Põdemisega mure ära ei kao. Mure kaotamisega tuleb tegeleda.
maas on toigas, millega koer minema ajada, või kõrval puu, mille otsas varju saada.
Kuid...
Kes aga oskab hirmu ära tunda, võib üritada seda enda kasuks tööle panna, usuvad Berkeley ülikooli teadurid Californias. Nemad avastasid, et väikest negatiivset stressi saab enda kasuks rakendada. Näiteks kui närveerid enne olulist ettekannet või esmaspäevahommikust koosolekut.
Tegelikult mõjub mõõdukas negatiivne stress meile samamoodi kui positiivne – keha ergastub. Kuid hirm sunnib keha võtma kaitsepositsiooni, verre eritub stressihormooni kortisooli ja veresooned ahenevad, tekitades sellega uimasust ja hingamisprobleeme. Kui mõõduka negatiivse rünnaku korral mitte tõmbuda kaitsesse, vaid end avada sellele, hingata tugevalt sisse-välja ja lubada endale asuda võitlusesse, võib negatiivne emotsioon hoopis kasu tuua.
Harwardi ülikoolis läbi viidud katse näitas, et kui tudengitele sisendati, et negatiivne stress on tegelikult neile hea ja kasulik, sest mobiliseerib jõuvarud, oli nende tulemus pingeolukordades märksa parem kui teistel. Me saame halva asja talutavaks mõelda ja nii sellega hakkama saada.
Kuid see ei tööta pideva halva stressi korral, näiteks kui sul on püsivalt ebameeldiv töö või kiivas suhe. Sellisel juhul võib pidev võitlusvalmidus ja kõrge kortisoolitase sinu aju kahjustada, hoiatavad Berkeley ülikooli teadlased.
2. Mida su halb tuju sulle ütleb?
Paljud hingeterapeudid alustavad nõustamisseanssi küsimusega: “Aga mida sa sisimas arvad? Kuidas see sind ennast tundma paneb?ˮ
Võid ju arvata, et neist sisekaemustest on kõrini, kuid siin on võti. Miks see asi sind nii ärritab, mis on selle varjatud põhjus? On see alaväärsuskompleks, kui tunned ängi, kui tuba ei jõua koristada ning sa pole seetõttu hea partner ega lapsevanem, või et tööl vaadati jälle viltu? Kui vähegi võimalik, kaota see põhjus. Koristamise eest medaleid ei anta, korras suhe ei põhine ülestehtud voodil ning kolleegi tõsise ilme taga on sama küsimus, mis sinulgi: mis küll tema (s.o sina) minust arvab.
Negatiivsete sundmõtete (ah, ma pole liiga hea, ta nagunii vihkab mind) karjatamine on esimene samm parema enesetunde poole, sest enamasti pole neil tõsisemat alust.
Räägi endaga või sõbrannaga oma muredest, kuid hoidu negatiivsusest. Küsi endalt pidevalt: mida ma saan teha, et asjad oleksid teisti?
Kuidas aga nõiaahelat murda, kui ikka kisub negatiivseks? Halba tuju aitab mõista ja peletada rutiini murdmine. Reserveeri endale veidi aega, et kas või magada. Väsimus on nüüdisaja suurimaid pobleeme, sest elu muutub järjest nõudlikumaks ning vaimse pinge kasvades suureneb ka väsimus. Ja selle vastu aitab vana hea:
3. Mine õue!
Hinga värsket õhku, kas või mõned minutid päevas. Isegi vihmase ja lörtsise ilmaga on kasulik õues pikem tiir teha, kui riietad end korralikult (ei, see müts ei tee sind koledaks, kummikud samuti).
Kui juba õues oled, suundu parki või veel parem – metsa. Kolm aastat tagasi avaldatud Jaapani uuring näitas, et metsik loodus vähendab suuresti stressihormooni kortisooli taset ning aeglustab pulssi. Metsaga sama efekti annab teadlaste sõnul ka veekogu juures viibimine või potilillede ja akvaariumi soetamine.
Hästi aitab mis tahes sportlik tegevus, isegi kui see on vaid pikem jalutuskäik kodulähedasse parki.
4. Muusikat, palun!
Kui meeleolu nõuab metalli ja ängi, ära keela seda, kuid vaid seni, kuni see tekitab sinus hea tunde. Helide rõhuvaks muutumisel vaheta plaati. Võta järgmiseks selline helikandja, millel on sinu jaoks energiat kasvatavad rahulikud lood. Näiteks bossanoova.
Muusika mõju kohta on tehtud palju uuringuid. Neist ühes leiti, et kõigest 10 minuti klassikalise muusika kuulamine rahustab inimese kenasti maha. Teised uurijad tõdesid, et sama rahustava tulemuse annab ka new age’i, paaniflöödi- või Iiri muusika.
Igaühel on oma lemmikmuusika ja sina ise tead, kuidas see sulle mõjub. Aastaid tagasi oli mul näiteks üks kassett, millega tööle sõitsin, et trammikoledusi endast välja lükata.
5. Loo head!
Eesti depressiivne vanarahvas ütleb, et ükski heategu ei jää karistuseta, kuid tegelikult on asjad vastupidi. Väike annus isetust annab palju tagasi. Kui me kõik teeme midagi head – pakume kas või ühissõidukis memmekesele istet – teeb varem või hiljem keegi teine meile midagi head tagasi. Stanfordi ülikoolis korraldati katse ja selgus, et see tudengite rühm, kes nädala jooksul tegi teadlikult väikesi isetuid tegusid, oli teistest märksa rõõmsam ja tervem.
Ameerikast alguse saanud liikumine “Anna edasiˮ (Pay It Forward, neist on ka film) sai ainest USA riikluse alustala Benjamin Franklini kirjast sõbrale, kus ta ütleb: “Ära maksa mulle laenu tagasi, anna see mõnele heale mehele, kes seda sama hädasti vajab.ˮ
Liikumine on praeguseks kasvanud laenamisest nn heade tegude karmapangaks, kus iga hea teo allikas annab liitudes lubaduse teha kolm isetut heategu. Kuid ettevaatust, Stanfordi teadlased leidsid ka, et heateod peavad olema erinevad, muidu tuleb peatselt kiusama tülpimus.
Mis oleks see pisike hea? Tee kolleegidele kooki tööle kaasa. Helista vanatädile. Lase järjekorras nutva lapsega noor ema enda ette. Anneta Toidupanka. Vii vanad lapseriided Uuskasutuskeskusesse. Iga väike asi loeb palju.
6. Tee midagi teisiti!
Igavus ja tülpimus on sügismasenduse ajal suured vaenlased. Tee midagi teistmoodi, isegi kui see tühine näib. Lase endale lõigata uus soeng, osta sekkarist uus põnev kleit. Vaheldus annab elule särtsu. Kui patsi just maha pügada ei taha, katseta mõnd toredat retsepti. Toiduga saab muuseas halba tuju kenasti parandada.
Näiteks selle arrabiata kastmega pasta juurde, mis lisab särtsu seedimisse, varustab keha vajalike antioksüdantidega ning aitab immuunsusel tõbesid peletada.
/Külli, kas seda retsepti siin võiks panna kuidagi nii, et ta tekstis natuke eristuks?/
Prae pannil kaks hakitud sibulat kuldseks, lisa pakk purustatud tomateid (või tükelda ise umbes pool kilo tomateid, mida viletsamad, seda parem), pool teelusikatäit tšillihelbeid (võib ka vähem), natuke soola ja suhkrut.
Lase umbes 10 minutit podiseda. Enne tulelt võtmist lisa üks või kaks purustatud küüslauguküünt, olenevalt isiklikust maitsest. Ära enam keeda, sega läbi ning söö keedetud pasta ja riivitud kõva juustuga.
7. Haara kontroll enda kätte!
Oma elu eest vastutad ainult sina ise. Ära kuula negatiivsusest tilkuvaid kaaskondlasi – nad tahaks, et ka sinul sama halb tuju oleks. Masendus levib nagu viirushaigus inimkontakti kaudu. Ega elu sellest paremaks ei lähe, et tema üle kurta.
Isegi kõigest pool tundi vingatsi seltskonnas mõjutab seda osa ajust, mis langetab otsuseid, leiti raamatus “Three Simple Steps: A Map to Success in Business and Lifeˮ avaldatud uuringus. Paraku ei taha enamik kurtjaid lahendust oma probleemile, vaid lihtsalt ärakuulamist, nenditakse seal.
Mida siis teha?
Esmalt hoia distantsi: kurtja on nagu suitsetaja, tema ümbrus on mürgine. Teiseks küsi otse: kas kurtja on ise midagi teinud oma mure lahendamiseks. Kui need võtted ei aita, aseta meelde kujuteldav blokk tema jutust nõrguva musta masenduse ja mürgi vastu. Hoia end positiivsena, kujutledes enda ümber mõnd oma lemmikkohta. Näiteks raba varahommikul või mereranda päikeseloojangul.
Helista arstile!
NB! Ära mängi vales kohas vaprat. Kui väsimus ja tujutus kohe kuidagi ei möödu ja sa isegi töölt koju ei suuda minna, siis helista oma perearstile. Sinu halb enesetunne võib olla keha signaal millestki tõsisemast. Letargia on mitmete tõsiste hädade esimene tunnus, nagu depressioon, rauavaegus või kilpnäärmeprobleemid.
Eraldi:
Rahaasjad korda!
Mida aga teha, kui majanduslik ebakindlus murrab vaimu?
1. Tõmba hinge ja välju paanikast. Tühjenda meel kas või kümneks minutiks igasugustest mõtetest.
2. Tee plaan. Vaata oma rahaasjad väga kaine pilguga üle ning küsi targemalt nõu. Uuri, kas saad võlgu ajatada, paremat intressi või on võimalik võlga mujalt uue ja madalama protsendiga katta? Kas sul on midagi müüa, kas võiksid leida lisatööd? Kas saad millestki loobuda või midagi soodsamaga asendada?
3. Oota. Lase oma plaanil end tõestada. Miski ei juhtu üleöö. Närvitsemine ja probleemi pidevalt peas edasi-tagasi ketramine ei tee asja paremaks.
2. Käsitlus:
Kuidas hoida end positiivse ja motiveerituna, kui tunned, et elus läheb kõik (töö, suhe, kool) allamäge?
Esimene samm on mõista, millest probleemid alguse saavad, ja kas olukorda on võimalik muuta? Kui olukorda muuta ei saa, siis tuleb õppida situatsiooni aktsepteerima. Kui olukord on aga meie mõjuulatuses, siis tuleks vastavad tegevused ette võtta.
Aktsepteerimine tähendab oma mõtete märkamist ning juhtimist. Tihti elavad meie mõtted oma elu ja me tunneme nagu puuduks meil nende üle kontroll. Me muudkui ketrame ühte ja sama mõtet oma peas, kuigi teame, et see ei muuda mitte midagi. Mõtlemine probleemist ei lahenda probleemi, tegutsemine aga küll. Kui aga tegemist on olukorraga, mida me isegi tegutsemise kaudu muuta ei saa, siis tuleb lihtsalt oma mõtteid hakata teadlikult sellest olukorrast eemale juhtima ning suunama neid positiivsetele aspektidele meie elus. Alguses on see raske, kuid harjutades muutub lihtsamaks, sest selline juba on kord aju ehitus.
Kui aga tegemist on mureolukorraga, mida on võimalik muuta, tuleks reaalselt selles suunas tegutsema hakata. Siinjuures on oluline säilitada optimistlik hoiak, mis käivitab meie ajus võimsad protsessid ja suurendab ka meie probleemide lahendamise potentsiaali. Seda nimetatakse psühholoogias "laiendamise efektiks" (ing k broadening effect), mis tähendab, et positiivsed emotsioonid kasvatavad meie loovust ja tulemuslikkust. On selge, et raskes olukorras on optimistlikku hoiakut raske säilitada, aga seda saab teha jällegi läbi konkreetsete tehnikate. Kuna ka hoiak on seotud meie ajuehitusega, siis see on iseennast toitev mehhanism - mida enam me end positiivsemaks muudame, seda lihtsamaks muutub seda hoida.
Üks kõige levinumaid ja efektiivsemaid tehnikaid, mida positiivses psühholoogias kasutatakse, on harjutus "Mis läks täna hästi?". Kuna raskes elusituatsioonis kipume kogu aeg mõtlema negatiivsele, siis selle harjutuse käigus mõtleme igal õhtul kolmele positiivsele asjale, mis täna juhtusid. Need ei pruugi olla midagi erakordset, vaid väikesed aspektid meie elus, mis meile rõõmu valmistasid (hea toit, lapsed mängisid, klient tegi hea müügi, ilus ilm jms). See harjutus õpetab meie aju taas positiivseid külgi elus märkama ja seeläbi meie stressi vähendama. Üks uuring näitas, et sellel harjutusel on praktiliselt sama suur mõju nagu medikamentidel, kuid kuna inimene viib reaalse muutuse läbi enda mõtlemises, on mõju pikaaegsem võrreldes tavapäraste antidepressantidega
Leides end täielikust ummikseisust, millest tuleks alustada, et jalad uuesti alla saada?
Esimene samm on teadvustada, mis toimub ja tunnistada, et olukord on halb.
Tihti eitatakse fakte oma elus ning elatakse kuskil illusoorses maailmas. Kui niimoodi liiga pikalt elada, siis ühel hetkel end ilmutav tõde võib olla väga valus. Seetõttu on vajalik igal hetkel enese suhtes ausaks jääda ja tunnistada, mis tegelikult toimub.
Teine samm on küsida endalt, kas ma olen valmis selle olukorra eest vastutuse võtma? Tihti meeldib meile süüdistada oma muredes teisi inimesi, põgenedes ise vastutuse eest. Aga kurb tõsiasi on see, et me võime küll teisi oma hädades süüdistada, aga meie oleme need, kes enda elu elama peavad. Meie oleme ju need, kes kannatavad. Mis kasu on sellest süüdistamisest, kui see reaalselt mu kannatust antud olukorras ei vähenda?
Kolmas samm on tegutsemine. Kui ma olen vastutuse võtnud, on vaja küsida endalt, mida ma saan reaalselt ära teha, et seda olukorda muuta? Mõnikord võivad sammud olla väga radikaalsed, mistõttu ei julge me neid ettegi võtta, aga siis on vaja jällegi endalt küsida, kas ma olen valmis antud olukorras vastutuse võtma? Ainult mõtlemine ja muretsemine ei aita. Tegutsemine lahendab olukordi.
Neljas samm on uus teadvustamine. Kui ma olen teatud perioodi jooksul tegutsenud, hindan ma uuesti, kuhu see tegutsemine mind toonud on? Kas ma olen nüüd rahul olukorraga? Mida ma tegin hästi ja mis läks valesti? Kui ma ei ole ikka veel olukorraga rahul, siis teen uuesti selle sama tsükli läbi: Tunnistamine - Vastutuse võtmine - Tegutsemine - Tunnistamine - jne
Ka selles tsüklis on väga oluline säilitada optimistlik meel, nagu esimeses punktis juttu oli. Optimismi jõud on tänaseks tuhandete psühholoogiliste uuringute poolt kinnitust leidnud, kuid väga vähesed inimesed oskavad seda reaalselt ära kasutada. Psühholoogid ütlevad, et optimism tõstab meie suutlikkust kuni 30 protsenti. Seega on see väärt proovimist.
Kuidas motiveerida end tegutsema juba täna, mitte olulisi otsuseid edasi lükkama?
Kui me lükkame tegevusi edasi, siis järelikult ei ole ma kas a) teadvustanud, kui hull olukord on, või b) me ei julge võtta vastutust.
Esimesel juhul võib olla situatsioon, kus on küll "valus", aga mitte veel nii valus. Kui sa kogemata sõrme küünlale liiga lähedale viid, tõmbad selle kohe tagasi - sa ei lükka seda tegutsemist edasi. Kui aga elus on "valus", ja me ei taha "kätt tagasi tõmmata", siis järelikult ei ole veel piisavalt valus.
Mõnikord ei lähegi elus nii valusaks, et me instinktiivselt end olukorrast tagasi tõmbame. Sellisel juhul on vaja kasutada teadlikkust ning võtta teadlikult vastutus, küsides endalt, kas praegune olukord teeb mind õnnelikuks? Kui ei tee, siis tuleks välja mõelda, mida peaks ära tegema, et elust rohkem rõõmu tunda, sest elu on ju ajutine, päevad saavad otsa. Meile tundub kogu aeg, et aega on küllalt, kuid päevad, kuud ning aastad lähevad. Meil ei ole lõputult aega oma unistusi edasi lükata.
Kui me ei leia eneses motivatsiooni tegutseda, võib olla põhjuseks ka vale unistus või eesmärk. Kui sa planeerid reisi, siis võid teha seda terve öö ... sa ei muretse oma motivatsiooni pärast. Kui sa aga pead tegema mõnda tööülesannet, võid motivatsioonist puudust tunda küll. Sellisel juhul võib olla põhjus selles, et sa ei ole oma tööle õiget tähendust andnud. Sulle tundub töö mõttetu ja tühine. Mõtestades aga oma töö ümber, võib sul tekkida samuti tunne, et võid selle kallal töötada kasvõi terve öö. Kõik on kinni meie mõtlemises ja hoiakutes.
Miks on oluline säilitada optimism?
Optimismi jõud on väga tugev, mis on viimaste aastate jooksul tuhandete katsete käigus kinnitust leidnud. Tihti arvatakse, et õnn, rõõm ning optimism on edu tagajärg, ehk juhul, kui inimene saab edukaks, saab ta ka õnnelikuks ning muutub optimistlikuks. Jah, ka selline seos on kindlasti olemas, aga uuringud kinnitavad seda, et tegelikult on edu hoopiski optimismi tagajärg, mis tähendab, et kui inimene arendab eneses optimistliku hoiaku, suurendab ta enda suutlikkust kuni 30% ning tema tõenäosus erinevates valdkondades edu saavutada suureneb märkimisväärselt.
Näiteks tehti üks uuring, kus 18 kuu vältel hinnati 272 töötajat ja nende töötulemusi. Selgus, et need töötajad, kes olid testi sooritamisel õnnelikumad (seda hinnati eelnevalt spetsiaalsete küsimustike kaudu), said järgneva 18 kuu vältel oma ülemustelt palju paremaid hinnanguid ja rohkem palka. Sarnane uuring ühes ülikoolis kinnitas, et esimese kursuse tudengite õnnetase määras, kui suureks kujunes nende varandus 19 aastat hiljem, sõltumata, kui palju raha neil algselt oli.
Tänaseks üks suurimaid õnnealaseid uuringuid viidi läbi nunnadega, mille käigus paluti 180 noorel nunnal oma mõtteid igapäevaselt üles kirjutada. Neid naisi jälgiti järgmise 50 aasta vältel ning leiti otsene seos nunnade ellusuhtumise ja eluea vahel. Uuringu eesmärk oli tuvastada, kas 20-aastaste tüdrukute mõtted võivad mõjutada nende elu ja selle pikkust? Vastus oli jah. Positiivselt meelestatud nunnad elasid keskmiselt 10 aastat kauem, ja kui 85 aastaselt oli 90% optimistlikest nunnadest ikka veel elus, siis pessimistlikest oli alles vaid 34%.
Millest ammutada energiat ja inspiratsiooni, kui soovid oma senist elu kategooriliselt muuta
Ikka unistustest. Kui me soovime muutust läbi viia, siis on meil selleks ju põhjus - eesmärk, unistus.
Unistus peab olema selline, mis meid juba täna motiveeriks. Mis kasu on mulle unistusest olla 5 aasta pärast miljonär, kui mul puudub igasugune ettekujutus, kuidas miljonäriks saada? Kui sa aga sead endale eesmärgiks teenida järgmisel aastal 10% rohkem raha kui sel aastal, võid sa välja mõelda täiesti reaalse tee selle saavutamiseks. Kui see sind motiveerib, siis sa teedki selle ära. Igaüks meist suudab sellise unistuse teoks teha.
Tihti võtame endale absurdsed eesmärgid, mis jäävad igavesti saavutamata, sest need on liiga suured ja ulmelised. Mida realistlikumad unistused meil on, seda suurem on tõenäosus need täide viia. Jah, millalgi kauges tulevikus võime ka praegu absurdsena tunduva unistuse teoks teha, aga selleks ajaks ei pruugi see üldse enam absurdne tunduda, sest väikeste vaheeesmärkide kaudu oleme ise nii palju edasi arenenud, et suudame hõlpsalt välja mõelda strateegia ka suurte unistuste täideviimiseks. Kas sa usud, et Donald Trumpil puuduvad ideed, kuidas järgmise aastaga miljon dollarit teenida? Aga sul?
Kuidas hoiduda negatiivsusest, mis ühel hetkel - näiteks nähvamiste ja tujutsemiste näol - hakkab mõjutama ka ümbritsevaid?
Ma soovitaksin kõigepealt endaga rahu sõlmida ning küsida endalt, millest see negatiivsus tingitud on?
Rahulolematus saab alguse sellest, et me ei ole rahul sellega, kuidas meie elu läheb. Meil on ootus elule ja inimestele selles, kuid elu ja inimesed ei vasta ootusele. Sellest saab alguse meie rahulolematus. Et seda muuta, on kaks võimalust: a) muudame elu ja inimesi; b) vabaneme / muudame oma ootust.
Kui sa otsustad siiski selle kasuks, et ei taha kibestunud vanatüdruk olla, soovitan hakata märkama, mis sulle rahulolematust tekitab ja ka seda, kuidas sa seda väljendad? Keegi ei saa sind siin aidata - ka see on koht, kus ise vastutus võtta. Negatiivselt teistesse suhtumisest saab hoiduda ainult ühel viisil - märgata õigel hetkel, et ma olen seda jälle tegemas, ning siis lihtsalt selle tegemata jätta.
Oluline on siin teadvustada ka oma aju tööd. Kui me oleme kogu elu olnud negatiivsed ja skeptilised, siis on seda võimalik muuta. Meie aju ja mõttetööd on võimalik positiivsemaks muuta kasvõi nende samade lihtsate harjutuste kaudu, millele eelmises punktis viidatud sai.
Maailm on täis inimesi, kes on fundamentaalselt kõik ühesugused. Kogu maailm on meie kodu.
Kui sa soovid Eestist ära minna seetõttu, et siin lämmatab, siis juba 2 nädala pärast on sama olukord ka välismaal. Probleemid ei ole mitte Eestis, vaid sinu peas. Esimesed 2 nädalat uues kohas on ilus ja uudne, kuid siis hakkavad mured järgi tulema. Me ei pääse oma mõtete eest mitte kuhugi. Kui me oskame aga oma mõtteid märgata ning juhtida välismaal, siis oskame seda teha ka Eestis ning ei olegi vaja siit ära põgeneda.
Kui sa soovid aga Eestist ära minna reisima ning teisi riike, rahvusi ja kultuure avastama, siis mine kindlasti. Sellisel juhul sa ei põgene lämmatava Eesti eest, vaid võtad oma siin oleva õnne kaasa sinna, kuhu sa lähed, ja oled ikkagi õnnelik.
Jaga palun mõned nõuanded, kuidas oma elust ja ümbritsevast
Sellest on eespool juba päris palju juttu olnud. Mõned konkreetsed lähenemised siis:
1. Probleemid ei ole meie elus, vaid meie peas. Me mõtleme ja ootame, et asjad lähevad elus alati nii, nagu me soovime. Paratamatus on aga see, et elu ei lähe alati nii, nagu me soovime. Kunst on osata optimismi säilitada mõlemal juhul;
2. Elu ja maailm on subjektiivne. Asjad, mis ühele tunduvad halvad, võivad teisele tunduda head. Järelikult ei ole asjad absoluutses tähenduses halvad ega head, vaid seda vaatenurka saab inimene ise reguleerida. Uurides teiselt, kuidas tema seda asja positiivses valguses näeb, on võimalik ka endal selline lähenemine omaks võtta, mille tagajärjel muutubki asja olemus. Iseküsimus on, kas inimene tahab seda teha? Kuna meil on väga palju ootusi, siis pigem ootaksime, et elu end meie suhtes korrigeeriks, mitte aga meie elu suhtes. Kahjuks alati ei ole see võimalik, mis põhjustab meile palju kannatusi;
3. Iga inimese elus on positiivseid ning negatiivseid külgi. Tänu muretsemisele oleme harjunud valdavalt keskenduma negatiivsele, lootuses kõik probleemid lahendada ning siis hakata positiivset märkama. See on illusioon. Elu saab enne otsa. Kunst on kohe praegu teadvustada negatiivset ja selle lahendamise suunas tegutseda, kuid samal ajal mitte tähelepanuta jätta ka positiivset.
4. Isegi, kui sa nimetad ennast negatiivseks ja pessimistlikuks inimeseks, on see ainult sinu hoiak. Ajuteadlased kinnitavad, et seda hoiakut on võimalik muuta. Muutuse nimel on vaja tööd teha oma mõtlemisega. Alusta nende väheste harjutustega, mis selles artiklis tutvustamist leidsid. Kui sa ei alusta, siis järelikult ei ole veel piisavalt "valus" ning sa ei taha võtta vastutust.
5. Kõik liigub rütmis. Kui praegu on sinu elu halb, siis juba varsti võib see muutuda. Kui praegu on sinu elu väga ilus, võib ka see varsti muutuda. Me ei tea iialgi, kuhu meie elu täpselt suundub. Just seetõttu on oluline leida meelerahu praegusel hetkel.
Allikas:
www.motivaator.ee
(https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=69697117)
Positiivsus minu jaoks:
Minu jaoks on see oluline, sest positiivsus tekitab hea positiivse tunde, mille pealt on lihtsam õnnelikuks ja edukaks saada. See omakorda parandab sotsiaalset tervist, mis mõjutab kuidagi ka füüsilist tervist. Ning viib su emotsionaalsesse tasakaalu. Siis on sul aega mõelda oma väärtuste , mis omakorda aitab sul leida oma elu sihi, suuna ja eesmärgi. Ja nii edasi...
Minu käsitlus positiivsuse saavutamiseks ja säilitamiseks:
Nüüd, siis minu nipid, kuidas ma olen jõudnud positiivse tundeni ja kuidas seda hoida.
1. Alati peab head soovima.
Nii teistele kui ka iseendale, sest niimoodi saavad teised paremaks ning sa saad ka ise paremaks.
2. Ära ole arg
Kui sa midagi ei julge, siis sa ei saagi kunagi seda, mida sa soovisid.
3. Arenda ennast
Avasta endas uusi külgi ja sukeldu pea ees täiesti uude teemasse. Sa võid leida selle, mida sa armastad.
4. Ära põe
Kui sul on mure või probleem, siis lahenda see kiiresti ära. Ära muretse kellegi ega millegi üle vaid võta risk ja tee otsus ning vii see ellu. Ükskõik, mis hiljem ka juhtuks, sa oled vähemalt midagi teinud. Ja juba see on rohkem kui mitte midagi.
5. Unusta mured
Kui mure on lahendatud, siis unusta see ära.
6. Luba endale kõike, mis võimalik
7. Käi õues
Käi õues, sest seal võib ideid saada ning ka aju saab puhkust.
8. Muuda oma hoiakut ja ellusuhtumist
Suhtu elusse alati positiivselt.
9. Koge õnnetunnet
Õnnelikkus on üks tähtsamaid asju maailmas.
10. Koge edutunnet
11. Leia igas (halvas) asjas midagi positiivset, kasulikku, õpetlikku
Iga halb asi on mingil määral sulle kasulik. Sa said vähemalt kogemuse, kuidas ei tohiks teha. Õpi selles ja proovi järgmine kord paremini teha ning sama viga vältida.
12. Usu iseendasse
Usu, et see mis sa teed on hea, kasulik ja sinu väärtusi toetav. Usu seda, et sa suudad selle ära teha, isegi kui keegi teine seda ei usu.
13. Ole hea inimene
Pea iseennast heaks inimeseks. (Vaata lisaks: LEONHARDI BLOGI: Kuidas olla hea inimene?)
14. Tee kõike, mida oskad, suudad ja mis sulle meeldib
See on kõige aluseks, ka õnnelikkuse.
15. Ela hetkes
Minevik on juba olnud ja tulevik on teadmata, see on alles tulemas. Ainuke, mis sul praegu on, on praegune hetk, olevik.
16. Lase oma minevikust lahti
Ära muretse oma mineviku pärast, sest see on juba olnud ja seda ei saa sa enam muuta.
17. Ole positiivse ellusuhtumisega
Suhtu teistesse inimestesse ja iseendasse positiivselt. Tegelikult suhtu kogu maailmasse positiivselt ning lükka negatiivsus kõrvale. Märka enda ümber positiivseid asju ja tarbi ainult positiivseid uudiseid.
18. Tegele ainult sulle meeldivate asjadega.
Kui võimalik, siis tegele ainult nende asjadega, mida sulle meeldib teha. Ning ürita nendes asjades oma eesmärgid täita. Samas iga eesmärgi täitumise korral endale uusi kaugemaid eesmärke pannes.
19. Leia meelerahu
Leia endas enesekindlus ja sisemine enesega rahulolu.
20. Hoia oma väärtusi
Pea kinni sellest, mida sa pead oluliseks. Ära lase teistel kergesti sinu arvamust muuta. Samas ole vajadusel valmis muutma oma arvamust.
21. Tunne ennast väärtusliku ja vajalikuna
Tunne, et sind on kellelgi väga vaja ja sa saad teha kedagi paremaks ja õnnelikumaks inimeseks. Ning kindlasti on maailmas olemas sinust palju kehvema hariduse, kehvema elukvaliteediga ja kehvemal elujärjel olevaid inimesi.
22. Aksepteeri ennast ja teisi.
Tunnusta inimesi ja üldse kogu elusloodust sellisena nagu nad on. Koos kõigi oma nõrkuste, vigade ja pahedega.
23. Palu teistel sind aktsepteerida.
Palu teistel (põhiliselt inimestel) sind tunnustada sellisena nagu sa oled. Koos kõigi oma nõrkuste, vigade ja pahedega.
24. Pea ennast kellekski oluliseks.
Pea ennast kellekski, kellest ka tegelikult sõltub midagi. Tee otsuseid, sest kui sina oma otsust ei tee, siis ei tee seda, kas mitte keegi või teeb keegi teine sinu eest mingi otsuse. Ning see otsus, mis ta teeb ei pruugi sulle meeldida. Kuid kui sa teed ise oma otsuseid, siis isegi kui sa tegid vale otsuse, siis oli see sinu otsus ja sul ei ole võimalik kedagi peale iseenda süüdistada. Lisaks saad sa juurde ühe uue kogemuse, võib-olla ka julgust, uue õppetunni ja teadmisi.
25. Täida kõik siin olevad kriteeriumid (vt. LEONHARDI BLOGI: Olulised asjad inimeste elus)
Täida kõik kriteeriumid, mis on kirjas selles postituses, postituses Olulised asjad inimeste elus ja nendes postitustes, mis on tehtud eelnevalt mainitud postituse alla kuuluvates postitustes (postituste teemade kaupa).
Muu huvitav:
Lätis peetakse positiivsuse festivali.
