Otsing sellest blogist

UUS!!!

Kvarternaar ehk antropogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Kvaternaar  ehk  an...

kolmapäev, 21. aprill 2021

Liikide kaitse võimalused

Sissejuhatus

Üha sagedamini kuuleme uudiseid liikide arvukuse kahanemisest maailmast. Ometi saabub ka positiivseid teateid.
1990. aastate alguses oli merikotkas Eestis ohustatud linnuliik, keda elas siin vaid kümmekond paari. Tänu kaitse alla võtmisele on nende olukord käesolevaks ajaks tunduvalt paranenud.
*
1930. aastatel elas maailmas umbes 20 000 sinivaala. Vaalarasva saamiseks kütiti neid niivõrd intensiivselt, et 1965. aastal loendati neid vaid 1000. Pärast püügikeelu kehtestamist 1966. aastal hakkas nende arvukus tasapisi kasvama. Tänapäeval on sinivaalasid umbes 10 000.
*
Rohekilpkonnad olid kunagi soojades troopilistes vetes tavalised loomad ja neid püüti nende liha, munade ning kilbi pärast. Ülepüügi tagajärjel langes nende arv järsult. Täna püüab inimkonna teadlikum osa kunagisi jõhkrusi heastada looduskaitsealade ja spetsiaalsete haudumisjaamade loomisega. Bali saarel asuvas farmis kasvatatakse rohekilpkonni ja lastakse tagasi vabasse loodusesse.
*
Aastatel 1975–2003 istutasid Põhja-Aafrika Saheli piirkonna põllumehed 200 miljonit puud ja kutsusid ka teisi farmereid üles oma maadel puid säilitama. Selle tulemusena paranes kohalike puude iseuuenemine ja mulla erosioonikindlus, pikkamööda taastusid põhjaveevarud ja kasvas viljasaak. Puud pakkusid küladele tormide eest üha enam kaitset. Lõpptulemusena paranes kohalike inimeste elukvaliteet.
Seega – liikide kadumisega on asi halb, kuid mitte lootusetu ja häid näiteid liikide kaitsel jätkub. Mida teha selleks, et pidurdada liikide arvu kahanemist?

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks oskate:
  • tuua näiteid liikide peamistest kaitsevõimalustest;
  • tuua näiteid inimetegevuse mõjust looduslikele protsessidele.

Kõigepealt tuleb teha ülevaade

Liikide tõhusaks kaitsmiseks tuleb kõigepealt saada ülevaade haruldastest ja ohustatud liikidest. Sellist andmebaasi sisaldab punane nimestik ehk punane raamat. See on teaduslike andmete kogu, mis kajastab haruldaste ja ohustatud liikide levikut ja seisukorda ning teeb ettepanekuid kaitse vajaduse kohta.
Punane nimestik ei saa kunagi valmis, sest loodus muutub kogu aeg. Muutub ka inimese mõju loodusele, koos sellega teisenevad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Kord kriitilises seisundis olnud liik ivõib olukorra muutudes tõusta vähem ohustatute hulka või vastupidi.
Esimene punane raamat anti välja 1966. aastal Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) algatusel. Oma punane raamat on ka Eestil.

Liikide kaitse võimalused:

  • liigi kaitse alla võtmine
  • liigi elupaiga kaitse
  • elupaikade taastamine
  • uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine
  • liikide kaitsmine tehistingimustes

Liigi kaitse alla võtmine

Märgates mõningate liikide arvukuse vähenemist ja ohtu sattumist võeti sellised liigid otsese kaitse alla. Tänapäeval on kaitsealused liigid Eestis jagatud kolme kategooriasse, millest I kategooria hõlmab kõige rangemalt kaitstavaid liike.

Liigi elupaiga kaitse

Varsti jõuti arusaamisele, et üksnes liigi kaitsest ei piisa, kaitse alla tuleb võtta kogu liigi elupaik. Selliseid looduskaitse nõuetele allutatud territooriume nimetatakse kaitsealadeks. Elupaiga kaitse raames tuleb näiteks jälgida inimtegevuse mõju ulatust või koguni keelustamist selles piirkonnas, väetiste jt kemikaalide kasutamist jms. Sõltuvalt liigi kaitse vajadusest ja eesmärgist on Eestis vastavalt looduskaitseseadusele rajatud viis erinevat kaitsealatüüpi.

Elupaikade taastamine

Inimesed on aastasadu hävitanud metsa ja kuivendanud märgalasid, et rajada põllumaid, ehitada asulaid ja teid. Koos elupaiga hävitamisega kaovad sellega seotud taime- ja loomaliigid. Nüüd on hakatud kord kaotatud kooslusi taastama.


Näide
Soode taastamine
Enamikes Euroopa riikides on sood peaaegu hävitatud. Eestis on viimase sajandi jooksul massilise kuivendamise tulemusena lagesoode pindala vähenenud ligi kolm korda. Praegu katavad sood Eesti territooriumist ligi 5,5%, umbes kolmveerand soodest on võetud kaitse alla.

    Aga miks meile soid vaja on? 
    Sood puhastavad ja talletavad vett, reguleerivad veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi. Turvas seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi. Soo on paljudele liikidele (nt putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabapüü, turbasamblad jt) ainus elupaik, inimesele mõnus koht puhkamiseks ja marjade korjamiseks. Soos on säilinud põnevaid jälgi inimeste tegevustest minevikus.
    Männikjärve raba
    Joonis 4.3.2.1. Männikjärve raba Endla looduskaitsealal
    Näide: elupaikade taastamine

    Soode taastamise programm

    Eestimaa Looduse Fondi eestvõttel on Eestis asutud soode taastamisele (joonis 4.3.2.1.). Peamised taastamistööd on kraavide kinni ajamine ning nende sulgemine paisudega. Vajadusel eemaldatakse kuivendatud soost ka osa puistust, et vähendada puude kaudu liigvee aurumist. Lisaks kavandatakse kaitsealustele liikidele (rabapüü, metsis, rabakonn, mõned kiili- ja liblikaliigid) sobivate elutingimuste loomist või parandamist.
    Männikjärve raba
    Joonis 4.3.2.1. Männikjärve raba Endla looduskaitsealal
    Näide: elupaikade taastamine

    Soode taastamise programm

    Eestimaa Looduse Fondi eestvõttel on Eestis asutud soode taastamisele (joonis 4.3.2.1.). Peamised taastamistööd on kraavide kinni ajamine ning nende sulgemine paisudega. Vajadusel eemaldatakse kuivendatud soost ka osa puistust, et vähendada puude kaudu liigvee aurumist. Lisaks kavandatakse kaitsealustele liikidele (rabapüü, metsis, rabakonn, mõned kiili- ja liblikaliigid) sobivate elutingimuste loomist või parandamist. 
    Vaadake ka videot:
    Mangroovitihnik Puerto Ricas
    Tugeva juurestikuga mangroovitihnikud kaitsevad rannikualasid erosiooni, uputuste ja orkaanide eest. Nii näiteks said inimesed 2004. aastal valusa õppetunni, mil India ookeani loodusliku kaitseta rannikut laastas hävitav tsunami. 
    Näide: koosluste taastamine
    Joonis 4.3.2.2. Mangroovitihnik Puerto Ricas

    Ida-Aasias asutakse hävinud mangroovide taastamisele

    Üha enam mõeldakse piirkonnas hävinud mangroovide taastamisele.
    Võimsate hingamisjuurtega igihaljad puud moodustavad troopiliste merede rannikul mudaseid ja soolaseid mangroovitihnikuid (joonis 4.3.2.2.) . Oli aeg, kus neid randu hoolega manglipuudest puhastati, et teha ruumi rannahotellidele ja krevetikasvandustele. Tulemusena on maailmas mangroovitihnikuid viimase 30 aastaga jäänud tervelt kolmandiku võrra vähemaks. Ometi on ka sellel haisval ja niiskel kooslusel koht nii looduses kui inimeste elus. Vees hargnevate juurte vahel leiavad varjupaika paljud veeloomad (sh tööstusliku tähtsusega krevetid, krabid jt), lisaks on mangroovidel märkimisväärne süsiniku sidumise võime.
    Näide: Seemnepankade rajamine

    Seemnepangad hoiustavad kultuurtaimede seemnevarusid

    Seemnepank
    Üheks loodusliku mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on seemnepanga loomine. Neist tähtsaim, ülemaailmne seemnepank asub Norras, Lääne-Teravmägede saarel, kus hoiukambrid on raiutud igikeltsa sisse. Praegu on seal loodud võimalused kokku 4,5 miljoni kultuurtaimede seemnenäidise hoiustamiseks.
    Niisuguste seemnehoidlate eesmärk on  säilitada taimeliikide seemnevarusid, et kaitsta liike looduskatastroofide, taimehaiguste, sõdade jms korral.

    Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine

    Haruldasi ja ohtu sattunud liike on võimalik kaitsta mitmel moel.
    • Taasasustamine ehk reintrodutseerimine. Seda meetodit kasutatakse teatud alal väljasurnud liikide puhul. Mujalt elujõulisest asurkonnast toodud või tehistingimustes paljundatud isendid viiakse neile ökoloogiliselt sobivasse paika.
    • Tugiasustamine. Seda meetodit kasutatakse olemasoleva asurkonna tugevdamiseks, arvukuse ja genofondi suurendamiseks. Ohustatud populatsiooni täiendatakse uute isenditega.
    • Ümberasustamine ehk populatsiooni ümberkolimine. Ümberasustamist kasutatakse näiteks siis, kui haruldase liigi populatsioon jääb inimtegevusele jalgu.
     ka Eestil.
    Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected
    Slaid 8

    Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine

    Haruldasi ja ohtu sattunud liike on võimalik kaitsta mitmel moel.
    • Taasasustamine ehk reintrodutseerimine. Seda meetodit kasutatakse teatud alal väljasurnud liikide puhul. Mujalt elujõulisest asurkonnast toodud või tehistingimustes paljundatud isendid viiakse neile ökoloogiliselt sobivasse paika.
    • Tugiasustamine. Seda meetodit kasutatakse olemasoleva asurkonna tugevdamiseks, arvukuse ja genofondi suurendamiseks. Ohustatud populatsiooni täiendatakse uute isenditega.
    • Ümberasustamine ehk populatsiooni ümberkolimine. Ümberasustamist kasutatakse näiteks siis, kui haruldase liigi populatsioon jääb inimtegevusele jalgu.
    Euroopa naarits

    Euroopa naaritsa lugu

    Euroopa naarits on üks maailma kõige ohustatumaid väikekiskjaid (joonis 4.3.2.3.). Selle põhjus on selle liigi elupaikade – ojade ja jõgede – kadumine ning konkurents Põhja-Ameerikast pärit tugevama ameerika naaritsa ehk mingiga. Mink sattus Euroopas loodusesse peamiselt karusloomafarmide kaudu. Kuna viimane metsik euroopa naaritsa isend tabati Mandri-Eestis 1996. aastal, siis peeti seda liiki 1990. aastate lõpul siin praktiliselt väljasurnuks. Tallinna Loomaaia ohustatud loomade paljunduskeskuses käivitati euroopa naaritsa programm. Soomest toodud isendite baasil hakati neid loomi tehistingimustes uurima ja paljundama. 2000. aastal asuti uut euroopa naaritsa asurkonda looma Hiiumaal, kuhu viidi loomaaiast esimesed loomad. Tõusude ja mõõnadega kulgenud ettevõtmist on lõpuks saatnud edu: aastate jooksul kujunenud naaritsaasurkond on saare looduse lõpuks omaks võtnud ja seal sigima hakanud. Võib öelda, et sellega on Eesti maailmakaardil ainus piirkond, kus euroopa naaritsa arvukus on looduses hakanud suurenema.
    Püüton

    Loomaaedade roll liikide kaitsel ja teaduslikul uurimisel

    Euroopa naaritsa programmi edulugu on üks neist, mis näitab loomaaedade tähtsust loomade teaduslikul uurimisel, liikide kaitsmisel ning paljundamisel. 
    Loomade tehistingimustes uurimisel ja paljundamisel teevad eri riikide loomaaiad tihedat koostööd (joonis 4.3.2.4.). Muuhulgas on töötatud välja ühised paljundamisprogrammid. Kui mõnel loomaaial on kollektsioonis vastav loomaliik, siis kaasatakse see loomaaed automaatselt ühisesse programmi. Nii näiteks osaleb Tallinna Loomaaed amuuri leopardi ja amuuri tiigri paljundamisprogrammides, niisuguseid liike on Tallinna loomaaias ligi 50. Seda, millist liiki geneetilise materjali säilitamiseks paljundatakse, otsustab rahvusvahelise võrgustiku koordinaator.
    Loomaaiad üle maailma vahetavad vastastikku loomi, et tekiks tugev ja terve populatsioon ning et vältida liigi taandarengut.

    Kokkuvõte

    Liikide kaitse sagedasemad võtted on ohustatud ja haruldaste liikide kaitse alla võtmine, nende elupaikade kaitse ja kaitsealade loomine. Ohustatud liikide populatsiooni tugevdamiseks võib isendeid või populatsioone ümber asustada või täiendada uute isenditega arvukuse ja genofondi suurendamiseks. Tehistingimustes (loomaaedades) on välja arendatud programmid haruldaste ja ohustatud loomade uurimiseks ja kaitseks. Vahel on sellise töö tulemuseks ohustatud looma taasasustamine loodusesse.
    Teaduslikud andmed haruldaste ja ohustatud liikide kohta on koondatud punasesse nimestikku, mida trükitud kujul teame ka punase raamatuna.

    Mõisted

    kaitseala
    punane raamat
    taasasustamine ehk reintrodutseerimine
    tugiasustamine
    ümberasustamine

    teisipäev, 20. aprill 2021

    Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid

    Sissejuhatus

    Maailmas on kirjeldatud umbes 1,8 miljonit päristuumsete organismide liiki. Tegelik liikide koguarv ei ole siiski teada, sest mitmed ainuraksete ja selgrootute rühmad on veel läbi uurimata.
    Maismaal on kõige rohkem liike troopilistes vihmametsades, kus asub ligi pool maismaa liigirikkusest. Maailmameres on liigirikkad kooslused korallrahud. Paraku on inimesed kas otseselt või kaudselt hävitanud juba ligi poole vihmametsadest ja kolmandiku korallrahudest.
    Eesti on uhke oma mitmekesise ja rikkaliku looduse üle. Siinseid linde ja orhideesid tullakse imetlema kogu maailmast, loodusturismis näeme oma võimalust eriti maapiirkondade arenguks.
    On koolitõde, et Eesti kõige suurema elurikkusega maalapike asub Laelatu puisniidul. Paraku teatasid bioloogid 2017. aastal: „Laelatu taimerikkus on hakanud kahanema!“ Ruutmeetril, kus 2001. aastal kasvas 76 liiki taimi, loendati 16 aastat hiljem 66. Kunagise ligi 600 liigi asemel kogu puisniidul näitas 2012. aasta loendus neid olevat poole vähem.
    Mis võib olla liikide hävimise põhjus?

    Õpieesmärgid

    Selle peatüki lõpuks teate:
    • peamisi liikide hävimise põhjuseid;
    • mõningaid seoseid inimtegevuse ja liikide kadumise vahel.

    Liike mõjutavad korraga mitmesugused tegurid

    Nagu varem õppisime, mõjutavad liike ökoloogilised tegurid: abiootilised ja biootilised tegurid ning inimese tegevus – inimmõju. Allpool on loetletud mõningaid tegureid, mis võivad põhjustada liikide arvukuse vähenemist või koguni liikide hävimist. 
    Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected
    Slaid 1

    Liikide hävimist põhjustavaid tegureid:

    • liikide loomulik väljasuremine;
    • elupaikade hävimine;
    • elupaikade killustumine;
    • elukeskkonna saastumine mürkkemikaalidega;
    • globaalne kliimamuutus;
    • loodusressursside ületarbimine;
    • võõrliigid;
    • haigused;
    • jpm

    Elupaikade hävimine

    Igale liigile on vaja tema eluks sobivaid tingimusi, seega elupaiga säilimist. Koos elupaikade hävimisega kaovad ka liigid, kes on kohastunud eluks aastate jooksul välja kujunenud kooslustes. Nii näiteks muutub maaparandustööde tagajärjel lähiümbruse veerežiim ning vahetub osa taimestikust.
    Kõrbestumine
    Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Umbes 8 miljonit km²  Maa pindalast on looduslike kõrbede all, kuid peale selle leidub Maal kõrbestunud alasid, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel.
    Elanike arvu kasv sunnib toidu ja küttematerjali saamiseks senisest intensiivsemalt kasutusele võtma lõunapiirkondade kuivasid maa-alasid. Õrna ja vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mille järel muutub maa elamiskõlbmatuks paljudele taime- ja loomaliikidele. Koos taimede kadumisega kaob ka nende juurestik, mis seni kinnistas mulda. Tulemusena avaneb muld tuultele, mis kannavad selle nelja ilmakaarde. Sellist nähtust nimetatakse erosiooniks. 
    Rabapüü

    Märgalade kuivendamine

    Joonis 4.3.1.1. Veel 19. sajandil tavaliseks jahilinnuks peetud rabapüü on praegu range kaitse all. Rabapüü sulestik muutub talvel valgeks, mistõttu ohustab teda lisaks sobivate elupaikade kadumisele ka kliimamuutus. Valge lind jääb lumetul talvel looduslikele vaenlastele kergesti silma.
    Märgala on alaliselt liigniiske (nt soo) või vähemalt osa aastast veega kattunud maa-ala (nt lauge mererannik). Maa ja vee kohtumisel tekib uus ja omalaadne kooslus. Liigniiskeid alasid on läbi aastate püütud kuivendada, et muuta neid kõlbulikumaks põllumaaks. Oli ju kraavikaevamine ka üks lõputuid töid, mis Vargamäe talu meeste päevi täitis. Soode kuivendamise tõttu on viimase 100 aasta jooksul kahanenud näiteks rabapüü arvukus ja on oht, et see oma levila lõunapiiril elav liik sureb Eestis välja (joonis 4.3.1.1.).
    Lendorav
    Joonis 4.3.1.2. Lendorav on Eestis üliharuldane loom, keda ohustab metsade raie ja selle tulemusel aset leidev elupaikade killustumine. 

    Elupaikade killustumine

    Lisaks sobilikele tingimustele on vaja, et elupaik oleks piisavalt suur ja pakuks loomale nii toitu kui ka paarilisi.
    Lendorav on üliharuldane loom, keda leidub Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes (joonis 4.3.1.2.). Loom vajab pesitsemiseks, varjumiseks ja toitumiseks vanu õõnsustega puid, Seega on vanadel metsadel lendorava elus tähtis roll. Veel enam, metsaala peab olema piisavalt suur, et loom leiaks paarilisi, kes poleks lähisugulased. Vaid see tagab elujõulise järglaskonna. Lendoravat ohustavad metsaraied, sest raiete tõttu kaovad sobivad pesapuud ja killustuvad pesitsusalad.

    Elukeskkonna saastumine

    Keskkonda sattunud mürkained,  vee- ja õhureostus on liikide arvukuse vähenemise ja liikide hävimise üks sagedasemaid põhjuseid. Samblikud, kes saavad õhust saasteaineid kogu keha pinnaga, on õhusaaste suhtes eriti tundlikud. Eestis on jäänud haruldaseks õhukvaliteedi suhtes nõudlik kopsusamblik.

    Hapestumine

    Õhku paiskunud väävel- ja lämmastikoksiidid moodustavad õhuniiskusega segunedes happesademeid, mis esinevad vihma, lume või udu näol. Nähtus on levinud intensiivse tööstusega piirkondades ja seal, kus transpordist paiskuvad õhku lämmastikoksiidid. Pilved kannavad saasteaineid nende tekkekohast kaugele, enne kui need taas maale langevad. Niimoodi ületavad saasteained pikki vahemaid, liikudes vahel ka ühest riigist teise.
    Siseveekogude hapestumine on üks Rootsi keskkonnaprobleeme. Vähetoiteliste järvede vesi muutub happesademete mõjul väga happeliseks ja muutub seega paljudele taimedele elamiskõlbmatuks. Tulemusena vaesub ka loomade toidubaas. Kõrgenenud vee happesus põhjustab ka otseselt kalade hukkumist, sest hape takistab hapniku sisenemist lõpustesse. Järvedest kaovad kõigepealt vee kvaliteedi suhtes tundlikumad kalaliigid.

    Elukeskkonna saastumine

    Keskkonda sattunud mürkained,  vee- ja õhureostus on liikide arvukuse vähenemise ja liikide hävimise üks sagedasemaid põhjuseid. Samblikud, kes saavad õhust saasteaineid kogu keha pinnaga, on õhusaaste suhtes eriti tundlikud. Eestis on jäänud haruldaseks õhukvaliteedi suhtes nõudlik kopsusamblik.

    Hapestumine

    Õhku paiskunud väävel- ja lämmastikoksiidid moodustavad õhuniiskusega segunedes happesademeid, mis esinevad vihma, lume või udu näol. Nähtus on levinud intensiivse tööstusega piirkondades ja seal, kus transpordist paiskuvad õhku lämmastikoksiidid. Pilved kannavad saasteaineid nende tekkekohast kaugele, enne kui need taas maale langevad. Niimoodi ületavad saasteained pikki vahemaid, liikudes vahel ka ühest riigist teise.
    Siseveekogude hapestumine on üks Rootsi keskkonnaprobleeme. Vähetoiteliste järvede vesi muutub happesademete mõjul väga happeliseks ja muutub seega paljudele taimedele elamiskõlbmatuks. Tulemusena vaesub ka loomade toidubaas. Kõrgenenud vee happesus põhjustab ka otseselt kalade hukkumist, sest hape takistab hapniku sisenemist lõpustesse. Järvedest kaovad kõigepealt vee kvaliteedi suhtes tundlikumad kalaliigid.

    Globaalne kliimamuutus

    Teadlastele teeb muret süsihappegaasi sisalduse järjekindel suurenemine viimase aastasaja jooksul.  Kui kuni 19. sajandini oli süsihappegaasi õhus üsna püsivalt 0,028%, siis 2016. aastal oli see 0,0403% ja prognoositakse, et 21. sajandi keskpaigas jõuab süsihappegaasi sisaldus õhus 0,05%-ni.
    Samal ajal on tõusnud ka keskmine õhutemperatuur. Saja viimase aasta jooksul on Euroopa keskmine õhutemperatuur tõusnud 1 °C võrra ning teadlased väidavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3°C võrra. Tavapärastes ilmastikuoludes tekkinud olulisi ja pikaajalisi muutusi nimetatakse kliimamuutusteks. Teadlased vaidlevad, kas süsihappegaasi sisalduse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, kuid need kaks näitajat on omavahel kindlas seoses.
    Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, siis võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed on ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taime- ja loomariigid sellega kohastuda ei suuda. Muutuvad paljude liikide levilad. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi, võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra- ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseb maailmamere pind. Elutingimuste halvenemine toob kaasa elanike rände eluks sobivamatele aladele.
    New image
    Joonis 4.3.1.3. Kliima soojenemine ähvardab viigrite asurkonda Läänemerel. Arktiliste merede asukana suudab viiger poegida vaid jääl. Kui jääd ei ole, saavad pojad hukka, sest valges titekarvas hülgelapsed ei oska ujuda. Lisaks ei pea selline karv vett. Kasukas märgub ja külm vesi jõuab kehani.
    Eestis tähendab kliima soojenemine pehmemaid talvi, ebapüsivat lumikatet, varasemat kevadet. Loodusest kaovad mõned kohalikud liigid ja võõrliike tuleb juurde (joonis 4.3.1.3.). Mitmete seni haruldaste bakterite ja viiruste elu lihtsustub, seeläbi suureneb risk inimese tervisele. Eestisse jõuavad seni lõunapoolse levikuga metsa- ja põllukahjurid.

    Loodusressursside ületarbimine

    Algselt jahtis inimene loomi üksnes vastavalt vajadusele, nii loom kui inimene olid nn hammas-hamba-vastu võrdses olukorras. Vastavalt sellele, kuidas tehnika inimese käes arenes, kaldus jõud tema poolele. Paljude liikide elu sõltub üha enam sellest, mis asub inimese südames ja kõrvade vahel. 
    Joonis 4.3.1.4. Pärlikee 1918.–1940. aastatel Piusa jõest kogutud pärlitest. Iga pärlikese taga peitub 20–40 karbi elu...
    Ebapärlikarp
    Eesti aladel saab üheks näiteks tuua ka ebapärlikarbi loo (joonis 4.3.1.4.). 17. sajandi lõpul leidus Eesti ja Liivimaa jõgedes rikkalikult ebapärlikarpe. Sellele liigile sai saatuslikuks nende võime moodustada pärle, mille müük oli tulusaks teenimise allikaks. Pärlite püük oli ülimalt hävitav tegevus. Ühe pärli kättesaamiseks tuli karbipoolmed lahti kangutada, misjärel loom hukkus. Suurem osa lahtimurtud karpidest pärlit ei sisaldanudki ja seega tapeti ühe pärli saamiseks 20-40 ebapärlikarpi.
    Sosnovski karuputk
    Eestis on võõrliikide loodusesse laskmine looduskaitseseadusega keelatud.
    Joonis 4.3.1.5. Eestis on üheks tülika võõrliigi näiteks Sosnovski karuputk, mis torkab oma hiidkasvuga silma raudteede ääres, asulate läheduses, jäätmaadel jm. Selle taime algne kodu on Kaukaasias. 50. aastatel hakati teda üle toonase Nõukogude Liidu kasvatama kui silotaime, Eestisse sattus ta ilmselt ka dekoratiivtaimena. Meie aladel tõrjub vägeva kasvuga putk välja looduslikud rohttaimed ja ka puittaimed ei suuda putke naabruses areneda. Praeguseks on see taim levinud kogu Eestis ja muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks.

    Võõrliigid

    Üleilmastuv kaubandus, põllumajanduslike ja tööstusettevõtete tegevus ja rahvusvaheline transport on tekitanud olukorra, kus liigid satuvad paikadesse, kuhu nad looduslike levikumehhanismide kaudu poleks iial jõudnud. Seni vaid üksikutele saareriikidele probleemiks olnud võõrliikide sissetung on nüüdseks muutunud globaalseks ohuks kogu maailmas.

    Liikide loomulik väljasuremine

    Igal liigil on oma alguse, arenemise, õitsengu ja hääbumise faas. Küllap on see nii ka inimese kui liigiga …

    Kokkuvõte

    Liikide hävimist põhjustavad mitmesugused tegurid nagu elupaikade hävimine ja killustumine, saastumine mürkkemikaalidega, globaalne kliimamuutus, loodusressursside ületarbimine, võõrliigid, haigused jpm. Liigid surevad välja ka loomuliku arengu tulemusena, sest igale liigile on omane areng, õitsengufaas ja hääbumine.

    Mõisted

    erosioon
    hapestumine
    happesademed
    kliimamuutused
    kõrbestumine
    sooldumine

    esmaspäev, 19. aprill 2021

    Kodanikuaktiivsus Loodus- ja keskkonnakaitses

    Sissejuhatus

    Eesti liikumine taasvabanemise poole on tihedalt seotud looduse ja keskkonnakaitse küsimustega.
    1986. aastal tuli ilmsiks Nõukogude Liidu Väetiseministeeriumi kavatsus asuda Eestis, Virumaal, fosforiiti kaevandama. Nõukogudemaa hiigelmajandus vajas väetist kiratsema kippuva põllumajanduse turgutamiseks. See, mis oli Nõukogude valitsusele vaid tilluke lapike riigikaardi loodeservas, oli ainutunnistatud kodumaa ning elupaik Eesti rahva jaoks.
    Kaevanduste rajamisega Toolses, Rakvere lähistel ja eriti Kabalas oleks kaasnenud paratamatult keskkonnasaaste, muutused veerežiimis, tõsine reostusoht Kunda ning Pada jõgedes, puistangutesse sattuva diktüoneemakilda isesüttimine jpm. Suurkaevanduste teenindamiseks oleks Virumaale kolinud tuhandeid uuselanikke kogu Nõukogude Liidust ja eestikeelse ning –meelse elanikkonna osakaal oleks Rakverest ida poole muutunud tähtsusetuks.
    Inimesed asusid kavandatavate kaevanduste vastu protestima, algas nn fosforiidisõda. Eelkõige arutati asja isekeskis, kuid üha enam astus avalikkus oma arvamuse avaldamiseks üles. Sõna võtsid teadlased, keskkonnakaitsjad, ajakirjanikud, ühiskonna- ja poliitikategelased. "Fosforiidivastased" aktsioonid haarasid eriti kaasa noori. Nn „vale” arvamuse esitamine ei olnud nõukogude režiimi tingimustes sugugi ohutu. Sellele ajastule kohaselt järgnesid ebasoosing, ülekuulamised ja koguni kehvastimagatud ööd kinnimajades.
    Tärkava kodanikeliikumise koordineerimiseks ja toetamiseks tekkis Eesti Roheline Liikumine kui üks kodanikualgatusel põhinevaid keskkonnaorganisatsioone. Nii näiteks olid rohelised jalgrattaretke „Kuidas elad, Virumaa?” algatajaks 1988. aastal ja keskkonnateemalised rattaretked toimuvad tänaseni.
    Fosforiidisõja tulemusena pidid Nõukogude liidu ametkonnad, otsusetegijad Tallinnas ja Moskvas hakkama arvestama Eesti rahva arvamuse ja tahtega. Rahva võit fosforiidiküsimustes oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusi.
    Millised on tänapäeval inimeste võimalused avaldada oma arvamust ning tahet keskkonnateemadel ning kuidas seda paremini teha?

    Õpieesmärgid

    Selle peatüki lõpuks teate,
    • millised on kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed;
    • millised on kodanikuaktiivsusel põhinevad tegevusvõimalused.
       
    Tuletagem meelde, mis on ühiskonna kolm sektorit. Klikkige alltoodud lausele:
    Ühiskonna kolm koostoimivat sektorit on:
    • Avalik ehk riiklik sektor, mis tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse ja muu sellisega nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid
    • Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu. Selliste ettevõtete nimetusi täiendavad sageli lühendid AS (aktsiaselts), OÜ (osaühing) jms
    • Nn kolmas sektor, mis on omakorda jaguneb kaheks:
    a) professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed tegelevad palgatööna avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne;
    b) vabatahtlik tegevus, kus kodanikualgatust viiakse ellu vabatahtlikkuse alusel, sageli peale oma päevatööd mõnes asutuses.
    Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing – kõiki kolme võib nimetada ka ühe sõnaga mittetulundus-, kodaniku- või vabaühendusteks. Sõna "mittetulundus" ei tähenda seda, et ühingud ei tohiks teenida tulu, koguda annetusi vms, vaid kogu saadud tulu tohib kasutada üksnes ühingu eesmärkide elluviimise huvides.

    Mida keskkonnaorganisatsioonid teevad?

    Eesti on demokraatlik riik, kus inimestel on õigus avaldada oma arvamust. Lisaks oma üksikarvamusele saavad inimesed ühiskonnas kaasa rääkida valitsusväliste organisatsioonide ehk kodanikeühenduste kaudu, mis riigi- ja erasektori kõrval moodustavad nn. kolmanda sektori.
    Eestis on loodud sadakond suuremat või väiksemat keskkonnaorganisatsiooni. Oma iseloomult ja ülesannetelt on neid mitmesuguseid. Mõned organisatsioonid ühendavad sarnaste huvidega inimesi, pakkudes võimalust omavahel suhelda ning tegelda ühisel huvialal nagu näiteks botaanika, ornitoloogia, kodu-uurimine jms. Teised võtavad enda korraldada ja kanda teatud ülesandeid nagu näiteks inimeste keskkonna-alane teavitamine, mõne taime- või loomaliigi kaitse eest seismine, kodutute loomade eest hoolitsemine jpm. Mõjukamad ühingud hoiavad silma peal tähtsamate otsuste tegemisel, analüüsides nende võimalikku keskkonnamõju ning öeldes sõna sekka neile sobival ja võimalikul viisil. Suurem osa vabaühenduste tegevustest tehakse ära vabatahtliku tööna.

    Kuidas riik ühendustega suhtleb?

    Riik omalt poolt peab arvesse võtma avalikkuse arvamust. Ühenduste esindajaid tuleb kaasata seaduste väljatöötamisse ja sel eesmärgil korraldatakse ümarlaudu, kohtumisi jms. Kuna tänaseks on Eestis sadakond looduse- ja keskkonnaorganisatsiooni, siis on need riigiga ladusama suhtlemise huvides loonud Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koja (EKO). Koja liikmed esindavad riigi ees teisi keskkonnaorganisatsioone, võtavad sõna riigi olulistel keskkonnateemadel, kohtuvad perioodiliselt keskkonnaministriga ja palju muud.
    New image

    Sügis 2017:  Ornitoloogiaühing nõuab veelindude tapatalgute lõpetamist

    Ühe enam häirib mõtlevaid inimesi Eestis toimuv arutu linnujaht (joonis 4.3.9.1.). Igal sügisel saabub siia välismaalt tuhandeid jahituriste, kes võtavad raha eest osa veelindude massilisest laskmisest. Selliseid tapatalguid soosivad leebed jahiseadused, mille muutmisest pole teatud osapooled huvitatud. 2017. aasta sügisel töötas Eesti Ornitoloogiaühing välja ettepaneku veelindude arutu tapmise lõpetamiseks, soovitades paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Näidates, et küsimus läheb korda paljudele inimestele kogus ühing oma seisukoha toetuseks rohkem kui 2500 allkirja ja Riigikogu oli kohustatud ettepaneku menetlusse võtma. Aeg näitab, mis edasi saab.
    Mida ühingud teevad?
    New image

    Sügis 2017:  Ornitoloogiaühing nõuab veelindude tapatalgute lõpetamist

    Ühe enam häirib mõtlevaid inimesi Eestis toimuv arutu linnujaht (joonis 4.3.9.1.). Igal sügisel saabub siia välismaalt tuhandeid jahituriste, kes võtavad raha eest osa veelindude massilisest laskmisest. Selliseid tapatalguid soosivad leebed jahiseadused, mille muutmisest pole teatud osapooled huvitatud. 2017. aasta sügisel töötas Eesti Ornitoloogiaühing välja ettepaneku veelindude arutu tapmise lõpetamiseks, soovitades paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Näidates, et küsimus läheb korda paljudele inimestele kogus ühing oma seisukoha toetuseks rohkem kui 2500 allkirja ja Riigikogu oli kohustatud ettepaneku menetlusse võtma. Aeg näitab, mis edasi saab.

    Teeme ära!

    Mida ühingud teevad?
    Joonis 4.3.9.2. 2017. aasta "Teeme ära!" kampaania sisuks olid külatalgud. Läti ja Leedu noorteadlased aitasid korrastada ühe Pärnumaa küla supluskohta.
    "Teeme ära!" on 2008. aastal algatatud üle-eestiline koristusaktsioon, mis nüüdseks on saanud rahvusvahelised mõõtmed (joonis 4.3.9.2.). „Teeme ära!” ei ole üksnes prügikoristuskampaania. Eestis on lisaks korraldatud veel mõttetalguid, külatalguid jpm.

    Konnad teelt

    Mida ühingud teevad?
    Joonis 4.3.9.3. Pildid Kadrina Keskkooli konnatalgutest
    Alates 2012. aastast korraldatakse Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel aktsiooni „Konnad teel(t)”. Igal kevadel päästetakse vabatahtlike abiga autorataste alt 15-20000 kudemisrändele asunud konna, aidates need üle maanteede (joonis 4.3.9.3.).

    Hooli ja aita kiisu koju!

    MTÜ Kassiabi soovib vähendada hulkuvate kasside arvu tänavatel ja aidata kaasa lemmikloomapidamise kultuuri paranemisele Eestis.
    Põhitegevuseks on koduta jäänud kassidele uute püsivate kodude leidmine. Aasta jooksul leiab uue kodu keskmiselt 500 kassi. Oma tegevusega soovib ühing vähendada kodutute loomade arvu Tallinna tänavatel ning tõsta eelkõige laste ja noorte lemmikloomapidamise kultuuri. Ühing levitab teadmisi lemmikloomapidamisest ja sellega kaasnevast vastutusest.
    New image
    New image
    Rehabilitatsioonikeskus 3
    Mida ühingud teevad?
    Joonis 4.3.9.4. Fotomeenutus 2008. aastast. Töö Sõrvele rajatud lindude rehabilitatsioonipunktis. 

    Lindude rehabilitatsioonikeskus

    Naftareostuse korral on kõige enam ohustatud merelinnud. 2008. aastal tabas Lääne-Eesti rannikut tõsine naftareostus, mille likvideerimisele tõttasid kümned vabatahtlikud. Selle sündmuse tulemusena loodi lindude rehabilitatsioonikeskus (joonis 4.3.9.4)
    New image
    New image

    Greenpeace plastiku vastu

    Mida ühingud teevad?
    Joonis 4.3.9.5. Greenpeace´i kampaaniad jäävad oma lennukusega meelde
    Greenpeace aktivistid ehitasid Kreeta saarel delfiine kujutava hiigelmosaiigi kümnest tuhandest plastiktopsist, milliseid iga kreeklane kasutavat iga 15 minuti tagant ühe (joonis 4.3.9.5.). Selle pildiga tahavad keskkonnakaitsjad kreeklastele ja turistidele meelde tuletada ohtu, mida plastikjäätmed kujutavad ookeanile ja mereelustikule.
    Fridays For Future:
    Kliimaaktivistide ühing, mis peab kliimastreike ja üritab panna inimesi rohkem oma elukeskkonnast hoolima. Tahab päästa maa kliimat tulevate inimeste ja võib-olla kogu maa elu jaoks katastroofiliste tulemuste eest.

    Kokkuvõte

    Inimestel on õigus avaldada oma arvamust. Lisaks oma üksikarvamusele saavad inimesed ühiskonnas kaasa rääkida valitsusväliste organisatsioonide ehk kodanikeühenduste kaudu. Eestis tegutseb sadakond looduse ja keskkonnateemaga tegelevat organisatsiooni. Organisatsioonid töötavad vastavalt oma eesmärkidele, esindades oma liikmete huve ja rääkides ühiskonnas kaasa keskkonnaküsimuste lahendamisel. Ühenduste toimimise iseloomulikud jooned on vabatahtlik töö, heategevus, annetamine ja muud sellist.

    reede, 16. aprill 2021

    Keskkonna dilemmaprobleemid

    Sissejuhatus

    Meil kõigil tuleb iga päev teha otsuseid. Mõned neist on lihtsad, kui tuletame meelde loodusseadustele tuginevat koolitarkust või vanemate õpetussõnu. Sellistel probleemidel on enamasti üks lahendus.
    Teisel juhul on probleemid keerukamad, neil on mitu tahku ja mitu lahendust. Selliste hulka kuuluvad sageli ka keskkonnaprobleemid. Nii näiteks nõuab mõne materjali ümbertöötlemine rohkem energiat, kui uue toote valmistamine. Mõni säästupirn maksab tavapirnist märksa rohkem, kuid kvaliteet ei luba seda pikalt kasutada jne. Seega on keskkonnaprobleemidel sageli mitu lahendust ja ainuõiget vastust ei olegi.
    Poliitikutel ja tippjuhtidel lasub vastutus oma riigi käekäigu eest. Kuigi vahel juhtub, et poliitik on „pildil“ vaid valimistest valimisteni, mõjutavad tema otsused loodust ja inimeste elukeskkonda kümneteks aastateks, vahel koguni pöördumatult. Siin peitub keskkonnateadlikkuse tähendus.

    Õpieesmärgid

    Selle peatüki lõpuks:
    õpite
    • et ühel probleemil saab olla mitu lahendust;
    • et keskkonnavaldkonnas ei ole ainuõigeid lahendusi ja otsuse tegemiseks tuleb teha valikuid;
    • nägema keskkonnaprobleemide erinevaid aspekte;
    • nägema looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid erisugustes keskkonnaprobleemides;
    • langetama mõningaid igapäevaeluga seotud otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;
    • prognoosima oma otsuste tagajärgi;
    oskate
    • loodusteaduslikku meetodit rakendades lahendada probleeme;
    • osaleda rühmatöös ja aruteludes;
    • teha kompromissotsuseid.

    Mis on dilemma?

    Dilemma on mitme lahendiga probleem. Dilemmadel puudub üks ainuõige lahend ning otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta erinevate huvigruppide seisukohti. Huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on mingil viisil kavandatavast tegevusest (projektist) huvitatud, sest tegevus või selle lõpptulemus mõjutavad neid mingil moel. Siin võib näiteks tuua kohalikud elanikud. Huvigruppideks on ka pooled, kes projekti käiku või selle tulemust kuidagi mõjutavad – näiteks kohalik omavalitsus, keda peab huvitama kõik see, mis nende territooriumil toimub. Projekti meeskonna ülesandeks on välja selgitada kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada nende negatiivset ja suurendada positiivset mõju projektile. Mida enam suudetakse arvesse võtta nende gruppide seisukohti, seda asjatundlikum on otsus.

    Kahe vangi lugu

    Kaks vangi on ülekuulamisel. Kui mõlemad süüalused vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad karistuseks vaid aasta vangistust. Kui üks teise „sisse räägib”, siis ta pääseb ta vabaks, teine saab aga 10 aastat karistust. Kui mõlemad vangid üles tunnistavad, siis ootab mõlemat viis aastat karistust. Dilemma seisneb selles, et mõlema vaikimine annab mõlemat vangi arvestades parima tulemuse, kuid samas on lihtne otsustada reetmise kasuks. Kui vang A arvab, et B ta reedab, on ka vangil A mõttekas reeta (siis istub ta vangis 10 aasta asemel 5). Kui vang A usub, et vang B vaikib, siis on mõttekas ikkagi ta reeta, sest sellisel juhul pääseb vang A kohe vabaks ega pea vangis olema ühtki aastat.
    Seda näidet kasutatakse kirjeldamaks olukorda, kus osalistel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja loobuda üksikhuvidest. Kui üks osapool otsustab oma kasud viia maksimumi, siis saab omakasupüüdmatult käituv osapool kõige rohkem kahju.
    Samasugune dilemma kerkib esile näiteks globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel tuleb riikidel teha koostööd ja loobuda ühe riigi huvide esile tõstmisest. 

    Kliimaprobleemid ja riikide koostöö

    2015. aastal toimus Pariisis ÜRO kliimakonverents, kus arutati riikide toimetulekut kliimamuutustega ja kliimaprobleemide leevendamise meetmeid. Tulemusena sündis kokkulepe, millega ühines ligi 200 riiki. Leppe eesmärk on pidurdada kliima soojenemist nii, et üleilmne soojenemine ei ületaks 2 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.
    2017. aastal astus Ameerika Ühendriikides ametisse uus president, kelle juhtlauseks oli „America first!”. Ühe oma valitsusaja esimese sammuna algatas president USA loobumise Pariisi kliimalepetest, sest need kahjustavad USA majanduslikke huve.
    Arutlege:
    Milline võib olla USA kliimalepetest loobumise mõju:
    1) maailma globaalprobleemide lahendamisele?
    2) USA majanduse arengule?
    3) USA keskkonnaseisundile?
    Põhjendage oma arvamust. 

    Kuidas lahendada probleeme?

    Elu pakub iga päev lihtsamaid või keerukamaid olukordi, mille lahendamisel tuleb üheaegselt arvestada mitmesuguste asjaoludega ning arvestada erinevate gruppide huve. Kuidas seda teha? Käsitleme näitena kalurite ja hüljeste vastasseisu kodusel Läänemerel. 
    Näide: Kalurid ja hülged
    Rannakalurid kaebavad hallhüljeste üle, kes kaladest toitudes ründavad võrke. Lisaks hüljeste saagiks langenud kaladele pääseb lõhutud võrkudest merre tagasi suur osa kaladest, suurendades veelgi majanduslikku kahju. Lahendusena teevad kalurid ettepaneku hakata hülgeid küttima, et vähendada nende arvukust ja olukord kontrolli alla saada. Teisalt on hallhülged Eestis looduskaitse all, sest Läänemere saastatus on kaasa toonud nende arvukuse languse. Mis on lahendus?
    Lahenduse leidmiseks asuge rühmatööle:
    1. Sõnastage probleem.
    2. Leidke seotud huvigrupid. Iga õpilane valib ühe teema.
    3. Moodustage huvigruppide alusel rühmad.
    4. Uurige nädala jooksul teavet probleemi kohta.
    5. Korraldage järgmises tunnis arutelu. Arutelu juhib kas õpetaja või mõni õpilane.
    6. Huvigruppide alusel moodustunud grupid arutavad probleemi ja võtavad oma seisukoha. Argumenteerige oma seisukohtade üle, toetuge faktidele. Kuulake teiste argumente.
    7. Analüüsige kuuldut ja püüdke leida lahendus võttes arvesse kõiki seisukohti. Suurte probleemide korral on väga raske leida lahendust, mis sobib kõigile. Siis tuleb leida kompromisslahendus, mis on osapoolte huvidele kõige lähemal.
    8. Kirjutage lahendus üles.
    9. Andke väljapakutud lahendusele hinnang.
    10. Arutlege: kas otsus rahuldab kõiki pooli? Kas kõigi seisukohti arvestati? Kas lahendus võiks tegelikkuses toimida?

    Kokkuvõte

    Probleeme võib väga üldiselt jagada ühe ja mitme lahendiga probleemideks. Esimesse gruppi kuuluvad probleemid, mille lahendamisel järgitakse loodusteaduslikke seisukohti ja neil on tavaliselt üks ainuõige vastus.
    Teise gruppi kuuluvad mitmetahulised probleemid, millel on kaks või mitu võrdväärset lahendust. Need on enamasti igapäevaeluga seotud ning sinna hulka kuuluvad ka keskkonnaprobleemid. Selliste probleemide lahendamisel tuleb lisaks teaduslikele seisukohtadele arvestada ka seadusandluse, majanduslike seaduspärasuste ning eetika ja moraali seisukohtadega.
    Probleemi lahendamisel on oluline selle selge sõnastamine, kõikide huvigruppide väljaselgitamine ja kaasamine. Otsuse langetaja peab oskama leida probleemile erinevaid lahendusvõimalusi ning pakkuma välja argumenteeritud ja kõiki osapooli võimalikult hästi rahuldava kompromisslahenduse.

    Mõisted

    dilemma
    huvigrupp
    kompromisslahendus

    1. ülesanne**

    Lugege läbi taustalugu
    Probleemid tehasega
    Ühes linnas töötab vananenud tehnoloogiaga tsemenditehas, mis saastab ümbruskonda tolmuga. Sellega on kattunud nii linnatänavad kui ka linnelanike aiad. Kannatada on saanud ka linnaelanike (eelkõige suitsetajate) tervis. Tehnoloogia uuendamine nõuab hiigelinvesteeringuid, mida tehase omanikel ei ole.
    Asulas elab umbes 5000 elanikku, suurem osa elanikest on nii või teisiti selle suurettevõttega seotud, sest tehas on linnakeses pea ainus tööpakkuja. Keskkonnakaitsjad nõuavad tehase sulgemist. See tähendaks paljudele elanikele töö kaotamist ja suuri sotsiaalseid probleeme kogu asulas.
    Sõnastage probleem:

    Loetlege huvigrupid:

    Ülesanded 2-5
    Lugege läbi taustalood ja pakkuge rühmatööna probleemidele lahendusi, kasutades ülaltoodud probleemide lahendamise skeemi. 

    2. ülesanne***

    Lugege läbi taustalood ja pakkuge rühmatööna probleemidele lahendusi, kasutades ülaltoodud probleemide lahendamise skeemi. 
    Tüli uue elamurajooni pärast
    Ühe linna ääremail on metsatukk, kus linnaelanikud armastavad vaba aega veeta. Kinnisvaraarendaja kavatseb sinna rajada uue elamurajooni (joonis 4.3.8.1.). Tulemusena vaesub kohalik loodus, antud alal kaob enamik taime- ja loomaliike. Teisalt parandavad linnaelanikud oma elutingimusi, tekib uusi töökohti, edeneb kohalik majandus.

    3. ülesanne***

    Mida teha Eesti metsaga?
    Umbes 53% Eesti maismaa kogupindalast on kaetud metsaga (joonis 4.3.8.2.). Koos metsatööstuse arenguga kavandatakse Eestis uusi puitu kasutavaid suurettevõtteid. Edeneb riigi majandus, laekuvad maksud ja paraneb üldine elatustase. Kuna nõudmine puidu kui tooraine järele suureneb, survestavad ettevõtjad valitsust muutma metsapoliitikat, tõstma raiemahtusid ning langetama puude raievanust. Tulemusena väheneb Eestis vanade metsade osakaal ja looduslik elurikkus. Paljude maaelanike kodumetsad muutuvad segipööratud raielankideks, kaovad harjumuspärased marja- ja seenepaigad.
    4. Ülesanne:
     Koolipuhveti menüü
    Lastevanemate seas on alanud arutelu koolipuhvetis pakutava toidu üle. Mõned lapsevanemad pooldavad saiakeste (joonis 4.3.8.3.) ja maiustuste osakaalu vähendamist või lausa nende täielikku keelamist. Teisalt on küpsetised paljude õpilaste lemmikud, millega nad on harjunud kõhtu täitma pika koolipäeva jooksul.
    Remmelgas
    Joonis 4.3.8.4. Hõberemmelga lugu käivitas arutelu väärtushinnangutest ühiskonnas ja oskusest oma seisukohti tulemuslikult väljendada. 
    Hõberemmelga lugu
    2017. aastal algas Tallinnas Haabersti ringristmiku laiendamine. Ehitust oli vaja selleks, et kaasajastada üht linna enamkasutatavat liiklussõlme – likvideerida igapäevased liiklusummikud ja vähendada avariide ohtu. Algasid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus laiendati sõiduteed, ehitati viadukte jpm. Ehitustööde käigus võeti maha ligi 800 puud. Osa linnaelanikest asus puude kaitsele, teine osa pooldas ehitustööde kiiret jätkamist, et liiklus koduteel korda saaks. Eriti hulluks läksid asjad siis, kui raietöö jõudis ligi saja-aastase hõberemmelgani (joonis 4.3.8.4.). Puukaitsjad püstitasid remmelga ümber telklaagri ja valvasid puuhiidu nii öösel kui päeval. Millised on konflikti lahendamise võimalused?

    5. ülesanne***



    Tarbija võim

    Tarbijatel on majanduses hiigelsuur võim, sest nende igapäevased valikud mõjutavad tootmist. Tootja toodab üksnes seda, mille järele on nõudlust ja mida ostetakse. Kui tarbija eelistab keskkonnasõbralikke tooteid, siis hakkavad ka tootjad neid rohkem tegema. Tihtipeale on tarbijal oluline õigel ajal mõista, et mõnda reklaami kaudu kaelamääritavat asja ei ole tal lihtsalt tarvis. See ei tähenda mitte loobumist, vaid ebavajalike asjade vältimist. Iga samm sellel teel tähendab aja ja raha kokkuhoidu. Seepärast läheb tarbijal vaja tarkust teha arukaid otsuseid.

    6. ülesanne**

    Teie ostuvalikud
    Tänu lisameetmete võtmisele on sageli keskkonnasõbraliku tootmise hind kõrgem nn tavatoodangu omast. Sel põhjusel on mahetooted kallimad kui tavapõllunduse omad. Erinevate toetuste tõttu on kodumaine põllumajandustoodang kallim kui näiteks kaugelt tulnud Poola kaup. Kas eelistate osta keskkonnasõbralikku või tavakaupa? Põhjendage!

    Valikumäng

    Moodustage 4-6 liikmelised grupid. Tutvuge probleemiga. Lahendamiseks on välja pakutud mitu võimalust. Iga grupp valib oma lahenduse. Võite välja pakkuda ka lahendusi, mida loetelus ei ole. Tehke otsus ülejäänud klassile teatavaks. Nagu elus ikka, sageli ühest vastust ei ole.

    7. ülesanne*

    Põlevkivil põhinev energeetika tekitab Eestis kõige rohkem keskkonnaprobleeme. Kujutlege end ette majandusministrina, kelle vastutusalasse kuulub energiasektor. Teie vastutusalas tuleb välja töötada uus energiamajanduse arengukava, mille eesmärgiks on tõhus energiakasutus ja saaste vähendamine. Milline valik on sobivaim?

    8. ülesanne*

    Teil on janu. Koduteel otsustate juua osta. Mida valite?

    9. ülesanne*

    Teie linna tahetakse ehitada keemiatehas. Olete väga mures, et tehas võib kahjustada keskkonda, saastades õhku, tarbides suurel hulgal vett, suurendades transpordikoormust ei ole välistatud ka õnnetused. Kuidas reageerite sellistele plaanidele?

    10. ülesanne**

    Kuidas jagada loodusressursse erinevate ettevõtete või riikide vahel?
    Sellele küsimusele vastamiseks võite kasutada mängu "Kala!" .
    Mängu lõpul jõudsite ilmselt arusaamisele, et loodusvarade parimaks kasutamiseks tuleb selle kasutajatel omavahel kokku leppida.
    Arutlege: Millised on tagajärjed, kui üks lepingupooltest leppest loobub ja ressursside kasutamisel üksnes enda huvidest lähtub?
    (Tegemist on vabavaraga).

    neljapäev, 15. aprill 2021

    Eesti looduskaitse

    Sissejuhatus

    2017. aasta kevadsuvel asuti Tallinnas ühe olulise liiklussõlme – Haabersti ringristmiku – laiendamisele. Ehitust oli hädasti vaja selleks, et kaasajastada üht linna enamkasutatavat ristmikku – likvideerida igapäevased liiklusummikud ja vähendada avariide ohtu. Algasid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus tuli laiendada sõiduteed, ehitada viadukte jpm. Ehitustööde käigus võeti maha ligi 800 puud, mis oli valus vaatepilt igaühele, kes elusloodusest vähegi hoolis. Osa linnaelanikest asus puude kaitsele, teine osa pooldas ehitustööde kiiret jätkumist, et liiklus koduteel korda saaks. Konflikt lahvatas siis, kui raietöö jõudis ligi saja-aastase hõberemmelgani. Puukaitsjad püstitasid remmelga ümber telklaagri ja valvasid puuhiidu nii öösel kui päeval. See mitme osapoolega lugu lõppes politsei sekkumisega. Puukaitsjad olid sunnitud taanduma ning puu saeti maha (joonis 4.3.5.1.).
    Joonis 4.3.5.1. Hõberemmelga lugu
    Selles peatükis püüame vastust otsida küsimustele: mis paneb inimest hoolima elusolendist enda kõrval kuni äärmuslike võtete kasutamiseni? Millised on riigi kohustused ja vahendid nii loodus- kui elukeskkonna kaitsel? Kuidas see kõik on kokku lepitud, korraldatud ja kirja pandud?

    Õpieesmärgid

    Selle peatüki lõpuks:
    teate,
    • kust pärinevad looduskaitse eetilised alused;
    • millele tugineb Eesti keskkonnapoliitika;
    • millised on Eesti keskkonnapoliitika põhijooned olulistes valdkondades – jäätmekäitluses, veepoliitikas,  looduskaitses, keskkonnakorralduses jm;
    • kuidas keskkonnapoliitilised otsused väljenduvad meie igapäevaelus; 
    oskate
    • senisest teadlikumalt langetada igapäevaeluga seotud otsuseid;
    • olla teadlik oma õigusest saada keskkonnainformatsiooni ning kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel.

    Looduskaitse areng Eesti aladel läbi aegade

    Eestlased kui loodusrahvas
    Eestlased peavad end ajalooliselt loodusrahvaks. Enne laialdast ristiusustamist olid meie esivanemad taarausku. Nad uskusid looduse vägevusse, tunnetades end looduse osana ja loodusest sõltuvana. Tekkisid looduslikud pühapaigad, kus palvetati, annetati, ohverdati, küsiti nõu, raviti haigusi jpm. Pühapaikadeks võisid olla puud, metsatukad, kivid, allikad, jõed, järved, pangad jm (joonis 4.3.5.2.). Nende erilise staatuse tõttu rahva elus saab neid lugeda ka esimesteks looduskaitseobjektideks.
    Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected
    Slaid 1
    New image
    Joonis 4.3.5.2. Helme orjakivi


    Valitsevate võimukandjate algatatud looduskaitse
    Hiljem tegelesid omal moel looduskaitsega valitsejad, keda ajendas mure neile kuuluvate loodusrikkuste pärast. Nii näiteks kehtestati jahi- ja kalapüügipiirangud või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeelud linnade ja kindlustuste läheduses. 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.
    Looduskaitse areng teadustegevuse tulemusena
    Uus etapp looduskaitse ajaloos saabus 19. sajandil haridus- ja teadustegevuse tulemusena, mil hakati väärtustama erakordseid loodusobjekte ja -mälestisi.
    Eesti looduskaitse algus 1910. aastal
    Eesti looduskaitse alguseks loetakse 1910. aastat, mil August Toomi algatusel loodi Vaika saartel linnukaitseala.
    Tänapäevane looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse hoidmise ja säilitamisega. Lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ja elupaikade säilitamisele tähtsustab Eesti looduskaitse inimeste loodusteadlikkuse edendamist.
    Eestis on võetud kaitse alla 18 % maismaast ja 31 % veealast. 2016. aasta lõpus oli Eestis kokku ligi 4000 kaitstavat loodusobjekti.
    Kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele on kehtestatud kaitsekord.

    Keskkonnakaitse

    Keskkonnakaitse keskendub inimese elukeskkonna kaitsele. Keskkonnakaitse eesmärgiks on:
    • loodusvarade säästlik kasutamine;
    • keskkonna saastamise vähendamine;
    • loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
    Eesti keskkonnapoliitika on vastavuses Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga. Keskkonnapoliitika tegevusvaldkonnad on näiteks jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus, looduse mitmekesisuse kaitse, keskkonnakorraldus jm. Seega on keskkonnakaitse laiem mõiste kui looduskaitse, mille sisuks on loodusliku mitmekesisuse kaitse ja säilitamine.

    Jäätmepoliitika

    Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad jäätmeid.
    Kõige targem on vältida jäätmete teket. Kui aga jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Lisaks on oluline vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, pöörates tähelepanu ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisele ning käitlemisele.
    Kolm võtmesõna jäätmetega toimetulekuks on:
    • jäätmetekke vältimine
    • korduskasutamine
    • taaskasutamine

    Jäätmehierarhia

    Joonis 4.3.5.4. Jäätmehierarhia
    Hierarhia põhimõtteks on viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Eelistada tuleb hierarhia kõrgemal astmel olevaid lahendusi. Kõige olulisem on vältida jäätmete teket, järgmisel astmel on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutus (kasutatud toote uuesti kasutamine), materjalina ringlussevõtt, põletamine energia tootmiseks jms. Jäätmete prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks ja seda tuleks vältida igal võimalikul viisil (joonis 4.3.5.4.).

    Veepoliitika

    Veepoliitika eesmärk on vee kõrge kvaliteedi saavutamine, veekogude hea seisund ja nende säästev kasutamine.
    Veevarude otstarbekaks majandamiseks koostatakse veemajanduskava. Riigi territoorium jagatakse vesikondadeks nii, et lisaks merre suubuvatele jõgedele ja ojadele oleksid hõlmatud ka rannaveed ning põhjavesi. Eesti jaguneb kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikond. Igale vesikonnale koostatakse veemajanduskavad

    Looduse mitmekesisuse kaitse

    Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika kohaselt kaitstakse haruldasi või ohustatud liike nende elupaikade või kasvukohatüüpide säilitamise kaudu. Sel eesmärgil luuakse kõikides liikmesriikides hoiualad, mis moodustavad üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku.
    Õiguslikult põhineb Natura võrgustiku loomine kahel Euroopa Liidu seadusel ehk direktiivil – linnudirektiivil ja loodusdirektiivil. Linnudirektiiv kaitseb linde, loodusdirektiivi ülesandeks on kaitsta looma- ja taimeliike, nende elupaiku ja kasvukohti. Loodusdirektiivis on kirja pandud ka Natura võrgustiku põhimõtted ja sisu.

    Keskkonnakorraldus

    Euroopalik suhtumine ettevõttesse hindab toodangu kvaliteedi kõrval ka seda, kuidas toode on valminud, kuidas see mõjutab keskkonda ja kuidas mõjutavad keskkonda tootjad ise. Seejuures on oluline töökeskkond, selle otstarbekas korraldus ja ka töötervishoid.
    Ettevõtte juhtimisel pööratakse tähelepanu ka keskkonnateemadele jälgides tootmise vastavust keskkonnanõuetele ja kogu organisatsiooni mõju keskkonnale. Sel moel on keskkonnateema seotud nii ettevõtte igapäevaelu kui tulevikuga, keskkonnaaspekte arvestatakse juba tegevuste planeerimisel.

    Avalikkuse osalemine keskkonnaotsuste langetamisel

    Avalikkusel on tähtis roll keskkonnapoliitika kujundamisel, sealhulgas seaduste loomisel. Oluliste keskkonnaotsuste tegemisel tuleb kaasata kõiki huvilisi - elanikke, eksperte, huvigruppe, organisatsioone, riigiasutusi jpt. Neid elanikke, keda ettevõtmine vahetult mõjutab (näiteks suurehitus koduasulas), tuleb informeerida otseselt ning kutsuda neid projekti avalikele aruteludele.
    Iga olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel (ehitus, kaevandamine jms.) tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Hindamise käigus uuritakse võimalikult laialt kavandatava tegevuse mõju loodus- ja elukeskkonnale: kuidas tegevus mõjutab vee ja õhu kvaliteeti, elanike elukvaliteeti (nt müra), kohalikku elusloodust jpm. Selgitatakse välja tegevuse mistahes negatiivne mõju ja pakutakse välja viisid, kuidas seda vältida või leevendada. Lõpuks otsustatakse, kas projekti on üldse mõistlik ellu viia. Vajadusel arvestatakse ettevaatuse printsiipi. Avalikkusel on õigus tutvuda keskkonnamõju hindamise plaani ja tulemustega.
    Oluline on inimesi teavitada ja kaasata ettevõtmise võimalikult varases alguses. Osalejad omakorda peavad teadma seadusega kehtestatud tähtaegu sekkumiseks. Oskamatu teavitamine on sageli konfliktide põhjuseks ja avalikkuse esindajate hiline protest jääb tulemusteta.

    Kokkuvõte

    Looduskaitse eetilised alused tulenevad inimese põlisest seotusest loodusega ning enda tunnetamisest selle osana.
    Kui looduskaitse kaitseb looduslikku mitmekesisust, siis keskkonnakaitse teemaks on inimese elukeskkond.
    Eesti kui Euroopa Liidu ühe liikmesriigi keskkonnapoliitika lähtub Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast. Selle olulisemad tegevusvaldkonnad on jäätmekäitlus, veekaitse- ja kasutus, looduse mitmekesisuse kaitse, keskkonnakorraldus jpm.
    Jäätmepoliitikas on oluline vähendada jäätmete teket, veepoliitika aluseks on vesikondadele põhinev veemajandus ja kaitse. Keskkonnateemad on saanud ka ettevõtete juhtimise osaks. Toodangu kvaliteedi kõrval hinnatakse ka seda, kuidas tootmine ja toode mõjutavad keskkonda ja kuidas mõjutavad keskkonda töötajad ise.
    Igaühel on õigus saada keskkonnainformatsiooni ja seista oma elukeskkonna kvaliteedi eest.

    kolmapäev, 14. aprill 2021

    Bioloogilise mitmekesisuse kaitse

    Sissejuhatus

    Mida mitmekesisem on ökosüsteem, seda tugevam ja vastupidavam see on. Veelgi enam – eluvormide rohkus Maal on vajalik elu kestmiseks planeedil.
    Elurikkusel on võtmeroll Maa kliima kujundamisel. Ökosüsteemid mõjutavad kliimat nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Metsad, rabad ja ookeanid on olulised süsiniku talletajad ja nende hävimine mõjutab maailma kliimat. Kuivendatud soodest vabaneb atmosfääri süsihappegaasi, taimestiku kadumine metsaaladelt võib vähendada keskmist sademete hulka. Ookeanide hoovused mõjutavad omakorda kliimat.
    Märgalad ja mangroovid kaitsevad rannikualasid ning jõgede alamjookse tormide, üleujutuste ja põudade eest. Taimestik mõjutab vett filtreerides vee kvaliteeti ja juurestik kaitseb pinnast erosiooni eest.
    Linnades reguleerivad pargid ja rohealad õhutemperatuuri ja niiskusrežiimi, kujundades sel moel linna sisekliimat.  
    Seega – elurikkusel on kogu planeedi toimimisele oluline tähtsus ja seda tuleb käsitleda kui loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästlikult.
    Millised on bioloogilise mitmekesisuse kaitse võimalused?

    Õpieesmärgid

    Selle peatüki lõpuks teate,
    • miks on bioloogiline mitmekesisus vajalik;
    • millised on elurikkuse tasemed;
    • millised on elurikkuse kaitse võimalused.

    Bioloogiline mitmekesisus (biodiversiteet)

    Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse all mõistetakse eluvormide arvukust Maal. Elurikkus ei tähenda mitte üksnes liigilist vaid ka geneetilist ja ökosüsteemide mitmekesisust. Mitmekesisest ning rikkalikust elukeskkonnast saab kasu ka inimene. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga.
    Elurikkuse 3 tasandit on
    • geneetiline,
    • liigiline ja
    • ökosüsteemide mitmekesisus.

    Geneetiline mitmekesisus

    Geneetiline mitmekesisus tähendab geenide varieeruvust liigi või populatsiooni sees, mis tagab mitmekesisuse (pikkus, värv jms) sama liigi isendite seas. Kuna geenide kaudu kandub pärilik informatsioon ühelt põlvkonnalt teisele, siis algab liikide mitmekesisuse tagamine just sellelt tasandilt. Seega on geneetilisel mitmekesisusel elurikkuse juures oluline tähtsus.
    Kogu liigi pärilik info asub kromosoomides. Diploidses kromosoomistikus on igast geenist 2 varianti ehk alleeli, kusjuures üks on päritud isalt, teine emalt. Geenialleelid põhjustavad isenditel mingite tunnuste (nt värvus) ilmnemist.
    Populatsioonides, kus on kõrge geneetiline mitmekesisus, on ka rohkem alleelivariante,  mille hulgast tõstab looduslik valik esile kõige sobivamad. Madala geneetilise mitmekesisusega liikidel on suurem risk välja surra.
     .

    Geneetiline mitmekesisus

    Elupaikade killustumine on tüüpiline geneetilist mitmekesisust ohustav tegur (joonis 4.3.3.1.). Üheks näiteks võib tuua kiirtee rajamise läbi metsa. Selle tagajärjel jaguneb elupaik kaheks ja isendid ei pääse ühelt poolt teisele. Mõlemal pool kahaneb võimalike partnerite valik ja suguluses olevad isendid hakkavad omavahel ristuma. Järglased ei ole nii tugevad, kui oleksid seda erineva genotüübiga ristudes. Väheneb loomade immuunsus, viljakus ja kasv. Populatsioon muutub ühekülgsemaks ja liik võib elukeskkonna tingimuste väheselgi muutumisel hävida. Seega peitub geneetilises mitmekesisuses liigilise mitmekesisuse võti.

    Liigiline mitmekesisus

    Liigiline mitmekesisus tähendab liikide paljusust mingil kindlal alal. Liikide paljusus tagab näiteks toiduvõrgustiku toimimise: kui üks toidutaim või saakloom võrgustikust millegipärast välja langeb, asendab mitmekesises koosluses seda teine.
    Ulatuslikel põllumaadel kasvavad suures hulgas koos sarnaste vajadustega taimed. Kui samal alal kasvatatakse mitme aasta jooksul samu kultuure, siis hakkavad sellistes üksluistes kooslustes kergemini levima kahjurid ja haigused.
    Lahenduseks on põllukultuuride vaheldumine, mitmekesise elustikuga metsasalude ja looduslike rohumaade säilitamine põldude vahel jms.
    Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda rohkem erinevaid liike saab seal koos elada. Seega haakub liikide mitmekesisuse teema loogiliselt koosluste mitmekesisusega.
    Troopiline vihmamets

    Elupaikade ja koosluste mitmekesisus tagab

    ökosüsteemide mitmekesisuse

    Joonis 4.3.3.2. Troopilisest metsast on saamas põllumaa. Kuidas edasi?
    Koosluste mitmekesisus põhineb sobivate eluta looduse tingimuste mitmekesisusel (joonis 4.3.3.2.).
    Mida tervemad on looduslikud ökosüsteemid, seda tõhusamalt nad toimivad, leevendades vahel ka inimtegevuse ja kliimamuutuste negatiivset mõju.

    Bioloogilise mitmekesisuse kaitse võimalusi

    Elurikkust on võimalik säilitada ja kaitsta, võttes kasutusele meetmeid nagu:
    • kaitsealade laiendamine
    • metsade hävitamise pidurdamine
    • kliimamuutuste pidurdamine
    • põllumajanduse efektiivsuse tõstmine, saagikuse suurendamine
    • toidu käitlemise kadude vähendamine
    • toitumisharjumuste muutmine
    • säästlik metsa majandamine
    • kalade väljapüügi vähendamine 

    Kokkuvõte

    Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on eluvormide arvukus Maal  ja see avaldub geneetilisel, liigilisel ja koosluste tasandil. Elurikkusel on kogu planeedi toimimisele oluline tähtsus. Seda tuleb käsitleda kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästlikult.
    Elurikkuse kaitseks tuleb:
    • suurendada kaitsealade pindala;
    • pidurdada koosluste, eelkõige metsade hävitamist;
    • arendada metsa säästlikku majandamist;
    • pidurdada kliimamuutusi, piirates keskkonna saastamist;
    • tõsta põllumajanduse efektiivsust;
    • vähendada toidu käitlemise kadusid;
    • muuta toitumisharjumusi;
    • arendada loodusressursside säästlikku kasutamist, sh kalanduses väljapüügi vähendamist;
    • jpm.

    Mõisted

    bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus
    geneetiline mitmekesisus
    koosluste mitmekesisus
    liigiline mitmekesisus

    teisipäev, 13. aprill 2021

    Keskkonnakaitse

    Järgnevaks teemaks on keskkond ja keskkonnakaitse. Muuhulgas ka inimese loodud tehiskeskkond, kuid põhiliselt ikkagi looduskeskkond.
    Keskkonnakaitse on ühiskonnaorganisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne).
    Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
    Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-ametKeskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Keskkonda kaitstakse, et kõigil organismidel oleks heas keskkonnas elada.

    esmaspäev, 12. aprill 2021

    Koroonaviiruse head ja halvad omadused ning tulevikunägemused

    Praegu on aeg, kus õpilased on jälle koduõppel. Muidugi selle viiruse (RNA-viirus, koroonaviiruste perekonnast, nimega SARS-COV-2 ehk Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2) ja sellest tingitud haiguse (COVID 19 ehk koroonaviirushaigus 2019) tõttu tekkinud mitmeid probleeme. Kuid mõned asjad on siiski paremad, kui enne koroonaviirusepandeemiat. 
    Head asjad:
    Looduse saastatus on vähenenud, müra on vähenenud, loodus on tagasi linnades, vähenenud on kasutute või väheefektiivsete tegevuste tegemine.
    Kuidas veel paremaks saada?
    Tuleb teha kiire rohepööre. Majanduses tuleb turumajandusest minna üle rohe- või sinimajandusele (oluline pole mitte majanduskasv vaid loodus- ja keskkonnasõbralikkus ning säästlikkus.). Ka öko-sotsiaalne turumajandus pole halb variant. 
    Ühiskondlikus plaanis tuleb liikuda ühtse, vabade ja võrdsete inimeste föderatsiooni poole. 
    Riigivalitsemises oleks parimateks vormideks tehnokraatia (tehniliste ekspertide võim ehk juhiks on see, kellel on selles valdkonnas kõige rohkem teadmisi) või meritokraatia (talentide valitsus). Halb poleks ka kõiketeadva superarvuti valitsus.
    Kuid kõigi nende eelnevalt mainitud valitsemisvormidega on omad probleemid:
    Tehnokraatia puhul see, mille järgi valitakse eksperte ning meritokraatia puhul see, kuidas teha kindlaks talente. Kuid superarvuti valitsemise ainsateks miinusteks võivad olla arvuti vastuhakk inimestele (masin ründab inimesi) ja rikked. 
    Mina leian, et oluline on anda inimestele suured vabadused (ning koos sellega ka kohustused). Tuleb tegeleda ka sotsiaalselt, võimalustelt, vabadustelt ja majanduslikult võimalikult võrdse inimühiskonna loomisega. Samas ei tohi muuta inimeste bioloogiat (välja arvatud tema enda soovil). Igasuguste teatud inimgruppi (või miks mitte ka muud looma või olendit) puudutavad otsused tuleks võtta vastu rahvahääletustel. Need peaks olema suuremalt jaolt digitaalsed, kuid alles peaks jääma ka muud variandid. Seda muidugi välja arvatud juhul kui superarvuti ei suuda otsustada. 
    Selline on minu nägemus tulevikust.