Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

neljapäev, 14. september 2023

Coop Pank

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Coop Pank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Coop Pank AS
Coop Pank logo.jpg
Asutatud1992
PeakorterNarva maantee 4, Tallinn
Valdkonnadpangandus
KodulehtCoop Pank AS koduleht
Eesti Krediidipanga logo

Aastatel 1992–2017 kandis ettevõtte nime Eesti Krediidipank. 2017. aasta sügiseks oli Coop Eesti omandanud enamiku krediidipanga aksiatest. Seetõttu muudeti nime Coop pangaks ning see jõustus 2. oktoober 2017. Aktsiaselts Coop Pank on 1992. aastal asutatud Eesti pangandusasutus. Üks viiest universaalpangast Eestis.

Pangal on 2019. aasta detsembri seisuga 15 kontorit ja 28 pangapunkti üle Eesti ning üle 58 tuhande aktiivse igapäevapanganduse kliendi.

Coop Pank on noteeritud Tallinna börsil.

Ajalugu

Krediidipanga asutas taasloodud Eesti Panga esimene president Rein Otsason 1992. aastal pärast keskpanga juhi ametikohalt vabastamist koos mitmete Eesti ettevõtjatega 1992. aastal. Krediidipanga asutamiskoosolek toimus 28. märtsil, põhikapital oli 6 miljonit rubla10. aprillil 1992 sai vastasutatud krediidiasutus Eesti Pangalt pangategevuse litsentsi.

Panga bilansimaht oli 1992. aasta alguses 2,5 miljonit krooni ja aasta lõpuks juba 32,6 miljoni kroonini. 1992. aasta lõpus oli Krediidipangas 25 töötajat, aktsiakapital 6,1 miljonit krooni ja puhaskasum 2,5 miljonit krooni.

1993. aastal hakkas Krediidipank oma kontorivõrku laiendama ning avas panga filiaalid NarvasJõhvis ja Haapsalus1994. aastal koliti ka peakontor uude asukohta Tallinnas Narva maantee 4. 1995. aastal avati Võru ja Tartu filiaalid ning 1996. aastal Tallinnas Nõmme harukontor. 1997. aastal avati Maardu, Põhja-Tallinna Sõle ja Viljandi filiaal. 1999. aastal avati filiaal Pärnu linnas ja teeninduspunkt Tallinna lennujaamas. 2004. aastal avati filiaal Mustamäel Magistrali kaubanduskeskuses. 2008. aastal pangakontor Nurmenuku kaubanduskeskuses Tallinnas Õismäel ning 2009. aastal kontor Paldiskis.

1997. aastal, kui tähistati Krediidipanga 5. aastapäeva, oli Krediidipanga bilansimaht kasvanud 366,7 miljoni kroonini, aktsiakapital 37,4 miljoni kroonini.

1999. aastal sõlmis Krediidipank koostöölepingu Vene pangaga Bank Moskvõ, mis võimaldas arendada Eesti-Vene vahelist kaubavahetust.

2002. aasta lõpus oli Krediidipanga bilansimaht 1,257 miljardit kroonini ja laenuportfell 527,9 miljonit krooni, klientide arv ületas 40 000 piiri ning klientide hoiused 1,076 miljardit krooni.

2003. aastal omandas Latvian Business Bank AS-is Eesti Krediidipank 18,695%-lise osaluse. LBB kuulus 100% Bank Moskvõle, osaluse müügiga leiti pangale strateegiline investor, kes kasvatas lähiaastatel oma osalust panga omanikuna 60%-ni.

2004. aastal suri Krediidipanga asutaja ja nõukogu esimees Rein Otsason ning uueks nõukogu esimeheks valiti Ain Soidla.

2005. aastal suurendati panga aktsiakapitali 110 miljoni kroonini, mis toimus täiendava aktsiaemissiooni teel, mis oli suunatud Krediidipanga aktsionärile – Latvian Business Bankile (LBB). Aktsiaemissiooni tulemusel omandas LBB 44,3% osaluse ning hiljem suurendas LBB osalust Krediidipangas 59,8%-ni. Oma osaluse müüsid LBB-le Krediidipanga senised aktsionärid. LBB tegutseb Riias 1992. aastast alates ja kuulub ligi 100% Bank of Moscow´le. 2005. aasta teenis pank 47,630 miljonit krooni kasumit, laenuportfelli maht tõusis 1,090 miljardi kroonini. Aasta lõpuks tõusis Krediidipanga klientide arv üle 60 tuhande.

2006. aastal otsustati Krediidipanga aktsiakapitali suurendada 110 miljonilt kroonilt 143 miljoni kroonini ning Latvian Business Bank (LBB) omandas täiendavalt 5,9% Krediidipanga aktsiatest, suurendades oma osalust Krediidipangas 65,7%-ni.

2007. aastal suurendati aktsiakapitali fondiemissiooni teel ning suurendati panga aktsiakapital 198 miljonile kroonile. Üldkoosolek valis ka panga nõukogu uue koosseisu, kuhu kuuluvad senised nõukogu liikmed Ain Soidla, Jazeps Paplavskis ja Andreis Kuzins ning uute liikmetena Bank of Moscow juhatuse liikmed Aleksei Sõtnikov ja Pavel Gorbatsevich.

2008. aastal viidi jaotamata kasumi arvel läbi fondiemissioon summas 66 miljonit krooni, mille tulemusel suurenes Krediidipanga aktsiakapital seniselt 198 miljonilt kroonilt 264 miljoni kroonini.

2010. aastal otsustasid aktsionärid suurendada panga aktsiakapitali 264 miljonilt kroonilt 720 miljoni kroonini. Emissioon muutis olulisel määral Krediidipanga omanike struktuuri. Senine suuromanik – Bank of Moscow, kellel on läbi Latvijas Biznesa Banka (LBB) Krediidipangas ligi 90% osalus, asus Krediidipanga aktsionäride ringi otseosaluse kaudu. Ühtlasi vähenes BoM-i osalus Krediidipangas 45%-ni. Teine panga suuromanik on Liongate Baltic Fund Ltd.

2011. aastal tulid kroonide asemel käibele eurod. Krediidipanga grupp kasvas aastaga üle 40% suuremaks – bilansimaht suurenes rohkem kui 478 miljonit euroni. Krediidipank võitis Maanteeameti konkursi Liiklusregistribüroode teenindamiseks. Selle võiduga sai Grupp juurde esindused 15 linnas üle Eesti. Krediidipanga tuumikinvestor Bank Moskvõ (BM) jätkas oma osaluse vähendamist Krediidipanga aktsiakapitalis. Kui BM aktsiate enamusosaluse omandas Venemaa suurpank VTB, siis osa tehingutest Krediidipanga aktsiatega vaidlustati. Aasta lõpuks jõudsid aktsionärid kokkuleppele vaidluse lahenduse osas. Krediidipanga tütarettevõtted Krediidipanga Liisingu AS ja AS Martinoza tähistasid oma 15. tegevusaastat.

2012. aasta jaanuaris ostis Krediidipanga Liising Allied Irish Bank, p.l.c. Eesti filiaali (AIB) panga laenuportfelli Eestis kogumahuga ligi 25 miljonit eurot. Ligi 44% Krediidipanga aktsiatest omanud Küprose ettevõtted lahkusid märtsi lõpuks Krediidipanga omanike ringist. Panga suurimaks aktsionäriks sai taas Bank Moskvõ. Aktsionärid valisid pangale uue nõukogu koosseisus Ain Soidla, Aleksandr Evnevich, Boris Belyaev, Timur Dyakov ning Andrus Kluge. Uueks juhatuse esimeheks sai Valmar Moritz. Mais tähistas pank oma 20. tegevusaastat.

2013. aastal muutus Krediidipanga strateegia Läti turul. Oluliselt vähendati Läti filiaalis pakutavate teenuste hulka, prioriteediks jäid ärilaenud ja eraisikute hoiused. Krediidipanga nõukogus vahetus üks liige – Alexander Evnevichi asemele valiti Arthur Klaos. Suvel tõi pank välja uuenenud internetipanga. Sügisest said kliendid võimaluse sooritada oste internetis Krediidipanga deebetkaardiga. Oktoobris asutati uus tütarettevõte AS Krediidipank Finants, mille eesmärgiks oli pakkuda kaasaegseid tarbijakrediidi lahendusi eraklientidele Eestis.

2014. aasta suurim õnnestumine oli uue väikelaenu – Sihtlaenu – turule toomine. Üleminek SEPA maksetele veebruaris tõi kaasa pikemad kontonumbrid, aeglasema maksete liikumise ja senise püsikorralduse asendumise e-arve püsimaksega. Augustis hakkas pank pakkuma eraklientidele kuutasupõhist Arveldaja paketti, mille raames oli võimalik täiendava tasuta teostada kõiki enamlevinud pangateenuseid. Krediidipanga aktsionäride erakorraline koosolekul otsustati panga aktsiakapital konverteerida eurodesse.

2015. aastat läbis pangasisene struktuurireform, mille eesmärgiks oli muuta seni pigem teenindusele suunatud organisatsioon rohkem müügile orienteeritud ettevõtteks. Panga juhatuse viiendaks liikmeks nimetati maikuus Krediidipanga Läti filiaali juhataja Ieva Racenaja.

2017. aastal ostis Inbank AS 25 protsenti ja Coop Eesti 59,7 protsenti Eesti Krediidipank AS aktsiatest. Krediidipank tegutses oma nime all veel 2017. aasta sügiseni, 2. oktoobril 2017 sai Krediidipangast ametlikult Coop Pank.

7. novembril avati kasutajatele uus Coop Panga mobiilipank.

Novembris 2019 toimus Coop Panga aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mis märgiti täis 71 % ulatuses plaanitust. Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot. Pakkumises osales kokku 10 879 investorit, kes märkisid kokku 33 miljonit aktsiat.

Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Keskmiselt märkis üks investor ligi 2500 aktsiat. Institutsionaalse pakkumise jaotuses osales 24 investorit, kes märkisid veidi üle 6 miljoni aktsia..

Tallinna börsil algas kauplemine Coop Panga aktsiatega 10. detsembril 2019.

kolmapäev, 13. september 2023

SEB Pank

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

SEB Pank on Eesti suuruselt teine pank, mille omanik on Rootsi pank Skandinaviska Enskilda Banken (SEB). Enne seda, kui Rootsi pank Eesti panga kõik aktsiad omandas, kandis see nime Eesti Ühispank, seejärel SEB Eesti Ühispank.

Eesti Ühispank ühines 1998. aastal Tallinna Pangaga. Ühinenud pank võttis aasta jooksul üle mitmed Tallinna Panga klienditeenindusvõtted ning töötas välja must-kuldse firmadisaini. Eesti Ühispank võttis 1990ndate teisel poolel kasutusele telefonipanga, makseautomaadid ja internetipanga, mida peeti tollal Eestis mugavaimaks. 2000ndail kasutas Eesti Ühispank pangakaartide esikülje kujundamisel tuntumate Eesti kunstnike maale, niisugused pangakaardid võisid käibel olla kuni 2007. või ka 2008. aastani.

Eesti Ühispangal oli Lätis tütarpank ja Leedus partnerpank Vilniaus Banka, mistõttu panga kliendid said teistes Balti riikides pangateenuseid soodsamalt kasutada.

Pärast kõigi Eesti panga aktsiate omandamist muutis emaettevõte panga nime: Eesti Ühispangast sai SEB Eesti Ühispank ja pärast seda SEB Pank. Finantsettevõte muutis firmadisaini kõigis Balti riikides ning nüüd on panga tunnusvärv heleroheline. Ajapikku on SEB juhtimisstruktuuri muudetud, vähendades teistes riikides töötavate pankade iseseisvust ja koondades pangagrupi juhtimist Rootsi

Skandinaviska Enskilda Banken

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
SEBi tütarettevõtte SEB Panga peakontor Tallinnas (keskel)

Skandinaviska Enskilda Banken AB (lühendatult SEB) on Rootsi päritolu rahvusvaheline panganduskontsern, mis tegutseb peamiselt Põhja- ja Baltimaades. Põhitegevus on pangateenused, kuid SEB pakub ka erinevaid kindlustusi ning liisingut.

Panga asutas Rootsi perekond Wallenberg. Skandinaviska Enskilda Banken AB tegevjuht on Johan Torgeby ja nõukogu esimees on Marcus Wallenberg.

Skandinaviska Enskilda Bankeni aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil.

Ajalugu

SEB moodustus aastal 1972, kui ühinesid 1856. aastal asutatud Stockholms Enskilda Bank ja Skandinaviska Banken.

Stockholms Enskilda Banki asutaja oli André Oscar Wallenberg. Skandinaviska Enskilda Bankenit kontrollib Wallenbergide perekond oma valdusettevõtte Investor AB kaudu. Skandinaviska Bankeni oli Oscar Ekman 1864. aastal Göteborgis asutanud kui Skandinaviska Kreditaktiebolaget AB.

1997. aastal ostis pank kindlustusseltsi Trygg-Hansa. Seejärel integreeris pank kindlustusfirma säästu- ja elukindlustusosa ning müüs varakindlustuse edasi.

Aastal 1998 muutis pank oma logo ja nime, SE-Bankeni uueks nimeks sai SEB. Samal aastal astus Skandinaviska Enskilda Banken kolme Balti panga omanikeringi, need olid Eesti ÜhispankUnibank Lätis ja Vilniaus Bankas Leedus. 2000. aastal osteti pank Saksamaal - Bank für Gemeinwirtschaft (BfG) - ning järelejäänud osad kolmest Balti pangast.

Osakonnad

Skandinaviska Enskilda Bankeni peakontor Stockholmis aastal 2008.

Skandinaviska Enskilda Banken on üks suuremaid Rootsi panku. Pank koosneb viiest osakonnast:

  • Ettevõtete pangandus, mis on suunatud suurtele ettevõtetele ja institutsioonidele. Osakonnal on 18 riigis, peamiselt Põhjamaades ja Saksamaal.
  • Jaepangandus, mis pakub pangandus-ja nõustamisteenusi eraisikutele ning väikestele ja keskmise suurusega äriklientidele.
  • Varahaldus, mis juhib investeeringuid, sealhulgas investeerimisfonde ja privaatpanganduse teenuseid.
  • Elu- ja pensionikindlustus, mis pakub elukindlustustooteid eraisikuile ja äriklientidele peamiselt Rootsis, Taanis ja Balti riikides.
  • Baltikum, mis pakub pangandus-ja nõustamisteenusi eraisikuile ning väikestele ja keskmise suurusega äriklientidele nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus.

Tütarettevõtted

SEB tütarettevõtted tegutsevad Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. SEB tütarettevõtete hulka kuuluvad näiteks

Euroopas:

Põhja- ja Lõuna-Ameerikas:

Aasias:

  • SEB China (Hiina)
  • SEB Hong Kong
  • SEB India
  • SEB Private Banking Singapore (Singapur)

SEB gruppi kuulub Hollandis registreeritud kinnisvaraettevõte Baltectus N.V., mis on Baltimaade kinnisvaraettevõtete EstectusLatectus ja Litectus omanik.

teisipäev, 12. september 2023

Inbank

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Inbank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Inbanki (varasema nimega Cofi) asutasid 2010. aastal endised pangajuhid Priit Põldoja ja Jan Andresoo.
Inbank AS
Tüüpbörsiettevõte
Asutatud2010
AsutajadJan Andresoo, Priit Põldoja
PeakorterNiine 11, 10414 Tallinn
Valdkonnadfinantsteenused
Tootedväikelaenjärelmakshoius
Tegevuskasum7,5 miljonit (2017)
Töötajaid54
TütarfirmadInbank LizingsUAB MokilizingasInbank Polska
Kodulehthttp://inbank.ee

Inbank AS on Eestis litsentseeritud krediidiasutus, mis keskendub peamiselt järelmaksudele, auto- ja väikelaenudele ning tähtajalise hoiuse pakkumisele. Panga võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil Balti võlakirjade nimekirjas ning on avalikult kaubeldavad.

Pangal on esindus Lätis (Inbank Lizings), tütarettevõte Leedus (UAB Mokilizingas) ning filiaal Poolas (Inbank Polska). Inbanki peakontor asub Tallinnas.

Inbanki asutajad Jan Andresoo ja Priit Põldoja
Asutaja Jan Andresoo Inbanki kontoris lauatennist mängimas

Ajalugu

Inbank on välja kasvanud finantstehnoloogiaettevõttest Cofi AS, mis loodi 2010. aasta 5. oktoobril. Cofi kui ettevõtte ärimudel seisnes selles, et pakuti tol ajal olemasolevatest järelmaksu partneritest erinevalt järelmaksu koostööpartnerite nime all. Ettevõtte enda jaoks tähendas see sageli, et tarbija jaoks jäädi pigem märkamatuks. Ettevõtte nimi tuleneb ingliskeelsest väljendist "Consumer Finance" ('tarbijate finantseerimine'). Uus lähenemine saavutas kiiresti edu ning aastaks 2015 oli pisikesest iduettevõttest saanud järelmaksu valdkonnas turuliider, omades veerandikku turuosast. 

2014. aastal alustasid Cofi ja Krediidipank koostööd, et turule tuua lisaks järelmaksule ka sihtlaen.

2014. aasta augustis loodi lisaks Eesti ettevõttele ka Läti tütarettevõte Cofi Lizings (praegune Inbank Lizings), mille sisuliseks eesmärgiks sai finantseerimistegevus Lätis. Ettevõtte ühe asutaja, Priit Põldoja, sõnul sai Cofi Lizingsist strateegiline murdepunkt, millest algas Cofi rahvusvahelistumine. "Lätist sai esimene sihtriik, kust saime kogemusi ja õppetunde rahvusvahelistumiseks. Õppisime väga selgelt seda, kuidas teha asju paremini ning milliseid vigu edaspidi vältida." ütleb Põldoja

14. detsembril 2016 alustas Inbank hoiuste kaasamist Saksamaa ja Austria turgudelt. Seda tehti läbi Raisini platvormi. Inbankist sai esimene Baltikumi pank, mis Raisiniga liitus.

10. aprillil 2015 väljastas Finantsinspektsioon Cofi AS-ile krediidiasutuse litsentsi, mis tähendas, et juriidiliselt võidi end edaspidi kutsuma hakata pangaks. Litsentsi saamisega seoses otsustati muuta ka senine ettevõtte nimi. Uueks nimeks sai Inbank AS.[4] Inbanki tulekuga toodi turule ka hoiuste pakkumine. Turule tulles pakuti tähtajalisele hoiusele 3,25% aastast intressi, mis oli turu keskmisest oluliselt kõrgemal. Tänu sellele oli Inbanki lansseerimiskampaania oodatust mitu korda edukam. Juba kahe esimese päeva jooksul kaasati 11 miljoni euro eest hoiuseid, ning kuna tekkis oht, et hoiuste haldamine hakkab ülejõu käima, siis tuli ettevõttel lõpetada reklaamikampaaniad tänavatel.

Alates 3. oktoobrist 2016 on Inbanki AS võlakirjad noteeritud ka Nasdaq Balti börsil. Inbanki võlakirjade emissiooni eesmärgiks oli ettevõtte kapitalistruktuuri tugevdamine. Seeläbi soovis pank suurendada müügimahte ja turupositsiooni, toetada edasist kasvu ning laienemist uutele sihtturgudele ning kindlustada turvaline kapitalipuhver grupi ettevõtetele. Noteerimisel märgiti võlakirju kokku 11 089 miljoni euro väärtuses ning lõplikult noteeriti 6,5 miljoni euro väärtuses. 

2016. aastal toodi turule autolaen. Siinkohal kaasati spetsiaalselt autolaenu jaoks toodetud automatiseeritud algoritmi. See tähendab, et Inbank arendas välja automaatsete krediidiotsuste süsteemi, viies nii keskmise laenuotsuse tegemise aja keskmiselt viie sekundini. Selle saavutamiseks loodi programm, mille otsustusalgoritm teeb krediidiotsuseid lähtudes nii kliendilt saadud kui ka tema loal erinevatest registritest päritud andmetest, näiteks saadi vajalikke andmeid krediidiinfost ja pensioniregistrist.

Olles Läti turult oma kogemused saanud, laienes Inbank edasi uutele turgutele: 2017. aasta jaanuaris asutati tütarettevõte Poolas, mille nimeks sai AS Inbank Spółka Akcyjna Oddział w Polsce. Poola turul võeti eesmärgiks keskenduda väikelaenudele ning hoiuste pakkumisele.

2018. aasta 22. mail sõlmis Inbank AS kokkuleppe, millega omandas 100% osaluse Leedu järelmaksuettevõttes UAB Mokilizingas. Tegemist oli strateegiliselt olulise tehinguga, sest Mokilizingas oli Leedu järelmaksuturul üks juhtivatest järelmaksu pakkujatest. Selle tehinguga, suutis Inbank ennast tugevalt näidata ka Leedu turul, mis tähendas ettevõtte strateegiline plaan liigutada järjest suurem osa sissetulekutest võimalikult laiale geograafilisele territooriumile, töötas väga edukalt.

Kronoloogia

  • 2010 – 5. oktoobril lõid Priit Põldoja ja Jan Andresoo järelmaksu pakkuva ettevõtte Cofi AS
  • 2014 – Cofi ja Krediidipanga ühistöö tulemusena hakati pakkuma sihtlaene
  • 2014 – augustis loodi Lätis tütarettevõte SIA Cofi Lizings
  • 2015 – 10. aprillil sai Cofi AS krediidiasutuse litsentsi
Inbanki peakontor
  • 2015 – Cofi AS muutis oma nime Inbank AS-iks
  • 2015 – Inbank alustas hoiuste pakkumist, mis osutus oodatust kordades edukamaks
  • 2016 – 3. oktoobrist noteeris Inbank oma võlakirjad Nasdaq Tallinna börsil, Balti võlakirjade nimekirjas
  • 2017 – jaanuaris asutati Poolas tütarettevõte AS Inbank Spółka Akcyjna Oddział w Polsce
  • 2018 – 22. mail osteti 100% osalus Leedu järelmaksuettevõttest UAB Mokilizingas

Inbanki nime sellisel kujul loomise taga on asutajate sõnul kaks erinevat põhjust: Esiteks on nimi rahvusvaheline, mistõttu on seda võimalik erinevate riikide kontekstides lihtsasti kasutada ning samuti on nimi erinevates riikides peaaegu kõigile inimestele arusaadav. Teine põhjus tuleneb aga erinevatest omadussõnadest, mida „In“ lühend tähendada võiks ning millega Inbank end samastada püüab. Näiteks võib Inbanki nimi tähendada:

Inbanki logo
  • Inimestele pühendunud
  • Individuaalne
  • Intellektuaalne

Inbanki logo on formuleeritud sümbolist ja tekstist. Logo sümboliks on ring, mille keskele on paigutatud sõna „in“. Inbanki logo on sümbol on huvitav, sest seda on võimalik lugeda mitut pidi. Inbanki logo värvid on enamasti lillakates toonides. Küll aga võib erinevate taustade puhul näha olla erinevaid värvilahendusi. Näiteks kasutatakse Inbanki põhivärvidena lisaks tume lillale ja roosale ka rohelist, kollast, sinist ja musta värvi, et rõhutada mingeid elemente.

Teenused

Inbank on võtnud suuna, et keskendutakse vaid teatud liiki pangatoodetele. Sellest tulenevalt ei pakuta Inbankis näiteks ülekande- või pangakaarditeenuseid. Sellise tegevuse eesmärgiks on fookuse hoidmine kindlatel toodetel samal ajal teenustega mitte liiga laiaks minnes.

Inbank pakub eraisikule 4 liiki tooteid: hoiuseidjärelmaksuväikelaenu ja autolaenu. Lisaks pakutakse koostöös partneritega järgmisi teenuseid: auto24 laen, auto24 liising, Bauhofi remondilaen ja Hansaposti väikelaen.

esmaspäev, 11. september 2023

Danske pank

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Danske Bank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Danske Bank A/S
Danske Bank logo.svg
TüüpBörsiettevõte
(OMXDANSKE)
Asutatud1871
PeakorterKopenhaagenTaani
VõtmeisikudOle Andersen (Direktorite nõukogu esimees), Thomas F. Borgen (peadirektor)
Valdkonnadfinantsteenused
Käive43,9 mld DKK (2016) 
Puhaskasum19,9 mld DKK (2016) 
OmakapitalOmakapitali tootlus 13,1% (2016) 
Töötajaid> 19 000 (2016) 

Danske Bank on Taani päritolu panganduskontsern, mille üks haru lõpetab, 2019. aasta seisuga, tegevust Eestis.

2011. aastal oli Danske Bank 454. kohal Fortune Global 500 nimekirjas, mis loetleb maailma suurimaid ettevõtteid aastatulu alusel.

Danske Bank Baltikumis

Eestis oli Danske Bankil 2012. aasta novembris üle 500 töötaja, enam kui 110 000 era- ja 20 000 äriklienti.[4]15. novembrini 2012 kandis Danske Banki Eesti haru nime Sampo Pank, sest 1. veebruaril 2007 ostis Danske Bank Group Sampo kontserni üksused Soomes ja Baltimaades.[4] Varem kandis pank nimesid Eesti Forekspank (30.06.1992–20.01.1999) ja Optiva Pank (21.09.1999–28.12.2000).[5]

2016. aastal müüs pank oma jaepanganduse ärid Leedus ja Lätis Swedbankile ning pani müüki Eesti jaepanganduse äri.[6] Samal aastal läksid müügiks ka Danske Banki pensionifondid. Danske Banki varahaldusettevõtte Danske Capital AS-i aktsiad omandas LHV Pangale kuuluv AS LHV Varahaldus.[6]

2015–2018 oli Danske Banki Eesti haru tegevjuht ja Balti panganduse juht on Ivar Pae.[7]

Tram 506 at Danske Bank Tallinn 31 August 2015.JPG

Rahapesu skandaal[muuda | muuda lähteteksti]

Finantsinspektsioon viis 2014. aastal Danske panga Eesti filiaalis läbi ulatusliku kohapealse kontrolli. Selle tulemusena tehti Danske Bank A/S Eesti filiaalile 15. juulil 2015 ettekirjutus, millega nõuti tuvastatud rikkumiste lõpetamist ning kohustati panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Lisaks kohustas Finantsinspektsioon krediidiasutust muutma oma protseduurireegleid, tuvastama nõuetekohaselt kliendiga sõlmitud ärisuhte eesmärk ja olemus, rakendama piisavaid meetmeid klientide tegevuse jälgimisel ning tagama muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohane täitmine. Danske Bank A/S Eesti filiaal võttis tarvitusele meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

2017. aasta märtsis avaldas rahvusvaheline ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused selle kohta, kuidas rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi USA dollari väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eesti pankade kaudu pesti ajavahemikul 2011–2014 1,6 miljardit dollarit, millest suurem osa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.

Danske Banki nõukogu liige teatas 2017. aastal, et kuna Venemaa musta raha pesti ka nende panga kaudu, on Eestis kasutusele võetud kontrollsüsteemid ning määratud kohapeal tööle uus juhtkond. 2015. aastal lahkus Danske Banki Eesti filiaali juhi kohalt ootamatult Aivar Rehe, kes oli panga Eesti haru juhtinud alates 2006. aasta algusest (2006–2012 Sampo panga tegevjuhina kuni ülevõtmiseni Danske poolt).

2018. aasta 19. septembril avaldatud panga sisejuurdluse aruande järgi liigutasid aastatel 2007–2015 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. Sisejuurdlus ei suutnud kindlaks teha, kui suur osa sellest võis rahapesu olla. Samal päeval teatas panga tegevjuht Thomas Borgen tagasiastumisest. Borgen vastutas aastatel 2009–2012 Danske panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest. Aruande järgi ei olnud panga Eesti filiaali kontrollisüsteemid piisavad, kahtlastest tehingutest teavitamine oli puudulik ja Eesti haru juhtkond tegeles rahapesu tõkestamisega liiga loiult. Pangagrupi tasandil leiti, et Danske kontrollsüsteemid ei olnud piisavalt põhjalikud ning kahtlustele reageeriti liiga aeglaselt.

Eestist lahkunud 2019. aasta lõpus. Seega ei kuulu enam Eesti panga alla.