõistet "nüüdismuusika" sageli teatud muusikasuundade õigustamise huvides piiritletud kaasaegse muusikaga, mis oma väärtushinnangutes on seotud teistsuguste muusikaliste tendentsidega. Hans Mersmannja Heinrich Strobel pidasid Schönbergi koolkonnast olulisemaks nii uusasjalikku(Paul Hindemith) kui ka neoklassitsistlikku(Igor Stravinski) muusikat kui ainsat kaasaegset muusikat, mis nii muusikalisest kui ka ühiskondlikust aspektist hinnates teenis uut. Mõistele "nüüdismuusika" sellise ühekülgse tähenduse andmise vastu võitles Theodor Adorno, kes pidas autentselt uueks Arnold Schönbergi muusikat. Omapoolse range välistamisega tõlgendab ta Schönbergi kompositsioonimeetodeid muusikasotsioloogilise ja ajaloofilosoofiliseprogressina ning nimetab 1949. aastal Stravinskit halvustavalt "restauratsioonimuusikuks". Seriaalses muusikas näeb Adorno 1956. aastal märke "nüüdismuusika raugastumisest". Sotsialistliku realismi aspektist piiritleti mõistet "nüüdismuusika" Saksa Demokraatlikus Vabariigis umbes kuni 1970. aastani kui "ühiskondlikult relevantset muusikat", mis toetas sotsialismi ülesehitamist.
Heliloojate suhe mõistesse "nüüdismuusika" oli alguses rõhutatult skeptiline. Arnold Schönberg nägi mõistes "nüüdismuusika" tehnilis-stilistilise käsitööoskuse ületähtsustamist ja kahtlustas helilooja tahtevabaduse piiramist muusikaajaloolaste ja -kriitikute poolt. Arnold Schönberg kiitis mõiste "nüüdismuusika" uudse muusikalise mõtlemise käsitlemisel omaenda loomingu määratlejana heaks alles 1930. aastal seoses innovatsiooni traditsiooniseose rõhutamisega. Täie otsustavusega võtsid mõiste "nüüdismuusika" 1933 aastal seoses Schönbergi koolkonnaga kasutusele Anton Webern ja Ernst Křenek. Igor Stravinski seevastu taunis mõistet "nüüdismuusika" veel 1963. aastal. Karlheinz Stockhauseni täielikult uudset kompositsioonitehnikat esindava muusikalise mõtlemisega saavutas mõiste "nüüdismuusika" iseenesestmõistetava staatuse alles pärast 1950. aastat.

Histortsism muusikas

Historitsism on muusikastiil, mida iseloomustab eelmiste ajastute muusikale omase materjali, struktuuri, stiili, kompositsioonimeetodi või esteetika teadlik, eesmärgipärane ja tihti mütologiseeritud kasutamine uues muusikas. Historitsismiga võib käia kaasas ka teooria, et uue muusika või esituspraktika olemuse põhiline määraja on muusika ajalugu. Kuigi ajaloo traditsioonide ülistamist on esinenud ka varem, räägitakse historitsismist muusikas eelkõige 19. ja 20. sajandi kontekstis.
Historitsismi alguseks peetakse Johann Sebastian Bachi loomingu laialdast taasavastamist, mis sai suurema hoo sisse "Matthäuse passiooni" esitusega Felix Mendelssohn-Bartholdy juhatusel 1829. aastal pärast umbes saja-aastast pausi. Sellest peale omandavad varasemate perioodide teatud heliloojad ja nende looming tihti mütoloogilise klassika staatuse, näiteks:

• Giovanni Pierluigi da Palestrinast sai kirikumuusika klassik
• Johann Sebastian Bachi hakati nimetama "poeetilise kontrapunkti" isaks
• Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat käsitleti klassitsiliku lihtsuse ideaalina
• Franz Schubertit nimetati soololaulu meistriks
• Ludwig van Beethoveni sümfooniad ja hilised keelpillikvartetid said romantilise ideaali kehastusteks, aidates kaasa Beethoveni isiku ja muusika "romantiseerimisele" ja niinimetud "Beethoveni müüdi" tekkimisele.

Kuigi 19. sajandil ollakse varasemast muusikast palju rohkem informeeritud kui eelmistel sajanditel, on 19. sajandi muusikalisele historitsismile omane, et varasemat muusikat ei esitatud eriti allikatruult. Väga levinud oli vanade meistrite muusika "parandamine": ümberorkestreerimine, esituskoosseisude suurendamine ning esitamine liialdatud dünaamika ja tempodega.
Ka muusika kompositsiooniõpetuses õpetati jätkuvalt vanu kompositsioonimeetodeid, kuid tihti tehti seda reflekteerimata, tuimalt käsitööoskusi treenides. Selline tegevus viis elutu konservatiivse akademismini: ei loodud enam elavat muusikat, vaid eklektiliselt ja mehaaniliselt erinevaid muusikastiile ühendavaid mineviku muusika koopiaid.

Ekspressionism muusikas

Ekspressionism tuli pärast Impressionismi ja seda saab pidada nüüdismuusika osaks.
Ekspressionism on muusikastiil, mis iseloomustab helilooja hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja kaootilist muusikat. Puhas ekspressionistlik muusika otsekui kirjeldab helilooja psühhogrammi.
Kitsas tähenduses hõlmab ekspressionism enamikku Arnold Schönbergi aastatel 1908-1921 loodud varast atonaalset, dodekafoonia eelset muusikat. Antud tähenduses on ekspressionistlikud ka Schönbergi õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberni mõningad teosed.
Sõna ekspressionism kasutatakse vahel ka laiemalt, et iseloomustada muud sarnaste omadustega muusikat. Kohati on peaaegu võimatu piiritleda muusikalist ekspressionismi ainult Uue Viini koolkonna vaba-atonaalse muusikaga ja jätta välja Gustav Mahler, Richard Strauss, Aleksandr Skrjabin, Josef Matthias Hauer, Igor Stravinski, Karol Szymanowski, Béla Bartók, Paul Hindemith, Charles Ives või Ernst Krenek. Lisaks on ekpressionistlikeks liigitatud ka mõningaid 1920. aastatest pärinevaid Kurt Weilli, Paul Hindemithi ja Ernst Kreneki muusikateatriteoseid. Olles küll muusikaliselt liikunud edasi muude muusikastiilide suunas, on nad tekstiliselt ja visuaalselt säilitanud ekspressionistliku väljenduse.
Ekspressionismist veelgi laimas tähenduses, enamasti omadussõna "ekspressionistlik" kujul, räägivad tavaliselt ajakirjanikud, kes kasutavad seda iga ajastu muusika kohta, milles sidususest ja piirangutest on olulisem intensiivne väljenduslaad.

Ekpressionistliku muusika stiilimudel

Schönbergi, Bergi ja Weberni ekspressionistlikus helikeeles on võetud küll üle Richard Wagneri kromaatiline meloodia ja harmoonia, kuid välditud on kadentse, kordusi, sekventse, tasakaalustatud fraase ning seotust valmis vormiliste ja faktuuriliste mudelitega.

Ekspressionistlike heliteoste kronoloogiline loend

• Max Reger: Sümfooniline fantaasia ja fuuga (Symphonische Phantasie und Fuge) op. 57 orelile (1901)
• Max Reger: Klaverikvintett (Klavierquintett) c-moll op. 64 (1902)
• Arnold Schönberg: Pelleas ja Melisande (Pelleas und Melisande) op. 5 (1902–1903)
• Aleksandr Skrjabin: Klaverisonaat nr. 4 Fis-duur op. 30 (1903)
• Gustav Mahler: Kuues sümfoonia (1903–1904)
• Richard Strauss: Salome op. 54, ooper (1905)
• Charles Ives: Vastuseta küsimus (The Unanswered Question) trompetile, 4-le flöödile ja keelpillidele (1906)
• Charles Ives: Central Park pimeduses (Central Park in the Dark) orkestrile (1906, rev. 1936)
• Richard Strauss: Elektra op. 58, ooper (1906–1908)
• Skrjabin: Ekstaasi poeem (Le Poème de l’Extase) op. 54 orkestrile (1905–1908)
• Skrjabin: Klaverisonaat nr. 5 Fis-duur op. 53 (1907)
• Schönberg: Teine keelpillikvartett (Zweites Streichquartett Quartett) op. 10 fis-moll sopranisoologa (1907–1908)
• Schönberg: Rippuvate aedade raamat (Das Buch der hängenden Gärten) op. 15 Stefan George tekstile häälele ja klaverile (1908–1909)
• Anton Webern: Viis pala keelpillikvartetile (Fünf Sätze für Streichquartett) op. 5 (1909)
• Webern: Kuus pala suurele orkestrile (Sechs Stücke für großes Orchester) op. 6 (1909)
• Schönberg: Kolm klaveripala (Drei Klavierstücke) op. 11 (1909)
• Schönberg: Viis orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op. 16 (1909, rev. 1922)
• Schönberg: Ootus (Erwartung) op. 17, monodraama (1909, esiettekanne 1924)
• Webern: Neli pala viiulile ja klaverile (Vier Stücke für Geige und Klavier) op. 7 (1910)
• Schönberg: Õnnelik käsi (Die Glückliche Hand) op. 18 (1910–1913, esiettekanne 1924)
• Schönberg: Kuus väikest klaveripala (Sechs kleine Klavierstücke) op. 19 (1911)
• Schönberg: Herzgewächse op. 20 kõrgele sopranile, tšelestale, harmooniumile ja harfile (1911, esiettekanne 1928)
• Webern: Viis pala orkestrile (Fünf Stücke für Orchester) op. 10 (1911)
• Schönberg: Pierrot Lunaire op. 21 kõnelauljale ja ansamblile (1912)
• Alban Berg: Viis orkestrilaulu Peter Altenbergi tekstidele (Fünf Orchesterlieder nach Gedichten von Peter Altenberg) op. 4 (1912)
• Berg: Neli pala klarnetile ja klaverile (Vier Stücke für Klarinette und Klavier) op. 5 (1913)
• Schönberg: Neli laulu (Vier Lieder) op. 22 häälele ja orkestrile (1913–1916, esiettekanne 1932)
• Berg: Kolm orkestripala (Drei Orchesterstücke) op. 6 (1914)
• Schönberg: Jaakobi redel (Die Jakobsleiter), oratooriumi fragment (1917)
• Webern: Laulud häälele ja ansamblile (Lieder für Stimme und Ensemble) op. 14-18 (1917–1925)
• Berg: Wozzeck op. 7, ooper (1917–1922, esiettekanne 1925)
• Skrjabin: Klaverisonaat nr. 10 op. 70 (1912–1913)
• Skrjabin: Vers la flamme, op. 72 poeem klaverile (1914)
• Skrjabin: Kaks tantsu (Deux Danses) op. 73 klaverile (1914)
• Béla Bartók: Võlumandariin (Der wunderbare Mandarin) orkestrile (1918–1923, rev. 1924 ja 1926–1931)
• Schönberg: Viis klaveripala (Fünf Klavierstücke) op. 23 (1920–1923)

Impressionism muusikas

Muusikas järgneb Impressionism romantismile. Impressionism on tunnete intensiivne esitamine muusikas. Seetõttu saab impressionismi pidada romantismi edasiarendamiseks. Impressionism oli maailmas valitsevaks muusikastiiliks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Samas võib Impressionismi pidada ka üheks nüüdismuusika žanriks.
Impressionism (prantsuskeelsest sõnast impression, mulje) on maalikunsti ja kirjanduse eeskujul
muusika kirjeldamiseks kasutatud muusikastiil, mida on püütud iseloomustada üldiste tunnustega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus.
Impressionistlikus muusikas keskendub helilooja õrnhabraste hetkemeeleolude ilu nautimisele. Loodavate subtiilsete kõlade eesmärgiks on maksimaalse sisenduse ning müütilise atmosfääri loomine. Heliteose paremaks tunnetamiseks on sellele tihti lisatud pealkiri, mis partituuris asub vahel alles teose lõpus. Helilooja huvi võib olla inimese psühholoogilise seisundiesiletoomine ning suhe loodusega.
Impressionistliku muusika struktuuri võivad iseloomustada järgmised tunnused:

• kirikulaadide, tervetoonheliridade ja pentatoonika kasutamine
• klassikalise, kindlate piirjoontega teemaasendamine voolava, tämbriliselt rikka meloodiaga
• akordid ei allu enam klassikalise harmooniaja häältejuhtimise reeglitele, näiteks täielikult võib puududa lahenemine toonikasse
• noonakordide, undeetsimakordide, tredeetsimakordide ning kvart-kvint-akordide rohke kasutamine
• selgepiirilist vormi asendab vaba voolamine, mis tihti meenutab improvisatsiooni
• rütmi ja artikulatsiooni kasutamine selliselt, et saavutatakse meetrumi hägustumine
• erilist tähelepanu pööratakse muusikainstrumentide ja orkestri tämbritele
• impressionistlikku orkestratsiooniiseloomustab süvendatud tähelepanu nüanssidele, detailirohkus ja sillerdav koloriit
• Euroopa-välised, näiteks gamelani muusika mõjud
• heliteostele on tihti lisatud programm

Impressionismi mõiste sidumist muusikaga on algusest peale ka taunitud. Näiteks Claude Debussy ja Maurice Raveli puhul ei olnud impressionistiks nimetamine heliloojate endi soov, sest Debussy ise tunnetas pigem oma muusika seost sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga ning Ravel ise pidas ennast eelkõige klassikaliseks heliloojaks.
Saksa keeles kasutas mõistet 'impressionism' esimest korda kunstiajaloolane Richard Hamann 1907. aastal. Impressionismi mõiste läks käibele koos ekspressionismi mõistega 1920ndatel.

Impressionistliku muusika põhilisteks esindajateks peetakse prantsuse heliloojaid Claude Debussyd (1862–1918) ja Maurice Raveli (1875–1937). Esimeseks impressionistlikuks muusikateoseks peetakse Claude Debussy sümfoonilist poeemi "Fauni pärastlõuna", mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest.
Igor Garšnek (2004) on võrrelnud Claude Debussy ja Maurice Raveli heliloomingut järgmiselt: "Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – rafineeritud koloriiditaju ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini."
Impressionismi mõju on suur ka väljaspool prantsuse kultuuriruumi: impressionistlikke tunnuseid leidub näiteks hispaania helilooja Manuel de Falla (1876–1946), itaalia helilooja Ottorino Respighi (1879–1936) ning inglise helilooja Frederick Deliuse (1862–1934) muusikas.