Parasvöötme metsad (inglise keeles temperate zone forests) on metsad parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi on valitsevaks parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on neli aastaaega ning eristatakse merelist, mandrilist ja parasvöötme mussoonkliimat.
Parasvöötme metsad jaotuvad leht-, okas- ja segametsadeks. Okasmetsas on peamisteks puuliikideks kuusk, nulg, mänd ja lehis. Segametsas kasvavad kuusk, kask, haab, pärn, sarapuu ja tamm. Lehtmetsas on domineerivateks liikideks tamm, vaher, jalakas, saar ja pärn.
Parasvöötmes kasvavad taimeliigid on kohastunud aastaringselt suurte kliimamuutustega, temperatuuri kõikumisega ja rohkete sademetega. Okasmets kasvab kõike paremini leetmuldadel, lehtmets vajab viljakat pruunmulda.
Okasmetsa põhilised asukad on pruunkaru, põder, ilves, orav ja musträhn. Sega- ja lehtmetsades elavad metskits, hirv, halljänes, skunk, metsnugis, roherähn ja vöötorav.
Parasvöötme metsad kannatavad tugevalt liigse inimmõju käes. Metsi võetakse maha metsa-, tselluloosi- ja paberitööstuse, põllumajanduse ning maavarade kaevandamise tõttu. Metsade kasvu mõjutavad ka erinevad keskkonnaprobleemid: õhusaaste, veekogude reostus, tööstusjäätmed.
Parasvöötme metsad
Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel.
Puude tüübid
On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad.
Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust.
Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus.
Kus millised puud kasvavad
Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid.
Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks.
Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest Maa lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Aastaajad
Parasvöötmealadel on neli aastaaega. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu.
KEVADEL kasvavad puudele uued lehed. Paljud loomad poegivad.
SUVEL õitsevad paljud metsataimed. Nende nektarist toituvad mesilased ja liblikad, kes samal ajal neid ka tolmeldavad. Pärast tolmlemist hakkavad kasvama seemned.
SÜGISEL söövad paljud loomad, näiteks mägrad, mõnuga küpseid vilju, marju ja seemneid. Puud langetavad sügisel lehed.
TALVEL on lehtpuud raagus ja loomade jaoks on vähe toitu. Paljud neist sooritavad pikki rändeid soojematele toitumisaladele, kus ka talvel toitu jätkub. Mõned loomad on kevadeni talveunes.
Mure metsade pärast
Kaks tuhat aastat tagasi katsid metsad suurt osa Euroopast, Ameerikast ja Aasiast, kuid tänapäevaks on enamik neist hävinud. Näiteks Inglismaal on metsadest alles vähem kui kümme protsenti.
Vastavalt sellele, kuidas rahvastiku hulk suurenes, tahtis järjest enam inimesi elatuda põlluharimisest. Selleks võtsid nad aga maha metsi.
Ometi vajavad inimesed puitu ehitusel ja muuks otstarbeks. Nad avastasid, et kui raiuda maha näiteks sarapuu, siis kasvab kännust, mille juured on mullas, kiiresti uus puu. Nad raiusid neid puid iga mõne aasta tagant, jättes osa puid kasvama. Nii kasvas koos erineva vanusega puid ning nende keskel elas palju loomi.
Tänapäeval istutavad inimesed suurtele maa-aladele sadu kiiresti kasvavaid puid. Kuid need pole tõelised metsad, sest seal on kõik puud ühest liigist ning seal saavad elada vähesed loomaliigid.
KÕRGEL PUURINDEL
Kevadel ja suvel langeb lehtmetsade puurindes puulehtedele palju päikesevalgust, mis on vajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Selle aine arvel puud kasvavad. Puurindes leidub hulgaliselt putukaid, kellest palju on omakorda söögiks suurematele loomadele, näiteks lindudele.
Tuhanded putukad
Iga lehtpuu on koduks paljudele putukaliikidele. Suurem osa täiskasvanud putukaist munevad kevadel või varasuvel. Nad munevad oma munad selle toidu peale või lähedale, mida nende vastsed söövad. Tänu sellele on koorunud vastsete jaoks kohe olemas küllaldaselt toitu.
Käguvamplaste vastsed toituvad lihast. Täiskasvanud putukad munevad munad tõukudesse, kes puidu sisse käikusid uuristavad. Selleks suruvad nad oma muneti puust läbi otse tõugukehasse. Koorunud käguvamplase vastsed toituvad tõugu sisemuses ning tulevad välja siis, kui nad on lõplikult välja arenenud. Tõuk sureb.
Tegelikult ei tea keegi täpselt kuidas täiskasvanud putukad leiavad üles puukoore all käike uuristavad tõugud.
Lehetäidel ja lutikatel on suu asemel õõnes toruke – nokk, millega nad imevad taimemahla.
Mähkur muneb oma munad rullikeeratud pöögilehtedesse.
Nende putukate, kes munevad lehe sisse, imepisikesed vastsed söövad käike lehe sisse. Käigud on lehe pinnal nähtavad looklevatest joontest koosneva mustrina.
Putukate elu
Mõnede putukate, näiteks rändtirtsude ja lehetäide vastsed on valmikutega sarnased. Vaglad ja röövikud erinevad aga oma vanemaist tunduvalt.
Röövikud on liblikate, vaglad kärbeste ja tõugud mardikate vastsed.
Täiskasvanud liblikad paarituvad ja emased liblikad munevad selle toidu peale või lähedale, millest röövikud toituvad. Vastkoorunud röövikud on küll väga väikesed, kuid tugevate lõugadega. Nad hakkavad kohe sööma.
Röövikud söövad ja kasvavad. Et nende kitiinkest ei veni, kasvatavad nad vana kesta alla uue ja suurema. Vana kest lõheneb ja heidetakse ära. Pärast viimast kestumist muutub uus kest kiiresti kõvaks ja moodustub nukk, milles röövik areneb valmikuks.
Kui nukku kattev tugev kest lõheneb, tuleb sealt välja täiskasvanud liblikas – valmik. Ta puhkab veidi aega enne lendu, oodates, kuni pehmed tiivad sirguvad ja kõvemaks muutuvad. Kogu sellist muutumist nimetatakse moondeks.
Paljud parasvöötme metsade putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib puurindes üheaegselt kohata nii vastseid, nukke kui ka valmikuid.
Linnud ja teised loomad
Puurindes elab ning toitub palju teisi loomi. Neil kõigil on oma territoorium, mida nad kaitsevad võistlejate ehk rivaalide eest, kes konkureerivad sama toidu, pesapaiga või paarilise pärast.
Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet.
Rähnid söövad tõuke, kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette- ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida.
Lendoravad elavad Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Neil on keha külgedel nahavoldid, mis võimaldavad liuelda puult puule.
METSAALUNE
Igal sügisel langeb lehtmetsas maapinnale hulgaliselt vanu lehti ja oksatükke. Neist moodustub kõdukiht. Kevadeks on see kiht peaaegu täielikult kõdunenud. Puud kasvatavad endale uued lehed. Puude vahel kasvab palju väikemaid taimi, mis pakuvad toitu ja varjupaika nii väikestele ja ka suurtele loomadele.
Kõdukihi loomad
Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest.
Nälkjad ja teod kraabivad endale toitu suus oleva kareda hõõrlaga. Tavaliselt tulevad nad öösiti välja toitu otsima.
Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest.
Mullakandid ja tuhatjalgsed toituvad põhiliselt surnud taimedest. Päeva veedavad nad kivialuses niiskes pinnases.
Röövloomad metsa all
Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud, on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõige toidulisteks.
Kus toimub kõdunemine?
Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning väga väikeste organismide, bakterite toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid, näiteks nitraate, kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub aineringe.
