Inimarengu Indeks

World map representing the inequality-adjusted Human Development Index categories (based on 2018 data, published in 2019).

██ 0.800–1.000 (very high) ██ 0.700–0.799 (high) ██ 0.550–0.699 (medium)

██ 0.350–0.549 (low) ██ Data unavailable

Inimarengu indeks (inglise k. Human Development Index, HDI) on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti riigiti. Indeks on loodud majandusteadlaste Mahbub ul Haq (1934–1998) ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933) poolt 1990. aastal. Madal inimarengu indeks toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanu sotsiaalmajanduslikele erinevustele ja ebavõrdsusele riikides.

Arengu indikaator

Inimarengu indeks on üks paljudest meetoditest riikide järjestamiseks sotsiaalmajanduslike näitajate alusel. Inimarengu indeksile alternatiivseteks riikide arengu näitajateks on sissetuleku tase inimese kohta või näiteks majanduskasvu määr. Kasutatakse veel vaesusindeksit, mis näitab riigi vaesusastet, aga ka soolise võrdõiguslikkuse indeksit.

Metoodika

Alates 2011. aastast kasutatakse inimarengu indeksi arvutamisel kolmel koondnäitajal põhinevat metoodikat. Kolm mõõdetavat tegurit on haridus, tervis ja elustandard. Hariduse näitajateks on 1) keskmine kooliskäidud aastate arv täiskasvanute seas ja 2) keskmine eeldatav koolisüsteemis viibitud aastate arv kooli astuvate laste seas. Tervisetegurina mõõdetakse keskmist oodatavat eluiga. Elustandardit mõõdetakse normaalse elatustasemena, mille näitajaks on rahvamajanduse kogutulu (RKT) – alaliselt riigis elavate inimeste poolt loodud lisandväärtus isiku kohta Ameerika dollarites (USD).^[5] RKT lähtub antud riigi ettevõtete ja püsielanike toodetust ja võtab arvesse ka nende välismaal teenitud tulu.
Enne 2011. aastat kasutati inimarengu indeksi arvutamisel haritust kui täiskasvanute kirjaoskuse ja tasemehariduse määra ning eri tasemetel õppijate osakaalu vastavas vanuserühmas. Ent sellest loobuti, kuna enamikus arenenud maades on kirjaoskuse tase olnud maksimumi lähedal juba mitukümmend aastat. Elustandardi indikaatorina kasutati varem sisemajanduse kogutoodangut (SKT) ühe inimese kohta (ostujõudu arvestades). SKT iseloomustab antud territooriumil toodetud lõpphüvede koguväärtust (sh välisfirmade toodetut). Inimarengu indeksi kolmanda näitaja – tervise – puhul kasutati sama indikaatorit, mis varasematel aastatel – oodatavat eluiga sünnihetkel.
Indeksi väärtus asub skaalal 0–1. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset.
Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa:

• väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79)
• kõrge inimarengu indeks (0,69–0,78)
• keskmine inimarengu indeks (0,52–0,68)
• madal inimarengu indeks (< 0,51)

Pärast 2010. aasta metoodika muutust jaotati kõik pingeritta seatud riigid nelja võrdsesse gruppi. Igasse gruppi jäi 47 riiki või piirkonda. Esimene rühm on väga kõrge arengutasemega maade grupp, teist rühma käsitletakse kõrge arengutasemega maade grupina, kolmandat rühma keskmiselt arenenud maade grupina ja neljandat rühma madalalt arenenud maade grupina.
Igal aastal väljastab ÜRO Arenguprogramm inimarengu indeksi kõigi ÜRO liikmesriikide kohta. Aruanne tutvustab riikide arengut ühe aasta jooksul. Inimarengu indeks annab informatsiooni nii riigi kui ka seda ümbritseva piirkonna arengutasemest.

2013. aasta aruanne

2013. aastal avaldas ÜRO arenguprogramm Inimarengu aruande, mis ilmus 14. märtsil 2013. Selle aasta indeksi tulemused põhinevad 2012. aasta andmetel. Järgnevas tabelis on toodud nimekiri inimarengu indeksi järgi kõige kõrgemalt arenenud riikidest. Need on riigid, kelle inimarengu indeksi tulemus on kõrgem kui 0,79 ja mahtusid 47 riigi hulka: Märkus: Roheline nool (), punane nool (), sinine joon () näitab muutusi võrreldes 2012. ja 2011. aasta aruannete tulemustega.

Norra 0,955 () Austraalia 0,938 () USA 0,937 ( 1) Holland 0,921 ( 1) Saksamaa 0,920 ( 4) Uus-Meremaa 0,919 ( 1) Iirimaa 0,916 () Rootsi 0,916 ( 3) Šveits 0,913 ( 2) Jaapan 0,912 ( 2) Kanada 0,911 ( 5) Lõuna-Korea 0,909 ( 3) Hongkong 0,906 () Island 0,906 () Taani 0,901 ( 1) Iisrael 0,900 ( 1)

Belgia 0,897 ( 1) Austria 0,895 ( 1) Singapur 0,895 ( 7) Prantsusmaa 0,893 () Soome 0,892 ( 1) Sloveenia 0,892 ( 1) Hispaania 0,885 () Lichtenstein 0,883 ( 16) Itaalia 0,881 ( 1) Luksemburg 0,875 ( 1) Suurbritannia 0,875 ( 1) Tšehhi Vabariik 0,873 ( 1) Kreeka 0,860 () Brunei 0,855 ( 1) Küpros 0,848 ( 1) Malta 0,847 ( 4)

Andorra 0,846 ( 1) Eesti 0,846 () Slovakkia 0,840 () Katar 0,834 ( 1) Ungari 0,831 ( 1) Barbados 0,825 ( 9) Poola 0,821 () Tšiili 0,819 ( 4) Leedu 0,818 ( 1) Araabia Ühendemiraadid 0,818 ( 12) Portugal 0,816 ( 2) Läti 0,814 ( 1) Argentina 0,811 () Seišellid 0,806 ( 6) Horvaatia 0,805 ( 1)

Eesti inimarengu trendid 1990–2012

Eesti inimarengu 2012. aasta tulemus oli 0,846, mis viitab Eesti kuuluvusele kõige kõrgema arengutasemega riikide kategooriasse. Eesti paikneb 187. riigi seas 33. kohal. Sama tulemuse sai ka Andorra. Aastatel 1990–2012 on Eesti inimarengu indeksi näitaja tõusnud 0,728-lt kuni 0,846-le. See tähendab, et inimareng on Eestis tõusnud 16%. Euroopa ja Kesk-Aasia regioonide viimaste aastate keskmine on 0,77, mis paigutab Eesti regiooni keskmisest kõrgemale positsioonile. Perioodil 1990–2012 on Eesti inimarengu indeks tõusnud keskmisest kiiremini võrreldes nii väga kõrge inimarengu tasemega riikidega kui ka kõrgelt arenenud riikidega ning läheneb väga kõrge inimarengu tasemega riikide keskmisele tulemusele. Eesti riigi arengutempo on võrreldav Lõuna-Korea omaga.
Haridustaseme osaindeksi järgi on Eesti riik ületanud väga kõrge inimarengu taseme, kuid selline tase on püsinud juba 2004. aastast. Tervise osaindeksi (keskmise oodatava eluea) tasemelt on Eesti areng väga madal ja võrreldav Uruguay omaga. Elujärje osaindeksi areng on majanduse suure muutlikkuse tõttu olnud teiste näitajatega võrreldes hüplikum. Selle põhjuseks oli majandusbuum ja sellele järgnenud majanduskriis.
Et Eesti jõuaks maailma parimate inimarengu näitajatega riikide hulka, on oluline kasvatada rahvamajanduse tootlikkust ja edendada tervisekäitumist.

Kriitika

Inimarengu indeksit on kritiseerinud paljud majandusteadlased. Tegemist on indeksiga, mida on võimalik kergesti valesti tõlgendada. See indeks jaotab riigid "madala", "keskmise", "kõrge" või "väga kõrge" inimarenguga riikideks. Indeksit on kritiseeritud kui üleliigset jalgratta leiutamist, kuna see kasutab mõõtmisel arenguaspekte, mida on varem juba põhjalikult uuritud^[13][14]. Indeksi miinuseks on toodud ka sissetuleku ebaadekvaatset käsitlust, aastate võrdluse puudumist ja arengu hindamist erinevates riikide gruppides erinevalt^[15]. Riikide kategoriseerimise vead võivad tugevalt mõjutada ametlikku statistikat. Aruande tulemused võivad eksitada investoreid, poliitikuid, heategevusdoonoreid ja avalikkust. Kui inimarengu indeks on kõrge, siis ülendatakse riiki. Madala indeksi korral aga tuuakse esile riigi puudujäägid. Ratan Lal Basu (2005) on kritiseerinud inimarengu indeksit, kuna see hindab ainult materiaalseid näitajaid, kuigi võiks hinnata ka moraalseid ja vaimseid väärtusi^[16].

Eesti inimarengu aruanneRedigeeri

Eesti inimarengu aruanne (EIA) on ainulaadne raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust. EIA on teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsusetegijad nii poliitikas kui ka majanduses ja muudes valdkondades.
EIA metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil – inimarengu aruannetel (Human Development Reports), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP). Võttes arvesse paljusid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti riigiti. Viimastel aastatel on Eesti üleilmses inimarengu pingereas paiknenud kolmanda kümnendi alguses.
Eesti Koostöö Kogu on EIA väljaandja alates 2006. aastast. Inimarengu aruanded valmivad järgmiselt: Koostöö Kogu nõukogu püstitab iga kahe aasta järel ilmuvale EIA-le peateema, mille sisustamiseks otsib Koostöö Kogu juht kutsutud konkursiga peatoimetaja. Peatoimetaja peab olema doktorikraadiga teadlane (eelistatavalt professor) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ning artiklite autorid peavad tulema vähemalt kolmest Eesti ülikoolist. Peatoimetaja ja tema pakutud toimetajate meeskonna valib kavandite alusel välja Koostöö Kogu nõukogu. Aruanne sünnib tihedas koostöös sisu eest vastutava peatoimetajaga ja väljaandmise eest vastutava Koostöö Kogu tegevkontoriga, kusjuures peatoimetaja annab Koostöö Kogu nõukogule regulaarselt ülevaateid aruande koostamisest. EIA väljaandmist rahastab Koostöö Kogu oma eelarvest.

Terrorism

Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks.
Sõna terrorism on tuletatud ladinakeelsest sõnast terror ('ehmatus', 'hirm', 'füüsiline vägivald', 'õud') ning seda kasutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Siis mõisteti prantsuskeelse sõna terreur all revolutsioonivastases tegevuses kahtlustatavate suhtes vägivalla- ja repressiooniderohket korda, mille kehtestas Rahvapäästekomitee (Comité de salut public) aastail 1793–1794 ning mille käigus hukkus kuni 40 000 inimest.
Siiani ei ole olemas terrorismi ühest definitsiooni, käibel olevaid või piirkonniti aktsepteeritud variante on eri andmeil kahesaja ümber. Terrorismi defineerimise raskused on seotud eelkõige kolme asjaoluga: sõna erineva tähendusega ajaloo jooksul, külma sõja aegse käsitlemisega propagandasõjas ning riikide tahtmatusega saavutada üheselt mõistetav ja siduv õiguslik lahend ÜRO egiidi all.
Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrorismi all mõista ükskõik millist türanniat. Ka konventsionaalsete või valimatute (asümmeetriliste) relvadega mitteriiklike organisatsioonide või üksikisikute sooritatud vägivallaakti või sellega ähvardamist, mis külvab hirmu ja on suunatud eelkõige tsiviilisikute, aga ka infrastruktuuri vastu.
Terror tähendab riigi vägivalda oma kodanike suhtes (nt stalinism). Terrorism aga tähendab poliitiliste rühmituste, ususektide ja teiste mitteriiklike organisatsioonide ja ka üksikisikute toime pandud vägivalda tsiviilisikute vastu. Kui rühmitus võitleb sõduritega, on nad vabadusvõitlejad; kui tapmine on suunatud rahulike elanike vastu, on nad terroristid (nt pommivööga enesetapjad pühakojas, Iraagi sõjas ning järgnenud kodusõjas töömehi, naisi ja lapsi tapvad sissid).
Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on raske, sest konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt – huvidele vastavalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressiooni toimepanija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kui selle tulemusel kannatavad relvastamata tsiviilisikud.

Definitsioon

Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism.
Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivalda kasutades destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamisega.
Terror on idee, mida pole võimalik võita sõjaliste vahenditega. Seda näitavad ka terroriaktid, mille põhjused on ühiskonnas.

Terrorismi liigid

• Rahvuslik terrorism (sama mis natsionalistlik või etniline terrorism)
• Usuline terrorism (sama mis religioosne terrorism)
• Paremäärmuslik terrorism (poliitiline)
• Vasakäärmuslik terrorism (poliitiline)
• Tuumaterrorism
• Bioloogiline terrorism 
• Keemiline terrorism
• Küberterrorism
• Sõjaline terrorism

Terrorismi ajaloost

Tänapäeva terrorismi peamisteks ideoloogilisteks allikateks tuleb pidada 18. sajandi Suurt Prantsuse revolutsioonii ning 19. sajandi keskel Venemaal tegutsenud revolutsioonilisi ja anarhistlikke liikumisi, kes kasutasid oma ideede levitamiseks ja eesmärkide saavutamiseks terroristlikke meetodeid. Terrorismi areng enne Esimest maailmasõda Euroopas tõi kaasa sellise nähtuse nagu riikliku toetusega terrorism. 20. sajandiga kaasnes aga kõige mastaapsem terroriajastu bolševistliku Venemaa, kommunistliku Nõukogude Liidu, fašistliku Itaalia ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa kehtestatud totalitaarsete režiimide näol, mis hoidsid hirmus ja hukkasid teisitimõtlemise eest miljoneid inimesi.
Pärast Teist maailmasõda algas külm sõda ehk varjatud sõjategevus, sest avalik konflikt oleks võinud olla katastroofiliste tagajärgedega. Aastakümneid kestnud varjatud sõjategevuse ajal upitasid mõlemad vaenupooled võimule ja rahastasid mitmeid poliitilisi režiime ja liikumisi, valmistades ette tuhandeid iga masti partisane, vastupanuvõitlejaid, terroriste, separatiste, natsionaliste. Tihti kasutati ühiskondade destabiliseerimiseks palgamõrtsukate teenuseid. Samal ajal kasvas ühiskondades protestilaine ning rahulolematus, mis väljendus erinevate usuliidrite, apokalüptiliste prohvetite, usupuhastajate, sektide, paramilitaarsete organisatsioonide ning teiste tihti vägivaldseid meetodeid kasutavate rühmituste ja gruppide poolehoidjate ja liikmete arvu kasvus.
Kui kahe ideoloogia ja süsteemi aastakümneid kestnud vastasseis lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal, ennustati uue ja parema ning turvalisema, liberaalse demokraatia väärtuste ümber koonduva maailma teket. Siiski oli gigantide võitluse varjus ja osalt ka nende endi toetusel juba aastaid arenenud ja muteerunud uus oht – rahvusvaheline terrorism. Terrorism kui välispoliitiline vahend – riiklik sunniviisiline diplomaatia või riikide ja/või valitsuse ja teisitimõtlejate vaheline (varju)sõja liik – on käesoleval ajal maailmas pigem taandumas. Saabumas on aga globaalse terroristliku võrgustiku käsutuses olevate ning "püha" eesmärgi täitmisele programmeeritud organiseeritud vägivalla ajastu, kelle taga seisavad mitmesugused jõud.
Aastail 1980–2001 sooritati üle 4000 terroriakti, mille tulemusel hukkus rohkem kui 6000 inimest. See arv kasvab pidevalt.  Samal ajal lähevad ekspertide hinnangud maailmas üha leviva vägivalla ja fundamentalismi põhjuste kohta lahku, nagu ka ÜRO liikmesriikide arvamused terrorismi definitsiooni suhtes. Vägivalda ja terrorismi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või religioossete eesmärkide saavutamiseks kasutavad ning oma tegevust globaalseks muuta üritavad jõud on saanud koondnimetuse globaalne terroristlik võrgustik.

Terrorismiga seotud kuriteod Eesti õigusaktides

Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui seaduses. Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina.

„: § 237. Terrorikuritegu

• (1) Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase,välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda. – karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse sundlõpetamisega.
• (3) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

§ 237-1. Terroristlik ühendus

• (1) Kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise eest, mille tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele, samuti sellise ühenduse loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise eest –karistatakse viie- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse sundlõpetamisega.

§ 237². Terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele

• (1) Käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemiseks väljaõppe korraldamise või isiku värbamise või muul viisil sellise kuriteo ettevalmistamise eest, samuti sellise kuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest –karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.

§ 237³. Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamine ning toetamine

• (1) Käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo, samuti terroristliku ühenduse või isiku, kelle tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele, rahastamise või muul viisil teadvalt toetamise, samuti vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks –karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.
• (3) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“

Tänapäeval on suurimaks probleemiks islamiterrorism. 

Islamiterrorism on vägivalla kasutamine usuliste eesmärkide saavutamiseks. Pühasõdalaste jaoks on ususõda ja terror õigustatud tapmise vormid.
Islamiterrorismis saab eristada äärmusislami (ehk islamismi) ja fundamentalistide erinevust ususuundi või -organisatsiooni tasandil.
Islamiterrorismiks nimetamise tõsiasi on see, et suurimad rahvusvahelised terrorivõrgustikud kasutavad oma värbamispropaganda aluse ja tegevusprogrammina islamit, olgu nende versioon usundi alustest siis kui tahes väärastunud.

Maailm pärast kommunistliku süstemi lagunemist

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Kommunistliku süsteemi lagunemisega lõppes ka külm sõda.
See tekitas maailmasse uusi riike. Vanad kolooniad saavutasid iseseisvuse ning endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid ja tema sõltlasriigid iseseisvusid liiduvabariigi või sõltuva riigi piirides. See tekitas alguses probleeme, sest riigipiirid ei kattunud enam rahvuse piiridega.
Lisaks iseseisvusid paljud lääneriikide kolooniad. Kuid nad iseseisvusid koloniaalpiirides ega arvestanud vanu hõimupiire. Mõnes äsjaiseseisvunud endises koloonias tekkis probleem sellega, et tegelikult valitsesid ikka endiste kolonistide järeltulijad, mitte põliselanikud.
Probleeme tekitab ka terrorism, eriti islamiterrorism.
Viimase aja suureks probleemiks on ka kliima soojenemine. Sellega kaasnevad ka muud loodust ja keskkonda kahjustavad probleemid ning seetõttu otsitakse viisi, kuidas luua energiat loodussõbralikumalt ja kuidas teha asju loodussõbralikest ja vastupidavatest materjalidest. Reisimine on lihtne. Maailm on avatum kui kunagi varem. Euroopas on munel pool põhiline vähemuste õiguste kaitsmine. Mitmetes Euroopa riikides on viimasel ajal pead tõstnud erinevad äärmusliikumised ja äärmuslike vaadetega parteid. Selline trend tekitaks tulevikus probleeme.
Elutempo järjest kiireneb, samas geograafiline kaugus muutub järjest väheolulisemaks. Valitsevaks majandussüsteemiks on liberaalne turumajandus. Enamikes maailma riikides valitseb demokraatia. Poliitilised ideoloogiad on muutunud üksteisega väga sarnasteks. Juurde on tekkinud loodus- ja keskkonnakaitsele suunatud roheline ideoloogia. Tehnoloogia areneb järjest kiiremini edasi. Inimese eluiga ja elukvaliteet ning tervetena elatud aastate arv järjest kasvavad.

---

Kodusõjad Aafrikas

Läänne-Aafrikas Libeerias peeti 1989-2003 kaks kodusõda. Surmasaanute arvu mõlemas sõjas kokku hinnatakse 550 000- 920 000 inimeseni. Enne sõdade algust oli Libeerias 2,2 miljonit elanikku, 2016. a 4,6 miljonit. Naaberriigi Sierra Leone kodusõjas aastatel 1991-2002 tapeti kuni 300 000 inimest. 1990. a oli riigis ligi 4 miljonit elanikku, 2016. a juba 7,4 miljonit.
Kesk-Aafrika kõrberiigis Tšaadis peeti kodusõda 2005-2010. Prantsusmaa toetusel suutis valitsus sissiliikumised maha suruda, surma sai umbes 7000 inimest. Kesk-Aafrika Vabariigis võitles valitsus sissiliikumiste vastu 2004-2007 ja 2012-2014. Surma sai tuhandeid inimesi, valitsust toetasid Prantsuse väed, kuid riigis oli ka ÜRO rahuvalvemissioon ja Euroopa Liidu stabiliseerimisüksus. Viimasesse kuulusid ka Eesti kaitseväelased. 2012. a puhkes kodusõda Sahara kõrberiigis Malis. Nii ÜRO Mali rahuvalvemissioonil (MINUSMA) kui ka Euroopa Liidu stabiliseerimisüksuses (EUTM) on osalenud Eesti kaitseväelased.

---

Apartheid Lõuna-Aafrika Vabariigis

Lõuna-Aafrika Vabariik, toonase nimega Lõuna-Aafrika Liit loodi 1910. a pärast Teist Inglise-Buuri sõda (1899-1902) kui Briti dominioon. Pikka aega oli LAV Aafrika ainus tööstusriik ja suurim majandus (alates 2014. a on suurima majandusega Aafrika riik Nigeeria). Samas on riik erakordselt keerulise rahvusliku, rassilise ja keelelise struktuuriga. Ligikaudu 80% elanikest on mustad, 9% segarassilised (värvilised), 2,5% Aasia päritolu (india ja malaisia) ning 8% valged. Valgetest ligikaudu 60% on afrikandrid, 17. sajandi hollandi kolonistide järeltulijad, ja ülejäänud inglaste järeltulijad. Afrikaani keel on ka enamuse värviliste esimeseks keeleks. Must elanikkond jaguneb omakorda nii keeleliselt kui kultuuriliselt väga erinevateks rühmadeks, kelle omavahelised suhted on sageli pingelised.

Hollandi ja Briti koloniaalperioodi ajal oli rassiline segregatsioon mitteformaalne, seadustega reguleeriti peamiselt pärismaalaste liikumist ja asustust. Olulisemad seadusandlikud piirangud olid 1913. a maaseadus (Bantu Land Act), mille alusel pärismaalastele jäeti vaid 13% maast ning 1927. a seadus, millega keelati abieluväline seks valgete ja mustade vahel. Löuna-Aafrika Liit sai Suurbritanniast sõltumatuks 1931. a Westminsteri statuudiga. Kuningat jäi esindama kindralkuberner, riiki juhtisid parlament ja valitsus. Valimisõigus oli ainult valgetel. Enamik ingliskeelseid valgeid toetas Ühendatud Parteid (United Party), mis pooldas tihedamaid sidemeid Suurbritannia ja Rahvaste Ühendusega. Afrikandrite huvisid väljendas Rahvuspartei.

1948. a võimule tulnud Rahvuspartei seadis sisse apartheidi. Apartheid tähendab afrikaani keeles eraldamist, lahutamist. Apartheidipoliitika aluseks oli põhimõte, et eri rasside segunemine ei ole lubatud. Arvati, et ühiskonnas, kus paljud rassid üksteisega kokku puutuvad, on rassikonfliktid vältimatud. Konflikte püüti ära hoida eri rassigruppide lahutamisega ja nende kontaktide piiramisega. 1949. a keelati segaabielud valgete ja teisest rassist inimeste vahel. 1950. a elanikkonna registreerimise seaduse kohaselt jagati kogu riigi elanikkond nahavärvi ja päritolu alusel nelja rassigruppi: valged, mustad, värvilised ja asiaadid. Värvilised olid valgete ja teisest rassist inimeste järeltulijad. Rassigruppi kuulumine määras, kus piirkonnas keegi võis elada, mis ametikohal töötada, kus koolis käia ja millist haridust saada. Samuti olid eraldatud avalikud hüved nagu transport, rannad jne.

Seadused andsid valitsusele õiguse kuulutada ükskõik milline riigi osa teatud etnilise rühma asualaks, kust teised pidid lahkuma. 1913. a maaseaduse alusel oli jäetud 87% territooriumist valgetele ja 13% mustadele. Sellel 13% hulka kuuluval territooriumil loodi 264 reservaati. 1959. a seadus koondas reservaadid kümneks territoriaalüksuseks, homelandiks ehk bantustaniks. Bantustanid ei moodustanud ühtset valdust, vaid koosnesid killustatud territooriumidest. Bantustanides oli mustadel küll oma parteid ja valimisõigus, kuid kõik seal vastu võetud seadused pidi kinnitama LAV keskvalitsus. Mustade vägivaldne ümberasustamine sai igapäevaseks aastatel 1960-1980. Ligikaudu 2 miljonit musta sunniti kolima reservaatidesse.

Rahvaste Ühenduse riigid mõistsid apartheidipoliitika hukka. Selle peale viidi 1960. a Rahvaste Ühendusse kuulumise küsimuses LAVi valgete hulgas läbi referendum. Kuigi ingliskeelsed oleksid soovinud ühenduses jätkamist, võitsid referendumi 52% häältega lahkumist pooldavad afrikandrid. 1961. a kuulutas Lõuna Aafrika Liit end Lõuna Aafrika Vabariigiks ja viimasest kindralkubernerist sai esimene president.

Ka rahvusvaheline üldsus mõistis LAVi valitsuse apartheidipoliitika hukka. Tolleaegses maailmas, kus koloniaalimpeeriumid lagunesid ja rahvuslik vabadusliikumine oli tõusuteel, tundus taoline poliitika anakronismina. ÜRO hakkas 21. märtsi tähistama rassismi vastase võitluse päevana. 1973. aastal tunnistas ÜRO Peaassamblee apartheidi inimsusevastaseks kuriteoks.
1990. aastatel likvideeriti apartheidisüsteem LAVis ja riigi presidendiks sai apartheidivastase võitluse üks juhte Nelson Mandela.

Kommunistliku süsteemi lagunemine

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ajalugu: Kommunistliku süsteemi lagunemine

1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses – täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas – sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatšovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine – Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu

NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatšovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.:

• võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos
• senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks
• tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu
• paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad)
• võeti vastu keeleseaduseid
• osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks
• Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses
• kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
• üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidžaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus)

Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatšovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine.

Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputš), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

2. USA poliitika mõju NSVL lagunemisele: 1985. a sai partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kes soovis muudatusi käsumajanduse ja impeeriumi päästmiseks, uskudes ekslikult kommunistlikesse ideedesse. Soovis parandada suhteid lääneriikidega (veidi paranesid). USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettrežiimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogiale ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse.

3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism.

4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest – inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel; liialt ei või majandusse sekkuda; võitlus inflatsiooni vastu). Nõudlust tuleb ergutada – alandada maksukoormust (kõrged maksud vähendavad inimeste soovi tööd teha ja teenida). Poliitikas pidi Lääs oma huvide kaitseks aktiivselt välja astuma, kristlik-demokraatlikud poliitikud tõusid suuremate riikide etteotsa. Pooldasid sõjalise võimsuse suurendamist. Ikestatuid rahvaid tuli toetada tegudega, mitte sõnadega (pingelõdvenduse lõpp).
5. Mõisted -
perestroika - ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatšovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud.
Mihhail Sergejevitš Gorbatšov - NSV Liidu viimane riigipea. NLKP KK Poliitbüroo liige, peasekretär, NSVL Ülemnõukogu esimees ja NSV Liidu I president. Eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine
Glasnost – ehk avalikustamine oli 1985. a Gorbatšovi poolt ellu kutsutud poliitika. Tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ametliku ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid.
NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja.
Boriss Nikolajevitš Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991–1999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!)
Bush – George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993.
Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai Araabias juhtivale positsioonile pürgija Iraagi diktaatori rünnak Kuveidi vastu 1990. a augustis. Iraagi sõjatehnika (aegunud) oli saadud NSV Liidult ja näitas läänele, et kui NSVL kedagi ründaks, siis ta kaotaks.
Naftakriis – 06.10.1973. a ründasid Egiptus ja Süüria Iisraeli, ÜRO peatas sõjategevuse. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vatsu naftaembargo ja tõstsid seejärel nafta hinda neli korda. Tulemuseks oli läänemaailma vapustanud energiakriis.
Helsingi protsess - 1. augustil 1975 kirjutati Helsingis 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajate poolt alla selle lõppaktile. Selle sisu: lepiti kokku edendada majanduslikku, teadus- ja kultuurialast koostööd ning tunnustati Euroopas kehtivaid riigipiire. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas
OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati 1975 ühiselt NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt. Eesmärgid – konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine ja abi konfliktijärgsetelee sotsiaalsetele taastustöödele, sh inimõiguste tagamisele.
Reaganoomika-USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm.
Thatcherism – UK peaministri M.Thatcheri poliitiline „stiil“ ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi väliskapitali, taastus tööstuse konkurentsivõime, vähenes tööpuudus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja elatustase tõusis. Parandas UK poliitilist positsiooni maailmas.
Kontrakultuur – eriline, eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Otsiti alternatiivi seni tunnustatud ametlikele seisukohtadele kirjanduses, meditsiinis, hariduses jms. (Mitmed akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad)
Solidaarsus - Poola ametiühingukoondis. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema.
Lech Walesa - Solidaarsuse juht, Poola ametiühingutegelane, poliitik ning inimõiguste aktivist ja kaitsja.
Sametrevolutsioon - Tšehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon.
Võidurelvastumine -1950-80.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral.
Tähtede sõda - hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks.
Juri Andropov - NSV Liidu poliitik ja KGB pikaaegne juht. 1982. a pärast Brežnevi surma valiti uueks NLKP peasekretäriks. Püüdis stagneeruvat NSV Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud.
Konstantin Tšernenko - NSV Liidu juht 1984–1985. Ta oli võimule saades juba vana ja haige ega suutnud riigi tugevdamise heaks midagi ära teha.
Rahvasaadikute Kongress - uus esindusorgan.1988. a juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse ehk Rahvasaadikute Kongressi.
Václav Havel - tšehhi kirjanik ja poliitik. Tšehhoslovakkia president aastail ja Tšehhi Vabariigi president.
Saksamaa taasühinemise - all mõistetakse protsessi aastatel 1989-1990, mis viis SDV ühendamiseni SLV-ga 3.10.1990. Sellega lõpetati üle neljakümne aasta kestnud Saksamaa lõhestatus. Saksamaa ühtsus muutus võimalikuks pärast Berliini müüri langemist 1989. a. Samuti oli vajalik nelja endise okupatsioonivõimu (1945-1949) nõusolek. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid (liidumaad ehk die Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga SDV liitmisest SLV-ga
OMON - impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus.
Referendum - ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud.
RESK - Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev
SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel.