Seksuaalsus

Seda ma õppisin, siis kui ma käisin 2020. aastal 12. klassis. See oli perekonnaõpetuse teema.

Ülesanne: Vastake ka neile küsimustele. Vastused kirjutage kommentaaridesse.

Armumine ja Armastus

Brasiilia depilatsioon ehk Brasiilia vahatamine ehk Brazilian waxing

Brasiilia depilatsioon ehk Brasiilia vahatamine, Brazilian waxing

Mis on Brasiilia depilatsioon?

Heal lapsel mitu nime - Brasiilia depilatsioon ehk Brasiilia vahatamine, Brazilian waxing.

Brasiilia depilatsioon on nii meestel kui naistel intiimpiirkonnas soovimatute karvade eemaldamine vahaga.
Vahaga depileerimisel eemaldatakse karv koos karvasibulaga, mistõttu karv taastub kauem ja tulemus jääb 2-3 nädalaks sile ja siidine. Karvad kasvavad aeglasemalt, muutudes pehmemaks ja peenemaks. Lõpptulemusena vabaned ajapikku soovimatutest karvadest, sest karvakasv taandub.
Brasiilia vahatamisel on kaks peamist varianti:

• Klassikaline Brasiilia depilatsioon: intiimpiirkonnast eemaldatakse kõik karvad (karvad eemaldatakse ka tagumiku piirkonnast), jäetakse ainult triip peale (ingl k ka landing strip).
• Hollywood: Eemaldatakse kõik karvad intiimpiirkonnast.

Mis vahe on bikiini ja Brasiilia depilatsioonil?

Bikiini depilatsioon hõlmab püksikutest väljapoole jäävat piirkonda, Brasiilia depilatsioon hõlmab kogu intiimpiirkonda (ka tagant poolt).

Kas see protseduur sobib ainult naistele või ka meestele?

Brasiilia depilatsioon on hea ja tõhus meetod soovitamatude karvade eemaldamiseks nii naistele kui meestele.

Kuidas Brasiilia depilatsiooni tehakse?

Alustuseks puhastatakse nahapind seejärel kantakse õli, mis kaitseb nahka (ja vaha jääb ainult karva külge). Vaha kantakse nahapinnale puidustspaatliga ja lastakse sel natuke kuivada. Seejärel tõmmatakse vaha (koos karvadega) ära. Lõpetuseks kantakse nahale rahustav geel, mis takistab ka sissekasvanud karvade tekkimist.

On see valus?

Enamikul inimestest on hirm valu ees. Jah, kahjuks ei saa vahatamine olla kunagi päris valuvaba. Protseduuri käigus eemaldatakse karv koos karvafolliikuli ehk -sibulaga. Seega natuke valulik see siiski on.
Võin aga enda kogemusest öelda, et tänapäeva vahad on tõesti väga tõhusad ja kindlasti vähem valulikumad.
Siinkohal on oluline ka selgitada kui väga olulised on töövõtted ning et inimine tunneks end spetsalisti juures vabalt ja annaks julgelt tagasisidet.
Inimesed on väga erineva valutundlikusegam seega alati soovitan kliendil alustada bikiini depilatsioonist. See võimaldab aru saada, kas kliendile sobib vahatamine ning annab arusaama sellest, mida protseduur endast kujutab.

Milliseid vahasid ma kasutan?

Mina kasutan enda töös Lycon vahasid. LYCON, mis on valmistatud parimatest looduslikest vaikudest, mesilasvahast ja seob endas ka aroomiteraapiat, pakub suurepäraseid tulemusi, eemaldades kangekaelsed karvad, mis on ka nii lühikesed kui 1 mm. Need madala kasutustemperatuuriga, ülipainduvad ja õrnad vahad on loodud eesmärgiga pakkuda ka kõige tundlikuma nahaga klientidele võimalikult valutut ja meeldivat depilatsiooni hooldust.

LYCOJET kõvavaha

Sensatsioonilised ja tehnoloogiliselt unikaalsed LYCOJET kõvavahad on traditsioonilisest kõvavahast õhemad. Need madalatemperatuurilised vahad näole ja kehale on ülielastsed ning ülitugevad! LYCOJETi tugev haare eemaldab ka ainult 1 mm pikkused ihukarvad.
Lycon’i õrnasid vahasid saab vajadusel 5-6 korda kanda just vahatatud piirkonda ilma tekitamata ebamugavust ja ärritust nahal.

PINKINI Brasiilia Hübriid kõvavaha (argaaniaõli, saialille ja kummeliga)

Täpne tasakaal LYCON’i legendaarse traditsioonilise kuumavaha ja LYCOteci kaasaegse õhukese vaha vahel. PINKINI Brasiilia hübriidvaha pakub traditsioonilise Lycon kõvavaha tugevat haaret, mis eemaldab ka ainult 1 mm pikkused ihukarvad , pluss LYCOtec vaha omadusi – õhuke, painduv, murdumatu ja lihtne kasutada. Muidugi ei saa unustada madalat sulamistemperatuuri, mis ei ärrita nahka.

Miks eelistada seda protseduuri näiteks raseerimisele?

Raseerides kasvavad karvad kiiremini tagasi ja karv ise muutub tugevamaks. Vahatamisega kasvavad karvad aeglasemalt tagasi ning uus karv on pehmem ning neid tuleb vähem. Žiletiga on suurem oht nahka kahjustada. Lyconi vahad on väga nahasõbralikud ja vaha kinnitub vaid karva külge.

Miks tulla salongi vahatama kui saan kodus ise ka teha?

On parem kui protseduuri teeb kogemustega spetsialist. Oskuslikud töövõtted on väga olulised (vähem valu ja kvaliteetsem tulemus) ning tihtipeale jaekaubanduses pakutavad tooted ei ole piisavalt tõhusad.

Millal on depilatsioon vastunäidustatud?

Kindlasti ei tohi depilatsiooni teha kui tarvitatakse ravimeid Ruoccutane ja Accutane. Need on väga tugevad akneravimid. Sellisel juhul depilatsioon on vastunäidustatud.
Depilatsioon ei sobi kui vahatataval alal on haavu.

Brasiilia depilatsioon naistele ja meestele

SMOOTH BODY privaatses depilatsiooni ja nahahoolduse butiigis Tallinna kesklinnas

Mida peaksid teadma enne depilatsiooni tulekut:

• Veendu, et protseduuri päevaks oleks karva pikkus vähemalt 0,5cm (pikemad karvad probleemi ei tekita).
• Ära käi solaariumis ega rannas 24h enne protseduuri.
• Ära kreemitada vahetult enne protseduuri.
• Ole puhas.
• Soovitav on nahka eelnevalt koorida.

Mida peaksid teadma pärast depilatsiooni:

• Depilatsioonijärgselt on keelatud päevaitamine 72h. Võivad tekkida pigmendilaigud ning nahaärritused kuna nahk on tundikum ja vastuvõtlikum.
• Massaaž ning naha hõõrumine on vahatatud piirkonnas keelatud 24h peale protseduuri.
• Kloorisises vees, saunas ja vannis käimine on keelatud 24h peale protseduuri.
• Pärast näopiirkonna vahatamist võib make-up'i kasutada 24h möödudes.
• Pärast kaenlaaluste vahatamist võib deodoranti kasutada 24h möödudes.

Depilatsioonijärgne kodune hooldus:

• Soovitav kanda puuvillaseid ning laiemaid riideid.
• Kasutada depilatsiooni järgset hooldusvahendit.

Maailma probleemid praegu ja tulevikus

NB Siin kirjutatu ei pruugi vastata alati tõele. Tegemist on minu arvamusega. Osa tekstist vastab ka tõele.

Maailma probleemid praegu ja tulevikus.

Kui hakata kokku lugema probleeme, mis tulevikus tekivad või on juba tekkinud, siis tuleb neid kokku päris palju. Nendeks on näiteks kliimakriis, mullastikukriis, elurikkusekriis, rahvastikukriis, energiakriis jne... Üldiselt võttes ka keskkonnakriis ja elusloodusekriis.

Ühesõnaga, maailmas on palju probleeme, mis ootavad ja lausa vajavad lahendamist. Aga hakkame, siis pihta!

Keskkonnakriis:

Kui keskkond muutub, siis muutub ka ökosüsteem ja selle loogiline koosseis.

 Ökoloogiline kriis ehk ökokriis ehk keskkonnakriis on olukord, kus keskkonna muutus destabiliseerib ökosüsteemi 

sedavõrd, et see osutub ohtlikuks populatsiooni edasikestmisele.

Ökoloogilise kriisi äärmuslik juht on ökoloogiline katastroof.
Ökoloogilise kriisi üheks peamiseks teguriks on ressursside ülemäärane tarbimine, mis sünnib eelkõige ülerahvastatuse puhul.

Kliimakriis:

Tänapäeval kliima soojeneb, sest Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.

Aastatel 1906–2005 on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,74 °C (± 0,18 °C). Aastakümme 2000–2009 oli märgatavalt kõrgema mõõdetud temperatuuriga, millele järgnesid 1990ndad, mis olid omakorda soojemad kui 1980ndad.
Tänapäeval valitseva teadusliku maailmapildi järgi on "väga tõenäoliselt" selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ning põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO₂), metaan ja dilämmastikoksiid ning nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse.
Suurem osa inimese põhjustatud globaalsest soojenemisest on tingitud süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemisest. Tugeva tagasisideprotsessi tõttu on süsihappegaasi otsene mõju ülitõenäoliselt väiksem kui oodatavad, soojenemisest tingitud, globaalsele soojenemisele kaasa aitavad sekundaarefektid.
Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1–6,4 °C võrra. Soojenemise tagajärg sõltub kasvuhoonegaaside tulevase tõusu määrast ja kliimasüsteemide reaktsioonist sellele (kliimatundlikkusest). Tagajärjed sellisele kliima soojenemisele oleksid suurenenud jääliustike sulamine, maailmamere veetaseme tõus, muutused sademete väljakujunenud mustrites, ilmastikukatastroofide tihenemine jne. Peaaegu võimatu on hinnata täpseid tagajärgi, mille ulatus sõltub globaalse soojenemise määrast. Temperatuuriprognooside suur erinevus pole tingitud mitte niivõrd sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid eelkõige inimkäitumise kohandumise ennustatamatusest.

Mullastikukriis:

mulla arv, selle liigirikkus ja viljakus vähenevad. Mullastik kui maise elu alus väheneb, sest väheneb loomade arv, kes tekitavad mulda. Mulda kahjustavad nii sooldumine kui ka hapestumine. Sooldumise põhjuseks on mereveega kastmine, mis on põhjustatud magevee puudusest. Kuid magevee puudus on omakorda põhjustatud sellest, et loomad ja inimesed joovad vee ära või järved kasvavad kinni ja muutuvad soodeks. Hapestumise põhjusteks on väetised, mis lisaks sellele vähendavad kokkuvõttes mulla viljakust. Samamoodi lisavad väetised vette toitaineid, mis kiirendavad veekogude kinnikasvamist. Piisavas koguses väetiseid parandavad mulla viljakust, kuid kui neid liiga palju lisada, siis mulla viljakus hoopis langeb.

Elusloodusekriis:

Eluslooduse hulk väheneb. Selle põhjusteks on küttimine, eriti salaküttimine, metsaraie, loomulike looduslike elupaikade kadumine, loomuliku looduskeskkonna kadumine, hukkumine autorataste all.

See omakorda on üks elurikkuse kriisi põhjustest.

Elurikkusekriis:

Eluslooduse liigiline koosseis väheneb. See on põhjustatud päris mitmetest asjadest. Üheks põhjuseks on eluslooduse hulga vähenemine, kuid samas ka saastamine, elupaikade eraldamine, ühenäoliste majandusmetsade kasvatamine, metsade raiumine sealhulgas ka lageraie ja veel päris mitmed sarnased tegevused.

Rahvastikukriis:

Kuigi maailmas kokku inimeste arv kasvab, siis läänemaailmas ehk arenenud riikides inimeste arv kahaneb. Seetõttu on läänemaailmas tekkinud rahvastikukriis, kus vanemaid pensioniealisi inimesi on rohkem kui tööealised inimesed suudavad suudavad üleval pidada. See tuleneb sellest, et tänapäeval sünnib vähem inimesi kui sellel ajal kui tänapäevased pensionärid sündisid. Algselt oli traditsiooniline rahvastikutüüp, kus sündimus ja suremus olid puuduliku arstiabi tõttu kõrged. Sellele järgnes demograafilise ülemineku esimene etapp, kus sündis endiselt palju inimesi, kuid hea arstiabi tõttu langes inimeste suremus madalamale. Sellele järgnes omakorda demograafilise ülemineku teine etapp, kus sündimus langes ka madalale, samale tasemele, kus oli suremus. Ning järgmiseks tuli tänapäevane rahvastikutüüp, kus sündimus on madal ja hea arstiabi tõttu on suremus ka madal.

Energiakriis:

Inimeste maailm põhineb taastumatutel energiaallikatel, mis hakkavad maailmast otsa saama või asuvad sellises kohas, kuhu ligipääsemiseks kulub rohkem energiat kui sealt saab. Peale selle soojendab taastumatute energiaallikate kasutamine kliimat. Samas pole inimestel piisavalt kasulikke tehnoloogiaid, et üle minna taastuvatele energiaallikatele. Osaliselt on selle põhjuseks pidev majanduskasvu ootus, mis ei arvesta loodusega. Kuid teiselt poolt on selle põhjuseks ka see, et rohetehnoloogia on alles noor ja seda pole piisavalt arendatud ning see on kallis. Ühesõnaga taastumatud energiaallikad on halvad, kuid taastuvad energiaallikad on kallid. Nii, et head lahendust ei ole.

Entroopia

Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab

Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks.
Entroopia on üks termodünaamika põhimõistetest. Selle muudab oluliseks termodünaamika teine seadus, mille järgi ei saa isoleeritud süsteemi entroopia kunagi kahaneda. Seega saavad iseeneslikud protsessid isoleeritud süsteemis toimuda vaid entroopia kasvamise suunas. Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd. Termodünaamika teise seaduse järgi näitab entroopia protsess ka aja kulgemise suunda.

Definitsioonid

Statistiline definitsioon

Statistilises termodünaamikas kasutatakse otseselt mateeria atomistlikku iseloomu. Entroopia defineeritakse järgmise olekute tiheduse funktsioonina:

kus  on entroopia,  on Boltzmanni konstant, summeerimine toimub üle kõikide mikroolekute, milles süsteem viibida võib, ja  ón tõenäosused, et süsteem vastavas mikroolekus asub.
Juhul kui süsteemi mikroolekute arv on  ning kõikide mikroolekute tõenäosused on võrdsed, siis võtab entroopia kuju

Termodünaamikas realiseerub viimane olukord mikrokanoonilises ansamblis.

Termodünaamiline definitsioon

Klassikalises termodünaamikas on entroopia olekufunktsioon – suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. Selle olekufunktsiooni korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilise töö tegemiseks. Täpsemalt öeldes: igas protsessis, kus süsteemi poolt tehtav töö on  ja mille käigus süsteemi entroopia kahaneb  võrra, tuleb keskkonda anda vähemalt energiahulk  ( on keskkonna absoluutne temperatuur). Vastupidisel juhul see protsess toimuda ei saaks. Seega konstantsel temperatuuril toimuva tasakaalulise pööratava protsessi entroopia muut

kus  tähistab süsteemile ülekantud soojushulka ja  süsteemi absoluutset temperatuuri. Kui süsteemile soojust juurde antakse, siis on entroopia muut positiivne, kui süsteem soojust ära annab, siis negatiivne. Isoleeritud süsteemis toimuvate mittepööratavate protsesside korral kehtib alati

Kui (1) kirjeldab entroopia ülekandumist keskkonnalt süsteemile, siis (2) kirjeldab süsteemis tekkivat entroopiat. Need valemid võib ühendada:

kus , kirjeldab süsteemisiseselt tehtud tööd (näiteks sisehõõrdumise poolt tehtud tööd), mis on alati positiivne.
Süsteemi koguentroopia saab leida valemi  abil kui entroopia muudu tasakaalulises protsessis, milles viiakse süsteem nulltemperatuurilt temperatuurini :

 entroopiat käsitleda olekufunktsioonina, siis on selline määratlus sisukas peaasjalikult tasakaaluliste olekute puhul. Fundamentaalsem on entroopia statistiline definitsioon, millest järelduvad kõik entroopia tuntud omadused.

Tänu, tänamine, tänulikkus

Tänamine on oluline, selleks, inimene tunneks ennast hästi.

Tänulikkus või tänutunne on meeldiv tunne, mille inimeses kutsub esile kellegi heategu või millegi saamine. Tänulikkust on rõhutanud mitmed usundid ja sellega on ulatuslikult tegeldud moraalifilosoofid (nt Adam Smith). Psühholoogias hakati tänulikkust süstemaatilisemalt uurima alles umbes 2000. aasta paiku; võimalik, et põhjus on selles, et traditsiooniliselt on psühholoogia pigem murede kui positiivsete emotsioonide mõistmisele keskendunud. Positiivse psühholoogia uurimisharu tekke järel on tänulikkusele psühholoogias suuremat tähelepanu pöörama hakatud. Psühholoogias üritatakse mõista tänulikkuse tunde lühiajalist kogemist (tänulikkus kui seisund), individuaalseid erinevusi selle vahel, kui tihti inimesed tänulikkust tunnevad (tänulikkus kui omadus), ja nende kahe aspekti vahelist suhet.

Tänulikkus võrreldes võlgnevusega

Tänulikkus ei ole sama, mis võlgnevus. Kuigi mõlemad emotsioonid tekivad pärast abi saamist, tunneb inimene võlgnevuse korral, et tal lasub kohustus abi osutamine mingil moel kompenseerida. Tänulikkus ja võlgnevus viivad erinevate teguviisideni: võlgnevustunne võib panna abisaaja abistajat vältima, seevastu kui tänulikkust tundev inimene võib soovida abistajaga rohkem kontakti otsida ja oma suhet temaga paremaks muuta.

Tänulikkus käitumise motiveerijana

Tänulikkus võib tugevdada heategija edaspidist soovi prosotsiaalselt käituda. Näiteks leiti ühes katses, et juveelipoe kliendid, kellele pood helistas ja neid tänas, ostsid järgnevalt 70% rohkem. Kliendid, keda tänati ja kellele räägiti odavpakkumisest, ostsid 30% rohkem. Klientide puhul, kellele ei helistatud, ei täheldatud ostude suurendamist.Teise uurimuse kohaselt jätsid restorani regulaarsed külastajad suuremaid jootrahasid, kui nägid, et ettekandjad nende arvele "Aitäh" kirjutasid.

Usundid

Spirituaalsuse ja tänulikkuse vaheline seos on viimasel ajal üha populaarsemaks uurimisalaks saanud. Kuigi need kaks karakteristikut ei sõltu teineteisest, on leitud, et spirituaalsus võib suurendada inimese võimet tunda tänulikkust, ja on tõenäolisem, et need inimesed, kes osalevad regulaarselt jumalateenistustel või tegelevad religiooniga seotud tegevustega, tunnevad kõigis eluvaldkondades ka suuremat tänutunnet.Tänutunnet hinnatakse nii kristluses, budismis, islamis, judaismis kui hinduismis. See on üks kõige levinumaid emotsioone, mida religioonid üritavad oma järgijais esile kutsuda ja alal hoida.

Tänulikkus judaismis

Judaismis on tänulikkus jumalakummardamise lahutamatu osa ja kuulub uskliku elu juurde. Heebrea maailmavaate kohaselt tulevad kõik asjad Jumalalt ja seetõttu on tänulikkus judaismi järgijaile ülimalt oluline. Ka pühakirjades ja palvetes pööratakse tänulikkusele palju tähelepanu. Lisaks Jumala tänamisele rõhutatakse ka tänulikkust inimliku lahkuse ja headuse vastu.

Tänulikkus kristluses

Tänulikkust on nähtud vormivat kogu kristlikku elukäsitlust. Martin Lutheri kohaselt oli tänulikkus "põhiliseks kristlikuks hoiakuks" ja tänaseni peetakse tänulikkust "evangeeliumi südameks". Kristlasi julgustatakse ülistama ja tänama oma loojat – Jumalat. Jumalas nähakse kõigi heade asjade isetut andjat ja seetõttu tuntakse ka võlgnevustunnet. Tänulikkusega tunnustatakse kristluses Jumala heldust, mis ühtlasi inspireerib kristlasi oma mõtteid ja tegusid nendest ideaalidest tulenevalt kujundama.^[1] Tänulikkus on kristlastele voorus, mis ei kujunda vaid tundeid ja mõtteid, vaid millel on otsene mõju ka tegudele. Teoloog Jonathan Edwardsi järgi on Jumala vastu tuntav armastus ja tänutunne tõese usklikkuse tundemärkide hulgas. Samuel ja Lester leidsid katoliku nunnade ja preestrite hulgas läbiviidud väikese valimiga uuringus, et 50-st emotsioonist tundsid küsitletud Jumala suhtes kõige rohkem armastust ja tänulikkust.

Tänulikkus islamis

Islam julgustab järgijaid tänulik olema ja Allahile kõigis olukordades tänu avaldama. Islami kohaselt saavad tänulikud inimesed tulevikus rohkemaga tasustatud. Tihti öeldakse, et "esimesena kutsutakse paradiisi need, kes on Jumalat kõigis olukordades ülistanud".

Indiviididevahelised erinevused

Psühholoogia valdkonnas on palju hiljutist uurimistööd vaadelnud tänutunde individuaalset varieeruvust ja seda, millised tagajärjed on sellel, kas keegi on rohkem või vähem tänulik inimene. Välja on arendatud kolm individuaalseid erinevusi mõõtvat skaalat, kusjuures iga skaala hindab mõnevõrra erinevaid kontseptsioone. GQ6 mõõdab individuaalseid erinevusi inimeste tänutunde sageduse ja intensiivsuse vahel. Appreciation Scale mõõdab tänulikkuse kaheksat erinevat külge: kuidas väärtustatakse inimesi, omandit, käesolevat hetke, rituaale, aukartustunnet (awe), ühiskondlikke võrdlusi, eksistentsiaalseid muresid ja tänulikkust väljendavat käitumist. GRAT hindab tänulikkust teiste inimeste suhtes, tänulikkust maailma suhtes üldises plaanis ja pahameele mittetundmist selle üle, mida sul ei ole.

Empiirilised leiud

Tänulikkus ja heaolu

On leitud, et tänulikumad inimesed tunnevad suuremat subjektiivset heaolutunnet. Tänulikud inimesed on õnnelikumad, vähem depressioonis, vähem stressis ja oma elu ja suhetega rohkem rahul. Tänulikkus võib olla puhvriks depressiooni ees, suurendades positiivsete kogemuste talletamist ja meenutamist. Tänulikel inimestel on suurem kontroll oma ümbruskonna, isikliku kasvu, elueesmärkide ja enese aktsepteerimise üle. Tänulikud inimesed suudavad elus kogetavate raskustega positiivsemalt toime tulla. Nad otsivad suurema tõenäosusega teiste inimeste toetust, tõlgendavad olukorra ümber, kasutavad kogemust kasvamisplatvormina ja kulutavad rohkem aega probleemile lahenduste otsimisele. Tänulikel inimestel on vähem negatiivsed toimetulekustrateegiad – on väiksem tõenäosus, et nad väldiks probleemi, eitaks probleemi olemasolu, süüdistaks ennast või hakkaks eri (keemilisi/uimastavaid) aineid kasutama. Tänulikud inimesed magavad paremini. Nad mõtlevad enne magama jäämist vähem negatiivseid ja rohkem positiivseid mõtteid.
On leitud, et tänulikkuse tundmine on oluline heaolu jaoks. Longituuduuring on näidanud, et tänulikumad inimesed saavad paremini hakkama elu üleminekufaasidega (transition). Inimesed, kes enne muutusefaasi olid tänulikumad, olid kolm kuud hiljem vähem stressis, vähem depressioonis ja oma suhetega rohkem rahul. Uuringud on näidanud, et tänulikkuse abil saab inimese heaolu paremini seletada kui isiksuseomaduste suure viisikuna (Big Five) tuntud omaduste (neurotism, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus) abil; samuti seletab tänulikkus heaolu tõhusamalt kui 30 kõige laialdasemalt uuritud iseloomujoont.

Tänulikkus ja altruism

On leitud, et tänulikkus suurendab inimese altruistlikke kalduvusi. David DeSteno ja Monica Bartletti 2010. aastal läbi viidud uuringust nähtub, et tänutunne korreleerub majandusliku heldusega – tänulikud inimesed ohverdavad suurema tõenäosusega individuaalse kasu ühiskondliku tulu nimel. McCulloughi, Emmonsi ja Tsangi 2002. aasta uuringus tulid välja sarnased korrelatsioonid tänulikkuse, empaatia, helduse ja abivalmiduse vahel.

Psühholoogilised sekkumised

Et tänulikkusel paistab olevat oluline roll inimese heaolus, on tänutunde suurendamiseks välja töötatud mitmeid psühholoogilisi sekkumisviise. Näiteks Watkins oma kolleegidega lasi katsealustel testida mitmeid tänulikkuseharjutusi nagu nendes tänutunnet esile kutsuvale elusolevale inimesele mõtlemine, sellisest inimesest kirjutamine või sellele inimesele saadetava kirja kirjutamine. Osalejad, kes olid sooritanud tänulikkuse ülesandeid näitasid vahetult pärast ülesannet üles suurenenud positiivsete emotsioonide kogemist. See mõju oli tugevaim osalejate puhul, kel oli palutud mõelda inimesele, kelle tõttu nad tänulikud olid. Tänulikkusülesannetest täheldati suurimat kasu inimeste puhul, kes juba algselt olid tänulikuma loomusega.
Teises tänulikkust vaadelnud uuringus määrati osalejad suvaliselt ühte kuuest teraapilise sekkumise olukorrast, mis pidi parandama osalejate üldist elukvaliteeti. Leiti, et suurimad lühiajalised mõjud tulenesid "tänulikkusvisiidist" (gratitude visit), mille käigus osalejad kirjutasid ja toimetasid kohale ühele nende elus osalevale inimesele mõeldud tänukirja. Selle tulemusel tõusis nende õnneskoor kümne punkti võrra ja depressiooniskoor langes oluliselt. Need tulemused kestsid kuni kuu aega pärast visiiti. Kuuest olukorrast seostati kõige pikemalt kestvat mõju "tänulikkuse päevikute" (gratitude journals) täitmisega – osalejail paluti kirjutada iga päev üles kolm asja, mille üle nad tänulikud olid. Pärast katset korraldatud perioodilised testimised näitasid nende osalejate õnnelikkuse skoori tõusmise jätkumist. Suurimat positiivset mõju täheldati umbes kuus kuud pärast ravi algust. Harjutus osutus nii edukaks, et kuigi osalejail paluti päevikupidamist jätkata vaid nädal aega, otsustasid paljud osalejad päevikut ka pikalt pärast uurimuse lõppu edasi pidada. Sarnaseid tulemusi on saavutanud ka teised uurimused.
Tänamise tähendus minu jaoks:
Minu jaoks on tänamine oluline selleks, et inimene saaks üldse elada. Inimene peab tänulik olema selle eest, et ta üldse elus on, sest loomulikul, looduslikul viisil hukkub terve hunnik elu algeid. Lisaks peab tänama veel selle eest, et sa just sellisel ajal ja sellises kohas sündisid. See on oluline, sest teisel ajal ja/või teises kohas sündides oleks meie elu palju raskem. Mõelge näiteks euroopa keskaja laste peale või tänapäeva aafrika laste peale.
Tänamine on minu arvates oluline ka kõige muu jaoks.
See on oluline absoluutselt igas eluvaldkonnas iga tegevuse puhul, mida me teeme, sest see annab meile mingi kindlustunde. See on oluline ka selle pärast, et see annab inimesele võimaluse suhestuda oma maa, kodu, looduse, elukeskkonna (maa, linn, asula, hajaasula), keskkonna, teadmiste, kogemustega. Tänulikkus mängib rolli inimese kujunemisel omapäraseks inimeseks. Kuid seda ei ole võimalik inimestesse sisse kasvatada. On küll võimalik inimest suunata selle poole, et ta selle omaks võtaks, kuid täielikult ei ole võimalik seda inimestesse sisse kasvatada, sest kasvatus ei mõjuta isiksuse põhilisi sättumusi(, sest  neid ei olegi võimalik muuta).
Aitäh, Lugemise eest!
LEONHARD

Pöördprojekteerimine

Pöördprojekteerimine:

Pöördprojekteerimine (inglise keeles reverse engineering) on inimese loodud objekti uurimine eesmärgiga saada aru selle toimimispõhimõtetest ja ülesehitusest kas algse objekti muutmiseks või sellega sarnaselt toimiva uue objekti loomiseks.

Pöördprojekteerimise teised tähendused:

Teises tähenduses on pöördprojekteerimine tarkvaraarendusega seotud sõna. 

Pöördprojekteerimine on tarkvara masinkoodi või muu käitatava koodi analüüsimine selle tööpõhimõtete või sisemise loogika tuvastamiseks. Pöördprojekteerimist kasutatakse vana tarkvara paikamiseks ja ühilduvuse loomiseks, pahavara analüüsimiseks või kuritahtliku koodi leidmiseks, kuid ka koopiakaitse vältimiseks või tarkvara turvaaukude leidmiseks.

Tööriistad

Disassembler

Disassembler on arvutiprogramm, mis tõlgib masinkoodi assemblerkeelde, olles seega assembleri vastand. Korrektsele masinkoodile vastab alati vähemalt üks assemblerkeeles kood, seega defektideta disassembleriga peaks saama analüüsida kõiki programme, kuid varieeruva käsupikkusega käsustikel võib kavalalt konstrureeritud koodi puhul olla keeruline, kui leidub hüppeid käsu 'keskele'.
Disassembler on tõhus pisikese koodijupi väga täpseks edasiandmiseks, kuid suurema tarkvaraprojekti analüüsimine vaid disassembleri abil on tülikas.

Dekompilaator

Dekompilaator on programm, mis teisendab kompileeritud koodi kõrgtaseme lähtekoodiks, olles seega kompilaatori vastand. Selline kood on palju lihtsamini loetav, kuid dekompilaatori ülesanne on disassembleri omast oluliselt keerulisem, sest et lähtekoodi ja masinkoodi vahel puudub üksühene seos. Õige väljund on vähem defineeritud — mida idiomaatilisemat koodi see väljastab, seda kergemini loetav see on.
Kõige populaarsem masinkoodi dekompilaator elukutseliste pöördprojekteerijate seas on IDA Pro, mis on tasuline tarkvara.
2019. aastal avaldas NSA oma dekompilaatori Ghidra ning selle lähtekoodi.

Silur

Silur on arendustööriist, mida kasutatakse programmi samm- või osahaaval käitamiseks ning selle oleku (näiteks mälu ja registrite) jälgimiseks, mille abil saab uuritava programmi tööd analüüsida dünaamiliselt, mis teeb koodi huvitava osa leidmise lihtsamaks ning enamasti võimaldab koodi ka käitamise ajal disassembleerida ning muuta. Dünaamiline analüüs on kasulik tehnika eriti näiteks siis, kui programm dekrüpteerib ennast mälus.

Rakendused

Pahavara analüüsimine

Pahavara analüüsitakse, et tuvastada selle funktsionaalsus, päritolu, ohtlikkus ning seotud juhtserverid. Eduka analüüsi tulemusena võib olla võimalik tarkvara kahjutuks teha, näiteks on võimalus, et autoriteedid võtavad juhtserverid või nende domeeniaadressid enda kontrolli alla. Ka on mõnikord võimalik sel viisil tuvastada pahavara autor.

Koopiakaitse vältimine

Koopiakaitse vältimine e. kräkkimine on kommertsvara analüüsimine või muutmine litsensipiirangute vältimiseks, näiteks piraattarkvara levitamise eesmärgil.

Turvaaukude otsimine

Pöördprojekteeritud tarkvarast saab otsida turvaauke, kas äriloogikast või mäluhaldusest — viimasest kõige levinud ärakasutatav tarkvaraviga on puhvri ületäitumine. Turvaauke otsivad nii "mustakaabulised" kui ka "valgekaabulised" häkkerid — esimesed nende ära kasutamiseks või müümiseks ja teised, et teavitada arendajat turvaaugust, et too selle parandaks. Suuremates tarkvaraprojektides on sageli kasutusel puugipreemiajaht, kus vea leidjat premeeritakse tunnustuse ja rahalise kompensatsiooniga.

Pöördprojekteerimise tõkestamine

Sogastamine

Tarkvara sogastamine on selle muutmine nii, et tulemuse mõistmine on inimeste jaoks keeruline. Sogastamistehnikad põhinevad käitatava koodi teisendamises nii, et tulemus on semantiliselt sama, kuid raskemini loetav.

Silumisvastased meetodid

Et vältida programmi töö dünaamilist analüüsi siluri abil, võivad programmid vältida programmi olulise osa käitamisest, kui tuvastatakse, et silur on küljes. Meetodid selle tuvastamiseks põhinevad kas otseselt käituskeskkonna silumisliideselt küsimisel, programmi koodi muudatuste tuvastamisel (katkestuspunktid on sageli teostatud programmi ajutise muutmisega) või silumisest põhjustatud keskkonnamuudatuste tuvastamisel.

Legaalsus

Euroopa Liidus

Euroopa Liidus sätestab pöördprojekteerimist direktiiv 2009/24/EÜ.
Selle direktiivi kohaselt on tarkvara autoriõiguse omanikul ainuõigus lubada tarkvara kopeerimist, tõlkimist, muutmist või avaldamist. Erandina on lubatud muuta tarkvara vigade parandamiseks ning dekompileerida, kui see on vajalik ühilduvuse tagamiseks muu seadme või tarkvaraga, kuid sellist dekompileerimise tulemust ei tohi kasutada muul eesmärgil.

Ameerika Ühendriikides

Ameerika Ühendriikides on pöördprojekteerimine ühilduse tagamiseks lubatud, kuid kohtupraktikas võivad lepingutingimused seda keelata, mis juhul pöördprojekteerimist loetakse lepingurikkumiseks.
(https://et.m.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6%C3%B6rdprojekteerimine_(tarkvara))

Positiivsus

Positiivsus on inimese suhtumisviis. Positiivsus on ilmselt kõige parem suhtumisviis, sest see on täis head energiat ning ei ole teistele liiga pealetükkiv.
Positiivsus on üks enesesse uskumise ja õnnelikkuse eeldusest. See avab omakorda tee edukusele ja meelekindlusele. Positiivsus saab tekkida ainult positiivse ellusuhtumise ja positiivsete mõttemustrite korral.

Positiivsuse tekitamine:

Positiivsuse säilitamine:

1. Käsitlus:

1. Nipp: pole mõtet põdeda.

Põdemisega mure ära ei kao. Mure kaotamisega tuleb tegeleda. 

maas on toigas, millega koer minema ajada, või kõrval puu, mille otsas varju saada.

Kuid...

Kes aga oskab hirmu ära tunda, võib üritada seda enda kasuks tööle panna, usuvad Berkeley ülikooli teadurid Californias. Nemad avastasid, et väikest negatiivset stressi saab enda kasuks rakendada. Näiteks kui närveerid enne olulist ettekannet või esmaspäevahommikust koosolekut.

Tegelikult mõjub mõõdukas negatiivne stress meile samamoodi kui positiivne – keha ergastub. Kuid hirm sunnib keha võtma kaitsepositsiooni, verre eritub stressihormooni kortisooli ja veresooned ahenevad, tekitades sellega uimasust ja hingamisprobleeme. Kui mõõduka negatiivse rünnaku korral mitte tõmbuda kaitsesse, vaid end avada sellele, hingata tugevalt sisse-välja ja lubada endale asuda võitlusesse, võib negatiivne emotsioon hoopis kasu tuua.  

Harwardi ülikoolis läbi viidud katse näitas, et kui tudengitele sisendati, et negatiivne stress on tegelikult neile hea ja kasulik, sest mobiliseerib jõuvarud, oli nende tulemus pingeolukordades märksa parem kui teistel. Me saame halva asja talutavaks mõelda ja nii sellega hakkama saada.

Kuid see ei tööta pideva halva stressi korral, näiteks kui sul on püsivalt ebameeldiv töö või kiivas suhe. Sellisel juhul võib pidev võitlusvalmidus ja kõrge kortisoolitase sinu aju kahjustada, hoiatavad Berkeley ülikooli teadlased.

2. Mida su halb tuju sulle ütleb?

Paljud hingeterapeudid alustavad nõustamisseanssi küsimusega: “Aga mida sa sisimas arvad? Kuidas see sind ennast tundma paneb?ˮ

Võid ju arvata, et neist sisekaemustest on kõrini, kuid siin on võti. Miks see asi sind nii ärritab, mis on selle varjatud põhjus? On see alaväärsuskompleks, kui tunned ängi, kui tuba ei jõua koristada ning sa pole seetõttu hea partner ega lapsevanem, või et tööl vaadati jälle viltu? Kui vähegi võimalik, kaota see põhjus. Koristamise eest medaleid ei anta, korras suhe ei põhine ülestehtud voodil ning kolleegi tõsise ilme taga on sama küsimus, mis sinulgi: mis küll tema (s.o sina) minust arvab.

Negatiivsete sundmõtete (ah, ma pole liiga hea, ta nagunii vihkab mind) karjatamine on esimene samm parema enesetunde poole, sest enamasti pole neil tõsisemat alust.

Räägi endaga või sõbrannaga oma muredest, kuid hoidu negatiivsusest. Küsi endalt pidevalt: mida ma saan teha, et asjad oleksid teisti?

Kuidas aga nõiaahelat murda, kui ikka kisub negatiivseks? Halba tuju aitab mõista ja peletada rutiini murdmine. Reserveeri endale veidi aega, et kas või magada. Väsimus on nüüdisaja suurimaid pobleeme, sest elu muutub järjest nõudlikumaks ning vaimse pinge kasvades suureneb ka väsimus. Ja selle vastu aitab vana hea:

3. Mine õue!

Hinga värsket õhku, kas või mõned minutid päevas. Isegi vihmase ja lörtsise ilmaga on kasulik õues pikem tiir teha, kui riietad end korralikult (ei, see müts ei tee sind koledaks, kummikud samuti).

Kui juba õues oled, suundu parki või veel parem – metsa. Kolm aastat tagasi avaldatud Jaapani uuring näitas, et metsik loodus vähendab suuresti stressihormooni kortisooli taset ning aeglustab pulssi. Metsaga sama efekti annab teadlaste sõnul ka veekogu juures viibimine või potilillede ja akvaariumi soetamine.

Hästi aitab mis tahes sportlik tegevus, isegi kui see on vaid pikem jalutuskäik kodulähedasse parki.

4. Muusikat, palun!

Kui meeleolu nõuab metalli ja ängi, ära keela seda, kuid vaid seni, kuni see tekitab sinus hea tunde. Helide rõhuvaks muutumisel vaheta plaati. Võta järgmiseks selline helikandja, millel on sinu jaoks energiat kasvatavad rahulikud lood. Näiteks bossanoova.

Muusika mõju kohta on tehtud palju uuringuid. Neist ühes leiti, et kõigest 10 minuti klassikalise muusika kuulamine rahustab inimese kenasti maha. Teised uurijad tõdesid, et sama rahustava tulemuse annab ka new age’i, paaniflöödi- või Iiri muusika.

Igaühel on oma lemmikmuusika ja sina ise tead, kuidas see sulle mõjub. Aastaid tagasi oli mul näiteks üks kassett, millega tööle sõitsin, et trammikoledusi endast välja lükata.

5. Loo head!

Eesti depressiivne vanarahvas ütleb, et ükski heategu ei jää karistuseta, kuid tegelikult on asjad vastupidi. Väike annus isetust annab palju tagasi. Kui me kõik teeme midagi head – pakume kas või ühissõidukis memmekesele istet – teeb varem või hiljem keegi teine meile midagi head tagasi. Stanfordi ülikoolis korraldati katse ja selgus, et see tudengite rühm, kes nädala jooksul tegi teadlikult väikesi isetuid tegusid, oli teistest märksa rõõmsam ja tervem.

Ameerikast alguse saanud liikumine “Anna edasiˮ (Pay It Forward, neist on ka film) sai ainest USA riikluse alustala Benjamin Franklini kirjast sõbrale, kus ta ütleb: “Ära maksa mulle laenu tagasi, anna see mõnele heale mehele, kes seda sama hädasti vajab.ˮ

Liikumine on praeguseks kasvanud laenamisest nn heade tegude karmapangaks, kus iga hea teo allikas annab liitudes lubaduse teha kolm isetut heategu. Kuid ettevaatust, Stanfordi teadlased leidsid ka, et heateod peavad olema erinevad, muidu tuleb peatselt kiusama tülpimus.

Mis oleks see pisike hea? Tee kolleegidele kooki tööle kaasa. Helista vanatädile. Lase järjekorras nutva lapsega noor ema enda ette. Anneta Toidupanka. Vii vanad lapseriided Uuskasutuskeskusesse. Iga väike asi loeb palju.

6. Tee midagi teisiti!

Igavus ja tülpimus on sügismasenduse ajal suured vaenlased. Tee midagi teistmoodi, isegi kui see tühine näib. Lase endale lõigata uus soeng, osta sekkarist uus põnev kleit. Vaheldus annab elule särtsu. Kui patsi just maha pügada ei taha, katseta mõnd toredat retsepti. Toiduga saab muuseas halba tuju kenasti parandada.

Näiteks selle arrabiata kastmega pasta juurde, mis lisab särtsu seedimisse, varustab keha vajalike antioksüdantidega ning aitab immuunsusel tõbesid peletada.

/Külli, kas seda retsepti siin võiks panna kuidagi nii, et ta tekstis natuke eristuks?/

Prae pannil kaks hakitud sibulat kuldseks, lisa pakk purustatud tomateid (või tükelda ise umbes pool kilo tomateid, mida viletsamad, seda parem), pool teelusikatäit tšillihelbeid (võib ka vähem), natuke soola ja suhkrut.

Lase umbes 10 minutit podiseda. Enne tulelt võtmist lisa üks või kaks purustatud küüslauguküünt, olenevalt isiklikust maitsest. Ära enam keeda, sega läbi ning söö keedetud pasta ja riivitud kõva juustuga.

7. Haara kontroll enda kätte!

Oma elu eest vastutad ainult sina ise. Ära kuula negatiivsusest tilkuvaid kaaskondlasi – nad tahaks, et ka sinul sama halb tuju oleks. Masendus levib nagu viirushaigus inimkontakti kaudu. Ega elu sellest paremaks ei lähe, et tema üle kurta.

Isegi kõigest pool tundi vingatsi seltskonnas mõjutab seda osa ajust, mis langetab otsuseid, leiti raamatus “Three Simple Steps: A Map to Success in Business and Lifeˮ avaldatud uuringus. Paraku ei taha enamik kurtjaid lahendust oma probleemile, vaid lihtsalt ärakuulamist, nenditakse seal.

Mida siis teha? 

Esmalt hoia distantsi: kurtja on nagu suitsetaja, tema ümbrus on mürgine. Teiseks küsi otse: kas kurtja on ise midagi teinud oma mure lahendamiseks. Kui need võtted ei aita, aseta meelde kujuteldav blokk tema jutust nõrguva musta masenduse ja mürgi vastu. Hoia end positiivsena, kujutledes enda ümber mõnd oma lemmikkohta. Näiteks raba varahommikul või mereranda päikeseloojangul.

Helista arstile!

NB! Ära mängi vales kohas vaprat. Kui väsimus ja tujutus kohe kuidagi ei möödu ja sa isegi töölt koju ei suuda minna, siis helista oma perearstile. Sinu halb enesetunne võib olla keha signaal millestki tõsisemast. Letargia on mitmete tõsiste hädade esimene tunnus, nagu depressioon, rauavaegus või kilpnäärmeprobleemid.

Eraldi:

Rahaasjad korda!

Mida aga teha, kui majanduslik ebakindlus murrab vaimu?

1.   Tõmba hinge ja välju paanikast. Tühjenda meel kas või kümneks minutiks igasugustest mõtetest.

2.   Tee plaan. Vaata oma rahaasjad väga kaine pilguga üle ning küsi targemalt nõu. Uuri, kas saad võlgu ajatada, paremat intressi või on võimalik võlga mujalt uue ja madalama protsendiga katta? Kas sul on midagi müüa, kas võiksid leida lisatööd? Kas saad millestki loobuda või midagi soodsamaga asendada?

3.   Oota. Lase oma plaanil end tõestada. Miski ei juhtu üleöö. Närvitsemine ja probleemi pidevalt peas edasi-tagasi ketramine ei tee asja paremaks.

2. Käsitlus:

Kuidas hoida end positiivse ja motiveerituna, kui tunned, et elus läheb kõik (töö, suhe, kool) allamäge?
Esimene samm on mõista, millest probleemid alguse saavad, ja kas olukorda on võimalik muuta? Kui olukorda muuta ei saa, siis tuleb õppida situatsiooni aktsepteerima. Kui olukord on aga meie mõjuulatuses, siis tuleks vastavad tegevused ette võtta.

Aktsepteerimine tähendab oma mõtete märkamist ning juhtimist. Tihti elavad meie mõtted oma elu ja me tunneme nagu puuduks meil nende üle kontroll. Me muudkui ketrame ühte ja sama mõtet oma peas, kuigi teame, et see ei muuda mitte midagi. Mõtlemine probleemist ei lahenda probleemi, tegutsemine aga küll. Kui aga tegemist on olukorraga, mida me isegi tegutsemise kaudu muuta ei saa, siis tuleb lihtsalt oma mõtteid hakata teadlikult sellest olukorrast eemale juhtima ning suunama neid positiivsetele aspektidele meie elus. Alguses on see raske, kuid harjutades muutub lihtsamaks, sest selline juba on kord aju ehitus.
Kui aga tegemist on mureolukorraga, mida on võimalik muuta, tuleks reaalselt selles suunas tegutsema hakata. Siinjuures on oluline säilitada optimistlik hoiak, mis käivitab meie ajus võimsad protsessid ja suurendab ka meie probleemide lahendamise potentsiaali. Seda nimetatakse psühholoogias "laiendamise efektiks" (ing k broadening effect), mis tähendab, et positiivsed emotsioonid kasvatavad meie loovust ja tulemuslikkust. On selge, et raskes olukorras on optimistlikku hoiakut raske säilitada, aga seda saab teha jällegi läbi konkreetsete tehnikate. Kuna ka hoiak on seotud meie ajuehitusega, siis see on iseennast toitev mehhanism - mida enam me end positiivsemaks muudame, seda lihtsamaks muutub seda hoida.

Üks kõige levinumaid ja efektiivsemaid tehnikaid, mida positiivses psühholoogias kasutatakse, on harjutus "Mis läks täna hästi?". Kuna raskes elusituatsioonis kipume kogu aeg mõtlema negatiivsele, siis selle harjutuse käigus mõtleme igal õhtul kolmele positiivsele asjale, mis täna juhtusid. Need ei pruugi olla midagi erakordset, vaid väikesed aspektid meie elus, mis meile rõõmu valmistasid (hea toit, lapsed mängisid, klient tegi hea müügi, ilus ilm jms). See harjutus õpetab meie aju taas positiivseid külgi elus märkama ja seeläbi meie stressi vähendama. Üks uuring näitas, et sellel harjutusel on praktiliselt sama suur mõju nagu medikamentidel, kuid kuna inimene viib reaalse muutuse läbi enda mõtlemises, on mõju pikaaegsem võrreldes tavapäraste antidepressantidega
Leides end täielikust ummikseisust, millest tuleks alustada, et jalad uuesti alla saada?

Esimene samm on teadvustada, mis toimub ja tunnistada, et olukord on halb.
Tihti eitatakse fakte oma elus ning elatakse kuskil illusoorses maailmas. Kui niimoodi liiga pikalt elada, siis ühel hetkel end ilmutav tõde võib olla väga valus. Seetõttu on vajalik igal hetkel enese suhtes ausaks jääda ja tunnistada, mis tegelikult toimub.
Teine samm on küsida endalt, kas ma olen valmis selle olukorra eest vastutuse võtma? Tihti meeldib meile süüdistada oma muredes teisi inimesi, põgenedes ise vastutuse eest. Aga kurb tõsiasi on see, et me võime küll teisi oma hädades süüdistada, aga meie oleme need, kes enda elu elama peavad. Meie oleme ju need, kes kannatavad. Mis kasu on sellest süüdistamisest, kui see reaalselt mu kannatust antud olukorras ei vähenda?
Kolmas samm on tegutsemine. Kui ma olen vastutuse võtnud, on vaja küsida endalt, mida ma saan reaalselt ära teha, et seda olukorda muuta? Mõnikord võivad sammud olla väga radikaalsed, mistõttu ei julge me neid ettegi võtta, aga siis on vaja jällegi endalt küsida, kas ma olen valmis antud olukorras vastutuse võtma? Ainult mõtlemine ja muretsemine ei aita. Tegutsemine lahendab olukordi.

Neljas samm on uus teadvustamine. Kui ma olen teatud perioodi jooksul tegutsenud, hindan ma uuesti, kuhu see tegutsemine mind toonud on? Kas ma olen nüüd rahul olukorraga? Mida ma tegin hästi ja mis läks valesti? Kui ma ei ole ikka veel olukorraga rahul, siis teen uuesti selle sama tsükli läbi: Tunnistamine - Vastutuse võtmine - Tegutsemine - Tunnistamine - jne
Ka selles tsüklis on väga oluline säilitada optimistlik meel, nagu esimeses punktis juttu oli. Optimismi jõud on tänaseks tuhandete psühholoogiliste uuringute poolt kinnitust leidnud, kuid väga vähesed inimesed oskavad seda reaalselt ära kasutada. Psühholoogid ütlevad, et optimism tõstab meie suutlikkust kuni 30 protsenti. Seega on see väärt proovimist.
Kuidas motiveerida end tegutsema juba täna, mitte olulisi otsuseid edasi lükkama?
Kui me lükkame tegevusi edasi, siis järelikult ei ole ma kas a) teadvustanud, kui hull olukord on, või b) me ei julge võtta vastutust.

Esimesel juhul võib olla situatsioon, kus on küll "valus", aga mitte veel nii valus. Kui sa kogemata sõrme küünlale liiga lähedale viid, tõmbad selle kohe tagasi - sa ei lükka seda tegutsemist edasi. Kui aga elus on "valus", ja me ei taha "kätt tagasi tõmmata", siis järelikult ei ole veel piisavalt valus.
Mõnikord ei lähegi elus nii valusaks, et me instinktiivselt end olukorrast tagasi tõmbame. Sellisel juhul on vaja kasutada teadlikkust ning võtta teadlikult vastutus, küsides endalt, kas praegune olukord teeb mind õnnelikuks? Kui ei tee, siis tuleks välja mõelda, mida peaks ära tegema, et elust rohkem rõõmu tunda, sest elu on ju ajutine, päevad saavad otsa. Meile tundub kogu aeg, et aega on küllalt, kuid päevad, kuud ning aastad lähevad. Meil ei ole lõputult aega oma unistusi edasi lükata.

Kui me ei leia eneses motivatsiooni tegutseda, võib olla põhjuseks ka vale unistus või eesmärk. Kui sa planeerid reisi, siis võid teha seda terve öö ... sa ei muretse oma motivatsiooni pärast. Kui sa aga pead tegema mõnda tööülesannet, võid motivatsioonist puudust tunda küll. Sellisel juhul võib olla põhjus selles, et sa ei ole oma tööle õiget tähendust andnud. Sulle tundub töö mõttetu ja tühine. Mõtestades aga oma töö ümber, võib sul tekkida samuti tunne, et võid selle kallal töötada kasvõi terve öö. Kõik on kinni meie mõtlemises ja hoiakutes.
Miks on oluline säilitada optimism?
Optimismi jõud on väga tugev, mis on viimaste aastate jooksul tuhandete katsete käigus kinnitust leidnud. Tihti arvatakse, et õnn, rõõm ning optimism on edu tagajärg, ehk juhul, kui inimene saab edukaks, saab ta ka õnnelikuks ning muutub optimistlikuks. Jah, ka selline seos on kindlasti olemas, aga uuringud kinnitavad seda, et tegelikult on edu hoopiski optimismi tagajärg, mis tähendab, et kui inimene arendab eneses optimistliku hoiaku, suurendab ta enda suutlikkust kuni 30% ning tema tõenäosus erinevates valdkondades edu saavutada suureneb märkimisväärselt.

Näiteks tehti üks uuring, kus 18 kuu vältel hinnati 272 töötajat ja nende töötulemusi. Selgus, et need töötajad, kes olid testi sooritamisel õnnelikumad (seda hinnati eelnevalt spetsiaalsete küsimustike kaudu), said järgneva 18 kuu vältel oma ülemustelt palju paremaid hinnanguid ja rohkem palka. Sarnane uuring ühes ülikoolis kinnitas, et esimese kursuse tudengite õnnetase määras, kui suureks kujunes nende varandus 19 aastat hiljem, sõltumata, kui palju raha neil algselt oli.
Tänaseks üks suurimaid õnnealaseid uuringuid viidi läbi nunnadega, mille käigus paluti 180 noorel nunnal oma mõtteid igapäevaselt üles kirjutada. Neid naisi jälgiti järgmise 50 aasta vältel ning leiti otsene seos nunnade ellusuhtumise ja eluea vahel. Uuringu eesmärk oli tuvastada, kas 20-aastaste tüdrukute mõtted võivad mõjutada nende elu ja selle pikkust? Vastus oli jah. Positiivselt meelestatud nunnad elasid keskmiselt 10 aastat kauem, ja kui 85 aastaselt oli 90% optimistlikest nunnadest ikka veel elus, siis pessimistlikest oli alles vaid 34%.

Need on vaid mõned uuringud, mis kinnitavad, et optimism on nii hea tervise, pika eluea kui ka heade tulemuste põhjustaja.

Millest ammutada energiat ja inspiratsiooni, kui soovid oma senist elu kategooriliselt muuta
Ikka unistustest. Kui me soovime muutust läbi viia, siis on meil selleks ju põhjus - eesmärk, unistus.
Unistus peab olema selline, mis meid juba täna motiveeriks. Mis kasu on mulle unistusest olla 5 aasta pärast miljonär, kui mul puudub igasugune ettekujutus, kuidas miljonäriks saada? Kui sa aga sead endale eesmärgiks teenida järgmisel aastal 10% rohkem raha kui sel aastal, võid sa välja mõelda täiesti reaalse tee selle saavutamiseks. Kui see sind motiveerib, siis sa teedki selle ära. Igaüks meist suudab sellise unistuse teoks teha.
Tihti võtame endale absurdsed eesmärgid, mis jäävad igavesti saavutamata, sest need on liiga suured ja ulmelised. Mida realistlikumad unistused meil on, seda suurem on tõenäosus need täide viia. Jah, millalgi kauges tulevikus võime ka praegu absurdsena tunduva unistuse teoks teha, aga selleks ajaks ei pruugi see üldse enam absurdne tunduda, sest väikeste vaheeesmärkide kaudu oleme ise nii palju edasi arenenud, et suudame hõlpsalt välja mõelda strateegia ka suurte unistuste täideviimiseks. Kas sa usud, et Donald Trumpil puuduvad ideed, kuidas järgmise aastaga miljon dollarit teenida? Aga sul?

Psühholoogid on välja pakkunud palju tehnikaid, kuidas oma igapäevast optimismi säilitada. Üks olulisemaid nendest on jällegi oma mõtete jälgimine ja teadlikult positiivsete mõtete mõtlemine. Lisaks soovitatakse trenni teha; kulutada raha sündmuste, mitte asjade peale; teadlikult teistele inimestele väikeseid heategusid teha ja oma oskuseid rohkem teadlikult kasutada. Kõik need lihtsad tehnikad arendavad perspektiivis meie positiivset hoiakut.

Kuidas hoiduda negatiivsusest, mis ühel hetkel - näiteks nähvamiste ja tujutsemiste näol - hakkab mõjutama ka ümbritsevaid?
Ma soovitaksin kõigepealt endaga rahu sõlmida ning küsida endalt, millest see negatiivsus tingitud on?
Rahulolematus saab alguse sellest, et me ei ole rahul sellega, kuidas meie elu läheb. Meil on ootus elule ja inimestele selles, kuid elu ja inimesed ei vasta ootusele. Sellest saab alguse meie rahulolematus. Et seda muuta, on kaks võimalust: a) muudame elu ja inimesi; b) vabaneme / muudame oma ootust.

Kuna on selge, et teisi inimesi muuta ei saa (ja ka elu mitte, sest muidu oleksime seda juba teinud), siis jääb ainult üle kaks varianti: a) me muudame ootust ja aktsepteerime elu sellisena nagu see on; b) me kannatame ja oleme rahulolematud, kuni see hakkab teisi häirima ja lõpuks oleme üksikud ja kibestunud vanatüdrukud / vanapoisid.

Kui sa otsustad siiski selle kasuks, et ei taha kibestunud vanatüdruk olla, soovitan hakata märkama, mis sulle rahulolematust tekitab ja ka seda, kuidas sa seda väljendad? Keegi ei saa sind siin aidata - ka see on koht, kus ise vastutus võtta. Negatiivselt teistesse suhtumisest saab hoiduda ainult ühel viisil - märgata õigel hetkel, et ma olen seda jälle tegemas, ning siis lihtsalt selle tegemata jätta.
Oluline on siin teadvustada ka oma aju tööd. Kui me oleme kogu elu olnud negatiivsed ja skeptilised, siis on seda võimalik muuta. Meie aju ja mõttetööd on võimalik positiivsemaks muuta kasvõi nende samade lihtsate harjutuste kaudu, millele eelmises punktis viidatud sai.

Kui tundub, et elu Eestis lämmatab, siis kuidas säilitada kainet mõistust kolimisotsuse tegemisel?

Maailm on täis inimesi, kes on fundamentaalselt kõik ühesugused. Kogu maailm on meie kodu.
Kui sa soovid Eestist ära minna seetõttu, et siin lämmatab, siis juba 2 nädala pärast on sama olukord ka välismaal. Probleemid ei ole mitte Eestis, vaid sinu peas. Esimesed 2 nädalat uues kohas on ilus ja uudne, kuid siis hakkavad mured järgi tulema. Me ei pääse oma mõtete eest mitte kuhugi. Kui me oskame aga oma mõtteid märgata ning juhtida välismaal, siis oskame seda teha ka Eestis ning ei olegi vaja siit ära põgeneda.
Kui sa soovid aga Eestist ära minna reisima ning teisi riike, rahvusi ja kultuure avastama, siis mine kindlasti. Sellisel juhul sa ei põgene lämmatava Eesti eest, vaid võtad oma siin oleva õnne kaasa sinna, kuhu sa lähed, ja oled ikkagi õnnelik.

Jaga palun mõned nõuanded, kuidas oma elust ja ümbritsevast
Sellest on eespool juba päris palju juttu olnud. Mõned konkreetsed lähenemised siis:
1. Probleemid ei ole meie elus, vaid meie peas. Me mõtleme ja ootame, et asjad lähevad elus alati nii, nagu me soovime. Paratamatus on aga see, et elu ei lähe alati nii, nagu me soovime. Kunst on osata optimismi säilitada mõlemal juhul;
2. Elu ja maailm on subjektiivne. Asjad, mis ühele tunduvad halvad, võivad teisele tunduda head. Järelikult ei ole asjad absoluutses tähenduses halvad ega head, vaid seda vaatenurka saab inimene ise reguleerida. Uurides teiselt, kuidas tema seda asja positiivses valguses näeb, on võimalik ka endal selline lähenemine omaks võtta, mille tagajärjel muutubki asja olemus. Iseküsimus on, kas inimene tahab seda teha? Kuna meil on väga palju ootusi, siis pigem ootaksime, et elu end meie suhtes korrigeeriks, mitte aga meie elu suhtes. Kahjuks alati ei ole see võimalik, mis põhjustab meile palju kannatusi;

3. Iga inimese elus on positiivseid ning negatiivseid külgi. Tänu muretsemisele oleme harjunud valdavalt keskenduma negatiivsele, lootuses kõik probleemid lahendada ning siis hakata positiivset märkama. See on illusioon. Elu saab enne otsa. Kunst on kohe praegu teadvustada negatiivset ja selle lahendamise suunas tegutseda, kuid samal ajal mitte tähelepanuta jätta ka positiivset.
4. Isegi, kui sa nimetad ennast negatiivseks ja pessimistlikuks inimeseks, on see ainult sinu hoiak. Ajuteadlased kinnitavad, et seda hoiakut on võimalik muuta. Muutuse nimel on vaja tööd teha oma mõtlemisega. Alusta nende väheste harjutustega, mis selles artiklis tutvustamist leidsid. Kui sa ei alusta, siis järelikult ei ole veel piisavalt "valus" ning sa ei taha võtta vastutust.
5. Kõik liigub rütmis. Kui praegu on sinu elu halb, siis juba varsti võib see muutuda. Kui praegu on sinu elu väga ilus, võib ka see varsti muutuda. Me ei tea iialgi, kuhu meie elu täpselt suundub. Just seetõttu on oluline leida meelerahu praegusel hetkel.
Allikas: www.motivaator.ee
(https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=69697117)

Positiivsus minu jaoks:

Minu jaoks on see oluline, sest positiivsus tekitab hea positiivse tunde, mille pealt on lihtsam õnnelikuks ja edukaks saada. See omakorda parandab sotsiaalset tervist, mis mõjutab kuidagi ka füüsilist tervist. Ning viib su emotsionaalsesse tasakaalu. Siis on sul aega mõelda oma väärtuste , mis omakorda aitab sul leida oma elu sihi, suuna ja eesmärgi. Ja nii edasi...

Minu käsitlus positiivsuse saavutamiseks ja säilitamiseks:

Nüüd, siis minu nipid, kuidas ma olen jõudnud positiivse tundeni ja kuidas seda hoida.

1. Alati peab head soovima.

Nii teistele kui ka iseendale, sest niimoodi saavad teised paremaks ning sa saad ka ise paremaks.

2. Ära ole arg

Kui sa midagi ei julge, siis sa ei saagi kunagi seda, mida sa soovisid. 

3. Arenda ennast

Avasta endas uusi külgi ja sukeldu pea ees täiesti uude teemasse. Sa võid leida selle, mida sa armastad.

4. Ära põe

Kui sul on mure või probleem, siis lahenda see kiiresti ära. Ära muretse kellegi ega millegi üle vaid võta risk ja tee otsus ning vii see ellu. Ükskõik, mis hiljem ka juhtuks, sa oled vähemalt midagi teinud. Ja juba see on rohkem kui mitte midagi.

5. Unusta mured

Kui mure on lahendatud, siis unusta see ära. 

6. Luba endale kõike, mis võimalik

7. Käi õues

Käi õues, sest seal võib ideid saada ning ka aju saab puhkust. 

8. Muuda oma hoiakut ja ellusuhtumist

Suhtu elusse alati positiivselt.

9. Koge õnnetunnet

Õnnelikkus on üks tähtsamaid asju maailmas. 

10. Koge edutunnet

11. Leia igas (halvas) asjas midagi positiivset, kasulikku, õpetlikku

Iga halb asi on mingil määral sulle kasulik. Sa said vähemalt kogemuse, kuidas ei tohiks teha. Õpi selles ja proovi järgmine kord paremini teha ning sama viga vältida.

12. Usu iseendasse

Usu, et see mis sa teed on hea, kasulik ja sinu väärtusi toetav. Usu seda, et sa suudad selle ära teha, isegi kui keegi teine seda ei usu.

13. Ole hea inimene

Pea iseennast heaks inimeseks. (Vaata lisaks: LEONHARDI BLOGI: Kuidas olla hea inimene?)

14. Tee kõike, mida oskad, suudad ja mis sulle meeldib

See on kõige aluseks, ka õnnelikkuse.

15. Ela hetkes

Minevik on juba olnud ja tulevik on teadmata, see on alles tulemas. Ainuke, mis sul praegu on, on praegune hetk, olevik.

16. Lase oma minevikust lahti

Ära muretse oma mineviku pärast, sest see on juba olnud ja seda ei saa sa enam muuta.

17. Ole positiivse ellusuhtumisega

Suhtu teistesse inimestesse ja iseendasse positiivselt. Tegelikult suhtu kogu maailmasse positiivselt ning lükka negatiivsus kõrvale. Märka enda ümber  positiivseid asju ja tarbi ainult positiivseid  uudiseid.

18. Tegele ainult sulle meeldivate asjadega.

Kui võimalik, siis tegele ainult nende asjadega, mida sulle meeldib teha. Ning ürita nendes asjades oma eesmärgid täita. Samas iga eesmärgi täitumise korral endale uusi kaugemaid eesmärke pannes.

19. Leia meelerahu

Leia endas enesekindlus ja sisemine enesega rahulolu.

20. Hoia oma väärtusi

Pea kinni sellest, mida sa pead oluliseks. Ära lase teistel kergesti sinu arvamust muuta. Samas ole vajadusel valmis muutma oma arvamust.

21. Tunne ennast väärtusliku ja vajalikuna

Tunne, et sind on kellelgi väga vaja ja sa saad teha kedagi paremaks ja õnnelikumaks inimeseks. Ning kindlasti on maailmas olemas sinust palju kehvema hariduse, kehvema elukvaliteediga ja kehvemal elujärjel olevaid inimesi.

22. Aksepteeri ennast ja teisi.

Tunnusta inimesi ja üldse kogu elusloodust sellisena nagu nad on. Koos kõigi oma nõrkuste, vigade ja pahedega.

23. Palu teistel sind aktsepteerida.

Palu teistel (põhiliselt inimestel) sind tunnustada sellisena nagu sa oled. Koos kõigi oma nõrkuste, vigade ja pahedega.

24. Pea ennast kellekski oluliseks.

Pea ennast kellekski, kellest ka tegelikult sõltub midagi. Tee otsuseid, sest kui sina oma otsust ei tee, siis ei tee seda, kas mitte keegi või teeb keegi teine sinu eest mingi otsuse. Ning see otsus, mis ta teeb ei pruugi sulle meeldida. Kuid kui sa teed ise oma otsuseid, siis isegi kui sa tegid vale otsuse, siis oli see sinu otsus ja sul ei ole võimalik kedagi peale iseenda süüdistada. Lisaks saad sa juurde ühe uue kogemuse, võib-olla ka julgust, uue õppetunni ja teadmisi.

25. Täida kõik siin olevad kriteeriumid (vt. LEONHARDI BLOGI: Olulised asjad inimeste elus)

Täida kõik kriteeriumid, mis on kirjas selles postituses, postituses Olulised asjad inimeste elus ja nendes postitustes, mis on tehtud eelnevalt mainitud postituse alla kuuluvates postitustes (postituste teemade kaupa).

Muu huvitav:

Lätis peetakse positiivsuse festivali.