Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

reede, 5. juuli 2024

Lammimetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lammimetsade klass

Humal

Lammimetsade klassi kuuluvad üleujutusalade metsad, mis kasvavad jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel tulvavete kohalekantud ainese setteilJõgede voolusängi kõrval võib setete paksus olla kuni üks meeter ning need setted võivad pikkamööda kuhjudes moodustada kaldavalle, milles orgaanilise ainese poolest rikkamad settekihid vahelduvad vaesematega. Lammimetsade ökoloogiline seisund, liigiline koosseis ja struktuur olenevad lammiterrassil paiknemise kohast. Kaldavallidel kasvavate metsade puurinne koosneb laialehistest liikidest. Põõsarinne on liigirikas, puutüvede ja põõsaste ümber keerduvad sageli humala väädid. Jõest kaugemal, kaldavallide taga madalamatel lammialadel paiknevad lammi-lodumetsad, mis nii valitseva puuliigi (sanglepp) kui ka alustaimestu poolest sarnanevad tavaliste lodumetsadega.

Lammimets

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lammimets on vooluveekogu lammil (harvem järve kaldal) olev metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee all. J. Paali taimkattetüüpide klassifikatsioon eristab uhtsetetest tekkinud kaldavallidel esinevat humala kasvukohatüüpi ja veekogust kaugemal lammi madalamas osas paiknevat pika tarna kasvukohatüüpiE. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon lammimetsi ei erista. J. Paali humala kasvukohatüüp liigitatakse E. Lõhmuse järgi harilikult salumetsa tüübirühma kuuluvaks sõnajala kasvukohatüübiks ning pika tarna kasvukohatüüp lodu kasvukohatüübiks.

Lammimetsad kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel, mis on aeg-ajalt, enamasti kevadeti üle ujutatud. Mullad on seal huumusrikkad, suure mineraalainete- ja lämmastikusisaldusega. Lammimetsi on Eestis vähe säilinud, kuna enamik lammimetsi on praeguseks hävinud kultuuristamise tõttu. Algselt on nad tekkinud ojaäärsetest hall-lepikutest ja pajustikest.

Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tammsaarpärnkünnapuusanglepphall leppsookaskharilik kuusk.

Põõsarindes kasvavad harilik toomingasmage sõstarharilik lodjapuupaakspuunäsiniinharilik kuslapuu.

Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavitsnaatsalu-tähtheinangervakskoldnõgesharilik metsvitskanakooleseaohakasmetstulikas, sookastik, tarnad, soovõhkohtene sõnajalgnaistesõnajalg.

Samblarinne – niidukäharikmetsakäharikharilik tüviksammal, roossammalkähar salusammalharilik laanikharilik kaksikhammas.

Kommentaare ei ole: