Tvist

Tvist (inglise keeles twist 'keerlema, väänlema') on Ameerika Ühendriikide päritolu moetants.
Tvisti võttis 1960. aastal kasutusele Chubby Checker, lühiajalise populaarsuse kõrgperiood oli mõni aasta hiljem. Tvist avas nn diskotantsude ajajärgu. Väljatöötatud sammude ja liikumistega paaristantsud asendusid lahus, peaaegu ühel kohal tantsitavate improvisatsiooniliste tantsudega, mida iseloomustavad erilised keha, käte ja jalgade liigutused.
Muusikaliselt põhineb tvist motoorsetes, ühepikkustes kaheksandiknootides mängitud bugi-vugi rütmil.

Hiina astroloogia

Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab rotiaastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:

• Rott
• Härg
• Tiiger
• Jänes
• Draakon
• Madu
• Hobune
• Lammas
• Ahv
• Kukk
• Koer
• Siga

Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).

Algus Lõpp Algus Lõpp Element Loom 31. jaanuar 1900 18. veebruar 1901 28. jaanuar 1960 14. veebruar 1961 Metall Rott 19. veebruar 1901 7. veebruar 1902 15. veebruar 1961 4. veebruar 1962 Metall Härg 8. veebruar 1902 28. jaanuar 1903 5. veebruar 1962 24. jaanuar 1963 Vesi Tiiger 29. jaanuar 1903 15. veebruar 1904 25. jaanuar 1963 12. veebruar 1964 Vesi Jänes 16. veebruar 1904 3. veebruar 1905 13. veebruar 1964 1. veebruar 1965 Puu Draakon 4. veebruar 1905 24. jaanuar 1906 2. veebruar 1965 20. jaanuar 1966 Puu Madu 25. jaanuar 1906 12. veebruar 1907 21. jaanuar 1966 8. veebruar 1967 Tuli Hobune 13. veebruar 1907 1. veebruar 1908 9. veebruar 1967 29. jaanuar 1968 Tuli Lammas 2. veebruar 1908 21. jaanuar 1909 30. jaanuar 1968 16. veebruar 1969 Maa Ahv 22. jaanuar 1909 9. veebruar 1901 17. veebruar 1969 5. veebruar 1970 Maa Kukk 10. veebruar 1910 29. jaanuar 1911 6. veebruar 1970 26. jaanuar 1971 Metall Koer 30. jaanuar 1911 17. veebruar 1912 27. jaanuar 1971 14. veebruar 1972 Metall Siga 18. veebruar 1912 5. veebruar 1913 15. veebruar 1972 2. veebruar 1973 Vesi Rott 6. veebruar 1913 25. jaanuar 1914 3. veebruar 1973 22. jaanuar 1974 Vesi Härg 26. jaanuar 1914 13. veebruar 1915 23. jaanuar 1974 10. veebruar 1975 Puu Tiiger 14. veebruar 1915 2. veebruar 1916 11. veebruar 1975 30. jaanuar 1976 Puu Jänes 3. veebruar 1916 22. jaanuar 1917 31. jaanuar 1976 17. veebruar 1977 Tuli Draakon 23. jaanuar 1917 10. veebruar 1918 18. veebruar 1977 6. veebruar 1978 Tuli Madu 11. veebruar 1918 31. jaanuar 1919 7. veebruar 1978 27. jaanuar 1979 Maa Hobune 1. veebruar 1919 19. veebruar 1920 28. jaanuar 1979 15. veebruar 1980 Maa Lammas 20. veebruar 1920 7. veebruar 1921 16. veebruar 1980 4. veebruar 1981 Metall Ahv 8. veebruar 1921 27. jaanuar 1922 5. veebruar 1981 24. jaanuar 1982 Metall Kukk 28. jaanuar 1922 15. veebruar 1923 25. jaanuar 1982 12. veebruar 1983 Vesi Koer 16. veebruar 1923 4. veebruar 1924 13. veebruar 1983 1. veebruar 1984 Vesi Siga 5. veebruar 1924 24. jaanuar 1925 2. veebruar 1984 19. veebruar 1985 Puu Rott 25. jaanuar 1925 12. veebruar 1926 20. veebruar 1985 8. veebruar 1986 Puu Härg 13. veebruar 1926 1. veebruar 1927 9. veebruar 1986 28. jaanuar 1987 Tuli Tiiger 2. veebruar 1927 22. jaanuar 1928 29. jaanuar 1987 16. veebruar 1988 Tuli Jänes 23. jaanuar 1928 9. veebruar 1929 17. veebruar 1988 5. veebruar 1989 Maa Draakon 10. veebruar 1929 29. jaanuar 1930 6. veebruar 1989 26. jaanuar 1990 Maa Madu 30. jaanuar 1930 16. veebruar 1931 27. jaanuar 1990 14. veebruar 1991 Metall Hobune 17. veebruar 1931 5. veebruar 1932 15. veebruar 1991 3. veebruar 1992 Metall Lammas 6. veebruar 1932 25. jaanuar 1933 4. veebruar 1992 22. jaanuar 1993 Vesi Ahv 26. jaanuar 1933 13. veebruar 1934 23. jaanuar 1993 9. veebruar 1994 Vesi Kukk 14. veebruar 1934 3. veebruar 1935 10. veebruar 1994 30. jaanuar 1995 Puu Koer 4. veebruar 1935 23. jaanuar 1936 31. jaanuar 1995 18. veebruar 1996 Puu Siga 24. jaanuar 1936 10. veebruar 1937 19. veebruar 1996 6. veebruar 1997 Tuli Rott 11. veebruar 1937 30. jaanuar 1938 7. veebruar 1997 27. jaanuar 1998 Tuli Härg 31. jaanuar 1938 18. veebruar 1939 28. jaanuar 1998 15. veebruar 1999 Maa Tiiger 19. veebruar 1939 7. veebruar 1940 16. veebruar 1999 4. veebruar 2000 Maa Jänes 8. veebruar 1940 26. jaanuar 1941 5. veebruar 2000 23. jaanuar 2001 Metall Draakon 27. jaanuar 1941 14. veebruar 1942 24. jaanuar 2001 11. veebruar 2002 Metall Madu 15. veebruar 1942 4. veebruar 1943 12. veebruar 2002 31. jaanuar 2003 Vesi Hobune 5. veebruar 1943 24. jaanuar 1944 1. veebruar 2003 21. jaanuar 2004 Vesi Lammas 25. jaanuar 1944 12. veebruar 1945 22. jaanuar 2004 8. veebruar 2005 Puu Ahv 13. veebruar 1945 1. veebruar 1946 8. veebruar 2005 28. jaanuar 2006 Puu Kukk 2. veebruar 1946 21. jaanuar 1947 29. jaanuar 2006 17. veebruar 2007 Tuli Koer 22. jaanuar 1947 9. veebruar 1948 18. veebruar 2007 6. veebruar 2008 Tuli Siga 10. veebruar 1948 28. jaanuar 1949 7. veebruar 2008 25. jaanuar 2009 Maa Rott 29. jaanuar 1949 16. veebruar 1950 26. jaanuar 2009 23. veebruar 2010 Maa Härg 17. veebruar 1950 5. veebruar 1951 14. veebruar 2010 2. veebruar 2011 Metall Tiiger 6. veebruar 1951 26. jaanuar 1952 3. veebruar 2011 22. jaanuar 2012 Metall Jänes 27. jaanuar 1952 13. veebruar 1953 23. jaanuar 2012 9. veebruar 2013 Vesi Draakon 14. veebruar 1953 2. veebruar 1954 10. veebruar 2013 30. jaanuar 2014 Vesi Madu 3. veebruar 1954 23. jaanuar 1955 31. jaanuar 2014 18. veebruar 2015 Puu Hobune 24. jaanuar 1955 11. veebruar 1956 19. veebruar 2015 7. veebruar 2016 Puu Lammas 12. veebruar 1956 30. jaanuar 1957 8. veebruar 2016 27. jaanuar 2017 Tuli Ahv 31. jaanuar 1957 17. veebruar 1958 28. jaanuar 2017 15. veebruar 2018 Tuli Kukk 18. veebruar 1958 7. veebruar 1959 16. veebruar 2018 4. veebruar 2019 Maa Koer 8. veebruar 1959 27. jaanuar 1960 5. veebruar 2019 24. jaanuar 2020 Maa Siga

Hiina astroloogia eri variante kasutatakse ka naaberaladel, nt Tiibetis. Eri traditsioonides loomade nimistu varieerub.

Abhidhammapiṭaka

Abhidhammapiṭaka (paali  abhi 'kõrgem, kohal, üle’; dhamma 'õpetus'; piṭaka 'korv, kogu') ehk Abhidhamma korv ehk ‘kõrgema õpetuste kogu’ on Buddha õpetuste süstematiseeritud kogumik, mis on Paali kaanoni ("Tipiṭaka") kolmas ja viimane osa. Kuigi postkanoonilised kroonikad ja kommentaarid kirjeldavad maatrikate ettelugemist esimesel Budistide suurkogul, pole uurijad selle koostamise aja suhtes üksmeelel. Abhidhammas on koondatud ja süstematiseeritud kõik põhilised Buddha õpetused ja analüüsid, mis selgitavad meele (paali: nāma) ja mateeria (paali: rūpa) ning nähtuste (keskkond) omavahelisi suhteid ning kirjeldavad suhtelise ja absoluutse tõe olemust.
Abhidhammapiṭaka koosneb 7.-st osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. A. hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone, See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paali keelse ‘mātikā’ ehk maatrika nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust. Abhidhammapiṭaka sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.
Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on:
1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa),
2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā),
3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña),
4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja
5. Teadvus (paali: viññāna).
Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (välja arvatud vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.
Abhidhammapiṭaka sisaldab:

1. "Dhammasaṅgaṇi" ('seadmustegrupid')
2. "Vibhaṅga" ('lahtiseadmised')
3. "Dhātukathā" ('vestlus ürgollustest')
4. "Puggalaññatti" ('isiksusetüpoloogia')
5. "Kathāvatthu" ('vaidlusobjektid')
6. "Yamaka" ('paarid')
7. "Paṭṭhāna" ('suhted')

Buddhaghosa järgi määras Abhidhamma järjekorra kindlaks Sāriputta, kes pani paika ka "Paṭṭhāna" numeratsiooni.

Khuddaka-nikāya ja Dhammapada

Khuddaka-nikāya

'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles kṣudraka-āgama) koosneb 15 osast.

• Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
• Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
• Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
• Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
• Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat
• Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
• Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
• Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
• Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
• Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
• Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
• Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
• Apadāna – 'arahantide lood'
• Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
• Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
• Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
• Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
• Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)

Khuddaka-nikāya (paali keeles ‘lühikeste õpetussõnade kogu’), lühendatult KN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka viies kogumik, koosneb 15 alajaotusest.

• «Lühikesed lugemised» (paali keeles khuddakapāṭha) sisaldab üheksa õpetlikku lühiteksti. Neist üheksas on tuntud kui «Sõbralikkuse Sutta» (KN Khp 9, paali keeles mettāsutta), eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (2004).

• «Dhammapada» on tuntud õpetussalmide kogumik.

• «Ülendavad värsid» (udāna) sisaldavad 80 Buddha ütlust koos lugudega, kus ta need lausus.

• «Nõndaöeldu» (itivuttaka) koosneb 112 lühisuutrast, kus proosa vaheldub mõttesalmidega.

• «Suutrate kogumik» (suttanipāta) sisaldab 70 värss-suutrat ja seda peetakse paalikeelse kirjanduse vanimaks teoseks.

• «Taevalossilood» (vimānavatthu) kirjeldab taevaseid ümbersünde.

• «Tondilood» (petavatthu) kirjeldab ümbersünde preetade seas.

• «Auväärsete isandate laulud» (theragātha) sisaldab Buddha meesõpilaste 107 luuleteost.

• «Auväärsete emandate laulud» (therīgātha) sisaldab Buddha naisõpilaste 73 luuleteost.

• «Sünnilood» ehk džaatakad (jātaka) koosneb 547 loost Buddha eelmistest eludest.

• «Selgitus» (niddesa) on Suttanipāta mitme osa kommentaar.

• «Analüüsi tee» (paṭisambhidāmagga) on vormilt lähedane Abhidhammapiṭaka tekstidega ning seletab budistliku psühholoogia mõisteid.

• «Suured teod» (apadāna) sisaldab 547 munga ja 40 nunna värsivormis elulugusid.

• «Buddhade järgnevus» (buddhavaṃsa) räägib 24 varasemast buddhast.

• «Elulookorv» (cariyāpiṭaka) on värsstekst, mis räägib sellest, kuidas Buddha varasemates eludes bodhisattvana vajalikke võimeid arendas.

Khuddaka-nikāyat peetakse paali kaanoni kõige huvitavamaks ja mitmekesisemaks osaks, kus leidub nii Buddhale omistatud õpetussõnu kui ka hilisemate, enamasti anonüümsete autorite teoseid.
Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).

Dhammapada" (paali k 'seadmuse jada'), ka “Dhammavärsid”, on Buddha mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse theravaada koolkonna pühakirja Tipiṭakasse Sutta piṭaka osasse Khudakka-nikāya kogumikku.
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.

Pealkiri

Dhammapada koosneb sõnadest dhamma ja pada. Dhamma (sanskriti keeles dharma) on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. Dhamma tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud budismi ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab dhamma ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõiku, sõnu ning mõtteid. Pada'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.

Ajalugu

Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem Buddha õpetussõnadest. Siddhārta Gautama veetis pärast virgumist kogu oma ülejäänud elu Gangese orus ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha parinirvaanat, hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse erinevate tõlgenduste põhjal. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18. Mõttesalmid pandigi kirja esimeste India budistlike kogukondade poolt, et säilitada Buddha sõna. 2. saj e.m.a hakati Indias budistlikke tekste üles kirjutama. Kuid see oli raske töö, sest kirjutati palmilehtede peale ning alles hiljem pikkade ja kitsaste raamatulehtede peale. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mis toimus neli korda poole tuhande aasta jooksul.
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.

Ülesehitus

Dhammapada marmortahvel

"Dhammapada" koosneb 26 peatükiks jaotatud 423 mõttesalmist. Kuigi salmid on kindlalt peatükkide alla jaotatud, ei ole kõik salmid seotud vastava peatüki teemaga ja neil on iseseisev mõte. Seepärast ei ole vaja "Dhammapadat" algusest lõpuni järjest lugeda, vaid iga salmi eraldi, et selle mõtet uurida ja mõista. Allpool on teose peatükid eesti keeles ning paali keele transliteratsioonis.

Peatükid

1. Paarid	Yamakavagga
2. Hoolivus	Appamādavagga
3. Meel	Cittavagga
4. Lill	Pupphavagga
5. Rumal	Bālavagga
6. Tark	Paṇḍitavagga
7. Väärikas	Arahantavagga
8. Tuhat	Sahassavagga
9. Patt	Pāpavagga
10. Vägivald	Daṇḍavagga
11. Vanadus	Jarāvagga
12. Ise	Attavagga
13. Maailm	Lokavagga
14. Virgunu	Buddhavagga
15. Õnn	Sukhavagga
16. Meeldiv	Piyavagga
17. Viha	Kodhavagga
18. Kõnts	Malavagga
19. Seadmuse järgija	Dhammaṭṭhavagga
20. Tee	Maggavagga
21. Mitmesugust	Pakiṇṇakavagga
22. Põrgu	Nirayavagga
23. Elevant	Nāgavagga
24. Janu	Taṇhāvagga
25. Munk	Bhikkhuvagga
26. Vaimulik	Brāhmaṇavagga

Eestikeelne tõlge

"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud Linnart Mäll. Esmakordselt 1977. aastal Loomingu Raamatukogu nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli budistlike teoste tõlgetest. Teist korda ilmus teos parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Seal on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge. 2005. aastal andis Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele.

Terminite tõlkeid

ahiṃsā (paali, sanskriti 'vägivallatus' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, nt džainismi ja hinduismi. Vägivallatust levitas 20. sajandil Mahātmā Gāndhi.
arahat (paali, sanskriti arhat 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
ariya (pl, skr ārya 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib Buddha Seadmust; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
attā (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
bhikkhu (pl 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
brāhmaṇa (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse (braahman ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
buda (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
citta (pl citta, ceto, mano; skr citta, cetas, manas 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.

Lühendid:

Selles postitustes kasutatud lühendite tähendused.

skr - sanskriti keel/keeles

pl - paali keel/keeles

Budismi neli õilast tõde

Neli õilsat tõde on budismi aluspõhimõtted, mis on kirjas Tipitakas ja paljudes teistes budismi tekstides ning mida peetakse esimeseks õpetuseks, mille Buddha andis oma jutluses "Seadmuseratta käimapanemine"  Varanasi linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma viiele kaaslasele.

Loetelu

1. Tõde kannatusest (paali keeles dukkha ariya sacca).
2. Tõde kannatuse põhjustest (dukkha samudaya ariya sacca).
3. Tõde kannatuse lakkamisest (nirodha ariya sacca).
4. Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest (dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca).

Tekst

„ See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on ju kannatus, vananemine on ju kannatus, haigus on ju kannatus, suremine on ju kannatus, samuti on kannatused mure, kurbus, kannatus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. Lühidalt: viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on janu (tanhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, ja nimelt lõbujanu, elujanu ja surmajanu.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisest. Selleks on tolle janu jäägitu kiretu kadumine, tolle hülgamine ja mahajätmine, tollest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisele viivast teest. Selleks on õilis kaheksaastmeline tee, ja nimelt: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige toimimine, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine.“

Kolmeastmeline tee

Nelja õilsat tõde vaadeldakse kolmest erinevast aspektist. Seda nimetatakse ka kolmeastmeliseks teeks.
Esimene aste on darśanamārga – nägemise tee (“õilis tõde kannatusest andis mulle silma näha” jne) – seda teed lihtsalt nähakse, ilma seda iseenese peal rakendamata.
Teine aste on bhāvanāmārga – kujustamise tee (“tunda on vaja just seda õilsat tõde kannatusest”) – kui ma seda endale ütlen, siis nõnda tõmban ma selle tõe endale sisse ja kujustan enda sees tema olevaks.
Kolmas aste on aśaikshamārga – mitte õppimise tee (“ma tunnen seda õilsat tõde kannatusest”) – see teadmine väljendab seda, et õppida ei ole enam vaja.
Edasi vaadeldakse ka ülejäänud kolm tõde samamoodi läbi, igaüks kolm korda, st kolmes järgus: neli korda kolm annabki kokku kaheteistkümnel moel.

Mahajaana

Mahajaana budismi traditsioon tunneb nelja õilsa tõe mõnevõrra erinevat versiooni, mille järgi kannatus tuleneb buddha igavikulise loomuse mittemõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buddhaloomuse saavutamine (tathagatagarbha).

Bodhisattva

Bodhisattva (paali k. bodhisatta, sanskriti k. 'virgumisele püüdlev olend'; "virgumisolend"), on budismis olend, kes on otsustanud saada buddhaks, et aidata kõikidel olenditel kannatustest vabaneda. Eriti oluline on bodhisattva tee mahajaana budismis.

Bodhisattva theravaadas

Theravaadas nimetatakse bodhisattaks eelkõige Buddha Šākjamunit enne tema lõplikku virgumist.
Tipiṭaka toob ära ka Gotama Buddha kuue eelkäija nimed, kes kõik olid bodhisattad.
Tulevase bodhisatta’na on Buddha konkreetselt nimetanud vaid Metteya’t (skt.: Maitreya), kellest saab järgmine Buddha. 
Hetkel viibib Maitreja Tušita taevas oodates õiget aega inimeste maailma sündimiseks, et siin buddhaks saada.

Bodhisattva mahajaanas

Mahajaanas hakati bodhisattvateed nägema kõikide inimese jaoks kättesaadava vaimse teostusviisina. Bodhisattvateed, mis päädib peale loendamatudi uuestisünde buddha seisundiga, arvatakse olevat arhati teest kõrgem. Selle ülistuseks on loodud mahajaanas loendamatul arvul suutraid ja juhiseid kuidas seda teed käia.
Bodhisattvat iseloomustavad kolm omadust: sügav duaalsust ületav mõistmine, kõikehõlmav kaastunne ja virgumismeel (sanskriti k. bodhicitta) ehk soov saada buddhasks, selleks, et vabastada kõik olendid sansaarast.

Bodhisattvatee tasemed mahajaanas

"Kümne taseme suutra" (sanskriti k. Daśabhūmika-sūtra) jagab bodhisattvatee kümneks tasemeks (sanskriti k. bhūmi):

1. rõõmustav,
2. plekitu,
3. helendav,
4. kiirgav,
5. raskestivõidetav,
6. silme ees olev,
7. kaugeleulatuv,
8. vankumatu,
9. tark,
10. dharmapilv.

Esimesele tasemele jõutakse pärast virgumismeele (sanskriti k. bodhicitta) tekkimist; kuuendal tasemel omandab bodhisattva arhatiks saamiseks vajaliku mõistmise ning jätkab bodhisattva tõotuse väel liikumist täiusliku buddhasuse poole. Kaheksandal tasandil ei saa bodhisattva enam tagasi langeda ning võib õpetamiseks valida erinevaid kehasid. Üheksandal tasandil valdab ta kõiki dharma aspekte ning kümnendal tasemel omandab ta võime ilmuda mitmes kehas korraga, et võimalikult paljusid olendeid aidata.

Ületavad toimingud

Teed järgides teostavad bodhisattvad kuut ületavat toimingut (sanskriti k. pāramitā):

• ületav annetamine (sanskriti k. dāna pāramitā);
• ületav kõlblus (sanskriti k. śīla pāramitā);
• ületav kannatlikkus (sanskriti k. kṣānti pāramitā);
• ületav tarmukus (sanskriti k. vīrya pāramitā);
• ületav mõtlus (sanskriti k. dhyāna pāramitā);
• ületav mõistmine (sanskriti k. prajñā pāramitā).

Selline kuueliikmeline loetelu esineb paljudes mahajaana tekstides, muuhulgas "Ületava mõistmise suutrates" (sanskriti k. prajñapāramitā-sūtra) ja "Lootossuutras". Selleks, et viia ületavad toimingud vastavusse bodhisattvatee kümne tasemega, lisatakse "Kümne taseme suutras" (sanskriti k. Daśabhūmika-sūtra) neile kuuele veel neli:

• ületav oskuslike vahendite valdamine (sanskriti k. upāya pāramitā);
• ületav tõotus/püüdlus (saada buddhaks) (sanskriti k. praṇidhāna pāramitā);
• ületav vägi (sanskriti k. bala pāramitā);
• ületav teadmine (sanskriti k. jñāna pāramitā).

Arutelu

Mõnikord vastandatakse arahandi tee bodhisatta teega ja arvatakse, et arahant on theravaada ideal ja bodhisatta mahajaana virgumise tee. Selline väärarusaam domineerib mahajaana koolkonna järgijail, kel puuduvad teadmised theravaada õpetusest, ja neil, kes pole tuttavad theravaada bodhisatta õpetusega või siis mõlema eeltoodud teguri koosmõjul. 
Mahajaana bodhisattva ideaali populaarse käsitluse kohaselt loobub bodhisattva täielikult buddhasusest, selleks et pühenduda olendite vabastamisele. Eelneva põhjal peaks olema selge et niisugune käsitlus moonutab asjade tegelikku seisu. Bodhisattvat kannustab kaastunne ning selle tõttu ei tohi ta virgumisest loobuda, kuna just virgunud meeleseisund on teiste olendite aitamiseks efektiivseim. Ning kujutlust nirvaanast kui maailmast eraldi asetsevast paigast, kuhu virgunud inimene "läheb", asutakse mahajaana metafüüsikas eitama, kuna nii sansaarat kui ka nirvaanat iseloomustatakse tühjuse kaudu ning seetõttu ei saa need teineteisest põhimõtteliselt erineda.
Maahajaana ideaali kohaselt võtab bodhisatta enda kanda kõikide teiste kannatused ning virgub alles viimasena, siis kui kõik teised inimesed ja olendid on virgunud. On selge, et teiste kannatusi ei saa keegi enda kanda võtta, vastasel juhul oleks Buddha oma täiuslikus kaastundes kõik olendid juba kannatustest vabastanud. Selline mõtteviis eitab ka teo ja tagajärje seadust: keegi teine ei saa meie teo vilju ja meie ei saa oma tegude vilju teistele üle kanda. Ka pälvimuste ülekandmine ei tähenda seda, et meie pälvimused "lähevad teistele üle" - see on väär õpetuse tõlgendamine. Kellelegi teisele pole võimalik oma teo vilju üle kanda, nagu pole ka võimalik võtta enesele kellegi teise teo vilju. Buddha on öelnud, et ta saab näidata vaid teed, kuid teel peame ise käima. Kannatuste enesele võtmise idee on põhimõttelises vastuolus Buddha õpetuse baaspõhimõtetega.

Kalama Sutta

Kalama Sutta on Buddha õpetus, mis leidub Tipitaka Sutta Pitaka Aṅguttara-nikāyas (AN 3:65) ja milles soovitatakse kriitilist mõtlemist. See tekst on laialaselt tuntud nii theravaada kui mahajaana budismis.

Sisu

Kord kõndinud Buddha koos oma kaaslastega läbi Kesaputta linna, kus elas kalama rahvas. Sealt oli läbi käinud palju õpetajaid, kes kõik olid kiitnud oma õpetust ja maha laitnud eelmiste ja järgmiste õpetajate omi. Rahvas palus, et Buddha aitaks neil selgusele jõuda, keda uskuda ja keda mitta.
Buddha selgitas, et ei tule kohe uskuda midagi vaid teatud tunnuste põhjal ning loetles neid tunnuseid.

„1. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et kõik sellest räägivad.
2. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on legendaarne.
3. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on traditsioon.
4. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on kirjas pühades tekstides.
5. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on loogiline.
6. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on filosoofiline.
7. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on tõenäoline.
8. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see sobib muude arvamustega.
9. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et seda rääkis usaldusväärne isik.
10. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et seda rääkis auväärne Õpetaja.“

Tõlgendused

Ehkki teksti ja akadeemiliste käsitluste põhjal julgustab Buddha siin inimesi vaid kriitiliselt mõtlema ja iseseisvalt otsustama, on Kalama Suttat laialdaselt kasutatud ka näitena selle kohta, et budism ei ole usund ega uskumus ning samuti leidub tõlgendusi, mille kohaselt julgustatakse siin kõiges kahtlemist ja nihilismi.