Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

esmaspäev, 3. august 2020

Kuidas saada õnnelikuks

Mingi spetsialist ütles, et:
1. Tunne ennast
Pole olemas ühte, univeraalset lahendust, mis aitaks kõigil inimestel olla õnnelik ja terve ning elada tegusalt. Kõige olulisem on tunda iseennast: oma temperamenti, huvisid ja väärtusi. Mida paremini inimene ennast tunneb, seda lihtsam on tal luua elu, mis muudaks ta õnnelikuks.
2. Ära lase perfektsuse püüdlustel varjutada head tulemust
Kuigi ideaalses maailmas oleks vahel tore elada, ei esine sellist olukorda just sageli. Mõistlikum on endale meelde tuletada, et 20-minutiline jalutuskäik on parem kui kümnekilomeetrine jooks, mis jääb vaid unistuseks. Sõpradega kaasaostetud toitu süüa on parem lahendus kui üksinda kodus istuda, kuna suurejoonelise peo jaoks napib raha. 
3. Anna endale lubadusi
Need ei pea olema väga spetsiifilised lubadused, nagu korista tuba ära, vaid pigem üldisemad printsiibid, millest oma elus juhinduda. See on hea harjutus oma väärtuste ja unistuste läbimõtlemiseks ning aeg-ajalt on hea need jälle üle vaadata ja korrektuure teha.
Sellised lubadused võivad olla näiteks:
  • ära hoia halbadest kogemustest kinni;
  • käitu nii, nagu tahaksid, et sinuga käitutakse;
  • tee plaan kohe teoks;
  • ole sõbralik, aga samas õiglane;
  • naudi protsessi;
  • analüüsi probleemi;
  • tee seda, mida pead tegema.
4. Tee selgeks, mis sind häirib
See tundub küll ilmselge, aga siiski tasub järele mõelda, mis täpsemalt häirib ja miks. Kus peitub probleem? Näiteks kui inimesele ei meeldi tema töö, võib probleem olla näiteks hoopis töökeskkonnas, tööletuleku tees või rutiinis. 
5. Hooli oma kehast: tee regulaarset trenni ja maga piisavalt 
Rubin on teinud inimestega õnnelikkuse teemal sadu intervjuusid. Peaaegu kõigis neis mainiti regulaarse füüsilise aktiivsuse olulisust. Lisaks toodi välja, et trennirutiin oleks võinud tekkida varem. Undki mainiti intervjuudes üsna sageli, kuna väsinuna on keeruline olla rõõmus ja tegus. Seega trenni ja magama! 
6. Pühenda aega ja energiat suhetele
Nii filosoofid kui ka teadlased on jõudnud järeldusele, et üks olulisemaid õnnelikkuse komponente on head suhted lähedastega. Inimesed vajavad tavaliselt isiklikke sidemeid, ühtekuuluvuse tunnet ja usaldust.
7. Küsi endalt, keda sa kadestad
Kuigi kadedust peetakse tihti negatiivseks, aitab see tegelikult jõuda õnnelikuma eluni, kuna nii on näha, mis osad elust vajavad muutust. Näiteks kui inimene kadestab kellegi teise tööd või suhteid sõprade-lähedastega, võib ta hakata seetõttu ka ise uuele töökohale mõtlema või oma lähedastega rohkem suhtlema. 
8. Pea meeles, kõik teevad vigu
Vead on loomulik osa elust ja kui sa neid üldse ei tee, siis elad ilmselt mugavustsoonis ega arenda ennast piisavalt.
(https://tervis.postimees.ee/4499169/spetsialisti-8-soovitust-kuidas-saada-onnelikuks)
Edu Akadeemia postitustest saab järeldada, et edukus sõltub õnnelikkusest. Selle järgi saad sa ainult siis päriselt edukas olla kui sa oled päriselt õnnelik.
Õnnelikkus on Isiksuse mõju individuaalne tagajärg. See kuulub isiksusepsühholoogiasse.
(vt. LEONHARDI BLOGI: Õnnelikkus, õnne valem)

reede, 31. juuli 2020

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõistedmeetodidseletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.
Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist.
Reduktsionism vastandub süsteemikäsitlusele (holismile), mis peab keskseks komplekssust.

Reduktsionism (keskkonna)majanduses

Näiteks rahaline reduktsionism väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi.

neljapäev, 30. juuli 2020

Holism

Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees. Holism on arusaam, mille kohaselt keerukate süsteemide käitumine ei ole determineeritud ega seletuv üksnes süsteemi algosakeste käitumise kaudu.
Holism on vastandvaade reduktsionismile (reduktsionismi kohaselt on iga süsteemi käitumine taanduv selle osakeste käitumisele). Teisalt on holism ja reduktsionism komplementaarsed kirjeldusviisid, mille koosrakendamine võimaldab keerukate süsteemide käitumist teaduslikult selgitada.
Holismi mõiste tuli kasutusele Jan C. Smutsi teose "Holism ja evolutsioon" (1926) kaudu.

Kirjandus

  • Elsasser, Walter M. 1998. Reflections on a Theory of Organisms: Holism in Biology. Baltimore: The Johns Hopkins University Press.
  • Smuts, Jan C. 1926. Holism and Evolution. MacMillan.