neljapäev, 17. november 2022

Eestist pärit Antarktika uurijad

EESTIST PÄRIT ANTARKTIKA UURIJATEST

ENN KAUP

EGS aastaraamat, 31kd. 1998, lk.117-138

Sisukord

Sissejuhatus

Osalemine Antarktika ekspeditsioonides

Geoloogilised ja geofüüsikalised uuringud

Meteoroloogilised ja mesosfääri pilvede uuringud

Botaanilised uuringud

Limnoloogilised ja hüdroloogilised uuringud

Isotoop-geokeemilised ja glatsioloogilised uuringud

Uuringud rahvusvahelise õiguse ja meditsiini alal

Teaduspublikatsioonid

Populaarteaduslik ja ilukirjandus

Dokumentaalfilmid

Võrguaadresse

Sissejuhatus

Kättesaadavate avaldatud allikate järgi algas Eestist pärit isikute (artiklis on arvestatud eesti päritolu või Eestis elanud inimesi) vahetu osalemine Antarktika uuringutes aastal 1957. Töötatud on enamasti endise Nõukogude Liidu Antarktika Ekspeditsioonide (NAE) koosseisus, kuid on osaletud ka Austraalia (ANARE), USA (USARP), Rootsi(SWEDARP) jt. ekspeditsioonides. Otseselt on Antarktikas teaduslikest vaatlustest ja uuringutest osa võtnud ühtekokku 22 inimest; peale nende on seitse teadlast teinud olulisi uuringuid, kasutades peamiselt eelmainitute kogutud proove ja andmeid. Artikli lõppu lisatud teaduspublikatsioonide loetelu sisaldab 101 nimetust 14 isikult ning ülejäänud 15 on kirjutanud teaduslikke ekspeditsiooniaruandeid. Peale nende on vähemalt veel kuus muude erialade esindajat osalenud Antarktika ekspeditsioonides (vt. tabel; lähemalt ekspeditsioonidest ka Kaivo, Kaup, 1992). Artikli lõpus on lisatud kaugeltki mitte ammendav nimekiri ekspeditsioonides osalenute populaarteaduslikest ja ilukirjanduslikest publikatsioonidest ning dokumentaalfilmidest. Autoril tuleb omaks võtta, et informatsioon väljaspool Eestit elanud eesti päritolu isikute osalemisest Antarktika ekspeditsioonides võib olla lünklik. Käesolev artikkel sisaldab täiendusi ja parandusi varem ilmunud (Kaup, 1996a) ingliskeelsele publikatsioonile.

Praegusajal jätkuvad uuringud Geoloogia Instituudis koostöös teiste maade Antarktika-uurijatega isotoop-geokeemia, glatsioloogia ja limnoloogia alal.

Osalemine Antarktika ekspeditsioonides

Osaleja	Aastad	Lähtemaa, ekspeditsioon	Tööpiirkonnad, jaamad	Eriala
Ivar Murdmaa	1957-58	Venemaa, NAE	Lõunaookean	Meregeoloog
Juhan Smuul	1957-58	Eesti, NAE	Mirnõi, Komsomolskaja	Kirjanik
Henn Oona	1963-65	USA, USARP	Amundsen-Scott	Virmaliste uurija
Anatoli Norman	1963-64	Eesti, NAE	Novolazarevskaja	Seismoloog
	1967-68	Eesti, NAE	Novolazarevskaja	Seismoloog
	1972-73	Eesti, NAE	Novolazarevskaja	Seismoloog
Günter Faure	1964-65	USA, USARP	Wisconsini ahelik, Transantarktika mäestik (TAM)	Geoloog
	1978-79	USA, USARP	Darwini liustik,TAM	Geoloog
	1980-81	USA, USARP	Wrighti org, Lõuna-Victoria maa, TAM	Geoloog
	1981-82	USA, USARP	Mesa ahelik, Põhja-Victoria maa, TAM	Geoloog
	1982-83	USA, USARP	Mesa ahelik, Põhja-Victoria maa, TAM	Geoloog
	1984-85	USA, USARP	Elephanti moreen, polaarplatoo	Geoloog
	1985-86	USA, USARP	Beardmore'i liustik, TAM	Geoloog
	1986-87	USA, USARP	Recklingi moreen, polaarplatoo	Geoloog
	1991-92	USA, USARP	Lewise järsaku jää-keel, Beardmore’i liustiku ala	Geoloog
	1992-93	USA, USARP	Brimstone'i mäetipp, polaarplatoo	Geoloog
	1994-95	USA, USARP	Shapelessi mägi, polaarplatoo	Geoloog
Enn Kreem	1965-67	Eesti, NAE	Mirnõi, Molodjozhnaja	Meteoroloog
Enn Kreem	1968-70	Eesti, NAE	Bellingshausen	Meteoroloog
Reino Eller	1966-68	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
Rein Randmets	1967-69	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
	1971-72	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
	1974-76	Eesti, NAE	Vostok	Meteoroloog
Hain Oona	1967-68	USA, USARP	Amundsen-Scott	Ionosfääri füüsik
Andres Tarand	1968-70	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
Mati Kask	1968-69	Eesti, NAE	Molodjozhnaja, Mirnõi, Vostok, Mawson	Kinooperaator
Andres Sööt	1968-69	Eesti,NAE	Molodjozhnaja, Mirnõi, Syowa, Novolazarevskaja, Mawson	Kinooperaator
Jaan Ojaste	1969-71	Eesti, NAE	Bellingshausen	Meteoroloog
Jaak Lembra	1971-72	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
Leo Saul	1971-72	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Ehitaja
Ivan Zhevnerov	1971-73	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Mehaanik-juht
Ivan Zhevnerov	1982-84	Eesti, NAE	Novolazarevskaja, Untersee oaas	Mehaanik-juht
Jüri Martin	1971-72	Eesti, NAE	Enderby Maa, MacRobertsoni Maa	Botaanik
Enn Kaup	1972-73	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
	1976-77	Eesti, NAE	Schirmacheri oaas	Limnoloog
	1983-84	Eesti, NAE	Schirmacheri ja Untersee oaas	Limnoloog
	1986-87	Eesti, NAE	Bungeri oaas, King George'i saar	Limnoloog
	1988-89	Eesti, NAE	Thala ja Bungeri oaas	Limnoloog
	1993-94	Eesti, ANARE	Larsemanni oaas	Limnoloog
	1997-98	Eesti, ANARE	Larsemanni oaas	Limnoloog
	2008-09	Eesti, India AE	Larsemanni ja Schirmacheri oaas	Limnoloog
	2012	Eesti, Tšiili AE	Kuningas George’i saar	Limnoloog
Vello Park	1972-74	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
	1975-77	Eesti, NAE	Mirnõi	Meteoroloog
	1977-79	Eesti, NAE	Mirnõi	Meteoroloog
	1981-83	Eesti, NAE	Vostok	Meteoroloog
Eino Martihhin	1973-75	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
Rein Männik	1981-83	Eesti, NAE	Mirnõi	Aeroloog
Rein Männik	1987-88	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Aeroloog
Vladimir Gussev	1981-83	Eesti, NAE	Leningradskaja	Meteoroloog
	1984-86	Eesti, NAE	Vostok	Meteoroloog
	1990-92	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Meteoroloog
August Loopmann	1983-84	Eesti, NAE	Schirmacheri ja Untersee oaas	Hüdroloog
August Loopmann	1987-88	Eesti, NAE	Jetty ja Bungeri oaas	Hüdroloog
Andres Loor	1986-87	Rootsi, Greenpeace	Rossi saar, Terra Nova laht, Halletti neem, Dumont d'Urville, Macquarie saar	Fotograaf
Margus Toots	1987-88	Eesti, NAE	Kuppel B	Glatsioloog
Maret Vesk	1987-88	Austraalia, ANARE	Casey	Botaanik
Aleksei Dorogotovtsev	1987-89	Eesti, NAE	Molodjozhnaja	Aeroloog
Sulo Kolje	1988-90	Valgevene, NAE	Molodjozhnaja	Aeroloog
Rein Vahisalu	1995-96	Eesti, Marine Exp-s	Drake'i väin, Antarktika poolsaar	Arstiteadlane
Mart Nyman	1997-98	Rootsi, SWEDARP	Kuninganna Maudi Maa	Glatsioloog
Mart Nyman	2001-02	Rootsi, EPICA	Kuppel C, Concordia	Glatsioloog
Mart Saarso	2003	Itaalia, P.N.R.A.	Rossi mere piirkond	EAE jaama kohavalija
Priit Tisler	2010-11	Soome, FINNARP	Aboa	Atmosfääriteadlane
	2013	Soome, Polarstern	Weddelli meri	Atmosfääriteadlane
	2014-15	Soome, FINNARP	Aboa	Atmosfääriteadlane
Timo Palo	2010-11	Eesti, FINNARP	Aboa	Atmosfääriteadlane

Geoloogilised ja geofüüsikalised uuringud

Kättesaadavate andmete järgi on Ivar Murdmaa esimene oma jala Antarktise mandrile tõstnud eestlane. Juhtus see Mirnõi jaamas 4. detsembril 1957. Moskvas asuva Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituudi meregeoloogina sooritas ta aastail 1957-1958 reisi ümber Antarktise NAE ekspeditsioonilaeval "Ob". I. Murdmaa uurimisobjektiks olid Lõunaookeani setted, eriti terrigeense materjali (jäämägede transporditud liiva ja kivide) koostis ja päritolu. Uuringute tulemusena piiritles ta Lõunaookeani mineraloogilised provintsid, kuhu jäämäed olid transportinud materjali Antarktise eri osadest (Murdmaa, 1961). I. Murdmaa leidis ja kirjeldas esimesena uudse koostisega rauarikkaid setteid, mis hiljem leiti olevad tüüpilised ookeanide keskmäestikele ning ookeanipõhja kuumadele allikatele (Skornjakova jt., 1990). Nende uuringute tulemused leidsid kasutamist hilisemas monograafias (Murdmaa, 1987).

Henn Oona talvitus kui Ameerika Ühendriikide Antarktika Uurimisprogrammi (USARP) ekspeditsiooniliige 1964. aastal lõunapoolusel Amundsen-Scotti jaamas virmalisi uuriva geofüüsikuna. Uuringutel, mille eesmärgiks oli eristada elektronide ja prootonite poolt tekitatud virmalisi ning nende morfoloogiat, kasutas ta mitut spektrograafi, ületaevakaamerat ja fotomeetreid. Polaarpäeval osales ta jääkihtide dateerimise uuringutes. Lisaks töötas ta Crozier neeme pingviinikoloonias ja hiljem ühe kuu koos kaaslasega Rossi shelfiliustikul punktis 80°l.l., 180°i.p. Seal vabastasid nad mitmest kolooniast püütud pingviine ja jälgisid nende tagasitee algset suunda rannikule. Need pingviinide koduinstinkti uuringud näitasid ka, et osa pingviine saabus kodukolooniasse mõne nädalaga. Henn Oona auks on nimetatud mägi Transantarktilises mäestikus Kuninganna Elisabethi ahelikus (Mount Oona, 2170 m, 83°09'l.l., 162°36'i.p.).

Hain Oona (Henn Oona noorem vend) talvitus 1968.a Amundsen- Scotti jaamas ionosfääri füüsikuna. Tema auks on nimetatud jää- ja kaljujärsak Outbacki nunatakigrupis Lõuna-Viktooria Maa põhjaosas (Oona Cliff, 72°27'l.l., 160°09'i.p.).

Günter Faure on sündinud Tallinnas aastal 1934 ning elanud aastani 1939 Kohilas, kus tema isa oli sealse mõisa valitseja. Lahkus baltisakslasena Eestist, lõpetas Kanadas Lääne-Ontario ülikooli ning omandas doktorikraadi geoloogias Massachusettsi tehnoloogiainstituudis. Alates 1962.a. töötas Ohio Ülikoolis, kust emeriteerus professorina aastal 2002. Oma laiahaardelistel geoloogilistel uuringutel 11-s USA Antarktika ekspeditsioonis töötas ta McMurdo jaamast lähtuvalt Trans-antarktika mäestikus ja lähedastel aladel. Kokku on tal 48 eelretsenseeritud publikatsiooni Antarktika geoloogia alal, lisaks mahukas monograafia (Faure ja Mensing. 2010. The Transantarctic Mountains, Springer, vt. publ. nimekirja). Kestvat seost Eestiga kinnitavad kaks peale Eesti taasiseseisvumist toimunud külaskäiku ning aastal 2012 koos abikaasa Teresa Mensinguga ilmutatud raamat (The Estonians, the long road to independence, 396 lk., ISBN 978-1-105-53003-6). Günter Faure auks on nimetatud mäetipp Wisconsini ahelikus Transantarktika mäestikus (Faure Peak, 3940 m, 85°42′S, 128°35′W.

Anatoli Norman talvitus aastatel 1963-1973 kolm korda Novolazarevskajas, viies läbi seismoloogilisi vaatlusi. Tema seismograafid registreerisid muude seismiliste sündmuste hulgas selgesti ka maavärina, mis 1964.aastal purustas Alaskas asuva Anchorage'i linna (Norman, vt. Kaivo, Kaup, 1992).

Meteoroloogilised ja mesosfääri pilvede uuringud

1960.-1980. aastatel juhtis Charles Villmann Tõraveres Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi juures tegutsevat Helkivate Ööpilvede Uurimise Ülemaailmset Keskust. Koostöös Arktika ja Antarktika Instituudiga Leningradis organiseeris ta helkivate ööpilvede ja pärlmutterpilvede patrullvaatlusi Arktikas ja Antarktikas (Villmann, 1966). Sel eesmärgil sooritasid 10 eesti meest aastatel 1965-1985 kokku 17 talvitust Molodjozhnaja, Bellingshauseni, Vostoki, Mirnõi ja Leningradskaja jaamas, täites ühtlasi ka meteoroloogiliste ja aktinomeetriliste standardvaatluste programme NAE jaoks. Need olid Enn Kreem (2 korda), Reino Eller, Rein Randmets (3 korda), Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park (4 korda), Eino Martihhin ja Vladimir Gussev (2 korda). E. Kreem, kes töötas selles reas esimesena, on ka kirjeldanud Antarktise mesosfääri pilvi, nende esinemise tingimusi, ning hinnanud vaatluste tulemusi. Vaatluste edukust piirasid siiski sagedane madal pilvitus ja tugevad lumetormid aastaajal, mil mesosfääri pilved on nähtavad Antarktises asuvale maapealsele vaatlejale (Kreem, 1967; Kreem, 1968; Belov, Kreem, 1967; Dolgin jt., 1975).

E. Kreem osales ka Molodjozhnaja jaama piirkonna meteoroloogilise ja päikesekiirguse reziimi esimese iseloomustuse koostamisel (Belov, Kreem, 1968). Mõned talvitujatest (näit. E. Kreem, E. Kaup) tegid ka atmosfäärse osooni koguhulga mõõtmisi. Koostöös saksa glatsioloogidega Dresdenist kirjeldas E. Kaup Haysi liustiku ja Vetsernaja mäe (mõlemad Molodjozhnajast idas) meteoroloogilisi tingimusi, võrreldes neid Molodjozhnaja jaama tingimustega (Kaup, 1976).

Vello Park sai koos muu jaamapersonaliga tunda erakordseid raskusi Vostoki jaamas 1982.aastal, kui tulekahju hävitas elektrijaama aprillis ja väline abi saabus alles novembris. Ta on andnud meteoroloogiliste ja elutingimuste kirjelduse sellel planeedi külmapoolusel (Park, vt. Kaivo, Kaup, 1992). Rein Männik teostas aeroloogilisi vaatlusi 1982. a. Mirnõis ja 1987. a. Molodjozhnajas. Viimases kohas tegid veel Aleksei Dorogotovtsev 1988. a. ja Sulo Kolje 1989. a. aeroloogilisi ja V. Gussev 1991. a. meteoroloogilisi vaatlusi.

Botaanilised uuringud

NAE suvesesoonil 1971-1972 uuris Jüri Martin samblikke ja samblaid Ida-Antarktise mitmes piirkonnas . Enderby Maal olid tööpiirkonnad Thala oaas Molodjozhnaja lähedal, rannikukünkad Syowa jaamast kagus ning Biscoe mägi. MacRobertsoni Maal uuris ta Amery shelfiliustiku lähedasi jäävabu alasid (Sannefjordi lahe piirkond, Jetty oaas, Beaveri ja Radoki järvede ümbrus) ning 16 paika Prints Charlesi mägedes, millest lõunapoolseim oli Komsomolski mäetipp 76° l.l. J. Martin uuris samblike ja sammalde floorat ning liikide levikut Ida-Antarktises, samuti samblike suktsessioone ja kooslusi kivistel substraatidel (Martin, 1974, 1975; Martin, 1975). Ta tegi ka liustikumoreenide ja kaljupindade lihhenomeetrilisi dateeringuid (Martin, 1971, 1985) ning uuris keemiliste elementide akumuleerumist samblikes (Martin, 1984a, b; Martin, Martin, 1985). Väli- ja laboratoorsete uuringute tulemusena koostas ta Antarktise mandri taimestiku leviku kaardi (detailselt Ida-Antarktise kohta). Ekspeditsiooni oluliseks tulemuseks oli Tallinna Botaanikaaia herbaariumi täiendamine Antarktise näidistega.

Austraalia Rahvuslike Antarktika Uurimise Ekspeditsioonide (ANARE) suvesesoonil 1987-1988 Casey jaama lähedal (Wilkes'i Maa) uuris Maret Vesk Sidney Ülikoolist ühe Antarktise maksasambla kohastumist karmides keskonnatingimustes. Ta mõõtis maksasambla pigmente ja fotosünteesi ning uuris selle kloroplastide ultrastruktuuri (Post, Vesk, 1992), lisaks ka inimmõju samblikele (Adamson jt., 1990). M. Vesk on ainuke teadaolev Antarktises töötanud eestlanna, kes on lisaks eelnevale andnud panuse ka Antarktise vetikate taksonoomia uurimisse (van den Hoff jt., 1989).

Kirjanduse andmete ning Antarktisest toodud taime- ja loomaproovide analüüsi alusel uuris Ott Roots polükloreeritud bifenüüle kui globaalse ja lokaalse reostuse indikaatoreid Antarktise ökosüsteemides (Roots jt., 1990).

Limnoloogilised ja hüdroloogilised uuringud

Eesti limnoloogilised uuringud Antarktises algasid aastatel 1972-1973, mil E. Kaup uuris aastaringselt Thala oaasi (Enderby Maa) järvede termilist ja hapnikureziimi ning algproduktsiooni (Kaup 1975a, b). Järgnevalt, aastatel 1976-1977, viis ta läbi järvede algproduktsiooni ja antropogeense eutrofeerumise uurimise laiendatud programmi Schirmacheri oaasi (Kuninganna Maudi Maa) järvedel ja merelahtedel (Kaup, 1981a, b; 1982a, b; 1983a, c). Olulisimad tulemused olid järvede fütoplanktoni maailmas vähima aastase algproduktsiooni (0.58 gC/m2) registreerimine Verhneje järves (Kaup, 1994) ning esmakordselt Antarktikas antropogeense eutrofeerumise fikseerimine Glubokoje ja Stantsionnoje järves (Kaup, 1983b; 1984). Kogutud proovide uurimine võimaldas Andrus Saagil oluliselt täiendada olemasolevaid andmeid Schirmacheri oaasi ja kogu Antarktika vetikafloorast (Saag, 1979).

Suvesesoonil 1983/1984 jätkusid sedalaadi uuringud samas paigas ja samuti alaliselt jääga kaetud mägijärvedel Untersee oaasis, mis asub 80 km Schirmacheri oaasist kagus. E. Kaup ja August Loopmann osalesid uuringutes, mis koostöös vene ja saksa uurijatega hõlmasid lisaks ka järvenõgude morfoloogiat ja batümeetriat, peamiste ioonide hüdrokeemiat, äravoolu (kaasa arvatud selle toiteelementide ja isotoopide sisaldus) ning järvede veevahetust (Simonov jt., 1985a; Kaup, Vaikmäe, 1986; Kaup jt., 1988; Klokov jt., 1987). Määrati kindlaks mitme järve väliskoormus toiteelementidega ja kinnitati Verhneje kui madalaima algproduktsiooniga järve reputatsiooni (Kaup, 1988a, b, Kaup, 1994). Esitati uusi vaateid järvede tekkest ja arengust Antarktises (Loopmann, 1988). Oluliseks saavutuseks oli Schirmacheri oaasi kuue järve veetaseme, veebilansi, veevahetuse koefitsiendi ja äravoolu mooduli registreerimine valgaladel kogu äravooluperioodil novembrist veebruarini (Loopmann, Klokov, 1988).

Untersee oaasis toimus Obersee järve esmauurimine. Nende mägijärvede (põhirõhk oli Untersee uurimisel) ebatavaliste omaduste hulka kuuluvad vee kõrge pH (10.3--11.1), erakordne läbipaistvus (77 m, Kaup, 1994, Haendel, jt. 1995) ja väga madal fütoplanktoni algproduktsioon Untersees (Haendel, Kaup, 1986; Kaup 1986, 1988c; Loopmann jt., 1986).

Aastatel 1987-1989 olid ülalmainitutega samasisulised uuringud keskendunud Bungeri oaasi (Wilkes'i Maa) järvedel ja merelahtedel, kus E. Kaup töötas aastatel 1987 ja 1989 ning A. Loopmann 1988.aastal. Nende ekspeditsioonide käigus uuris E. Kaup (Kaup, 1991, 1996b; Kaup, Vaikmäe, 1996) järvi ka Thala oaasis (Enderby Maa) ning A. Loopmann (1991) Jetty oaasis (MacRobertsoni Maa). Bungeri oaasis uuriti paljude magedate ja soolaste järvede omadusi, äravoolu kujunemise tingimusi ning koostati mitme järve sügavuskaardid (Kaup jt., 1990, 1993; Klokov jt., 1990; Loopmann, 1990).

Ülalmainitud andmeid Antarktise erinevatest järvepiirkondadest on kasutatud hilisemas monograafias (Haendel, Kaup, 1995; Haendel jt., 1995) ja üldistustes (Kaup, 1992, 1993, 1994a, b; Loopmann, 1992, 1994).

Austraalia Rahvuslike Antarktika Uurimise Ekspeditsioonide (ANARE) liikmena uuris E. Kaup suvesesoonidel 1993-1994 ja 1997- 98 toiteelemente ja troofilist seisundit Larsemanni oaasi (Printsess Elisabethi Maa) järvedes, ojades ja põhjavetes. Sealseid pinnavesi mõjutavad piiratud territooriumil asuvad neli uurimisjaama ning võimalikult ka kliima soojenemine (Kaup 1998; Kaup, Burgess, 1995a, b, aktsepteeritud; Burgess, Kaup, 1996, 1997; Kaup jt. 2001).

Isotoop-geokeemilised ja glatsioloogilised uuringud

Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi isotoopgeoloogia laboratooriumis alustati seitsmekümnendate aastate lõpus Antarktise isotoop-geokeemilisi ja glatsioloogilisi uuringuid . Kolmes eri valdkonnas toimunud uuringuid on juhtinud Rein Vaikmäe. Uuriti Antarktise oaaside ja järvede hüdroloogiat. Schirmacheri, Untersee, Thala ja Bungeri oaaside erineva geneesiga järvede uurimine isotoopmeetodite rakendamisel võimaldas selgitada nende järvevete päritolu (Kaup, Vaikmäe, 1986, 1996; Kaup jt., 1990, 1993).

Koostöös kolleegidega Arktika ja Antarktika Instituudist (Leningrad) toimus Shackletoni shelfiliustiku geneesi uurimine. Hapnikuisotoobi 18O profiil läbi 1978.aastal puuritud 195,7 m paksuse shelfijää näitas, et tervikuna on see formeerunud kohalikest sademetest ega sisalda Antarktise mandrijääd. Järeldati ka, et shelfiliustiku alumisel pinnal ei toimu merevee külmumist (Savatjugin, Vaikmäe, 1990).

Ida-Antarktise erinevates osades uuriti glatsioklimaatilistes tingimuste muutusi, kasutades selleks madalate ja sügavates puuraukude jää isotoopvariatsioone. Aastal 1977 uuriti isotoopprofiili 809 m sügavuseni ulatunud jääkernis, mis saadi ühe jääaluse depressiooni kohal asuvast firniliustikust Wohlthati mäemassiivi lähedal (71o05'S, 11o40'E). Tehti kindlaks, et kaasajal on puurimisalal jää keskmine aastane akumulatsioon ca 0.2 m. See Antarktise kohta suhteliselt kõrge akumulatsioon võimaldas kindlaks määrata regiooni viimase 5000 aasta kliimaajalugu, kasutades selleks isotoopprofiile (Punning, Vaikmäe, 1988; Vaikmäe, 1991).

Koostöös kolleegidega Isotoopide ja Kiirguste Uurimise Keskinstituudist Leipzigis uuriti glatsiokliima ajalugu Kuninganna Maudi Maa põhja- ja keskosas (Hermichen jt., 1990a, b, c, d). Humboldti mägedes leiduvate vanade moreenikõrgendike reliktjää isotoopanalüüsid lubasid järeldada, et hiliskvaternaari jäämahtude kasvud Kuninganna Maudi Maa keskosas olid eranditult seotud külmade alamstaadiumidega (Vaikmäe jt., 1991; Hermichen jt., 1991).

NAE suvesesoonil 1987/1988 osales Margus Toots jää sügavpuurimisel ja proovivõtmisel kuplil B (Ida-Antarktise keskosa). Saadud jääkerni hapniku isotoopkõvera analüüs näitas, et kliima soojenemist pleistotseeni/holotseeni piiril 15 000-10 000 aastat tagasi katkestas ka Antarktises kaks jahenemist. Põhjapoolkeral on see hästi tuntud nähtus, kuid senini polnud veenvaid tõendeid niisuguste kliimamuutuste kohta lõunapoolkeral (Jouzel jt., 1995; Masson jt. 2000, Vaikmäe jt., 1995; Vimeux jt. 2001). Mainitud jääkerni edasiseks uurimiseks on Jüri Ivask täiustanud analüüsimetoodikat (Ivask, Pentchuk, 1996, 1997; Ivask, Kaljurand 1999; Ivask jt. 2001), mille kasutamine on andnud uusi tulemusi peamiste ioonide sisalduse kohta kuppel B jääs (Ivask, Vaikmäe, 1996). Nende muutused ajas kannavad paleogeograafilist informatsiooni.

Suvesesoonil 1997/98 osales Mart Nyman Stockholmi Ülikoolist Rootsi Antarktika Uuringute Programmi (SWEDARP) glatsioloogilistes väliuuringutes Amundseni jääplatoo ja Heimefrontfjella mägede piirkonnnas Kuninganna Maudi Maal. Need olid Rootsi-poolsed eeluuringud ulatuslikule Euroopa Ühenduse Antarktise jää uurimise projektile EPICA.

Uuringud rahvusvahelise õiguse ja meditsiini alal

Antarktika Lepingu tingimuste kohaselt kasutatakse Antarktikat ainult rahumeelseks tegevuseks, eesmärgiks seatakse tema keskkonna säilitamine looduslikul kujul ja soodustatakse rahvusvahelist teaduskoostööd. Viimatimainitu on muuseas ka viis, kuidas eesti teadlased on viimasel ajal vahetult osalenud Antarktika uuringutes.

USA-s elav eesti päritolu jurist Ivo Meisner uuris Scott'i Polaarinstituudis Cambridge'is (Suurbritannia) kuidas Antarktika Lepingu süsteem on aastatel 1961-1986 toime tulnud mõningate eriolukordade ja -nõuetega. Oma filosoofiamagistri väitekirjas (Meisner, 1986) andis ta ka mõned soovitused lepingu muutmiseks, et see paremini vastaks muutunud olukordadele.

Dr. Rein Vahisalu Tallinna Keskhaiglast uurib, kuidas inimese südame-veresoonkonna süsteem kohastub mitmesugustele stressidele erinevates (ka äärmuslikes) sotsiaalsetes ja keskkonnatingimustes. Juulis-oktoobris 1995.a. mõõtis ta selleks otstarbeks Eesti uurimislaeva "Livonia" meeskonna (kuhu ta laevaarstina ka ise kuulus) liikmete südame löögisageduse muutumist ja teisi näitajaid laeva reisil Gröönimaale ja Kanada Arktikasse. Novembrist 1995 kuni aprillini 1996 viis ta läbi analoogilisi uuringuid põhiliselt samal meeskonnal (mis on eriti informatiivne) "Livonia" reiside ajal Drake'i väina ja Antarktika poolsaare piirkonda. Esialgsed uurimistulemused näitasid, et nihked uuritavate südame-veresoonkonna vegetatiivses regulatsioonis tulenesid enam sotsiaalsetest tingimustest (reisi pikkus, tööspetsiifika merel) kui keskkonna (geograafiliste) tingimuste spetsiifikast.

Teaduspublikatsioonid

(puudub 26 venekeelset publikatsiooni,mis on toodud EGS aastaraamatus, 31kd. 1998, lk.117-138.)

Adamson, E., Adamson, H., Vesk, M., Seppelt, R.D. 1990. Morphological, ultrastructural, and physiological characteristics of damage to an extensive stand of the lichen Usnea sphacelata at Casey Station, East Antarctica. - Proc. Linn. Soc. N.S.W. 112(4), 229-240.

Burgess,J.S., Casparon, M., Kaup, E. 1998. Nutrient inputs to freshwater oligotrophic lakes in the Larsemann Hills, Eastern Antarctica.- VII SCAR International Biology Symposium, 31 August-4 September 1998, Christchurch, New Zealand, Abstracts Handbook, p.23.

Burgess, J.S., Kaup, E. 1996. Human impact on lakes in the Larsemann Hills, Princess Elisabeth Land, Eastern Antarctica.- Abstracts of the International Workshop Polar Desert Ecosystems, Christchurch, New Zealand, 1-4 July 1996, p. 4.

Burgess, J.S., Kaup, E. 1997. Some aspects of human impact on lakes in the Larsemann Hills, Princess Elizabeth Land, Eastern Antarctica. - Ecosystem Processes in Antarctic Ice-free Landscapes. Eds. W. B. Lyons, C. Howard-Williams & I. Hawes, Balkema, Rotterdam, 259-264.

Gibson, J.A.E., Gore, D.B., Kaup, E. 2002. Algae River: an extensive drainage system in the Bunger Hills, East Antarctica. Polar Record 38(205), 141-152.

Haendel, D., Kaup, E. 1986. Hydrochemische Untersuchungen am Unterseegebiet im Zentralen Wohlthatmassiv (Ostantarktika).- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 13, 72--92.

Haendel, D., Kaup, E. 1995. Nutrients. The Schirmacher Oasis, Queen Maud Land, East Antarctica. Justus Perthes Verlag, Gotha. 312-316.

Hermichen, W.-D., Kowski, P., Vaikmäe, R. 1990a. An oxygen-18 thermometer from snow of Northern Queen Maud Land (Antarctica).- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 16, 307--311.

Hermichen, W.-D., Kowski, P., Vaikmäe, R. 1990b. An oxygen-18 thermometer from snow of Northern Queen Maud Land (Antarctica).- Proc. of the 5th Working Meeting Isotopes in Nature, Leipzig, Sept. 1989, 531--535.

Hermichen, W.-D., Kowski, P., Vaikmäe, R. 1990c. Isotope data from ice-cored moraines suggest a higher ice sheet surface in Central Queen Maud Land (Antarctica) during cold stages.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 16, 301--306.

Hermichen ,W.-D., Kowski, P. & Vaikmäe, R. 1990d. Isotope data from ice-cored moraines suggest a higher ice sheet surface in Central Queen Maud Land (Antarctica) during cold stages.- Proc. of the 5th Working Meeting Isotopes in Nature, Leipzig, Sept. 1989, 537--542.

Hermichen, W.-D., Kowski, P., Hahne, K., Vaikmäe, R. 1991. The late quaternary glacioclimate on an East Antarctic ice sheet margin: indications from ice-cored moraines in Central Queen Maud Land.- Proc. of Int. Symp., St. Petersburg, Sept 1990. IAHS Press, Wallengford, 285--289. (IAHS publ.,208).

Hiller, A., Loopmann, A., Richter, W., Haendel, D. 1986. Die Robbenmumien der Schirmacheroase (Ostantarktika).- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 13, 112-- 117.

Hiller, A., Loopmann, A., Richter, W., Haendel, D. 1988. The seal mummies of the Schirmacher Oasis.- Berichte des Zentralinstituts für Isotopen und Strahlenforschung (Leipzig), 143, 139--146.

Hoff van den, J., Burton, H.R. , Vesk, M. 1989. An encystment stage, bearing a new scale type, of the Antarctic prasinophyte Pyramimonas gelidicola and its paleolimnological and taxonomic significance.- J. Phycol., 25, 446-454.

Ivask, J. 2000. Ion chromatographic determination of major anions and cations in polar ice core. - Dissertationes chimicae Universitatis Tartuensis, 1406-0299 , 15, Tartu : Tartu University Press, 84p.

Ivask, J. 2004. Estonian National Antarctic Data Centre report. In: Terra Nostra. Selbstverlag der Alfred-Wegener-Stiftung, Berlin. 4, 355.

Ivask, J. , Pentchuk, J. 1996. Analysis of ions in polar ice core samples by use of large injection volume in ion chromatography.- Abstracts of International ion chromatography Symposium '96. Reading, UK, p. 84.

Ivask, J. , Pentchuk, J. 1997. Analysis of ions in polar ice core samples by use of large injection volume in ion chromatography.- J. Chrom. A, 770, 125-127.

Ivask, J., Kaljurand, M. 1999. Reduction of the detection limits of anions in polar ice core analysis using correlation ion chromatography with detector signal processing.- J. Chrom. A, 844, 419-423.

Ivask, J., Pentchuk, J., Vaikmäe, R. 2001. Ion chromatographic determination of major anions and cations in Antarctic ice. - Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 50(1), 46-51.

Ivask, J. , Vaikmäe, R. 1996. Major anions and cations in ice core from Dome B, East Antarctica.- 17th Estonian Chemistry Days. Abstracts of Scientific Conference. Tartu, p. 54.

Ivask, J., Vaikmäe, R. 2004. Dome B ice core major ions concentration profiles and their relation to climate change during last deglaciation period. In: Terra Nostra. Selbstverlag der Alfred-Wegener-Stiftung, Berlin. 4, 225.

Jouzel, J., Vaikmäe, R., Petit, J.R., Martin, M., Duclos, Y., Stievenard, M., Lorius, C., Toots, M., Melieres, M.A., Burckle, L.H., Barkov, N.I. , Kotlyakov, V.M. 1995. The two-step shape and timing of the last deglaciation in Antarctica.- Climate Dynamics, 11, 151--161.

Kaup, E. 1976. Results of meteorological observations at Camp Abendberg and during the oversnow traverses.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), III, 37, 97--103.

Kaup, E. 1986. Die Primärproduktion in Seen der Schirmacher- und Unterseeoase (Ostantarktika) in der Saison 1983/84.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 13, 56--59.

Kaup, E. 1988a. Loads and concentrations of nutrients in the lakes of the Schirmacher Oasis during the season 1983/84. - Limnological studies in Queen Maud Land (East Antarctica). Ed. J. Martin, Academy of Sciences of Estonia, Tallinn, 66--77.

Kaup, E. 1988b. Primary production of phytoplankton and the content of chlorophyll a in the lakes of the Schirmacher Oasis during the season 1983/84.- Limnological studies in Queen Maud Land (East Antarctica). Ed. J. Martin, Academy of Sciences of Estonia, Tallinn, 78--87.

Kaup, E. 1988c. Solar radiation in the water bodies of Queen Maud Land.- Limnological studies in Queen Maud Land (East Antarctica). Ed. J. Martin, Academy of Sciences of Estonia, Tallinn, 15--27.

Kaup, E. 1990. Limnoloogiaprogramm Lõunamandril.- Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 25. Valgus, Tallinn, 42--46.

Kaup, E. 1991. Primary productivity and abiotic factors affecting it in lakes and sea inlets of Schirmacher and Untersee Oases, Thala and Bunger Hills.- Intern. Conf. on Ant. Science, Bremen, 23-27 Sept. 1991. Scientific posters abstracts, p.69.

Kaup, E. 1992. Lake Verkhneye, Schirmacher Oasis, Antarctica - lowest annual primary production of phytoplankton on record.- XXV SIL Intern. Congr., Barcelona, 21-27 August 1992. Last Abstracts, p.11.

Kaup, E. 1993. Lake Verkhneye, Schirmacher Oasis, Antarctica - the lowest annual primary production for lake phytoplankton.- Verh. Internat. Verein. Limnol., 25, p.974.

Kaup, E. 1994a. Annual primary production of phytoplankton in Lake Verkhneye, Schirmacher Oasis, Antarctica. -Polar Biol., 14, 433--439.

Kaup, E. 1994b. Cultural eutrophication in Antarctic lakes - examples from the Schirmacher Oasis.- SCAR Sixth Biology Symp., Venice, 30 May-3 June 1994. Abstracts, p.148.

Kaup, E. 1995. Solar radiation in water bodies. The Schirmacher Oasis, Queen Maud Land, East Antarctica. Justus Perthes Verlag, Gotha. 286-290.

Kaup, E. 1995. Chlorophyll a and primary production. The Schirmacher Oasis, Queen Maud Land, East Antarctica. Justus Perthes Verlag, Gotha. 316-319.

Kaup, E. 1995. Dissolved oxygen. The Schirmacher Oasis, Queen Maud Land, East Antarctica. Justus Perthes Verlag, Gotha. 293-294.

Kaup, E. 1996a. Estonians in the Antarctic research.- Estonia. Geographical Studies, Estonian Academy Publishers, Tallinn, 156- 169.

Kaup, E. 1996b. Trophic status of lakes in Thala Hills - records from the years 1967 and 1988.- Abstracts of XIX Symposium on Polar Biology, Tokio, 5-6. Dec. 1996., p. 26.

Kaup, E. 1998. Trophic status of lakes in Thala Hills - records from the years 1967 and 1988.- Proc. NIPR Symp. Polar Biol., 11, 82-91.

Kaup, E. 2004. Spring through autumn changes of photosynthetically active radiation in the water columns of the freshwater lakes of Bunger and Thala Hills. SCAR Open Science Conference, 25-31 July 2004, Bremen, Germany. Abstract volume, p.115.

Kaup, E. 2004. Development of anthropogenic eutrophication in Antarctic lakes. XXIX Congress of SIL, 8-14 August 2004, Lahti, Finland. Book of Abstracts, p.262.

Kaup E. 2005. Development of anthropogenic eutrophication in Antarctic lakes of the Schirmacher Oasis. E. Schweizerbartsche Verlagsbuchhandlung, Stuttgart. Verhandlungen Internationale Vereingung der Limnologie, 29(2), 678-682.

Kaup, E., Burgess, J.S. 1995a. Elevated concentrations of phosphorus in the surface waters of Broknes Peninsula, Larsemann Hills, Antarctica - natural or the result of human impact?- Abstracts of the XXVI Congress of SIL, Sao Paulo, Brazil, 23-29 July 1995, p.151.

Kaup, E., Burgess, J. 1995b. Elevated concentrations of phosphorus in the surface waters of Broknes Peninsula, Larsemann Hills, Antarctica - natural or the result of human impact?- 7th European Ecol. Congr., Budapest, 20-25 August 1995. Abstracts, p.130.

Kaup, E., Burgess, J. 2001. Natural and human impacted stratification in the lakes of Larsemann Hills, Antarctica. - VIII SCAR International Biology Symposium, Amsterdam, 27 August - 1 September 2001. Abstracts, S6P14.

Kaup, E., Burgess, J. 2002. Nutrients and conductivity in catchment waters as proxies of anthropogenic contamination of the active layer in the Larsemann Hills, Antarctica. - In: Snape, I. and Warren, R. (eds) Proceedings of the Third International Conference on Contaminants in Freezing Ground, Australian Antarctic Division, p. 62.

Kaup, E., Burgess, J.S. 2002. Surface and subsurface flows of nutrients in natural and human impacted lake catchments on Broknes, Larsemann Hills, Antarctica. Cambridge University Press, Cambridge. Antarctic Science 14(4), 310-319.

Kaup, E., Burgess, J.S. 2002. Surface and subsurface flows of nutrients in natural and human impacted lake catchments on Broknes, Larsemann Hills, Antarctica. Antarctic Science 14(4), 343–352.

Kaup, E., Burgess, J. 2003. Natural and human impacted stratification in the shallow lakes of the Larsemann Hills, Antarctica. In: Huiskes, A.H.L., Gieskes, W.W.C., Rozema, J., Schorno, R.M.L., van der Vries, S.M. & Wolff, W.J. Antarctic Biology in a Global Context, Backhuys Publishers, Leiden, 313-317.

Kaup, E., Ellis-Evans, J.-C., Burgess J. S.1998. Increased phosphorus levels in the surface waters of Broknes, Larsemann Hills, Antarctica.-XXVII SIL Congress, 8-14 August 1998, Dublin, Book of Astracts, p. 380.

Kaup, E., Ellis-Evans, J.C., Burgess, J.S. 2001. Increased phosphorus levels in the surface waters of Broknes, Larsemann Hills, Antarctica. - Verh. Int. Ver. Limnol., 27(5), 3137-3140.

Kaup, E., Haendel, D. 1995. Snow and ice cover of water bodies. The Schirmacher Oasis, Queen Maud Land, East Antarctica. Justus Perthes Verlag, Gotha. 279-285.

Kaup, E., Haendel, D. 1995. pH values. The Schirmacher Oasis, Queen Maud Land, East Antarctica. Justus Perthes Verlag, Gotha. 295-295.

Kaup, E., Haendel, D., Loopmann, A. 1995. Thermal regime of water bodies. The Schirmacher Oasis, Queen Maud Land, East Antarctica. Justus Perthes Verlag, Gotha. 290-293.

Kaup, E., Haendel, D., Vaikmäe, R. 1991. Primary productivity and related abiotic factors in saline lakes of Bunger Hills (Wilkes Land, East Antarctica).- Studies of the Tallinn Botanical Garden, IV Botany and Ecology. Ed. A. Eensaar, Tallinn, 126--147.

Kaup, E., Haendel, D., Vaikmäe, R. 1993. Limnological features of the saline lakes of the Bunger Hills (Wilkes Land, Antarctica). Antarctic Science, 5, 1, 41--50.

Kaup, E., Kanda, H., Imura, S. 2000. Lake ecosystems in Dronning Maud and Enderby Lands. XXIII Symposium on Polar Biology, Tokyo, Japan, 7-8 December 2000. Book of abstracts, p. 25.

Kaup, E., Klokov, V., Vaikmäe, R., Haendel, D., Zierath, R. 1990. Hydrochemical and isotope hydrological investigations in the Bunger Hills.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 16, 345--360.

Kaup, E., Loopmann, A., Klokov, V., Simonov, I., Haendel, D. 1988. Limnological investigations in the Untersee Oasis (Queen Maud Land).- Limnological studies in Queen Maud Land (East Antarctica). Ed. J. Martin, Academy of Sciences of Estonia, Tallinn, 28--42.

Kaup, E., Probst, W., Gernandt, H. 1979. Unterwasseraufnahmen der Bodenvegetation in Seen der Schirmacher-Oase.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), II, 22, 49--54.

Kaup, E., Vaikmäe, R. 1986. Oxygen-isotope composition in waters, ice and snow of Schirmacher and Untersee Oases (East Antarctica).- Freiberger Forschungshefte, Geowissenschaften, C417, 62--75.

Kaup, E., Vaikmäe, R. 1996. Chemical and ¹⁸O composition in waters, ice and snow of Thala Hills (East Antarctica).- Internationale Polartagung der Deutschen Gesellschaft für Polarforschung 18-22 März 1996: Zusammenfassungen der Tagungsbeiträge. Bonn, s. 31.

Kaup, E., Vaikmäe, R. 1996. Chemical and ¹⁸O composition in waters, ice and snow of Thala Hills (East Antarctica).- Proceedings of Nordic Hydrological Conference 1996, ed. by O. Sigurdsson, K. Einarsson and H.Adalsteinsson, Reykjavik, Icelandic Hydrological Committee, 310-320.

Klokov, V., Kaup, E., Zierath, R., Haendel, D. 1990. Lakes of the Bunger Hills (East Antarctica): chemical and ecological properties.- Polish Polar Research, 11, 1-2, 147--159.

Kreem, E. 1968. Helkivate ööpilvede vaatlused lõunapoolkeral 1965-1966.a.- Tartu Tähetorni Kalender, Tartu.

Kärkäs, E., Martma, T., Sonninen, E. 2005. Physical properties and stratigraphy of surface snow in western Dronning Maud Land, Antarctica. Polar Research 24(1-2), 55-67.

Loopmann, A. 1988. The effect of climatic factors on the ice, temperature and oxygen regimes in the lakes of the Schirmacher Oasis during the summer season 1983/84.- Limnological studies in Queen Maud Land (East Antarctica). Ed. J. Martin, Academy of Sciences of Estonia, Tallinn, 43--56.

Loopmann, A. 1990. Meteorological and hydrological conditions of meltwater genesis and distribution in Antarctica.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 16, 341-- 344.

Loopmann, A. 1991. Specific features of water balance and runoff in Antarctic Oases Schirmacher, Jetty and Bunger.- Int. Conf. on Ant. Science, Bremen, 23-27 Sept. 1991. Scientific posters abstracts, p.91.

Loopmann, A. 1992. Changes in water quality of water bodies caused by atmospheric pollution.- Second circumpolar symposium on remote sensing of Arctic environments, Tromsö 4-6 May 1992. Proceedings, 53--57.

Loopmann, A. 1994. Ida-Antarktise järvede kujunemisest (Bungeri polaaroaasi näitel).- Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 26. Tallinn, 42--57.

Loopmann, A., Kaup, E., Haendel, D., Simonov, I., Klokov, V. 1986. Zur Bathymetrie einiger Seen der Schirmacher- und Unterseeoase (Ostantarktika).- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 13, 60--71.

Loopmann, A., Kaup, E., Klokov, V., Simonov, I., Haendel, D. 1988. The bathymetry of some lakes of the Antarctic Oases Schirmacher and Untersee.- Limnological studies in Queen Maud Land (East Antarctica). Ed. J. Martin, Academy of Sciences of Estonia, Tallinn, 6--14.

Loopmann, A. , Klokov, V. 1986. Hydrologische Untersuchungen in der Schirmacheroase in der Saison 1983/84.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 13, 48--59.

Loopmann, A. , Klokov, V. 1988. The formation of water runoff from lake catchments of the Schirmacher Oasis in East Antarctica during the summer season 1983/84.- Limnological studies in Queen Maud Land (East Antarctica). Ed. J. Martin, Academy of Sciences of Estonia, Tallinn, 57--65.

Martin, J. 1974. Formation of Primary Biogeocoenoses in Extreme Antarctic Conditions. EXPO '74, Spokane (USA).

Martin, J. 1975. Succession of primary ecosystems in extreme Antarctic conditions.- XII International Botanical Congress, Leningrad, p.64.

Masson, V., Vimeux, F., Jouzel, J., Morgan, V., Delmotte, M., Hammer, C., Johnsen, S., Lipenkov, V., Petit, J.-R., Steig, E., Stievenard, M. & Vaikmäe, R. 2000. Holocene temporal and spatial climate variability in Antarctica. Quaternary Research, 54, 3, 348-358.

Meisner, I. 1986. Evolution of the Antarctic Treaty system: responding to special interests.- M.Phil. dissertation, Scott Polar Research Institute, University of Cambridge.

Post, A., Vesk, M. 1992. Photosynthesis, pigments, and chloroplast ultrastucture of an Antarctic liverwort from sun- exposed and shaded sites.- Can. J. Bot., 70, 2259--2264.

Punning, J.-M., Vaikmäe, R. 1988. On glacioclimatic studies in the Estonian SSR.- Geographical Researches. Academy of Sciences of Estonian, Tallinn, 62--72.

Quesada A., Vincent W.F., Kaup E., Hobbie J.E., Laurion I., Pienitz R., Lopez-Martinez J., Duran J.-J. (in press). Landscape control of high latitude lakes in a changing climate. Trends in Antarctic Terrestrial and Limnetic Ecosystems, eds. D. Bergstrom, P. Convey & A. Huiskes. Kluwer, Dordrecht, Netherlands.

Saag, A. 1979. Antarktika Schirmacheri oaasi vetikafloorast. Diplomitöö, Tartu Riiklik Ülikool.

Savatyugin, L., Vaikmäe, R. 1990. On the genesis of the Shackleton Ice Shelf according to oxygen-isotope data.- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 16, 291--298.

Simonov, I.M., Stackebrandt, W., Haendel, D., Kaup, E., Kämpf, H., Loopmann, A. 1985a. Komplexe naturwissenschaftliche Untersuchungen am Unter- und Obersee , zentrales Dronning-Maud- Land, Antarktika.- Petermanns geogr. Mitt., 2, 125--135.

Simonov, I.M., Stackebrandt, W., Haendel, D., Kaup, E., Kämpf, H., Loopmann, A. 1985b. Report on scientific investigations at the Untersee and Obersee Lakes, Central Dronning-Maud-Land (East Antarctica).- Geodätische und Geophysikalische Veröffentlichungen (Berlin), I, 12, 8--26.

Skornjakova, N.S., Murdmaa, I.O. et al. 1990. Ferromanganese nodules of the Southwest Pacific.-New Zeal. Journ.of Geol., 3.

Vaikmäe,R. 1991. Paleoenvironmental data from less-investigated polar regions.- Proc. of Int. Conf. on the role of the polar regions in global change, Fairbanks, June 1990, 611--616.

Vaikmäe, R., Hermichen, W.-D., Kowski, P., Strauch, G., Savatyugin, L. 1991. Deciphering recent structures and Holocene evolution of the marginal East Antarctic ice cover in Queen Maud Land.- Proc. of Int. Symp., St. Petersburg, Sept 1990. IAHS Press, Wallengford, 3-14. (IAHS publ., 208).

Vaikmäe, R., Jouzel, J., Petit, J.R., Stievenard, M., Toots, M. 1995. A 30000 year climatic record from Dome B ice core (East Antarctica).- Proc. of Int. Conf. on Past, Present and Future Climate, Helsinki, Aug. 1995, 64--66. (Academy of Finland; 6/95).

Vimeux, F., Masson, V., Jouzel, J., Petit, J.R., Steig, E.J., Stievenard, M., Vaikmäe, R., White, J.W.C. 2001. Holocene hydrological cycle changes in the Southern Hemisphere documented in East Antarctic deuterium excess records. Climate Dynamics 17(7), 503--513

Populaarteaduslik ja ilukirjandus

Kaivo, T., Kaup, E. (koostajad) 1992. Nabakirjad. Olion, Tallinn.

Kaup, E. 1982. Elukolded külmakõrbes.- Horisont, 4, 8--10; 5, 4--6.

Kaup, E. 1985. Kuninganna Maudi pärlid.- Horisont, 7, 34-37; 9, 16--19.

Kaup, E. 1995. Unikaalne looduslabor - Antarktika.- Horisont, 2, 56--61.

Kaup, E. 1996. Lõunamaine jää. - Täheke, 2.

Kaup, E. 1997. Lõunamaa järved. - Täheke, 1.

Kaup, E. 1997. Lõunamaa linnud. - Täheke, 2.

Kaup, E. 1997. Külmale kohastunud elu.- Horisont, 3, 35--40.

Kaup, E. 1998. Kas maakera viimane suur kõnnumaa?.- Horisont, 6, 35--40.

Kaup, E. 1998. Turistid teaduse kontinendil. - Luup, 10, 52--54.

Kaup, E. 1998. Kodu Antarktises. Diivan, 9, 58--62.

Kaup, E. 1998. Kauge kõnnumaa kaunistused.- Loodus, 19--23.

Kaup, E. 1998. Eestist pärit Antarktika uurijatest.- Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 31, Tallinn, 119--138 (sisaldab teaduspublikatsioonide loetelu).

Kaup, E. 2003. Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad. - Eesti Loodus, 2-3, 64--67.

Kaup, E., Saarso, M. 2004. Miks Eesti peaks saatma iseseisva teadusekspeditsiooni ja rajama uurimisjaama Antarktikas. - Horisont, 2, 8--9.

Kaup, E. 2005. Miks on Eestile tarvis Antarktise uurimisjaama. - Eesti Loodus, 1, 15.

Kreem, E. 1967. Kuuendal kontinendil.- Horisont, 9, 40--46.

Kreem, E. 1967. Kuuendal kontinendil.- Eesti Loodus, X, 687--690.

Kreem, E. 1969. Omapärane talv. Eesti Raamat, Tallinn.

Kreem, E. 1970. Meteoroloog lumetormis.- Inimene ja ilm. Toim. H. Tooming, Tallinn, 253-254.

Kreem, E. 1973. Antarktika läbi aegade. Eesti Raamat, Tallinn.

Kreem, E. 1977. Ahoi! Maa lõunas! Eesti Raamat, Tallinn.

Kreem, E. 1984. Kolm laiust. Eesti Raamat, Tallinn.

Murdmaa, I. 1958. Obiga ümber maailma.- Noorus, 11, 20--31; 12, 12--20.

Murdmaa, I. 1962. Sealpool Kaljukitse pöörijoont. Eesti Raamat, Tallinn.

Murdmaa, I. 1979. Ookean tulerõngas. Eesti Raamat, Tallinn.

Smuul, J. 1959. Jäine raamat. Antarktise-reisi päevik. Eesti Raamat, Tallinn.

Sööt, A. 1972. Antarktis (Album). Eesti Raamat, Tallinn.

Tarand, A. 1969. Kirjad Lõunanabamandrilt.- Eesti Loodus, XII, 551--554.

Tarand, A. 1971. Antarktika.- Eesti Loodus, XIV, 15--20, 80--86, 145--150, 231--235, 278--283.

Toots, M. 1994. Suvises Antarktikas.- Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 26, Tallinn, 105--109.

Vahisalu, R. 1998. Laevaarstina Antarktikas. BNS Kirjastus OÜ, Tallinn.

Vahisalu, R. 1998. Pingviinid suvitavad jääl. Loodus, 3, 18--21.

Dokumentaalfilmid

Kask, M., Sööt, A. (1969). Jääriik. Tallinnfilm.

Kask, M., Sööt, A. (1969). Enderby Valge Maa. Tallinnfilm.

Võrguaadresse

Australian Antarctic Division

British Antarctic Survey

Sveriges Polarforskningssekretariatet

Merentutkimuslaitos-Etelämanner

kolmapäev, 16. november 2022

Osteopaatia

OSTEOPAATIA?

Osteopaatia aluseks on 1874. aastal Ameerika sõjaväearsti ja inseneri Andrew Taylor Stilli rakendatud ravipõhimõte, mille ta nimetas osteopaatiaks (kreeka keeles osteon – luu, pathos – haigus, kannatus).
Dr Stilli järgi on inimkeha üks tervik: toimimishäire ühes piirkonnas kahjustab teisi piirkondi.
Ta oli veendunud, et enamikku haigusi võib leevendada või ravida ilma medikamentideta. Võtmeks on anatoomiliste kõrvalekallete leidmine ning vaba närvienergia ja kehavedelike voolu takistavate häirete korrigeerimine kehas.
Dr Still pidas paljude haigusseisundite põhjuseks tugi-liikumisaparaadi häireid. Ta avaldas osteopaatia põhitõed teoses “Osteopaatia filosoofia”, kus selgitas, et osteopaatiline kahjustus selgroolülide vahel põhjustab veresoonte ja närvide pitsumist. Pitsitusseisundi eemaldamisel osteopaatiliste võtetega antakse organismile võimalus end ise tervendada.
Ameerikast levis õpetus Euroopasse – esmalt Inglismaale, sealt edasi Prantsusmaale, seejärel teistesse Euroopa riikidesse

Osteopaatia põhitõed

1. Keha on tervik.
2. Struktuur ja funktsioon on vastastikuses sõltuvuses.
3. Kehal on omadus ennast kaitsta ja parandada.
4. Kui normaalne kohanemisvõime on häiritud või välised mõjurid takistavad keha eneseregulatsiooni, võib areneda haigus.
5. Kehavedelike vaba voolamine on tervise säilitamise aluseks.
6. Närvid mängivad olulist rolli kehavedelike voolamise kontrollimisel.
7. Osteopaatiliste manipulatsioonide ülesanne on kõrvaldada mehaaniline surve pehmetele kudedele (närvidele) ja luua võimalus närviregulatsiooniks, kehavedelike ringluseks, seega tervenemiseks.

Mis vahe on osteopaatial ja teistel manuaalse meditsiini erialadel? Mis teeb osteopaatia eriliseks?
Üldjoontes on osteopaatia ja teiste käelisel tegevusel põhinevate manuaalse meditsiini erialade – kiropraktika ja manuaalteraapia – diagnostika ja raviloogika sarnased. Paljud ravivõtted kattuvad.

Kiropraktik pole ühelgi maal arst, manuaalteraapia ja osteopaatia aga on üldjuhul arsti lisaerialad. Kiropraktika võtted on kõige kiiremad ja järsemad, osteopaatia omad kõige delikaatsemad, detailsemad ja kõige rohkem inimkeha keerukust ja seoseid arvestavad. Ma võrdleksin osteopaatia seanssi klaverihäälestamisega. Nii nagu delikaatne muusikainstrument, läheb ka inimkeha häälest ära vastavalt sellele, kuidas me temaga käitume.
Ja kuna me üldjuhul temaga eriti hästi ei käitu, vajab keha häälde seadmiseks välist abi.

Osteopaatilise ravi eesmärgiks on taastada keha normaalne liikuvus, koordinatsioon ja rüht.
Ravi on lihtne ja peaaegu valutu, sest klassikalise osteopaatia puhul ei kasutata nn kiireid löögitehnikaid. Osteopaat viib protseduuri läbi nn pika hoova tehnikaga, kasutades jäseme või keha kaalu koos erinevate liigutustega. Osteopaadid liiguvad oma käega kuulamisel ja manipuleerimisel viiel eri tasandil,milleks on nahk,vedelikud,lihalkiled,lihased,luud.

Profülaktiline ravi hoiab ära hilisemad valud. Kui valu on kannatatud juba pikka aega, tähendab see organismi appihüüdu, ja kui valust proovitakse vabaneda valuvaigistite abil, muutuvad sümptomid veelgi tõsisemateks ja probleemid sügavamateks tänu lisandunud kõrvaltoimetele.

Näidustused osteopaadi poole pöördumiseks
Lülisamba mehaaniliste funktsioonihäiretega seotud probleemid (üle 90% kõigist tugi-liikumisaparaadi probleemidest).
Kaela- ja peavalu (migreen), pearinglus, lõualiigese-, õla- ja käevalu, karpaalkanali sündroom, meeleelundite vaevused (kuulmise, nägemise nõrgenemine).
Selja- ja roietevalu, valu rinnakus, valu südame piirkonnas, arütmia.
Jalga kiirguv valu (ishias), õndraluuvalu, puusa-, põlve- ja pöiavalu, lihasevalud, siseelundite vaevused (kõhuvalud, menstruatsioonihäired, kõhukinnisus).
(Spordi) ülekoormussündroomid – nn tennisisti ja golfimängija küünarnukk, muud samalaadsed kõõluste kinnituskohtade probleemid.

Näidustused lasteosteopaadi poole pöördumiseks
sünnitraumad ja operatsioonid, entsefalopaatia, minimaalsed ajutalitluse häired, neuroosid, tähelepanu- ja käitumishäired, psühhomotoorse, kõne- ja intellektuaalse arengu peetus, neuroloogilised probleemid, peavalud, hüpertensiivne-hüdrotsefaalne sündroom, mõningad kõrva-nina-kurguhaigused, rühihäired (skolioosid, kõverkaelsus), luustiku ja lihastiku häired, sagedased külmetus- ja seedetraktihaigused,düsleksia,kõnehäired.

Seansi kestus: pool tundi kuni tund.
Ravikordi: vastavalt vajadusele.
Sagedus: 1–2 korda nädalas,mõnel puhul kord kuus.

Osteopaatia seanss sisaldab manuaalseid uurimistehnikaid, mille abil määratakse kindlaks valu põhjustavad ja soodustavad faktorid. Selgitatakse, millised struktuurid omavad valu tekkes suuremat või väiksemat tähendust, millised on muutunud esmaselt, millised sekundaarselt.

Vastunäidustused
Neid on vähe ja need on suhtelised, s.t et teatud ravivõtteid oskuslikult ja ettevaatlikult kasutades saab osteopaatiat siiski rakendada.
Olulisemad: äge põletik, pahaloomulised kasvajad, väljendunud osteoporoos, märkimisväärne degeneratsioon, deformatsioon, hüpermobiilsus,pikaajaline antidepressantide manustamine,alkoholism.

AJALUGU

andrew tylor still Osteopaatia aluseks on 1874. aastal Ameerika sõjaväearsti ja inseneri Andrew Taylor Stilli rakendatud ravipõhimõte, mille ta nimetas osteopaatiaks (kreeka keeles osteon – luu, pathos – haigus, kannatus). Dr Stilli järgi on inimkeha üks tervik: toimimishäire ühes piirkonnas kahjustab teisi piirkondi. Ta oli veendunud, et enamikku haigusi võib leevendada või ravida ilma medikamentideta. Võtmeks on anatoomiliste kõrvalekallete leidmine ning vaba närvienergia ja kehavedelike voolu takistavate häirete korrigeerimine kehas. Dr Still pidas paljude haigusseisundite põhjuseks tugi-liikumisaparaadi häireid. Ta avaldas osteopaatia põhitõed teoses “Osteopaatia filosoofia”, kus selgitas, et osteopaatiline kahjustus selgroolülide vahel põhjustab veresoonte ja närvide pitsumist. Pitsitusseisundi eemaldamisel osteopaatiliste võtetega antakse organismile võimalus end ise tervendada. Ameerikast levis õpetus Euroopasse - esmalt Inglismaale, sealt edasi Prantsusmaale, seejärel teistesse Euroopa riikidesse

Osteopaatia põhitõed

Keha on tervik.
Struktuur ja funktsioon on vastastikuses sõltuvuses.
Kehal on omadus ennast kaitsta ja parandada.
Kui normaalne kohanemisvõime on häiritud või välised mõjurid takistavad keha eneseregulatsiooni, võib areneda haigus.
Kehavedelike vaba voolamine on tervise säilitamise aluseks.
Närvid mängivad olulist rolli kehavedelike voolamise kontrollimisel.
Osteopaatiliste manipulatsioonide ülesanne on kõrvaldada mehaaniline surve pehmetele kudedele (närvidele) ja luua võimalus närviregulatsiooniks, kehavedelike ringluseks, seega tervenemiseks.

Mis vahe on osteopaatial ja teistel manuaalse meditsiini erialadel? Mis teeb osteopaatia eriliseks?

william g. shutterland Üldjoontes on osteopaatia ja teiste käelisel tegevusel põhinevate manuaalse meditsiini erialade – kiropraktika ja manuaalteraapia – diagnostika ja raviloogika sarnased. Paljud ravivõtted kattuvad.

Osteopaatilise ravi eesmärgiks on taastada keha normaalne liikuvus, koordinatsioon ja rüht

Ravi on lihtne ja peaaegu valutu, sest klassikalise osteopaatia puhul ei kasutata nn kiireid löögitehnikaid. Osteopaat viib protseduuri läbi nn pika hoova tehnikaga, kasutades jäseme või keha kaalu koos erinevate liigutustega. Osteopaadid liiguvad oma käega kuulamisel ja manipuleerimisel viiel eri tasandil,milleks on nahk,vedelikud,lihalkiled,lihased,luud.

Näidustused osteopaadi poole pöördumiseks

Lülisamba mehaaniliste funktsioonihäiretega seotud probleemid (üle 90% kõigist tugi-liikumisaparaadi probleemidest).
Kaela- ja peavalu (migreen), pearinglus, lõualiigese-, õla- ja käevalu, karpaalkanali sündroom, meeleelundite vaevused (kuulmise, nägemise nõrgenemine).
Selja- ja roietevalu, valu rinnakus, valu südame piirkonnas, arütmia.
Jalga kiirguv valu (ishias), õndraluuvalu, puusa-, põlve- ja pöiavalu, lihasevalud, siseelundite vaevused (kõhuvalud, menstruatsioonihäired, kõhukinnisus).
(Spordi) ülekoormussündroomid – nn tennisisti ja golfimängija küünarnukk, muud samalaadsed kõõluste kinnituskohtade probleemid.

Näidustused lasteosteopaadi poole pöördumiseks
sünnitraumad ja operatsioonid, entsefalopaatia, minimaalsed ajutalitluse häired, neuroosid, tähelepanu- ja käitumishäired, psühhomotoorse, kõne- ja intellektuaalse arengu peetus, neuroloogilised probleemid, peavalud, hüpertensiivne-hüdrotsefaalne sündroom, mõningad kõrva-nina-kurguhaigused, rühihäired (skolioosid, kõverkaelsus), luustiku ja lihastiku häired, sagedased külmetus- ja seedetraktihaigused,düsleksia,kõnehäired.

Seansi kestus: pool tundi kuni tund.
Ravikordi: vastavalt vajadusele.
Sagedus: 1–2 korda nädalas,mõnel puhul kord kuus.

Seanss sisaldab manuaalseid uurimistehnikaid, mille abil määratakse kindlaks valu põhjustavad ja soodustavad faktorid. Selgitatakse, millised struktuurid omavad valu tekkes suuremat või väiksemat tähendust, millised on muutunud esmaselt, millised sekundaarselt.

Vastunäidustused

Neid on vähe ja need on suhtelised, s.t et teatud ravivõtteid oskuslikult ja ettevaatlikult kasutades saab osteopaatiat siiski rakendada.
Olulisemad: äge põletik, pahaloomulised kasvajad, väljendunud osteoporoos, märkimisväärne degeneratsioon, deformatsioon, hüpermobiilsus, pikaajaline antidepressantide manustamine, alkoholism.

teisipäev, 15. november 2022

Unistuste maailm

See on kolmas ja ühtlasi ka viimane osa Unistuste sarjast. Eelnevad kaks osa olid Unistuste Eesti ja Unistuste Euroopa.

Unistuste maailma all mõeldakse antud juhul maakera ja biosfääri. Selle all mõeldakse eelkõige inimmaailma ehk sotsiosfääri.

Minu unistuste maailm on enam vähem samasugune kui Unistuste Eesti ja Unistuste Euroopa.

Minu unistuste maailm on ilma riikideta. Maailmas kaitstakse kõigi inimeste õigusi. Inimestel on suured vabadused. Maailmas ei ole enam ühtegi riiki. Inimeste valitsemisorgan on otsedemokraatlik juhtimine. Suurim inimeste rühm on kogukond. Maailmast puudub raha, kõike tehakse inimkonna ja kogukonna hüvanguks. Leiutatakse uusi masinaid ja rännatakse kosmosesse. Majandus on ühine ja sõltub vajadustest. Maailma areng ühtlustatakse. Inimesed on õnnelikud, edukad ja soovivad üksteisele head. Inimesed arendavad uusi tehnoloogiaid (Warpajam, ajamasin, kosmoselaevad, traadita elekter jne...). Inimesed kaitsevad rohkem loodust ja enda elukeskkonda. Linnad on rohelised. Taimed kasvavad kõrgete linnamajade, kortermajade seintel ja katustel. Ideaalis kasvatavad need taimed söödavaid vilju. Inimesed koonduvad kogukondadesse, kogukondade koosolekud on suurimad inimeste koosoleku vormid. Ehitised on tugevad, kuid elastsed. Riietumine on vaba. Asju, võib olla ka suuri asju nagu maja ja toitu saab 3D printida. Autoteid ei ole. Olemas on isiklikud, väikesed lennumasinad. Kasutatakse ainult säästlikke energiaallikaid (vesi, tuul, päike, elekter, geotermaal, biomass). Tehakse taaskasutust.

esmaspäev, 14. november 2022

Unistuste Euroopa

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Oleme jõudnud tuleviku vaatava unistuste-sarjaga teise osani. Jääb veel kolmas osa ehk unistuste maailm (Esimene osa, Unistuste Eesti, oli 6. augustil 2021. aastal).

Minu unistuste Euroopa oleks piirideta, täielikult vaba Euroopa. Sellises Euroopas puuduksid riigid ja piirid. Sellises Euroopas austataks inimeste ja loomade õigusi. Sellises Euroopas kaitstaks loodust ja keskkonda, ideaalis oleks ka lõpmatu majanduskasv (paraku pole see võimalik), eelistatakse teadust traditsioonidele. Sellises Euroopas oleks taastuv rohemajandus. Traditsioone hoitakse elus nii palju kui need loodusele ja keskkonnale või inimeste vabadustele ohtlikud pole. Selle Euroopa inimesed oleksid täielikult võrdsed. See Euroopa oleks kogukondliku majandamise Euroopa. Inimesed elavad kogukondades, kuhu kuuluvad põlvkondade kaupa mitmed üksteisele lähedal elavad inimesed. Nad ei pea olema sugulased. Kõik tegevused, välja arvatud erinevate kogukondade koosolekud, on kogukonnapõhised. Üksteist aidatakse. Toodetakse ainult keskkonnasõbralikke ja looduses lagunevaid tooteid, tehakse ka taaskasutust. Tootmistes kasutatakse vanu masinaid, kuid neid muudetakse keskkonnasõbralikemateks. Peamisteks energiaallikateks saavad taastuvad loodusvarad: tuul, vesi, elekter, biomass, maa siseenergia (geotermaal) jne.. Leiutatakse uusi keskkonnasõbralikke tooteid (lendavad autod, traadita elekter). Rännatakse teistele planeetidele ja uutesse galaktikatesse. Leiutatakse palju uusi tehnoloogiaid ja masinaid (ajarännu masin; ühest kohast teise ülikiiresti liikumise masin ehk kui Star Treki analoogiat vaadata, siis Warpajam). Inimestel rohkem vabadusi kui tänapäeval, kuid eelkõige lähtutakse teadusest. Riietus mõlemal sugupoolel võrdne ehk vaba. Inimestel lastakse olla see, kes ta tahab olla. Inimeste hulgas on täielik võrdsus. Enamikke töid teeksid iseseisvad robotid. Kuid inimestele jääks kontroll robotite üle ja vajadusel ka nende väljalülitamise või käsitsi juhtimise võimalus. Olulistes asjades toimub maailma juhtimine elektroonilise otsedemokraatia kaudu. Muidu kogukonnapõhiselt.

Euroopa Liit oleks suurema ja ühtsem kui kunagi varem. Samamoodi ka teised suuremad rahvusvahelised organisatsioonid.

Valitsejad otsedemokraatia kaudu nii kauaks kui rahvas neid toetab. Kõik otsused teevad tavainimesed internetis hääletades või rahvakogunemistel. Otsuste tegemisel põhinetakse teadmistel ja otsuseid teevad oma ala asjatundjad.

Inimesed on õnnelikud, edukad, positiivsed ning kõigega rahul. Väärtustatakse inimeste elu, selle kvaliteeti ja tervetena elatud aastaid. Rahalist väärtust ehk elustandardit väärtustatakse vähem.

Sellises Euroopas lähtutakse kokku lepitud seadustest ja tavadest ning ei rikuta neid. Sellises Euroopas toetatakse ja aidatakse kõiki inimesi. Seaduserikkumiste korral proovitakse rikkujaid õpetada ja suunata, mitte karistada. Sellises Euroopas tahaks ma elada.

reede, 11. november 2022

Õpistiili test

Hinnake oma õpistiili

Mil viisil eelistate õppida teie? Tehke linnuke kirjelduse ette, mis teie arvates iseloomustavad teie õppimise viisi kõige paremini. Oluline on, et te ei hakkaks sügavalt järgi mõtlema. Tuleb valida esimesena pähe tulev vastus. (Burnett & Jarvis, 2006, 66 – 67)

1. Osa

_ Joonistan, koostan mõttekaarte, kritseldan

_ Vaatan videot või telerit

_ Loen raamatut

_ Vaatan demosid

_ Kujutlen end midagi tegemas

_ Vaatan kaarte või pilte

2. Osa:

_ Kuulan informatsiooni muusikalisel kujul

_ Kuulan selgitusi

_ Osalen aruteludes ja kuulan erinevate inimeste ideid

_ Kuulan raadiot, helilinte või CD-sid

_ Räägin omaette sellest, mida ma parajasti teen või õpin

_ Mulle meeldib kuulata, kuidas ma endale valjusti ette loen

3. osa

_ Õppides liigun palju ringi

_ Õpin mängude, spordi, tantsu ja näitlemise kaudu

_ Õpin teisi jäljendades

_ Õppimise ajal teen veel midagi, näiteks kirjutan, joonin alla olulise, kritseldan

_ Õpin harjutades

_ Õpin eksperimenteerides, näiteks arvuti abil, toitu valmistades või midagi muud tehes

_ Õpin millegi tegemise kaudu, näiteks mudelid, mängud

1. Osa: Visuaalne õppimisstiil (nägemise kaudu)

2. osa: Auditiivne õppimisstiil (kuulamise kaudu)

3. osa: Kinesteetiline õppimisstiil (liikumise kaudu)

Kas saate järeldada, et teil on oma eelistatud õpistiil või kasutate erinevaid strateegiaid. Kui te kasutate õppimiseks erinevaid stiile, võib see viidata ka teistele teievahelistele erinevustele, näiteks erinevatele hobidele või huvialadele.

. Erinevad õpistiilid

visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline Õpistiil

Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja selle üle mõelda. See on suhteliselt püsiv omadus/tunnus.

Iga inimene õpib temale ainuomasel viisil ja just õpistiili kaudu väljendub õppija õppeprotsessis: kuidas ta liigendab ja korrastab teavet, kuidas jätab meelde, mäletab, lahendab probleeme. (Kadajas, 2005, 15)
Õpistiile on väga erinevalt liigitatud. Tuginedes Bandleri ja Grinderi õpistiilide liigitusele, eristavad nad visuaalse, auditiivse ja kinesteetilise õpistiiliga õppijat:

Visuaalne inimene, temale iseloomulikud näitajad:

Riietub hästi, talle on tähtis üldmulje ja et asjad näeksid head välja
Mõtteprotsessid piltidena, paneb kaadritest kokku
Kärsitu, info jookseb kiiresti, mõtlemine on väga kiire
Räägib kiiresti, hääl kõrgeneb
Tahab näha, tal on tugev värvitaju ja kunstiline meel
Jutt ei pea olema loogiline
Teeb õhtul kodu korda, et hommikul oleks hea vaadata
Mäletab tervikut visuaalselt, leiab kergesti üles detailid suvalises järjekorras

Visuaalne inimene õppijana:

Eelistab õppida nägemise kaudu ja ette kujutada
Vajab õppimiseks selle nägemist, vaatlemist (neil on lihtsam õppida teoreeme, mille juures on joonis)
Tal on raske kuulata loenguid, sest ta võib sõnu valesti tõlgendada ja ei mäleta hiljem kuuldust kuigi palju
Talle meeldub õppimisel kasutada oma kujutlusvõimet.
Näeb terviklikku pilti kui arutleb või töötab probleemi kallal. (Reid, 2005, 93)
Vajab rohkem aega, et lõpetada ülesannet ja ei pruugi piisavalt kulutada aega või tähelepanu spetsiifilistele detailidela. (Reid, 2005, 93)

Visuaalse õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

Tehke postreid ja kaarte
Vaadake videosid
Lugege raamatuid
Koguge fotosid
Kasutage informatsiooni liigitamiseks erinevat värvi markereid
Tutvuge teemakohaste kodulehekülgedega
Vaadake näidendeid ja muusikale
Joonistage mõttekaarte

Visuaalse inimese sõnavara: nägema, illustreerima, kolletama, kujutlema, paistma, piiluma, silmitsema. Kohtume silmast silma, on pimedusega löödud, see valgustab veidi asja, tulevik on tume.

Auditiivne inimene, temale iseloomulikud jooned:

Saab info jutu kaudu, tahab kuulata
Et saada eelnevast infot, kuulab uuesti üle
Aeglane; räägib rahulikult ja ilmekalt
Põhjalik, tahab aega, et läbi mõelda, läbi settida, käsitleb asja algusest lõpuni
Kehakeel kesine, staatiline
On väga tundlik helidele ja häältele
Äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus, asjadel on süsteem, loogika
Otsuste vastuvõtmiseks kuulab eksperte, infot eelistab ta vastu võtta kuulmise teel
Meenutab infot aeglaselt, kuid põhjalikult. Sageli jätab tekste lausa sõna – sõnalt meelde
Rikkalik sõnavara sisaldab kauneid, paljutähenduslikke lauseid ja sõnamänge
Tal võib esineda vastumeelsus kirjutamise ja lugemise suhtes, kuid grupidiskussioonides esineb loogiliselt ja edukalt.

Auditiivne inimene õppijana:

Eelistab õppida kuulmise kaudu, õpib peamiselt seda, mida ta kõrvaga kuuleb (nt teksti on lihtsam jälgida ja see jääb paremini meelde, kui seda valjusti loetakse)
Õppija armastab õpitu üle oma mõtetes arutleda või rääkida sellest.
Oskab järjestada ja organiseerida informatsiooni.
On usaldusväärne ja iseseisev õppija. Lõpetab alati ühe ülesande ennem kui siirdub teise ülesande juurde. (Reid, 2005, 92)
Võib tähelepanu suunata väikestele detailidele ja unustades vaadelda informatsiooni tervikuna. (Reid, 2005, 92)
Eelistab töötada rohkem üksi kui grupis. (Reid, 2005, 92)

Auditiivse õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

Arutlege üheskoos
Lugege valjusti
Lindistage oma mõtteid ja kuulake neid sageli
Valige sobiv taustmuusika
Pange õpitav muusikalisse vormi
Püüdke õpitavat materjali laulda

Auditiivse õppija sõnavara: kuulma, kõlama, kõnetama, lahkheli, laulma, süüdistama, naerma. See on muusika minu kõrvadele, samal lainepikkusel, räägin kurtidele kõrvadele, võtan sind kuulda, täielik kooskõla.

Kinesteetiline inimene:

Peab lugu liikumisest, tegevusest ja nautimisest
Tema rõhuasetusorbiidis on mugavus, mõnus olemine ja kodusus, oluline ruumi temperatuur ja mugavad riided
Kogemused (enne proovida ja siis otsustada)
Tegutseb pigem tunnete kui analüüsi ajel, alustab tegutsemist sageli instruktsioone läbi lugemata
Vajab aega ümberlülitumiseks
Oma tegutsemises on nad enamasti suunatud inimestele
Et hoida mõtet tegevuses, vajab mingit tegevust, nt näperdada salvrätikut, pastakat
Tahab alati kõike ise proovida ja kogeda, otsuste vastvõtmisel lähtub ta omadest kogemustest
„Lihasmälu“: mäletab, millised tunded tal kogetuga seoses tekkisid, mida koges protsessis osaledes. Mäletab asju nende asukoha järgi

Kinesteetiline inimene õppijana:

Eelistab kasutada õppimiseks füüsilist/emotsionaalset kogemust
Vajab õppimist tegutsemise kaudu (nt õppijad, kes meelsasti teevad katseid, dramatiseerivad õpitut, leiutavad, kujundavad, intervjueerivad kedagi õppimise eesmärgil), st „teevad õpituga midagi“
Seovad end õpituga emotsionaalselt, neile on eriti tähtis olla õpitava suhtes positiivselt meelestatu.
Võib unustada mõne juhise või informatsiooni kui seda peab esitama suuliselt. (Reid, 2005, 93)
On raske kontsentreeruda ülesandesse, mida tuleb teha kirjalikult ja istudes. (Reid, 2005, 93)
Ei pööra tähelepanu detailidele, eriti kui see on esitatud kirjalikult. (Reid, 2005, 93)

Kinesteetilise õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

Külastage ajaloolisi paiku, muuseume
Etendage sündmusi ja stseene
Tehke mudeleid ja rekvisiite
Korraldage esitlusi ja kordusetendusi
Külastage õpitava teemaga seotud paiku
Kasutage fotoaparaati, videokaamerat, diktofoni

Kinesteetilise õppija sõnavara: aimama, kallistama, liikuma, meeldima, pettuma, sõbrunema, toimima. Milline meeldiv kogems, kui sa kergitaksid saladusekatet, külmavärinad üle selja, haakusin kohe selle teemaga, lugu on kahtlase maiguga.

Lisaks visuaalsele, auditiivsele ja kinesteetilisele õppijale eristatakse veel sotsiaalset/emotsionaalset ja metakognitiivset õppijat (Reid, 2005, 93 - 94):

Sotsiaalsel õppijal meeldib töötada koos teistega või meeskonnas. Õppijale meeldib kaasata ka teisi ülesande lahendamisesse ja see motiveerib teda. Sotsiaalne õppija naudib töötamist grupis ja tema esmane mure on sõprade heaolu. Õppijana meeldib talle juhtida vestlusi ja see ergutab teda väga. Õppijana võib ta liialt sõltuda teistest ja sattuda raskustesse organiseerida või lahendada ülesannet, kui ta peab seda tegema täiesti iseseisvalt. Õppijana võib ta olla suurel määral mõjutatud oma tunnetest, mis võib avaldada mõju tema otsustamisel, arusaamisel või arvamusel.
Metakognitiivne õppija on hea reflekteerija ja probleemide lahendaja. Õppija on ta võimeline efektiivselt seostama või kasutama eelnevat õpitut uue teema õppimisel. Ta vajab aega, et kaaluda või hinnata kõiki võimalusi ja see võib olla hinnatud teiste poolt ning nad ootavad ja usaldavad sellise õppija nõuannet. Samas selline õppimisstiil võib ärritada teisi kui tegemist on grupitööga, kuna selline õppija võib olla liialt pedantlik ja selline õppimine võtab liiga kaua aega, et lahendada ülesannet.

Pole olemas üht ja õiget õpistiili. Arukas õppija kasutab erinevates situatsioonides kõiki õpistiile. Näiteks leiavad mõned õppurid, et märkmete ülevaatamine enne eksamit on äärmiselt tüütu ja mitte eriti efektiivne. Kui aga lugeda märkmeid valjusti või kuulata neid salvestatuna plaadile võib õpitu paremini meelde jääda ja nii on ka huvitavam õppida.

neljapäev, 10. november 2022

Jaatamise-Eitamise kunst

Kõigele "ei" öelda on lihtne. See võib üsna ruttu harjumuseks muutuda. Aga katsu sa igale võimalusele "jah" öelda. See on palju raskem.

Jah, see on nii, kuid teisse äärmusesse ka ei tohiks minna. Tuleks jääda ei-jah skaala keskele.

Selleks, et niimoodi teha, tuleks teada seda, mida sa soovid teha ning, mis sulle meeldib ning vastata selle järgi. Ehk põhimõtteliselt otsusta, jah või ei, esimesena pähe tuleva mõtte järgi. Niimoodi saab sulle selgeks see, mida sa tegelikult teha tahad ehk mis on sinu elu kutse. Tegelikult tuleb enamikes jah-ei küsimustes lähtuda oma sisetundest ja otsustada selle põhjal.

Kuid mõnikord tasub teha, näiteks uute kogemuste või teadmiste saamiseks, sisetundele vastandlikke otsuseid. Sellised otsused viivad su mugavustsoonist välja ja mõnikord võtavad sult ka maski maha ning näitavad sulle tegelikku iseennast. Samuti võib sellisel juhul saada uusi, kasulikke kogemusi või teadmisi(iga teadmine võib mingil ajal olla millegi jaoks kasulik).

Kokkuvõttes tuleb vahepeal öelda ei ja vahepeal jah. Kumbagi ei tohi öelda liiga palju. Tuleb jääda jah-ei skaala keskele. Jah ütlemine võib anda täiesti sulle uusi enneolematuid võimalusi. Kuid ei ütlemine aitab mõnikord käituda sisetunde järgi ning vältida potentsiaalselt valesid otsuseid.

kolmapäev, 9. november 2022

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte

Ühiskonnaõpetuse teemad on nüüd läbi. Ühiskonnaõpetuse teemad jagunesid meediaks, majanduseks, riik ja kodanik. Põhiliselt oli juttu Eesti riigist ja Eesti seadustest ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusest ning Eesti meedia toimimisest. Muidugi ka Eesti poliitikast.

Põhiliselt räägime me Eesti majandusest, meediast, Eesti riigi toimimisest ja Eesti kodanikest, sealhulgas kodanikuks saamiseks.

Majandusest rääkisin ma ka varem. Seda vaadake eestpoolt. Ülejäänud teemad on siin esimest korda.

teisipäev, 8. november 2022

Sotsiaalne turvalisus

Teine demokraatliku riigi põhiprintsiip on kindlustada oma kodanikele teatud elustandard ja sotsiaalne turvalisus. Sotsiaalne kibestumine ja riigist võõrandumine algab pahatihti arvamusest, et mina maksan ainult makse, aga hüvesid (sh. toetusi ja soodustusi) kasutab keegi teine.
     Et vältida selle väärkujutelma tekkimist, on vaja aegsasti selgitada, kuidas osaleb ühisraha iga lapse (perekonna) elus.
     Andke lastele kodune ülesanne järele uurida ning kirja panna kõik sotsiaalsed hüved, mida nende pere tarbib. Loomulikult tuleb töökäsk ka lahti seletada. Olgu siinkohal toodud lähtekohad õpetajale.
     Sotsiaalsed hüved jagunevad 2-e klassi:

teenused (hüved, mida võid tasuta kasutada)	abirahad (teatud rahasumma, mida võid kasutada, nagu soovid)
riiklik TV ja raadio maanteed riiklik haridus kindlustusmeditsiin lastepäevakodud	lastetoetus pension stipendium peretoetus toimetulekutoetus eluasemetoetus

Tööde arutelu klassis võib piirduda lihtsalt kokkuvõttega, kui paljud lapsed või pered tarbivad mingit liiki hüve.
Ärksama ja sõbralikuma (üksteist usaldava) klassiga võib ühiselt arutada ka neid põhimõtteid, miks ja kellelt üht või teist sotsiaalteenust osutatakse. Rääkides isiklike näidete varal sotsiaaltoetustest, ei tohi minetada taktitunnet ega haavata vaeste perede lapsi.

SOTSIAALNE TURVALISUS

Põhiseaduse peamine alustala on inimväärikuse põhimõte. See väljendub muu hulgas riigi kohustuses tagada inimväärne elu kõigile ühiskonnaliikmetele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile, kes kõrvalise abita toime ei tule. Piisavat ja vajalikku abi peavad inimesele pakkuma tema pereliikmed, aga ka riik ja kohalik omavalitsus.
Vaesuse, tõrjutuse ja sageli hoolimatuse tõttu või kõigi nende koosmõjul on paljude meie kaaskondsete igapäevane elu-olu vähem väärikas, kui see ühes Euroopa arenenud riigis olema peaks. Seetõttu püsivad sotsiaalse turvalisuse probleemid õiguskantsleri teravdatud tähelepanu all. Tegevusväli on selles valdkonnas väga lai – alustades üksikule vanainimesele määratava toetusega ning lõpetades riigi ja omavalitsuse ülesannete (ja ressursside) jaotusega sotsiaalhoolekandeteenuste tagamisel.

Majanduslik toimetulek

Alates 2017. aastast maksab riik üksi elavale pensionärile kord aastas 115 euro suurust toetust. Seda saavad automaatselt kõik vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kelle pension ei ületa 1,2-kordset keskmist vanaduspensioni ning kes elavad rahvastikuregistri andmete kohaselt üksinda. Muude sissetulekute olemasolu ega üksi elamise fakti riik ei kontrolli.
Ka lõppenud ülevaateaastal tuli õiguskantsleril lahendada puudulike või ebatäpsete aadressiandmete tõttu toetusest ilma jäänud pensionäride muresid. Ruumiandmete seaduse kohaselt tuleb hooneosale (korterile) koha-aadress määrata juhul, kui tegemist on eluruumiga või kui selle eristamine aadressi alusel on vajalik muul põhjusel.
Tallinn on näiteks keeldunud eraldatud eluruumile aadressi määramast juhul, kui detailplaneeringuga ette nähtud korterite/eluruumide arv ei lange kokku tegelikult olemas olevate eluruumide arvuga. Samuti on Tallinn jätnud aadressi täpsustamata põhjendusel, et inimene jääks sel juhul ilma maamaksuvabastusest. Õiguskantsleri palvel on Tallinna linn senist praktikat siiski muutnud.
Vaesuse leevendamiseks jagatakse suurimatele abivajajatele Euroopa abifondi toiduabi. Õiguskantslerilt küsiti, kas toiduabi osutamise tingimused on kooskõlas võrdse kohtlemise nõudega. Küsimus tulenes asjaolust, et toiduabi saajateks kvalifitseerusid üksnes need inimesed, kes said või taotlesid toimetulekutoetust või said kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavat toetust jaanuaris, veebruaris, augustis või septembris. Abita jäid aga kõigil ülejäänud kalendrikuudel samu toetusi saanud või neid taotlenud inimesed.
Õiguskantsler leidis ministrile saadetud kirjas, et toiduabi jagamise korrast ei selgu objektiivseid põhjusi, miks võib toiduabi jagada just jaanuaris, veebruaris, augustis või septembris toetusi saanud või taotlenud inimestele. Ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega ega rahapuudusega. Seetõttu on kehtiv kord põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler palus sotsiaalministril töötada välja võrdse kohtlemise reegleid ja põhiseadust järgiv toiduabi jagamise kord. Sotsiaalminister vastas õiguskantslerile, et kuna kehtiva korra järgi jagatakse toiduabi veel kolmel korral, pole muudatuste tegemine selles aja jooksul mõistlikult teostatav ning toetuse andmise tingimuste muutmine pole otstarbekas.
Taas oli päevakorras vanemahüvitise maksmise normistik. Riigikohus küsis ühe kohtuasja raames õiguskantsleri arvamust perehüvitiste seaduse § 37 lõike 3 teise lause kohta. Kehtiv norm määrab, kuidas Eesti Töötukassa toetuselt makstav sotsiaalmaks mõjutab vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat tasu. Konkreetsel juhul vähendas seadusest tulenev norm inimesele määratud vanemahüvitist kokku 672 euro võrra, sest Eesti Töötukassa makstud hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaks ei läinud vanemahüvitise suuruse arvutamisel arvesse.
Õiguskantsler leidis Riigikohtule saadetud arvamuses sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtuga, et perehüvitiste seaduse § 37 lõige 3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, sest sarnases olukorras olevate inimeste erinevaks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus.

Sotsiaalteenused

Õiguskantsler tegeles ka sel aastal kohalike omavalitsuste määrustega, mis on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud kohustuslike sotsiaalteenuste osutamise nõuetega. Õiguskantsleri hinnangul on mitmed Narva linnas kehtivate määruste sätted põhiseadusega vastuolus, mistõttu Narva elanikud ei saa linnalt vajaduse korral abi ega toetust seadusega ette nähtud ulatuses. Õiguskantsleri ettepanekutest hoolimata pole Narva Linnavolikogu õigusvastaseid määrusi muutnud. Seetõttu esitas õiguskantsler Riigikohtule taotluse tunnistada mitmed kohustuslikke sotsiaalteenuseid reguleerivate Narva Linnavolikogu määruste sätted kehtetuks.
31. augustiks ei olnud Riigikohus veel otsust teinud. Otsusel võib olla oluline mõju riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotusele.
Õiguskantsler hindas ka Tartu Linnavolikogu kehtestatud puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise korra õiguspärasust. Linnavolikogule saadetud kirjas leidis õiguskantsler, et vald või linn ei tohiks piirata kohustusliku sotsiaalteenuse osutamist üksnes oma territooriumiga. Seesugune piirang ei lase omavalitsusel arvestada inimese konkreetset olukorda: näiteks vajadust sõita väljapoole valda või linna taastusravile või minna koos tugiisikuga klassiekskursioonile.
Omavalitsusel lasub kohustus osutada abi ja teenuseid kõigile oma registrijärgsetele elanikele, sõltumata nende tegelikust elukohast. Teised vallad või linnad võivad inimest aidata, kuid ei ole selleks kohustatud (välja arvatud vältimatu abi). Kui abivajav laps elab tegelikult teises vallas või linnas, võib see muuta abi andmise keerulisemaks, kuid ei anna alust jätta last abi ja teenuseta. Kohalikul omavalitsusel tuleb selgitada lapsevanemale kohustust hoolitseda enda ja oma alaealiste laste elukoha aadressi õigsuse eest. Neil põhjustel leidis õiguskantsler, et määrus on õigusvastane ja tegi Tartu Linnavolikogule ettepaneku viia määrus selles osas põhiseadusega kooskõlla.
Tartu Linnavolikogu arvestas õiguskantsleri seisukohaga ja tunnistas määruse vastava sätte kehtetuks.
Mitmed õiguskantsleri poole pöördunud inimesed ei olnud rahul sellega, kuidas kohalikud omavalitsused seadusi rakendavad ja sotsiaalteenuseid osutavad.
Mitu avaldust puudutas kohalikult omavalitsuselt eluruumi taotlemist. Avaldusi lahendades ilmnes ka põhimõttelisi eksimusi: Tallinna linn ei hinnanud terviklikult inimese abivajadust, Tapa vald ei andnud inimesele tema vajadustele vastavat eluruumi mõistliku aja jooksul. Õiguskantsler tuletas omavalitsustele meelde, et abi andmise või sellest keeldumise kohta tuleb teha põhjendatud otsus seaduses sätestatud tähtajaks ja haldusakti vorminõudeid järgides. Samuti rõhutas õiguskantsler, et eluruumi tagamine ei tähenda seda, et inimene võetakse eluruumi taotlejate järjekorda. Kui omavalitsusel pole vaba eluruumi pakkuda, peab linn või vald selle soetama või omanikult üürima.
Ühele omavalitsusele saadetud soovituses märkis õiguskantsler, et vald pole abivajajale piisavalt selgitanud sotsiaalteenuste sisu ega abi andmise kavatsusi. Seetõttu nõustus inimene lahendustega, mis teda tegelikult ei aidanud. Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et sotsiaalabi puudutavad otsused tuleb teha seaduses ette nähtud aja jooksul. Veel selgitas õiguskantsler, et kuigi kohalik omavalitsus ei pea aitama kellegi kodu remontida, lasub tal siiski kohustus tagada abivajajale vajaduse korral elamiskõlblik eluase.
Õiguskantsleri poole pöörduti ka sotsiaalkaitse konfidentsiaalsuse teemal. Täisealine teovõimeline inimene avaldas rahulolematust, et vallavalitsuse ametnik pöördus tema sotsiaalabivajaduse arutamiseks tema ema, mitte tema enda poole. Avaldaja sõnul ei olnud tema valda abi saamiseks avaldust esitanud. Õiguskantsler selgitas vallale, et vald ei toiminud õiguspäraselt, kui pöördus avaldaja abivajaduse väljaselgitamiseks esmalt tema ema, mitte tema enda poole. Pole teada, et vallal oleks olnud selleks avaldaja nõusolekut. Abivajaja pereliikmeid saab sotsiaalabi osutamisse kaasata vaid siis, kui abivajaja ise sellega nõus on. Õiguskantsler soovitas vallal edaspidi sellistest eksimustest hoiduda.
Nagu eelnevatelgi aastatel kõnelesid õiguskantsleri nõunikud sotsiaalkaitse teemadel mitmetel kohtumistel ja üritustel. Muu hulgas arutleti riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna rolli üle sotsiaalhoolekandes 3.–5. oktoobrini 2018 Tartus toimunud 35. õigusteadlaste päevadel. Seal esinenud õiguskantsleri nõuniku ettekande põhjal avaldas õigusajakiri Juridica 2019. a jaanuarinumbris artikli „Valdade ja linnade korraldatavate kohustuslike kohalike sotsiaalteenuste probleeme“.

Väärikas vananemine

Inimväärse elu juurde kuulub ka võimalus saada asjatundlikku hoolt ja abi, kui inimene halva tervise või ebasobiva elukeskkonna tõttu kodus omal käel enam toime ei tule. Sellist abi peab inimene saama üldhooldekodus. Enamasti on üldhooldekodudes eakad, ent sinna võib haiguse või vigastuse tagajärjel sattuda ka noor või keskealine inimene.
Sotsiaalministeeriumi andmetel osutati 2018. aastal üldhooldusteenust 12 368 inimesele. Üldhooldekodusid on Eestis kokku üle 160 ja neis on veidi vähem kui 8400 kohta.
Järelevalve hooldekoduelanike inimväärse kohtlemise üle kuulub õiguskantsleri otseste tööülesannete hulka. Õiguskantsleri kantselei kontrollkäikude osakonna nõunikud kontrollisid lõppenud ülevaateaastal viit üldhooldekodu. Kontrollkäikudel oli alati kaasas perearst või geriaater. Vesteldi hooldekodu asukate ja töötajatega, tutvuti ruumide ja dokumentidega.
Võrreldes varasemate aastatega võib väita, et kuigi ideaalist ollakse Eestis veel kaugel, on olukord hooldekodudes tasapisi paranemas. Eelkõige personaliprobleemid, rahanappus ja aegunud taristu ei võimalda õigusaktides kirjeldatud nõudmistele vastavat teenust pakkuda. Mõnikord puutuvad järelevalveametnikud kokku ka hoolimatuse ja ebaprofessionaalsusega.
Ka lõppenud ülevaateaastal tuvastasid õiguskantsleri nõunikud mitmel juhul, et üldhooldekodu elanikke lukustatakse nende tubadesse või osakondadesse, halvemal juhul seotakse tooli või voodi külge. Seda põhjendatakse üldjuhul töötajate nappusega, kuivõrd hooldekodul pole piisavalt inimesi, kes elanikega tegeleks. Ühes üldhooldekodus oli kasutusel ka eraldusruum, kuhu paigutati probleemse käitumisega hoolealuseid.
Seadus keelab üldhooldekodus eraldusruumi kasutamise ega luba ka muul viisil piirata inimese liikumisvabadust. Eriti drastiliste juhtumite korral on õiguskantsleri ametkond (varasematel aastatel) teinud ettepaneku kriminaalmenetluse algatamiseks hooldekodu töötajate ja juhtkonna vastu. Seesuguseid juhtumeid tänavu siiski ei olnud.
Personalipuuduse tõttu kannatavad eelkõige need eakad, kes vajavad kõrvalist abi hügieeniprotseduuridel. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) nõuab hooldekodu pidajalt, et personali peab olema piisavalt, et nende ettevalmistust ja koormust arvestades saaks inimesele hooldekodus pakkuda vajalikku hoolt ja abi. Siiski jätab seadus lahtiseks piisavuse mõiste ega täpsusta, kui palju hooldajaid peaks ööpäev läbi hooldekodus korraga tööl olema. Piisav töötajate hulk sõltub muu hulgas sellest, kui palju abi ja tähelepanu hooldekodus olevad inimesed vajavad, samuti hoonete iseärasustest: kas hoone on liigendatud, kas teenust osutatakse ühes või mitmes majas ja kas on olemas abi kutsumise süsteem. Hooldekodudes oleks vaja rohkem hea ettevalmistusega töötajaid.
2020. aasta alguses jõustuvad üldhooldekodude hooldajatele kehtestatud ettevalmistusnõuded (SHS § 22 lg 3 ja 4). Hooldajad peavad uueks aastaks läbima hooldustöötaja koolituse või saama hooldustöötaja kutse. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on 2019. aasta maikuu seisuga 1780 hooldustöötajast sobiv haridus umbes 70 protsendil.
Hooldustöötajate ettevalmistusnõuete rakendamise üle väljendasid oma kirjas õiguskantslerile muret 54 hooldekodu ühendavad MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda. Pöördujad pidasid uusi nõudeid ülemäärasteks, sest mitu asutust (Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet jt) juba kontrollib üldhooldusteenuse osutamist. Avaldajate arvates tooksid ettevalmistusnõuded vältimatult kaasa hooldekoduteenuse hinna tõusu, mille tagajärjel võivad kliendid hooldekoduteenusest loobuda.
Õiguskantsler leidis, et olukord hooldekodudes ei ole niivõrd hea, nagu avaldajad arvavad. Tuleb ette hoolealuste alandavat kohtlemist ja õigusrikkumisi ning seda hoolimata järelevalvest ja tehtud selgitustööst. Hooldekodus elavate inimeste ja töötajate huvides on, et hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Heade kutseoskustega töötajad suudavad paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse ergonoomikast) hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi. Üldhooldusteenus ei saa ettevalmistusnõuete kehtestamise tõttu muutuda raskemini kättesaadavaks, kuna kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama abivajajatele üldhooldusteenuse, et abivajaja ei peaks hooldekodukohast loobuma.
Üldhooldekodude probleeme ja võimalikke lahendusi kirjeldas 2019. aasta augusti hakul sotsiaalmeedias kokkuvõtlikult Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse (siin avaldatud muutmata kujul).
Hoolekanne endiselt kartulikoortel?
Eakate hooldekodude teema on saanud enam tähelepanu peale maavalitsuste sulgemist ja minu koduministeeriumi ametite sügavamat sissevaadet sektorisse. Hinnatõusu põhjus on tõesti riik − riik, kus elu läheb pidevalt paremaks.
Kvaliteetne hoolekande korraldamine ei ole odav ning ootus, et sotsiaalvaldkonnas tegutsevad vaid altruistlikud vabatahtlikud on ammuilma läbi. See on majandussektor nagu iga teinegi, kuid selle vahega, et sotsiaalne vastutus ja pühendumus peab olema siin tegutsejatel peajagu kõrgem.
Eakate hoolekandes toimuv peegeldab seda kõike hästi. Sotsiaalse katastroofi ennustus on ülepingutatud ning avalik erutus on kantud mitte homsetest nõuetest, vaid üldistest trendidest ning vaikselt kohale jõudvast arusaamast, et sotsiaalkaitse küsimusi ei saa lahendada kuuritaguste lahendustega. Nii nagu pudeli viina eest ei saa enam kolhoosi traktorit oma põllule.
Natukene fakte ja järeldusi siis selle teema jätkuks.
Kas üldhooldekodudele kulub tulevikus rohkem raha?
Jah. Iga-aastane keskmine hinnatõus olnud 5−6% piires (sõltuvalt konkreetsest hooldekodust võib see erineda). eelnevate aastate andmeid arvestades puudub alus sellist tõusu mitte eeldada.
Miks hooldekodude hinnad tõusevad?
Põhjuseid siin on mitmeid. Hooldekodusid peetakse ülal kohatasust ning sellega tuleb katta nii jooksvad kulud kui vajalikud investeeringud (KOV omandis on siin erisusi, investeeringud ei pruugi kohatasus kajastuda). Üldised trendid majanduses mõjutavad seda sektorit sarnaselt teistele valdkondadele.
Oluline osa hinnatõusus [on] üldisel palgasurvel, mis mõjutab hoolekandesektorit samamoodi nagu näiteks bussijuhte ja ehitajaid. Meie andmetel oli 2013 hooldajate keskmine töötasu 496 eurot [kuus], 2018. aastal aga juba 752 Eurot. Sealjuures tuleb märkida, et selle aja sees ei hakanud kehtima ühtegi täiendavat nõuet töötajatele.
Hooldekodude turg on kasvanud ja konkurents (sh tööjõule) tiheneb, kuid vajadus on endiselt suur. 2013 oli üldhooldekodude turu maht ca 40 miljonit [eurot], 2018 on see lähenemas 70 miljonile. 2013-2016 kasvas kohtade arv 1437 (17%) koha võrra. Teenuse kasutajate arv selle perioodi jooksul kasvas 24,2% ehk 1533 inimese võrra (2013 − 6333; 2017 – 7866). 2017. aasta lõpul oli üldhooldekodudes 8356 teenusekohta. Aasta jooksul osutati teenust ligi 12 000 inimesele.
Hooldekodude hooned on mitmel pool vananenud ning eeldavad täiendavaid investeeringuid. Inimeste nõudlikkus teenuse osas on kasvanud ning palatilaadsete teenustega asutustel läheb aina keerukamaks neile ootustele vastata. Seegi muutus maksab. Kuigi nõuded ruumidele ei ole muutunud.
Kuidas jaguneb hooldekodutasu maksmine?
Inimeste omaosalus on kasvanud: 2018. aastal 78,5%, 2017. aastal oli see 77,5% ning näiteks 2013 aastal vaid 68,3 %. Kohaliku omavalitsuse rahastus on vastavalt vähenenud, mida ei saa pidada riigi vaatest just probleemivabaks trendiks.
Mis on lahendused?
Koduteenuste suurem pakkumine ja avaliku sektori kulutuste kasv. Hoolekanne on täna korraldatud riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil sellise loogikaga, et kohaliku omavalitsuse vastutus on kandev. Seega on võti hetkel kohaliku omavalitsuse poolses hoolekande korraldamises ja pakutavates teenustes.
Sotsiaalministeerium on hinnanud, et pikaajalise hoolduse süsteemi (eakad siin vaid üks osa) korrastamiseks ja inimestele jõukohasemaks muutmise esmavajadus on suurusjärgus 160 miljonit eurot aastas. See investeering toob tagasi tänaste hoolduskoormusega inimeste aktiivsuse kasvu läbi tööturul.
Kokkuvõtvalt − rohkem tähelepanu ja arutelu meie heaolust ning abist kui me seda vajame. Sest kvaliteeti me hindame ikka selle järgi, kas oleme ise valmis üht või teist teenust kasutama.“
(Hooldekodude kohta loe ka peatükki „Kontrollkäigud“.)
2017. aasta oktoobris pöördus õiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia sotsiaalhoolekande seadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul ei olnud põhiseadusega kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 see osa, mis ei võimaldanud hoolekandeasutuses viibival isikul riigi toel hankida vajalikke abivahendeid. Nõnda seati hooldekodu elanikud halvemasse olukorda kui kodus elavad abivajajad. Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga ning võttis 14. novembril 2018 vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse. Alates 1. jaanuarist 2019 on hoolekandeasutustes elavatel inimestel võimalik saada abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavatel inimestel.
Iga aastaga suureneb Eestis ühiskondlik valmisolek arutada elulõpu väärikuse teemal. See hõlmab ka ravi kohta tehtud tahteavaldusi ja soovi mingil kujul seadustada eutanaasia. 2019. aastal pälvis väga palju tähelepanu ravimatu lihashaigusega patsiendi lugu, tema valis lõpuks abistatud enesetapu võimaluse Ṧveitsi erakliinikus.

Kõik seesugused muudatused tuleb ühiskonnas kiirustamata ja põhjalikult läbi arutada. Otsuste tegemise ja võimaluste loomise õigus ja kohustus lasub Riigikogul.

Otsing sellest blogist

UUS!!!

neljapäev, 17. november 2022

EESTIST PÄRIT ANTARKTIKA UURIJATEST

ENN KAUP

Sisukord

Sissejuhatus

Osalemine Antarktika ekspeditsioonides

Geoloogilised ja geofüüsikalised uuringud

Meteoroloogilised ja mesosfääri pilvede uuringud

Botaanilised uuringud

Limnoloogilised ja hüdroloogilised uuringud

Isotoop-geokeemilised ja glatsioloogilised uuringud

Uuringud rahvusvahelise õiguse ja meditsiini alal

Teaduspublikatsioonid

Populaarteaduslik ja ilukirjandus

Dokumentaalfilmid

Võrguaadresse

kolmapäev, 16. november 2022

OSTEOPAATIA?

AJALUGU

teisipäev, 15. november 2022

esmaspäev, 14. november 2022

reede, 11. november 2022

. Erinevad õpistiilid

visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline Õpistiil

neljapäev, 10. november 2022

kolmapäev, 9. november 2022

teisipäev, 8. november 2022

SOTSIAALNE TURVALISUS