Ku Klux Klan

Ku Klux Klan

Ku Klux Klan (KKK) on pärast kodusõda 1865. aastal Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides asutatud kuritegelik poliitiline liikumine, mis koondab ennast klannideks kutsuvaid rassistlikke salaseltse ja organisatsioone.

Ku Klux Klan

Embleem ja lipp
Lühend	KKK
Asutatud	I 1865–1871 II 1915–1944 III 1946–tänaseni
Õiguslik staatus	Salaselts
Eesmärk	Valge rassi ülimuslikkuse kehtestamine, kristlik terror
Asukoht	Ameerika Ühendriigid
Liikmed	I teadmata II 3000000–6000000 (kõrgeim aastatel 1924–1925) III ~ 5000-8000

Ku Klux Klani embleem, "Mystic Insignia of a Klansman" ehk "verepisararist". Hetkel kasutusel vähemalt klannil nimega The White Camelia Knights of the Ku Klux Klan. Keskel verepisar, mis sümboliseerib Jeesus Kristuse ristil valatud verd, kodusõjas langenud Konföderatsiooni sõdurite verd, kuriteo ohvriks langenud süütu naisohvri verd ja valge rassi verd. Rist on samasugune nagu ristisõdijatel ja sümboliseerib ristiusku.

Ku Klux Klani kogunemine 1922. aastal

Asutajateks olid Konföderatsiooni kodusõja veteranid John C. Lester, John B. Kennedy, James R. Crowe, Frank O. McCord, Richard R. Reed ja J. Calvin Jones.

Ku Klux Klani nimi tuletati kreeka keeles ratast tähendavast sõnast κύκλος (kyklos). Väidetavalt Reed pakkus nimeks Kyklos ja Kennedy lisas sellele sõna clan, mis šoti keeles tähendab suguvõsa. Teisal väidetakse et John B. Kennedy pakkus välja mõlemad sõnad, aga James R. Crowe muutis sõna kyklos vormi kuklux.^[4] Algselt liikumine keskendus võitlemisele põhjaosariikidest tulnud õnneotsijate ja uusasukatega (carpetbaggers) ning Vabariikliku Parteiga (inglise keeles The Republican Party) liitunute ja Uniooni poolele ära karanud lõunaosariikide valgete (scalawags) ülejooksikutega. Viimaseid peeti KKK-s ja muude Konföderatsiooni pooldajate poolt riigireeturiteks ja poliitiliselt moraalselt nõrkadeks, kes valisid pooli vastavalt oludele.

Konföderatsiooni osariigid. Ku Klux Klani sünnipiirkond oli Tennessee ja pealinn Nashville.

Klannide aatemaailma põhiteemadeks on valge rassi ülimuslikkus, antisemitism, antikatoliikus (eriti 1920ndatel), Uniooni vastalisus, homoviha, antikommunism ja (mitte-valge) immigratsiooni vastalisus ning sellest lähtuvalt "sünnipärase valge ameerikluse" rõhutamine. Liikmete endi väitel on põhisuundadeks vastuseis kuritegevusele, illegaalsele immigratsioonile ja samasooliste abielule. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid neonatside ja skinheedidega.

Läbi ajaloo on KKK kurikuulus eelkõige mustanahaliste kodanikuõiguste mahasurumise tõttu.

Organisatsiooni tegutsemisviiside hulka kuuluvad terror, vägivald, jõuguvõimu demonstratsioonid, lintšimine, mis on suunatud eriti USA neegrite ja muude KKK põlu all olevate gruppide (näiteks katoliiklaste ja juutide) vastu.

Kuna Ameerika Ühendriikides oli mitte-valgete diskrimineerimine mitteametlikult aksepteeritud valitsuse tasemel vähemalt 1950ndateni, siis KKK jätkas lintšimisi praktiliselt karistamatult kuni 1960ndateni. Alles tugevate kodanikuõigus-organisatsioonide tekkimisel oli föderaalvalitsus sunnitud klannide tegevusse avalikult sekkuma.

Läbi ajaloo on olnud kolm Ku Klux Klani. Esimene neist loodi 1865. aastal ning tegevus soikus 1870. aastatel. Sellesse lõunaosariiklaste organisatsiooni, mis ei sallinud neegreid, juute, katoliiklasi, immigrante ega ka põhjaosariiklasi, kuulus ligi 550 000 inimest. Organisatsiooni vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui ka osariikide valitsused nende vastu võitlust, mille tagajärjel lõpetas organisatsioon tegevuse. Ometi jätkus näiteks lintšimine ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige kõrgem oli nende arv 1892. aastal.

Teine Ku Klux Klan loodi 1915. aastal ja see kujunes massiorganisatsiooniks: KKK kuldajal 20ndatel ulatus liikmete arv 6 miljonini (1924), osade allikate järgi kuulus organisatsiooni iga seitsmes ameeriklane. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning vägivallas. Osa organisatsiooni juhtidest mõisteti süüdi kuritegudes ning see kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv kahanenud 30 000-le ja 1944. aastal lõpetati pankroti tõttu tegevus.

Ku Klux Klan loodi kolmandat korda 1950. aastatel ja tegutsetakse tänapäevalgi. Selle liikmete arv on 5000-8000 inimest. Ku Klux Klan ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest.

Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid teravatipulisi mütse, millel on silmakohad välja lõigatud. Oma öistel kogunemistel viiakse läbi salariitusi, mille käigus näit põletatakse riste.

Teise klanni aegne vanne

Teise Klanni ajal võeti liikmeid vastu järgmiste sõnadega:

"Sinu sõbrad on seletanud, et oled sündinud Ameerika kodanik ja soovid töötada koguduse, linna, riigi ja maa huvide eest, et sa ei näita poolehoidu mingisugusele väljamaa valitsusele, poliitilisele parteile või liikumisele ja ebakristlikule usule, et sul on aus kutse ja usud:

ristiusu sisse;

valge tõu ülekaalu ja ei salli abielu valgete ja neegrite vahel;

kaitset ja süütust;

Ameerika isamaalaste ühendusse;

meie riigiõiguste ja seaduste ainuvalitsusse;

kiriku ja riigi lahutamisse;

vabadust sõnas ja kirjas;

Ameerika töö ja kapitali lähemat ühinemist;

põhjuste ärahoidmisse, mis viib lynchi ja vägivallategudeni;

tarbetute streikide ärahoidmisse, mis tekivad väljamaa agitaatorite mõjul;

kuritegelike elementide poolt korda saadetud eraomanduste põletamise ja hävitamise ärahoidmisse;

sisserändamiste vähendamise vajadusse.

Meie vajame tungivalt mehi, kelle vanne on murdmatu.

Selle usutunnistuse ja su sõprade soovil anname sulle võimaluse saada vägevaima salajase mittepoliitilise organisatsiooni liikmeks. Ja nüüd täida oma kohust kartmata ja kahtlemata."

Klanni liikmed jagunesid rüütliteks, audaamideks ja ristisõitjateks. Ristisõitjateks võisid astuda ka protestantidest välismaalased, katoliiklasi ja juute klanni ei võetud. Sisseastumismaks oli 10 dollarit.

Mina seda ettevõtmist ja rassismi ei toeta. On võimalik, et Martin Luther King Jr. tapja kuulus sellesse rühmitusse.

J.F.Kennedy tapmine

John Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli Ameerika Ühendriikide 35. president.

35. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963
Eelnev	Dwight Eisenhower
Järgnev	Lyndon Johnson
Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist
Ametiaeg 3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960
Eelnev	Henry Cabot Lodge
Järgnev	Benjamin Smith
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist
Ametiaeg 3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953
Eelnev	James Michael Curley
Järgnev	Thomas O'Neill
Isikuandmed
Sünniaeg	29. mai 1917
Sünnikoht	Brookline, Massachusetts
Surmaaeg	22. november 1963 (46-aastaselt)
Surmakoht	Dallas, Texas
Erakond	Demokraatlik Partei
Allkiri

Elu enne presidendiks saamist

Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus 2 ja ka haavata sai 2 meest (mõlemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale Olasana saarele, kus leidus kookospalme ja vett. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga.

John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.

1952 kandideeris Kennedy senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 1953–1960.

Presidendiks valimine

1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse pärast Dwight Eisenhowerit, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud Ronald Reagan ja Donald Trump).

Tegevus presidendina

John Kennedy vapp

17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 väliskuubalast maabus Sigade lahes eesmärgiga kukutada Fidel Castro. 19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu.

Kennedy otsis seejärel võimalusi Castro mõrvamiseks ilma USA valitsuse ametliku sekkumiseta; muuhulgas pidasid ametiasutused läbirääkimisi maffia esindajatega, kellel olid Kuubal suurejoonelised ärihuvid. Samas ei kiitnud ta heaks vägede ülemjuhatuse ja kaitseministeeriumi poolt 1962. aastal välja käidud operatsiooni "Põhjalaaned" ("Northwoods"), mille raames pakuti välja mitmeid valelipurünnakute stsenaariumeid USA sihtmärkide pihta, et luua ajend Kuuba ründamiseks.

Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks. Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hruštšoviga kriis kiiresti lahendada.

Ühe oma viimase tuntuma kõnega esines Kennedy 10. juunil 1963, kui ta rääkis Washingtonis Ameerika Ülikoolis teemal "Rahu strateegia". Selles kõnes lubas Kennedy, et USA loobub tuumakatsetustest atmosfääris, seni kuni ka teised riigid sellest kinni peavad, ning avaldas lootust, et võidurelvastumisele õnnestub piir seada, viidates ka võimalusele üldse relvadest loobuda. Samuti kutsus ta üles tugevdama ÜRO rolli konfliktide lahendamisel ja ära hoidmisel ning väljendas usku maailmakorda, kus "nõrgad ei pea kartma ja tugevad on õiglased".

Juba oma ametisoleku esimesel aastal oli Kennedy ellu kutsunud vabatahtlike Rahukorpuse (Peace Corps) programmi.

Tähelepanu on pälvinud ka Kennedy poolt 4. juunil 1963 välja antud seadlus (Executive Order) nr 11110, mis lakooniliselt üht varasemat seadlust täiendades andis USA rahandusministeeriumile õiguse väljastada hõbedaga tagatud paberraha.

Mõrv

John Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Väärib mainimist, et Oswald tapeti hämara taustaga ööklubiomaniku Jack Ruby poolt juba 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse üle hakati viima. Oswald asus töökohale kooliõpikute laos, kus atentaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963; s.o pärast Kennedy Dallase visiidi väljakuulutamist. Seejuures vallandati eelmisel päeval lao 8 töötajat. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga.

Aastaid hiljem avalikuks tulnud ametlikest allikmaterjalidest on teada, et krüptoloogilise side alal töötanud USA armee reamees Eugene Dinkin lahkus 4. novembril 1963 ilma loata oma tööpostilt Metzi linnas Prantsusmaal, ületas võltsitud dokumente kasutades Šveitsi piiri, ning pöördus Genfi linnas ÜRO pressibüroo poole, teatades, et president Kennedy vastu sepitsetakse CIA ja USA armee võimukoridorides vandenõud, ning andes teada ka selle hiljem aset leidnud kuriteo täpse aja ja koha. Mõned päevad hiljem pöördus ta samal teemal ka USA esinduse poole Luxembourgis. Dinkin arreteeriti 13. novembril ja paigutati psühhiaatriahaiglasse (hiljem sõjaväehaiglasse), kus teda põhjalikult uuriti.

Dinkini raport jõudis ka atentaati uuriva Warreni komisjonini, kes oma mahukas lõppraportis seda aga ei maininud. Seejuures on ilmekas, et komisjoni liikmete hulka kuulus teiste hulgas ka CIA pikaajaline väga mõjukas direktor Allen Dulles, kelle Kennedy oli pärast Sigade Lahe fiaskot vallandanud. Komisjoni liikmed määras ametisse äsja presidendi ametivande andnud asepresident Lyndon Johnson, keda paljud uurijad on samuti Kennedy mõrva vandenõuga sidunud. Muuhulgas tunnistas seda oma surivoodil eriagent E. Howard Hunt, kes oli teadaolevalt seotud nii Sigade lahe dessandi kui hiljem president Nixoni tagasi astumiseni viinud Watergate'i skandaaliga.

Paljud Kennedy mõrva üksikasjadest teadlikud inimesed hukkusid kahtlastel asjaoludel. Üheks näiteks on Kennedy perekonnale lähedane seltskonnadaam ja kunstnik Mary Pinchot Meyer, kes tapeti mööduja poolt jalutuskäigul vähem kui aasta pärast Kennedy mõrva. Pinchot Meyeri sõber Timothy Leary selgitas oma autobiograafias "Tagasipõiked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud koos Kennedyga läbi arvukaid spirituaalseid seansse, mille eesmärk oli aduda külma sõja mõttetust, ning mille vältel tarvitati nii kanepit kui ka LSD-d. Pärast Kennedy mõrva helistanud emotsionaalses šokis Meyer Learyle ning teatanud talle: "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on kõik kinni mätsinud."

8. novembril 1965 leiti New Yorgis oma kodus surnuna ajakirjanik Dorothy Kilgallen, kes oli tegelenud John Kennedy mõrva uurimisega.

Pulitzeri auhind

John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja Theodore Sorensen.

Eesti külastus

22.–24. mail 1939 külastas John Kennedy osana Euroopa ringreisist eraviisiliselt Eestit. John F. Kennedy saabus Tallinna 22. mail Poola lennufirma LOT lennukiga ja veetis siin kaks päeva. Suure tõenäosusega peatus ta USA suursaadiku Eestis ja Lätis John C. Wiley residentsis, mis asus majas Vabaduse väljak 7 (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone). Eestist lahkus Kennedy 24. mail Narva kaudu NSVL-i. See külastus on oluline episood Mart Sanderi romaanitsükli "Litsid" II osas.

Isiklikku

Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph P. Kennedy seenior

President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud justiitsminister ja senaator Robert Kennedy. Vanim vend Joseph, kes esialgu pidi isa järglasena poliitikuks saama, langes maailmasõjas lendurina. Kennedy intellektipuudega nooremale õele Rosemary Kennedyle sooritati 1941. aastal isa nõusolekul, kuid ema teadmata lobotoomia, mis tema vaimseid võimeid veelgi vähendas. Kennedy noorem vend Robert Kennedy mõrvati 5. juunil 1968 kohe pärast tema olulist võitu Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimistel California osariigis.

John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedyga. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. Ka esimene rasedus katkes. Jacqueline Kennedy oli ahelsuitsetaja, ning suri 64-aastaselt vähki. Kennedy poeg John Kennedy juunior hukkus koos oma naise Caroline'i ja naiseõega väikelennuki õnnetuses 16. juulil 1999, kui nad olid külalistena teel pulma. Ta oli kaalumas poliitiku ametit. Kennedy tütar Caroline Kennedy on diplomaat, USA saadik Jaapanis.

Kennedy kannatas krooniliste seljavalude käes ning oli ilmselt seksisõltlane.

Kennedy 45. sünnipäeva tähistamisel New Yorgi Madison Square Gardenis 1962. aastal esines talle Marilyn Monroe omaloodud lauluga "Happy Birthday, Mr. President!". Kennedy kommenteeris naljavõtmes, et võib pärast sellist kingitust poliitikast lahkuda. Tegelikult katkestas ta Monroega romantilised suhted ning juba vähem kui kolme kuu pärast hukkus Monroe kahtlastel asjaoludel.

Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi on nimetatud ka Kennedyte needuseks.

Tsitaat

"Olles külastanud Eestit 1939. aastal, oman isiklikke teadmisi eesti rahva pühendumisest vabadusele. Sellest andis maailmale meie päevil uue tõendi Viktor Jaanimets, Hruštšovi laevalt hiljuti põgenenud noor eesti meremees, kes oli sunnitud teenima Venemaad. Suunakem kõik oma püüdlused selleks, et ükskord eesti rahvas kerkib võidukalt esile vabas riigis." (28. oktoober 1960. Virkko Lepassalu. Riigipiir. Pegasus, 2010. Lk 94. – tsitaat pärineb vastustelegrammist tema presidendiks saamist toetanud väliseestlaste komiteele).

John Fitzgerald Kennedy:

John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 – 22. november 1963) oli Ameerika Ühendriikide 35. president, kes mõrvati Dallases, Texases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.

John F. Kennedy

John Kennedy kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph Kennedy. John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult.

John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 1953–1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks.

Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis.

John F. Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.

John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest.

1939. aasta 22.–24. mail külastas John F. Kennedy Eestit. 

Surm

Kennedy oli Dallases, Texases poliitilisel reisil. Kui ta koos oma naise Jacquelinega autos istus, tapeti ta kell 12.30 kohaliku aja järgi (18.30 maailmaaja järgi) lasuga pähe. Üks kuul tabas teda ka selga ja veel üks kaela. Poole tunni pärast tunnistati Kennedy surnuks. Ta oli noorimalt surnud USA president ajaloos.

JFK tapjaks on tunnistatud ainuisikuliselt Lee Harvey Oswald, kuigi 73 % ameeriklastest usub, et president langes vandenõu ohvriks. Oswald arreteeriti küll mõrvarina, kuid ta tapeti juba enne kohtu ette jõudmist.

JFK ja temaga kaasas olnud kuberner Connally (kes istus otse Kennedy ees) kehadelt leiti seitse haava. Haavade nurgad ja kuulide oletatavad trajektoorid lasevad paljude vandenõuteoreetikute meelest aimata, et tulistajaid pidi olema mitu.

Vandenõuteooriad:

John F. Kennedy mõrvaga on loodud palju vandenõuteooriaid. Vandenõuteooriatele on hoogu juurde andnud ka USA siseluure, koos oma avaldatud dokumentidega ja USA praegune president Donald Trump.

Üheks vandenõuteooriaid on, et USA salaluureteenistus CIA pidas plaani ja ka tappis presidendi. Selle põhjuseks olevat Kennedy liiga head suhted kommunistlike riikidega. 

1964. aastal avaldatud Warreni komisjoni ametliku järelduse kohaselt tegutses Kennedy tapnud Lee Harvey Oswald Dallases üksi. Vandenõuteooriale viitavaid märke ei leitud. Muu hulgas paariks aastaks Nõukogude Liitu põgenenud endise merejalaväelase motiive ei üritatud toona analüüsida. Dallase linna ööklubiomanik Jack Ruby tappis vahi all viibinud Oswaldi pelgalt kaks päeva pärast Kennedy mõrva. Muu hulgas leidis komisjon, et salateenistused ei teinud presidendi kaitsmiseks piisavalt ettevalmistusi. Warreni raportit peeti aga juba algusest peale iseendale vastukäivaks.

Filosoof: vandenõuteooriad pole alati halvad, aga õõnestavad ühiskonda (7)

Tulle lisas hagu 1979. aastal avaldatud USA esindajatekoja atentaatide komitee raport. Komitee hinnangul tulistas Kennedyt kaks inimest. Tõenäoliselt oli tegu vandenõuga, kuid võimalust ei uuritud atentaadi järel võimuorganite poolt piisavalt põhjalikult. Hilisemad uuringud annavad samas alust kahelda komitee kasutatud akustilise analüüsi õigsuses. Sellele vaatamata uskus veel 2013. aastal ligikaudu 62 protsenti ameeriklastest, et Oswald ei pannud roima toime üksinda.

Terepingi sõnul pole eriliselt imekspandav, et pea 54 aasta eest tuhandete kilomeetrite kaugusel tapetud inimese surm läheb korda ka eestlastele. "Ammused sündmused, eriti, kui need toimusid selles eas, kui inimene ise juba nende üle juurdles, kuid ei saanud vastust, on võrreldes lahenduse leidnud sündmustega mälus suurema "pingega". Kui keegi pakub lahendust, näiteks avalikustatakse seni salajased dokumendid, aktiviseerub toonane vastuseta jäänud olukord," märkis psühholoog.

Ei saa me läbi Donald Trumpita
USA rahvusarhiivi andmetel on eelnevalt avaldatud täies mahus 88 protsenti Kennedy mõrva juurdlusega seotud dokumentidest, veel 11 protsenti osaliselt. Esimest korda näeb maailm seega ligikaudu ühte protsenti ehk 3100 juhtumiga seotud faili. Neist suurema osa saladuses hoidmise põhjusena toodi eelnevalt välja, et need polnud atentaadiga otseselt seotud. Selle asemel peegeldavat need luureinfo kogumiseks kasutatud protseduure ja selle üksikasju.

USA avaldab kõik Kennedy mõrvauurimise dokumendid

Veel eelmisel nädalal spekuleeriti seetõttu mõnes väljaandes, et Ameerika Ühendriikide praegune president Donald Trump vetostab luureagentuuride soovitusel uue info avaldamise. Kolmapäeval kinnitas ta aga Twitteris oma veendumust, et see leiab neljapäeval siiski aset. "Nii huvitav!" lisas Trump.

Donald J. Trump

✔@realDonaldTrump

The long anticipated release of the #JFKFiles will take place tomorrow. So interesting!

108K

10:56 PM - Oct 25, 2017

Twitter Ads info and privacy

45.3K people are talking about this

Praegune president viitas John F. Kennedy tapmisele põgusalt ka oma valimiskampaania käigus. Trump osutas, et keegi ei pööranud erilist tähelepanu tema vastaskandidaadi Ted Cruzi isa Rafaeli tegemisi kajastanud artiklile. Tabloidis National Enquirer ilmunud foto kujutas väidetavalt Rafael Cruzi ja Lee Harvey Oswaldit jagamas 1963. aastal New Orleansi linnas koos Castrot toetavaid lendlehti.

Tereping nentis, et eelmisel aastal ühiskonda lõhestanud valimised loovad vandenõuteooriate edasiseks levikuks tõenäoliselt soodsa pinnase. "Mida vähem on ühiskonnas usaldust ja mida suuremad vastuolud erinevate gruppide vahel, seda enam tundub surutist tundvatele rühmadele, et neile valetatakse. Valetatakse sellepärast, et mõnel grupil on seda kasulik teha. Sestap kaheldakse ametlikes teadaannetes. Kaldutakse uskuma seda, mis toetab ohvriks olemise tunnet. Polariseerumine üha süveneb ja koos sellega kahtlused," sõnas psühholoog.

Vandenõuteooriad sobivad hästi populistidele. Mida suuremad on lõhed ning polariseerumine, seda rohkem nõuab publik selgeid ja lihtsaid põhjendusi. Teooriatena sobivad hästi nii kinnitused, et mõni grupp püüab (oma huvides) ühiskonda sajandi võrra tagasipöörata kui ka väited, et tegemist on rahvusvahelise X (või Y või Z …)-grupi vandenõuga võimu saavutamiseks. Ratsionaalne mõtlemine taandub.

USA avalikustas 2891 Kennedy mõrva uurimisega seotud dokumenti

Info üleküllus
Rahvusarhiivi esialgne plaan nägi ette dokumentide avaldamist väiksemate kogumitena. Esimest korda prooviti seda 400 faili näitel selle aasta juulis. Neid hoiustanud serverid jooksid aga ootamatult suure päringute arvu tõttu pea momentaalselt kokku. Kui see ajakirjanikel paar päeva hiljem õnnestus, selgus, et suur osa dokumentidest on loetamatud või sisaldasid suurel hulgal CIA ja FBI koodnimesid.

Ameerika politoloogid Larry Sabato ja Philip Shenon spekuleerisid veebiväljaandes Politico ilmunud artiklis, et uued dokumendid ei sisalda midagi tõeliselt revolutsioonilist. Rahvusarhiivi indeksite põhjal seostub neist märkimisväärne osa Oswaldi reisiga Mexico Citysse. Paar nädalat enne Kennedy tapmist kohtus mees seal Kuuba ja Nõukogude Liidu spioonidega. Eelnevalt avaldatud memodest on selgunud, et Oswald teatas seal ka oma kavatsusest Kennedy mõrvata.

Laialdase huvi tõttu dokumentide avalikustamist käsitlevad artiklid aga kindlasti ilmumata ei jää. Esitletava info värskuse säilitamiseks valitakse seetõttu tõenäoliselt kiirustades välja eredamad killud, mis võivad raskendada tervikpildi nägemist. Seega on küsitav, kui palju mõtestatud ja laiemat konteksti pakkuvat infot seeläbi üleüldse lähipäevil veebiruumi jõuab.

"Kuna meediakanalite vahel valitseb armutu konkurents, soovib iga kanal juurde jälgijaid. Tähelepanu tõmbamiseks ja erakorralisena näimiseks püütakse kujundada niisugusteks lugude pealkirjad. Kuid suur osa lugejaid ei jõuagi kaugemale pealkirjast. Neile on pilt selgem," nentis Tereping. Pealiskaudsus soodustab paratamatult oma eelnevatele veendumustele kinnituse leidmist.

Sellega tugevnevad uue info mõjul neis juba eelnevalt kinnistunud seisukohad. Probleemi või nähtuse mõtestamiseks valib inimene välja ainult ühe tunnuse, jättes kõrvale teised tunnused, mis annaksid kokku reaalse kogupildi.

Mida siis teha?
Samas rõhutas Tereping, et vandenõudesse uskumine on äärmiselt lihtne. Seda tegevaid inimesi ei tohiks eelarvamuslikult halvustada. "Neisse tuleks suhtuda nagu ikka inimestesse, kes kipuvad uskuma lihtsaid seletusi. See ongi inimlik. /.../ Kuid vandenõuteooriate kummutamiseks tuleks jagada rohkem infot erinevate segaste asjade kohta. Teadmiste levik aitab vandenõuteooriaid kummutada, aga see on lõputu tegevus," möönis psühholoog. Kuid ka teadlased peaksid olema selles aktiivsemad

Samas on raske ka mõne vandenõuteooria otseselt valeks kuulutamine. Iga sündmuse või tõekspidamise juures on alati küsitavusi. Appi tuleb falsifitseerimine. Esitletavaid teooriaid ja hüpoteese peab proovima enne nende tõena kuulutamist ümber lükata. Selle käigus tulevad tihti välja ka nende enda see olevad vead. Lihtsamatel, igavamatel ja õigematel selgitustel on sisemisi vasturääkivusi enamasti vähem.

Üheks vandenõuteooriaks on see, et Kennedy tappis asepresident Lyndon Johnsoni poolt organiseeritud grupp. Selle põhjuseks olevat erimeelsused presidendiga ja soov ise presidendiks saada. See võis olla seotud ka USA salaluureteenistusega.

Küberrünnaku süsteem

Hoiatus: See on võetud ühest filmist. Ma ei soovita küberrünnaku tegemist, kuin võin aidata seda vältida. See postitus on loodud küberrünnakute vältimiseks.

Lähtestusnupp tühistab kogu süsteemi.

Küberrünnakut juhitakse eemalt, võrgus. Kuid kõike ei juhita võrgus, näiteks tähtsaid kommunikatsioone. Neid juhitakse kinnises süsteemis. Süsteemi saab osaliselt muukida, kuid sulgemine nõuab kohalolekut.

Telefonid töötavad võrguta. Satelliidi peal.

Kutsumus ja kirg

Oma kutsumuse ja kire leidmiseks vasta nendele küsimustele:

Mida sa armastad?

Milles sa oled hea?

Mida sa teeksid tasuta?

Mõned mõtteterad

Mõned mõttetera, mis ei pruugi olla tõesed. Need on kuuldud allikatest, mis ei pruugi tõele vastata. Kuid need on siiski huvitavad.

Taha on kirjutatud see, kellelt ma seda kuulsin, mõnikord ka see, kes selle mõtte välja mõtles.

Mõtteterad:

Teadmine aga selle kasutamata jätmine=teadmatusega: Mikk Aivar Olle

Teekond iseendani on lõputu. Sa ei leia kunagi täielikult iseennast. Mina ise, blogi autor.

Palja inimese higi ei haise (Barbara Lehtna).

Elämä on laiffi (esimest korda Matti Nykänen; kuulsin Ari Matti Mustoneni käest).

Rasvumine toodab naissuguhormooni (Silver-Peeter Siiak; meeste- ja naistearst)

Loomeinimene on Vaba radikaal

Valgud on aminohapped

Pestitsiidide (taimekaitsevahendite) jäägid kahjustavad veeorganisme: 

Kaladel ja konnakullestel väärarengud

Allahu Ackbar! (Tähendab Araabia keeles: Allah on suur)

Psühhodeelsed ained suurendavad kognitiivset võimekust. 

Plastmass kahjustab suguorganeid, imendub ka läbi naha, riiete. Plastmass kahjustab veeorganisme.

Kui tekivad raskused siis seal on suurem võimalus.

Kõike tuleb vaadata kui väljakutseid ja võimalusi.

Maailma muutmine algab iseendast.

2-faasiline uni: normaalne unetsükkel. Öö ja päev. 

Pidev majandustõus pole loomulik/ võimalik (loodusseadusi arvestades).

Kõige suurem probleem on see kui sa ei taha probleeme näha (Mari Martin)

Eesmärk

Teen ainult seda, mida tahan ja mis loob mulle väärtust ehk on mulle oluline.

Plastmass kahjustab suguelundeid, mõlemal sool. Kahjustab ka ainult puudutus, sest plastmass läheb läbi naha.

Rasvkude toodab naissuguhormooni.

Olge need kes te tegelikult olete.

Põimumisega kasumlikkus väheneb.

Tee seda, mida armastad ja inimesed tulevad ise sinu juurde.

Tark juhtimine: Noored on juhid ja vanemad on nõunikud.

Pingetest vabanemiseks käi 10-15 minutit külma dušši all.

Ise saab teha illusioone visualiseerida (tulpa).

Kõik ristitud kuuluvad kogudustesse.

USA lõi 1960. aastatel ajarännu.

Umbes Kell 3. (Päeval ja öösel) On maailm kõige vastuvõtlikum kurjusele.

Inimene:

7 aastane muutumise tsükkel

3 aastane arengu tsükkel

Kollaps

Kollaps:

Kui kogu su maailm kokku variseb.

Šokk (Eitus, mitte mõistmine)

Lein viha vastuhakk, naeruvääristamine, apaatia

Reaktsioon (mõtestamine)

Töötlus (mõistmine)

Ümbervaatamine

Taastumine

Sotsiaalse kollapsi 5 faasi (maailmalõpu stsenaarium)

Sotsiaalse kollapsi ehk maailma lõpu 5 faasi on:

Enne  kui ma hakkan seda kirjutama, siis ma mainin ära,et see info on arvamus ning see ei pruugi olla tõene.

1.Rahanduslik  kriis

Ka majanduskriis. Maailma majandus lõpetab kasvamise ning ei tõusegi enam kunagi. Selle tulemusena raha väärtus langeb ning inimesed saavad vähem raha, samas langevad ka hinnad. Lõpuks langeb ka kogu rahandus- ehk pangandussüsteem ja raha kaotatakse käibelt. See tekitab taas naturaalmajanduse (kaup kauba vastu vahetamise majandus), mis omakorda on suur tagasiminek, sest osad kauba hind määratakse vahetuskauba kaudu, kuigi see sama kaup võib olla haruldasem (ja seetõttu ka väärtuslikum) kui see, mis ta vastu saab.

2.Kaubanduslik kriis

Kaubanduslik kriis seisneb eelkõige selles, et kõigepealt kaovad suured ja pikad kaubareisid teiselepoole maailma, mistõttu ei jõua teisel pool maailma loodud kaup meieni. Järgmiseks kaovad suured ookeaniületused ja ka teisel pool ookeani tehtud kaup ei jõua meie inimesteni. Siis kaovad kõik välismaal toodetud kaubad, millele järgneb knende kaupade kadumine, mis ei ole loodud meie lähiümbruses. Ning lõpuks kõigi selliste kaupade kadumine, mis ei ole toodetud minu kodus.

3. Valitsuskriis

See on tegelikult juba alanud. Loodetavasti pööratakse see tagasi.

Kõigepealt keeratakse mingi maailmajagu sellest väljaspool asuvate inimeste jaoks lukku. Sellele järgneb riigi välismaalastele sulgemine. Siis tuleb välismaalaste riigist väljasaatmine. Sellele järgneb riigi teatud regioonide sulgemine. Siis algab inimeste vabaduste kaotamine. Sellele järgneb teisitimõtlejate ja teiste vaenulike inimeste ja organisatsioonide tagakiusamine. Sellele järgneb totaalne kontroll inimeste üle ja inimeste sulgemine hoonetesse, muuhulgas ka ranged reeglid lubatud ja lubamatu kohta. 

4. Tsivilisatsiooni kokkuvarisemine

See on põhimõtteliselt eelmise järg. Rangele reeglitele järgnevad massirahutused. Need kukutavad riigi valitsuse/presidendi või, kes iganes seda riiki juhib.  Uut riiki ei looda. Tekivad kogukonnad. Erimeelsuste tõttu kogukonnad lagunevad, inimeste omavahelised suhtlemine väheneb või sootuks kaob. Inimesed lähevad üksteist väga kaugele ja ei suhtle omavahel, omavaheline suhtlus kaob, perekonnad ja suguvõsad lagunevad, inimesed elavad üksikutena. Põllumajandus hävineb inimesed lähevad uuesti metsa loomi küttima ja marju korjama, tekivad väikesed kogukonnad, mis natukene hiljem lagunevad üksikuteks inimesteks.

5. Kultuuri kadumine

See on omakorda kahe eelmise järg.

Kui inimesed elavad üksikutes, siis pole neil enam aega kultuuriga tegeleda, nad tegelevad põllumajandusega. Kui põllumajandus kokku kukub, siis tegelevad nad natukene aega ka puunikerdiste ja savipottide valmistamisega. Pärast seda tegelevad nad puust ja kivist tööriistade valmistamisega, koriluse ja jahtimisega ning lõpuks ei tegele nad enam sellegagi, tule tegemise ja liha küpsetamise oskus kaob ning inimesed liigina hävinevad.

Miks ma seda kirjutasin?

Ma kirjutasin seda seetõttu, et selline sündmus kunagi ei toimuks. Lühidalt öeldes oli see, mida ma siin kirjutasin kogu inimkonna ajalugu, ümberpööratult ja väga palju lihtsustatud kujul.  Ma väga loodan, et inimestega mitte kunagi midagi sellist ei juhtu. See on ju kõigest teooria (mitte kinnitatud fakt). Kuid isegi, kui midagi sellist peaks inimkonnaga kunagi juhtuma, siis loodetavasti ei juhtu see minu eluajal. Ausalt öeldes ei näe ma praegu mitte mingisugust varianti, et midagi sellist võiks juhtuda.

Seetõttu hoidke endas ikka avatud meel ja kriitiline mõtlemine. Ning pea püsti ja edasi uue ning parema tuleviku poole!!!

Hakkame Tegutsema

Hakkame Tegutsema. Kusagilt tuleb alustada...

Kuid kõigepealt tuleb teada saada:

Mis tekitab sinus halva tunde?

Mis on hulleim asi, mis võib juhtuda, kui sa sellega ei tegele?

Mida sa vajaksid sellel alal tegutsemiseks?

Mis su ideed on selle probleemi  lahendamiseks?

Tahaksid sa kuulda minu soovitusi?

Seda eriti, siis kui sul on millegagi mingi probleem. Tuleks leida enda lahendus, kuid kuulata ka teiste poolt pakutud lahendusi, sest nemad võivad näha sama probleemi teise nurga alt ning leida probleemile paremaid lahendusi. Lõpuks tuleks käituda ikkagi iseenda südametunnistuse järgi. Nii, kuidas sa ise leiad, et on õige tegutseda. Tavaliselt tuleks järgida mõistust ja/või endast targemaid, kuid mõnikord, eriti subjektiivsete asjade üle tehtavate otsuste puhul, tasub järgida ka oma südame häält.

Eesti Muinasaeg (3)

Muinasaeg

Kivi- ja pronksiaja sõjaajaloost on andmed napid. Pronksiajal, 9.–6. sajandil eKr ehitati Eestisse esimesed kindlustatud asulad, mis viitab sõjalisele tegevusele siinkandis. Vanemast rauaajast e rooma rauaajast (1.–5. sajand pKr) pole teada linnuseid ja pole leitud ka märkimisväärselt relvi. Tol ajal mõjutas Rooma impeerium ka Läänemere-äärseid piirkondi, arvatavasti oli eestlastel sel ajal roomlastega kaubanduslikke kontakte.

Umbes 600. aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivsem linnuste rajamine Eestis. Peamine oht lähtus Skandinaaviast. Viikingid tegid sõjaretki Eestisse, kuid püsivalt siin kanda kinnitada ei suutnud. Samas räägivad skandinaavia saagad ka eestlaste osalemisest Skandinaavia sõjasündmustes. Umbes aastal 750 toimunud legendaarses Bråvalla lahingus taanlaste ja rootslaste vahel olevat viimaste poolel osalenud ka eestlasi. Samuti oli eestlasi Vene vürstide teenistuses. Arvatakse, et kui Vana-Vene riigi rajaja Oleg 882. aastal Kiievi vallutas, oli ka tema väes eestlasi. 11. sajandil halvenesid suhted venelastega. Vene vürstid üritasid eestlasi endale allutada. 1030. aastal vallutas Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Tartu ja rajas sinna tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Venelased tegid sõjakäike ka teistesse Eesti piirkondadesse. 1061. aastal vallutasid eestlased Tartu ja tungisid Pihkvani, kus olevat peetud suurem lahing. Mitu aastakümmet pärast seda ei toimunud teadaolevalt ühtegi venelaste sõjaretke Eestisse. Venelaste sõjaretked algasid uuesti 12. sajandil, kuid püsivamalt neil enam kanda kinnitada ei õnnestunud. Eestlased omakorda tegid sõjaretki ka Vene aladele. Vene kroonikate järgi läks „kogu eestlaste maa” 1176.–1177. aasta talvel Pihkva vastu sõtta ja tappis lahingus palju tähtsaid venelasi.

Skandinaavia kuningad tegid jätkuvalt rüüsteretki Eestisse, eestlased röövisid omakorda Rootsis ja Taanis. 11. sajandi alguses pidi hilisem Taani kuningas Knud eestlaste ja sambide „hirmsat piraaditööd” taltsutama. Saxo Grammaticuse järgi pidas Taani kuningas Valdemar I 1170. aastal kaks lahingut rüüstama tulnud eestlaste ja kuralastega. 1187. aastal hävitasid „idamere paganad” Rootsi tähtsa kaubanduskeskuse Sigtuna, võimalik, et seda tegid eestlased. 11. ja 12. sajandit on eestlaste aktiivse tegevuse tõttu Läänemerel kutsutud „eestlaste viikingiajaks”, mille lõpetas alistumine ristisõdijatele 13. sajandi alguses.

Muinasaja lõpuks polnud eestlastel riiki, kuid oli kujunemas seisuslik ühiskond eesotsas suurmaavaldajatest vanematega. Sõda oli igapäevaelu lahutamatu osa. Ülikutel olid sõjalised kaaskonnad ning sõjaretked naabrite juurde aitasid kasvatada rikkust ja parandada oma positsiooni ühiskonnas. Sõjaliselt valitses Läänemere kirdekaldal tasakaal. Ükski eestlaste naabritest polnud piisavalt tugev, et neid endale allutada ja ka eestlased ei olnud oma naabritest tugevamad. Teistest nõrgemad olid arvatavasti latgalid. Nende kohta kirjutas kroonik Henrik, et nad olevat kannatanud suurt eestlaste ja liivlaste ülekohut.

Lõhavere (Leole) linnamägi. Siin oli 13. sajandi alguses eestlaste vanema Lembitu linnus. AI AA fotoVatla (Karuse) maalinna aerofoto. Vatla oli ringvall-linnus – pinnasest ja paekivist kokkukuhjatud vallil olid muinasajal veel ka puidust kaitseehitised, linnuseõues olid hooned. AI AA fotoVarbola linnuse välja kaevatud ja rekonstrueeritud väravakäik. AI AA foto Selline võis väravakäik koos pealisehitisega välja näha muinasaja lõpul. Ain ja Kaja Lavi rekonstruktsioonViikingiaegse laeva rekonstruktsioon. Niisuguseid laevu võisid oma retkedel kasutada ka eestlased.

Suur Chicago tulekahju

Oktoober 1871 - suur Chicago tulekahju - üks suurimaid katastroofe Ameerika Ühendriikides

 

8. kuni 10. oktoobrini 1871 põgenes Chicago 6 km2 linnast suure leegi põhjustatud tulekahju tõttu. Jutt on Suurest Chicago tulest

Tulekahju juhtimine oli tolleaegsetele tuletõrjujatele tõeline väljakutse ja kui tulekahju peamine põhjus avastati, olid inimesed jahmunud kuuldes, et katastroof väidetavalt alustas lehm mis oli tahtmatult löönud laterna kohal vastu küünide seina; leegid levisid väga hõlpsalt ja kiiresti, kuna suurem osa tolleaegsetest hoonetest olid valmistatud täielikult puidust. Seda tunnustatakse kui suurt Chicago tulekahju.

Tulekahju põhjustas massihävitus kogu linnas, kui hirmunud kodanikud üritasid meeleheitlikult jõuda selle linna poole, mis oli kõige vähem mõjutatud, et leida varjupaika. Aruannetes öeldakse kolme päeva jooksul mõnda hingetõket, kus tulekahju suurust võrreldi sarnase ajaloolise episoodiga, mis oli saatnud Moskva elanikud 1812i paanikasse.

300,000i elanike Chicagos sattus 90,000 kodutuks, umbes teede 120km ja umbes kõnnitee 190km hävitati. Lisaks sellele leegid täielikult 17,500i hooneid, mille kahjustus oli ligikaudu umbes 222 miljonit dollarit!

Chicago pärast tulekahju ehitati see kiiresti ümber, saades sellest USA üheks tähtsaimaks linnaks; rahvarohke ja õitsev, kuid unustamata kunagi oma ajaloo nii olulist, kuid nii dramaatilist tükki.

1871. aasta suur Chicago tuli

• by Robert McNamara

Pikk põud ja linn, mis on valmistatud suurtest 19. sajandi katastroofist põhjustatud puidust

Suur Chicago tulekahju hävitas suurema Ameerika linna, muutes selle üheks 19. sajandi kõige hävitavamaks katastroofiks. Laua pühapäeva õhtul kippus kiiresti levib ja ligikaudu 30 tundi libisevad Chicagos tormid, kes tarbivad kiirelt ehitatud sisserändajate eluasemeid ja linna äripiirkonda.

8. oktoobril 1871 õhtul, kuni teisipäeva, 10. oktoobrini 1871 varakult, oli Chicago sisuliselt kaitsetuna tohutu tule vastu.

Tuhanded kodud vähenesid pealetükkideks koos hotellide, kaubamajade, ajalehtede ja valitsusasutustega. Vähemalt 300 inimest tapeti.

Tulekahju põhjus on alati vaidlustatud. Kohalikku kuulujutt, et proua O'Leary lehm alustas põlemist, lööb laterna üle, ei ole tõenäoliselt tõsi. Kuid see legend sattus avalikkuse meelde ja hoiab tänapäeval kiiresti.

Pikk suvepõder

1871. aasta suvi oli väga kuum ja Chicago linn kannatas jõhkra põua all. Alates juulist alanud kuni oktoobri tulekahju puhkemiseni oktoobris langes linnale vähem kui kolm tolli vihma ning suurem osa sellest oli lühikesed duškid.

Soojus ja pikaajalise vihmasuse puudumine panid linna ebakindlasse asendisse, kuna Chicagos oli peaaegu täielikult puitkonstruktsioonidest. 1800ndate keskel oli Ameerika Vahemeres rikkalik ja odav odav saematerjal ning Chicago oli peamiselt puidust.

Ehituseeskirju ja tulekaitsekoodeid ignoreeriti.

Suurtes linnaosades paigutati vaesed sisserändajad raevukalt ehitatud laudadesse ja isegi jõukamate kodanike majad kippusid puidust.

Pika põuduga kuivatatud puit, mis oli peaaegu puidust valmistatud, inspireeris hirme. Septembri alguses, kuu aega enne tulekahju, kritiseeris linna kõige silmapaistvam ajaleht Chicago Tribune linnat "tuletõrjetööde tegemiseks", lisades, et paljud struktuurid olid "kõik võlts ja sepistamine".

Osa probleemist oli see, et Chicago oli kiiresti kasvanud ja tal ei olnud tulekahju ajalugu. Näiteks New Yorgis , mis oli läbinud oma suurepärase tulekahju 1835. aastal , oli õppinud kasutama ehitus- ja tulekaitsekoode.

Tuli algas O'Leary's ait

Eile enne suurt tulekahju puhkes suur tulekahju, mida võitlevad kõik linna tuletõrjeettevõtted. Kui see liblikas tõi kontrolli alla, tundus, et Chicago oli päästa suurõnnetusest.

Ja siis pühapäeva õhtul, 8. oktoobril 1871. aastal, leiti tulekahju Iirimaa sisserändajate perekonna nimega O'Leary omandis. Häireid kõlasid ja vastasid tuletõrjefirma, kes tulid tagasi eelmise öötööst võitlemisega.

Teiste tuletõrjefirmade edasisaatmisel tekkis märkimisväärne segadus ja väärtuslik aeg kaotas. Võib-olla oli tulekahju O'Leary laudas olnud võimalik, kui esimene ettevõte, kes vastasid, ei oleks ammendanud või oleks õige asukohta lähetatud teised ettevõtted.

O'Leary lautüki tulekahjude esimestest aruannetest poole tunni jooksul oli tulekahju levinud lähedalasuvate laudade ja varjude juurde ning seejärel leeki kiiresti levinud kirikusse. Sel hetkel ei olnud lootust kontrollida hingetõket ja tulekahju algas oma destruktiivne marss Chicagos südames põhja suunas.

Legend pidas kinni, et tulekahju oli alustanud, kui proua O'Leary poolt lüpsil olnud lehm oli petrooleumi laterna löönud, heinates O'Leary ainas. Aastaid hiljem tunnistas ajaleheandur loo koostamist, kuid tänase päevani jääb proua O'Leary lehma legend.

Tule levik

Tingimused olid ideaalsed, et tulekahju leviks, ja kui see läks väljapoole O'Leary laevaküttimist, kiirenes see kiiresti. Põlevad kivimaterjalid sattusid mööblitööstusele ja teraviljahoidlatele ning peagi hakkas põlema tarbima kõike oma teedel.

Tulekahjurid püüdisid oma tulekahju ohjeldada, kuid kui linna veevärgi hävitati, siis lahing lõppes. Ainus vastus tulele oli proovida põgeneda ja kümneid tuhandeid Chicago kodanikke. On hinnatud, et veerand linnast ligikaudu 330 000 elanikku läks tänavale, viies läbi hullu paanika.

Suurem lege 100-meetrine leegi seina läbi linnaplokkide. Survpallid rääkisid karmidest tuultest, mida tulesid põles põlevad kivimaterjalid, nii et see näis välja saja õhtu.

Selleks ajaks, kui päike tõusis esmaspäeva hommikul, oli suur osa Chicagos juba maa peal põletatud. Puidust hooned lihtsalt kadusid tuhapadjakidesse. Keerukamad tellistest või kivist hooneteks olid mäetud varemed.

Esmaspäeval põleti tuli ja lõplikult hävines, kui vihma hakkas esmaspäeva õhtul, lõpuks kustutades seda teisipäeva varahommikul.

Suur Chicago tulekahju pärast

Chicago keskuse hävitanud leegi sein tõi koridori umbes nelja miili pikkuseks ja üle ühe miili laiuseks.

Linnale tekitatud kahju oli peaaegu võimatu mõista. Peaaegu kõik valitsuse hooneid põles maha, nagu ka ajalehed, hotellid ja peaaegu kõik olulised ettevõtted.

Seal oli lugusid, et paljud väärtuslikud dokumendid, sealhulgas Aabraham Lincolni kirjad, olid tulekahju kaotanud. Ja usutakse, et Chicago fotograafi Alexander Hesleri originaalsed negatiivid Lincolni portreedest olid kadunud.

Umbes 120 keha taastati, kuid hinnanguliselt suri rohkem kui 300 inimest. Arvatakse, et intensiivne kuumus koges täielikult keha.

Hävitava vara maksumus oli hinnanguliselt 190 miljonit dollarit. Hävitati enam kui 17 000 hoonet ja kodudeta jäid üle 100 000 inimese.

Tulekahju uudised läksid kiiresti telegraafiga ja päevade jooksul ajastuid linnale lasknud ajalehtede kunstnikud ja fotograafid salvestasid massiivse hävimise stseenid.

Chicago rekonstrueeriti pärast suurt tulekahju

Reljeefsed jõupingutused olid paigaldatud ja USA armee võtsid linna kontrolli alla, pannes selle sõjajärgse seaduse alla. Ida linnad saatsid sissemakseid, ja isegi president Ulysses S. Grant saatis oma isiklikest vahenditest 1000 toetust.

Kuigi suur Chicago tulekahju oli üks 19. sajandi suurimatest katastroofidest ja linna sügav hoog, ehitati linn ümber üsna kiiresti. Ja ümberehitamisega tuli parem ehitus ja palju rangemad tulekahjud. Tõepoolest mõjusid Chicago hävitamise õppetunnid mõjutavad teiste linnade juhtimist.

Ja kui proua O'Leary ja tema lehma lugu püsib, olid tõelised süüdlased lihtsalt pikk suvine põud ja laienev linn, mis on ehitatud puidust.

CHICAGO SUUR TULEKAHJU: Chicago vajas 1871. aasta sügisel hädasti vett. Kuude kaupa oli päike kuivatanud linna puumaju, mille väikseimgi säde võis süüdata nagu purukuiva puuriida. Kui 8. oktoobri õhtul süttis üks laut, toimuski katastroof. Tuli levis kiiresti ning linna unesegased elanikud põgenesid ülepeakaela leegimere eest.