LEONHARDI BLOGI

neljapäev, 5. märts 2020

Bütsantsi kunst (6.-15.saj)

ÜLDINE:

Mosaiigid Sant´ Apollinare kirikus Ravennas

330. a. nimetas Rooma keiser Constantinus uueks Rooma pealinnaks Byzantioni, mille ta nimetas Konstantinoopoliks ja seda ümbritsevad endise Ida-Rooma riigi alad Bütsantsiks Uus riik püsis ligi tuhat aastat, kuni aastani 1453, kui türklased selle vallutasid. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Sant´ Apollinare kirik Ravennas, 6 saj.
(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

SKULPTUUR:

Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)Büstantsi sambakapiteelBüstantsi sambakapiteel

Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)

Bütsantsis polnud üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste’’ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)

MAALIKUNST ENNE 8.saj.

Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI :
(10. sajand)

Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

ARHITEKTUUR:

Kirikute ehitamine.

Tsentraalehitised – põhiplaani (ring, kreeka rist, ruut) äärmised punktid on keskpunktist ühe kaugusel.

Materjalid: kivi, tellis, puit.

Bütsantsi sambakapiteel.

Hagia Sophia kirik 532-537 kreeka k. püha tarkus. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tge18cubIBEJ:www.kose.edu.ee/dokumendid/btsantsikunst5.pps+&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

Türgi Konstantinoopol (Istanbul)

Rajati keiser Justinianus l valitsemisajal

Ehituse juht Anthemios Tralleisest, insener Isidoros Mileetosest

Ehitati 5 aastat, ida ja läänepoole ehitamisel võistlesid kaks 5000 töölisest koosnevat meeskonda. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tge18cubIBEJ:www.kose.edu.ee/dokumendid/btsantsikunst5.pps+&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst.

kolmapäev, 4. märts 2020

Varakristlik kunst (1.-4.saj)

ÜLDINE:

Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel, tekkeaeg 1 saj, levis esialgu orjade seas. Jaotatakse kaheks perioodiks:
1.-3. saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne. näol). Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud), Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

SKULPTUUR:

Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

Sarkofaag

ARHITEKTUUR:

Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

Saint`Apollinaire kirik Ravennas, 6.saj.

Santa Vitale kirik Ravennas, 6.saj

Santa Maria Maggiore Roomas, 5. saj.

Santa Sabina kirik Roomas, 5.saj.algus

Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks tulebki pidada basiilika kasutuselevõttu, sest seda hoonetüüpi on täiendustega kasutatud juba ligi 2000 aastat. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

MAALIKUNST:

Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. (Millises varasema aja kultuuris kasutati samuti tähendusperspektiivi ?) Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.
2000 aasta jooksul on ristiusk levinud üle kogu maailma ja avaldanud suurt mõju kunstile.(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
Santa Sabina kiriku põrandamosaiik ja seinamaal

Varakristliku kiriku mosaiigid Santa Maria Maggiore kirikus

Varakristlik aeg oli üldiselt kultuurivaene ajastu. Antiikaja kunsti ei osatud hinnata ja sellest hävis suur osa. Kui Frangi riigi etteotsa sai kuningas Karl Suur (768-814), hakati kultuurile ja kunstile rohkem tähelepanu pöörama.

Arenes raamatumaal e. miniatuur. Miniatuurid olid munkade poolt käsitsi usuraamatutesse maalitud pildid. Eriliselt kaunistati ka suuri algustähti e. initsiaale. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Parempoolne pilt on detail Itaalia kõrgrenessasi kunstniku Raffaeli 1518 a. maalitud Paavst Leo X portreest, kus on näha tolleaegne raamat käsitsimaalitud piltidega.
Marmottani galerii, Pariis

Uffizzi galerii, Firenze
(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsant

teisipäev, 3. märts 2020

Vana-Rooma Kunst

Vana-Rooma kunst (1.saj eKr-5.saj pKr)

Rooma impeerium- 753–509 eKr
Vabariik - 500-27 eKr
Keisriaeg- 27- 476

ÜLDINE:

Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.

Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 476. a. kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik jäi püsima veel ligi tuhandeks aastaks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

ARHITEKTUUR:

Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga.
Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.
Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Trajanuse sammas

Ristvõlv
Võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi,
sest võlvi raskus toetus nurga postidele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Silindervõlv
Villa di Giulia, Rooma

Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)

Rooma Pantheon (kõigi jumalate tempel) on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.

Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.

Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.

Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Poolsambad Pilaster Korintose sambad

Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.

Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Colosseum
Amfiteater Roomas

Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Caracalla termid paiknesid

216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal

mahutas 1500 inimest.

Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias

või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.

Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.

Termi saale katsid võlvid ja kuplid, seinad olid kaetud marmoriga. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Sõjavägede ülemjuhataja Tituse

triumfikaar Roomas, a. 81.

Akveduktid

Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Endistel rooma aladel võib praegugi näha hulgaliselt akveduktide jäänuseid, mis näitavad roomlaste kõrgeltarenenud tehnilisi teadmisi. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Veejuhe Pont du Gard (1.saj.lõpp eKr) Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest, mis on peaaegu täielikult säilinud. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, hiljem asusid sellised hooned vaid äärelinnades. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades.

Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

MAALIKUNST:
(VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=q1i1zkwF9Qg)

Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil.

Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Fresko

Müsteeriumide villa, Pompeji

-II-

Kolm graatsiat

Fresko, Pompeji

Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis

Herakles ja Telephos

Fresko, Herculaneum

Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

NATÜÜRMORT

(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

MOSAIIK
Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.

Mosaiik Pompejist

Mosaiik, Neptun ja Apfrodite,

Herculaneum

Mosaiigis Rooma impeeriumi erinevaist paigust

Briti Muuseum, London
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

SKULPTUUR:

Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.

Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid.

Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.

Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.

Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Portreeskulptuur