Karolingide kunst

Karolingide kunst

• eelromaani ehk karolingide kunst 8.-10. sajand, praegused Prantsusmaa, Šveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast
• kuulsaim selle aja hoone: Aacheni lossikabel Saksamaal - kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv San Vitale kirik

10. märts 2020

10. märtsil 2020. aastal on minu, Leonhardi, 20. aasta sünnipäev. Täna saab Leonhard ehk selle blogi kirjutaja ja omanik 20-aastaseks.

Täna tulevad mulle külalised. Kindlasti tulevad vanaema-vanaisa ja veel mõned sugulased.

Ma avastasin jaanuari lõpus, et blogi võib nimetada ka ajaveebiks ning edaspidi üritan ma blogi ajaveebiks nimetada.

Minust:

Ma ei taha endast siin ajaveebis enab eriti palju rääkida. 

Blogi tulevik:

Blogis tuleb veel juttu erinevatest teemadest, mis tunduvad mulle olulised.

Näiteks: Bioloogia, Kunstiajalugu, Budism.

Minule omaselt lähen ma igasse teemasse sügavuti sisse ning üritan jõuda selle tuumani. 

Lisaks nendele teemadele tuleb veel kindlasti natukene ka päevablogi ehk nagu ka see postitus.

Selles blogis on minu eesmärgiks jagada lugejatele enda teadmisi, mõtteid ning muud mis mind parasjagu huvitab.

Head aega ja jällenägemiseni homme, kui jutuks tuleb Viikingite kunst.

Merovingide kunst

Merovingide kunst on Frangi riigis Merovingide dünastia valitsusajal, 5.–8. sajandil loodud kunst. Kunstiperiood ühendas endas hilisantiigi, varakristliku kunsti ja bütsantsi kunsti, samuti rahvasterännuaja, keldi, kopti ja idamaade kunsti elemente, kuid ei pakkunud kunstiajaloos märkimisväärseid uuendusi. Merovingide kunsti iseloomustas germaani hõimude kunsti pärandina rikkalik abstraktne geomeetriline ornament ja külluslik dekoratiivsus, alates 5. sajandi lõpust kaob peaaegu täiesti inimfiguuri kujutamine, mis oli hilisantiigis veel tavaline.
Merovingide kunst paigutatakse eelromaani kunsti alla. Ajaliselt järgnev periood merovingide kunstile on karolingide kunst.

Arhitektuur

Pärast Frangi riigi ühendamist Chlodovech I valitsuse alla oli peamine uus arhitektuurisuund kirikute, eelkõige kloostrikirikute ehitamine. Plaanilt järgisid need enamasti Rooma basiilikaid, kuid neis leidub ka Süüria ja Armeenia arhitektuuri mõjusid. Erinevalt Idamaadest ehitati peamiselt kivist. Tänapäeval on enamik sel perioodil ehitatud suuri kirikuid tugevasti ümber ehitatud ja Merovingide-aegne kavatis on nähtavale tulnud arheoloogilistel väljakaevamistel. Toursi piiskopi Gregoriuse kroonikas frankide ajaloost on Toursi piiskopi St Perpetuusi ajal (460–490) ehitatud St. Martini basiilika kirjeldus, mille järgi see oli üks kaunimaid Merovingide-aegseid kirikuid, milles oli 120 marmorsammast, idatornid ja palju mosaiike. On teada, et seal oli pühaku sarkofaag või relikviaar eksponeeritud nähtavana altari taga, mis oli uuendus võrreldes rooma tavadega. Ainuke tänapäevani säilinud kirik Merovingide ajast on 5.–6. sajandil ehitatud Peetruse kirik Vienne'is Isère'i departemangus.
Väiksematest hoonetest on säilinud mõned baptisteeriumid, mis jäid hilisematel ajalooperioodidel aktiivsest kasutamisest kõrvale ja pääsesid ümberehitamisest. Kolm kaheksanurkset baptisteeriumi Aix-en-Provence'is, Riezis ja Fréjusis on kaetud piilaritele toetuva kupliga, annavad tunnistust Süüria arhitektuuri mõjust (Riezi ristimiskabel on väga sarnane Izra Georgi kirikule Süürias). Erandlik on neliksiiru kujulise põhiplaaniga baptisteerium Venasque'is, Vaucluse'i departemangus. Poitiers' St-Jeani baptisteerium, ehitatud Rooma-aegse hoone varemetele, on täisnurkne hoone apsiididega kolmes küljes. Pole päris selge, kui palju on seal hilisemaid ümberehitusi, kuid Merovingide-aegsetena on kindlalt äratuntavad hoonet kaunistavad marmorkapiteelid.
Jälgi Merovingide arhitektuurist on säilinud mõnede kirikute krüptides, mis muutusid oluliseks kirikuhoone osaks seoses tugevneva pühakutekultusega. Säilinud Merovingide-aegsed krüptid on Seurinis Bordeaux's, Grenoble'i St. Laurenti kirikus (tänapäeval Grenoble'i arheoloogiamuuseum) ja 7. sajandi Jouarre'i kloostrikirikus.

Pildid

• 

  Fréjusi katedraali ristimiskabel
• 

  Fréjusi katedraali ristimiskabeli sisevaade
• 

  Riezi baptisteerium
• 

  Riezi baptisteeriumi kapiteelid ja kuppel
• 

  Venasque'i neliksiirukujulise, nelja apsiidiga ristimiskabeli sisevaade
• 

  Poitiers' baptisteeriumi sisevaade
• 

  Krüpt Grenoble'is
• 

  Vaade Jouarre'i kloostrikiriku krüpti

Muud kunstiliigid

Initsiaal Luxeuil' lektsionaarist, 16v

Autuni nn Gundohinuse evangeeliumi frontispiss, 12v, annab tunnistust iiri-anglosaksi käsikirjakoolkonna mõjust

Kala ja paabulinnuga initsiaal Autuni evangeeliumist (Autun ms3 175v)

Kullassepakunst

Olulisel kohal oli kullassepakunst, loodi palju väikesemõõdulisi väärisesemeid, ehteid ja rõivaaksessuaare, aga ka religiooniga seotud artefakte, nagu liturgilised nõud. Tänapäeval muuseumides leiduvad esemed on leitud hauapanustena, osa on kirikute varakambrites ja üht-teist teatakse kunagistest kullassepatöödest kaasaegsete kirjelduste järgi. Pinnatöötluses ja ornamentikas olid tuntavad rahvasterännuaegse loomastiili mõjud.

• 

  Türkiisi ja granaatidega kaunistatud liturgiline kullast karikas
• 

  Oterdisega (almandiinid ja türkiisid) kaunistatud kullast pateen
• 

  Kastrelikviaar, u 700. aastast
• 

  Kullast granuleeritud pitsatsõrmus
• 

  Sõled, sõrmus, naastud ja ehtenõel 4.–7. sajandi Trivières' nekropolist (Hainaut, Belgia)
• 

  Kotkapeadega fiibula
• 

  Kaunistatud rihmakeel, 600.-700. aastad

Skulptuur

Kivi- ja marmorskulptuuri loodi vähe, enamasti Rooma traditsiooni primitiivselt matkides, peamiselt arhitektuuri jaoks. Sarkofaagide kaunistuseks on enamasti madalalt uurendatud geomeetriline pinnaornament, harvem hilisantiigist laenatud motiivistikuga reljeefkaunistused.

• 

  Osa marmorplaadist, mis kujutab Iisaku ohverdamist. 5. sajand
• 

  Kapiteeli fragment. 6. sajand
• 

  Pühaku sarkofaag kristike motiividega, 6. sajand
• 

  Reljeef samal sarkofaagil
• 

  Epitaaf 7. sajandist
• 

  Ristiga reljeef kirikust Narbonne'is. 7. sajand
• 

  Osa 7.-8. sajandi sarkofaagist
• 

  Lihtsa pinnakaunistusega sarkofaagid 7.-8. sajandist

Käsikirjad

Merovingide kunsti tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Nagu iiri-anglosaksi käsikirjades, on ka Mandri-Euroopa Merovingide-aegsetes käsikirjades lisaks mustale tindile kasutusel väike hulk säravaid mineraalvärve, eelkõige punane, roheline ja kollane, ja kasutatakse samu fantaasiarikkaid loomamotiive nagu metallehistööski, näiteks võivad initsiaalid ja teised suurtähed olla kujundatud lindudest ja kaladest. Üks tuntumaid käsikirju on 8. sajandist pärit Gellone sakramentaar (Bibliothèque Nationale, Paris). Selle perioodi loojate kunstilised oskused ei olnud eriti väljapaistvad, kuid jõulisus ja originaalsus, kuidas sulatati kokku barbarite kunstitraditsioon ja Vahemere maade kunstitraditsioon, jätkus ka karolingide ja romaani kunstis kaua pärast Merovingide dünastia lõppu.

• 

  Ruutkapitaalis ja merovingide kirjas lehekülg Toursi Gregoriuse "Frankide ajaloost" (7. sajand)
• 

  Untsiaalkirjas gallikaani missaraamat - BAV Pal.lat.493 f36r (incipit missa)
• 

  Merovingide kirjas lektsionaar Luxeuil'st
• 

  Gellone sakramentaar. Frontispiss ja incipit
• 

  Untsiaalis käsikiri, nn Missale Gothicum Luxeuil' kloostrist

Vanavene kunst

Vanavene kunst

9.-17.saj
Perioodid:

• Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj

• Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj

• Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj

• Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj

• Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj

Vanavene kunst tekkis paralleelselt Bütsantsiga, millega võeti üle ristiusk ja võtted kiriku ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks.Üheks kõige silmapaistvaimaks ehitisosaks on SIBULKUPPEL, mis on omane venele. Tähelepanuväärsemateks Venemaal said kaubanduslinn Novgorod ja Kreml. Pealinna Kiievit kaunistasid kuni 400 kirikut. Kutsuti arhitekte Itaaliast
13.saj liikusid rändrahvad idast sisse, mis rüüstas vanavene kultuuri ja kunsti.
(http://rrkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2013/12/vanavene-kunst.html)

Arhitektuur


Algselt oli vanavene kirikutel 5 löövi, mille iga otsas apsiid. Välisilmes domineerisid kuplid, mida oli palju.Sofia katedraal Kiievis:Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. (http://kunstgerli.weebly.com/sofia-katedraalid.html)

Venemaa koosnes erineva suurusega vürsti riikidest. Olulisim ja suurim oli Vana-Vene riik.
Vanavene kunst on bütsantsi kunst, milelle on juurde liidetud kohaliku rahva traditsoonid.Kõige olulisem arhitektuuriliik on sakraalehitised (kirikuarhitektuur).Kõige levinenumaks kujunes viie sibulkupliga kirikutüüp.
(http://stnuk.blogspot.com.ee/2013/12/vana-vene-kunst-9-17saj.html)




Kiievi Sofia katedraal

Novgrodi Sofia katedraal

Vassili Blazhennõi kirik Moskvas

skulptuur

Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri , seda vaimustavam oli aga maal . Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad.(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Maalikunst
Theophanes Kreeklane. Ülestõusmine. Theophanes Kreeklane oli kuulsaim Bütsantsist Venemaale kutsutud maalija, kes töötas Venemaal 14-15. saj. vahetusel. Tema seinafrescosid iseloomustab dünaamilisus ja ekspressiivsus.

Andrei Rubljov (u 1370-1430). Ikoon Kolmainsus (15. saj.). Andrei Rubljovi töid iseloomustab peen hingestatus ja ebamaisus. Kolmainsust loetakse Rubljovi kõige täiuslikumaks teoseks.

15. saj. alguses kujunes Moskvas välja uus kirikumaali tüüp: nn. ikonostaas. Ta kujutab endast ikoonidest koosnevat pildiseina, mis paigutati altariruumi ette.
(http://web.zone.ee/marjukodukas4/Vanavenekunst.pdf)

  
Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja             

    

Vladimiri Jumalaema      

( https://emmakunstiajalugu.blogspot.com/2015/11/vanavene-kunst.html)

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst (6.-15.saj) 

ÜLDINE:

Mosaiigid Sant´ Apollinare kirikus Ravennas

• 330. a. nimetas Rooma keiser Constantinus uueks Rooma pealinnaks Byzantioni, mille ta nimetas Konstantinoopoliks ja seda ümbritsevad endise Ida-Rooma riigi alad Bütsantsiks Uus riik püsis ligi tuhat aastat, kuni aastani 1453, kui türklased selle vallutasid. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Sant´ Apollinare kirik Ravennas, 6 saj.
(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

SKULPTUUR:

• Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)Büstantsi sambakapiteelBüstantsi sambakapiteel

Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)

Bütsantsis polnud üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste’’ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)

MAALIKUNST ENNE 8.saj.

• Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
• Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI :
(10. sajand)

• Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
• Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
• Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

ARHITEKTUUR:

• Kirikute ehitamine.
• Tsentraalehitised – põhiplaani (ring, kreeka rist, ruut) äärmised punktid on keskpunktist ühe kaugusel.
• Materjalid: kivi, tellis, puit.
• Bütsantsi sambakapiteel.
• Hagia Sophia kirik 532-537 kreeka k. püha tarkus. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tge18cubIBEJ:www.kose.edu.ee/dokumendid/btsantsikunst5.pps+&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
  

Türgi Konstantinoopol (Istanbul)

Rajati keiser Justinianus l valitsemisajal

Ehituse juht Anthemios Tralleisest, insener Isidoros Mileetosest

Ehitati 5 aastat, ida ja läänepoole ehitamisel võistlesid kaks 5000 töölisest koosnevat meeskonda. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tge18cubIBEJ:www.kose.edu.ee/dokumendid/btsantsikunst5.pps+&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

• Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst.

Varakristlik kunst

Varakristlik kunst (1.-4.saj)

ÜLDINE:

• Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel, tekkeaeg 1 saj, levis esialgu orjade seas. Jaotatakse kaheks perioodiks:
• 1.-3. saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• 4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne. näol). Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud), Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

SKULPTUUR:

• Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

Sarkofaag

ARHITEKTUUR:

• Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

Saint`Apollinaire kirik Ravennas, 6.saj.

Santa Vitale kirik Ravennas, 6.saj

Santa Maria Maggiore Roomas, 5. saj.

Santa Sabina kirik Roomas, 5.saj.algus

Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks tulebki pidada basiilika kasutuselevõttu, sest seda hoonetüüpi on täiendustega kasutatud juba ligi 2000 aastat. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

MAALIKUNST:

• Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
• Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. (Millises varasema aja kultuuris kasutati samuti tähendusperspektiivi ?) Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.
• 2000 aasta jooksul on ristiusk levinud üle kogu maailma ja avaldanud suurt mõju kunstile.(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
• Santa Sabina kiriku põrandamosaiik ja seinamaal
  

• Varakristliku kiriku mosaiigid Santa Maria Maggiore kirikus
  
• Varakristlik aeg oli üldiselt kultuurivaene ajastu. Antiikaja kunsti ei osatud hinnata ja sellest hävis suur osa. Kui Frangi riigi etteotsa sai kuningas Karl Suur (768-814), hakati kultuurile ja kunstile rohkem tähelepanu pöörama.
• Arenes raamatumaal e. miniatuur. Miniatuurid olid munkade poolt käsitsi usuraamatutesse maalitud pildid. Eriliselt kaunistati ka suuri algustähti e. initsiaale. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Parempoolne pilt on detail Itaalia kõrgrenessasi kunstniku Raffaeli 1518 a. maalitud Paavst Leo X portreest, kus on näha tolleaegne raamat käsitsimaalitud piltidega.
Marmottani galerii, Pariis 

Uffizzi galerii, Firenze
(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsant