Perekond Ajaloos

See on üks perekonnaõpetuse teemasid. Nüüd ma tutvustan perekonna ajalugu.

 

Perekonda puudutavate küsimuste vastused

Need vastused, mis siit kohe tulevad ei pruugi olla tõesed. Tegemist on lihtsalt autori arvamusega.

1. Abielu plussid ja miinused

Abielu plussid:

- Kooselu on ametlikult registreeritud

- üks kindel partner

- Lahkumineku korral on vara jagamine seadustega reguleeritud.

Abielu miinused:

- Kaob võimalus valida partnerit

- Suhte lagunemise tuleb ette võtta kulukas lahutamisprotsess

2. Registreeritud abielu ja vabaabielu sarnased ja erinevad ülesanded

Registreeritud abielu ja vabaabielu sarnased ülesanded:

- Turvatunde tekitamine

- Ühiselu kindlustamine

- Pere majandusliku olukorra parandamine

- Seksuaalsuse kontrollimine

- Töö jaotamine

- Laste kasvatamine lähedase kooselu õhkkonnas

- Kultuuri õpetamine järgnevale sugupõlvele

Registreeritud abielu ja vabaabielu erinevad ülesanded: 

- Abieluga kaasneb kohustus hoida ühisvara, kuid vabaabielus olles see kohustus puudub.

- Vabaabielus olles võib partner niisama jalga lasta ehk vabaabielust võib iga hetk lahkuda.

3. Kuidas mõjutab perekonda Eesti elanike konkurentsile ja majanduslikule edule suunatud mõtteviis?

Eesti elanike konkurentsile ja majanduslikule edule suunatud mõtteviis muudab perekonnad väikesteks, kuhu kuuluvad ema, isa ja nende lapsed. Lapsi tavaliselt üle kolme ei ole. Mõnikord on ka ainult üks laps. See on nii, sest Eesti elanikud keskenduvad perekonna asemel rohkem majanduslikule konkureerimisele ja edu saavutamisele ning neil ei ole aega, et tegeleda rohkemate laste õpetamise, kasvatamisega.

4. Perekond 50.-aasta pärast

50.-aasta pärast võivad olla populaarsed inimese ja roboti vahelised abielud ja vabaabielud. Seda sellepärast, et robot võib olla üksikule inimesele, kes on kaaslase kaotanud või kes pole suutnud endale kaaslast leida, olla ainuke kaaslane. Robot võib inimest vastuvaidlemata aidata.

50.-aasta pärast võib-olla populaarne ka külalisabielu, sest mõned töökohad võivad vajada pidevat ringireisimist. Samuti võivad inimesed oma tulevase partneri leida internetist. Ja nad võivad oma tulevase partneri leida ka reisi ajal, kas kohalike või teisest riigist pärit turistide hulgast, kes mingil põhjusel ei saa sinu kodumaale tulla või ei saa sina nende kodumaale minna.

5. Kas kooselu, kus puuduvad lapsed saab perekonnaks nimetada? Põhjendus.

Kooselu, kus puuduvad lapsed saab perekonnaks nimetada ainult siis, kui laste saamine või lastekodust võtmine on tulevikus plaanis või kui lapsed on juba kodust lahkunud. Sest mina pean perekonnaks seda lastetut kooselu, kes vähemalt plaanib tulevikus lapsi saada ning ka seda lastetut kooselu, kus lapsed on juba suureks kasvanud ja kodust lahkunud.

6. Mida tähendab ütlus, et perekonnast teevad perekonna head omavahelised suhted ja tunded?

See ütlus tähendab, et perekonnas on väga tähtis see, kui head on perekonnaliikmete omavahelised suhted ning kui hästi perekonnaliikmed üksteist ja üksteise emotsionaalseid piire tunnevad. See ütlus tähendab, et perekonnaliikmete vahel peaksid olema head tunded ja suhted. Selle ütluse järgi on ainult sellisel juhul perekond õige perekond.

Perekonnavormide ja abielutüüpide tutvustused ning perekonna mõiste

Mis on perekond?

Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus.

Perevormid:

Leibkond - Ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks.

Tuumikpere ehk nukleaarpere - pere, mille moodustavad, kas abikaasad või abikaasad ja nende üks või mitu alaealist last.

Laiendatud pere - perekond, kuhu kuulub lisaks tuumikperele veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus-, partnerlus- või hõimusuhtes.

Langud - Kui koos on mehe ja naise vanemad.

küdi - mehevend

nääl - naisevend

nadu - meheeõde

käli - naiseõde

Üksikvanemaga pere - perekond, mis koosneb lapsest/lastest ja emast või isast. Üksikvanem võib olla lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud.

Uuspere - peretüüp, mille vähemalt ühel pereliikmel on varem olnud oma tuumperekond ehk ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus.

Lastetu pere - pere, kes pole veel lapsi saanud või lapsed on juba kodust (perekonnast) lahkunud.

Abielutüübid:

Ametlik abielu - (riiklikult) registreeritud kooselu

Vaba kooselu ehk vabaabielu - registreerimata kooselu

Külalisabielu ehk visiitabielu ehk külastusabielu - Eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustavad osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg.

Kordusabielu - Kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu.

Fiktiivabielu - Abielu, mille aluseks on saada ametlikku paberit abielus olemise kohta. Tegelikku kooselu/abielu, aga ei planeerita.

Homoabielu - Samasooliste inimeste abielu.

Monogaamia - ainuabielu, ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu

Polügaamia - mitkmikabielu, mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga.

Bigaamia - kaksikabielu, ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega või ühe naise samaaegne abielu mitme mehega.

Polüandria - mitmemehepidamine, ühe naise samaaegne abielu mitme mehega.

Polügoonia - mitmenaisepidamine, ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega.

Teadus, uus vaimsus, võrdsus, vabadus, vendlus ja looduskeskkond

Mäletate, ma rääkisin ükskord Euroopa kultuuriruumist, selle väärtustest ja sellest, kuidas see on täis vastuolusid. Kuid kui juba ühiskonna alustalad on üksteisega vastuolus, kuidas see, siis saab püsida?

Vastus on lihtne. Üks osa alustaladest lihtsalt asendatakse teisega.

Nüüdisajast:

Praegusel ajal tulekski teha läbi üks suur kultuuriline muutus. Euroopa peaks liikuma rohkem idamaade praktikate poole. Endasse tuleks võtta ka see, mis tavaliselt pole Lääne kultuuris olnud. 

Selline muutus tegelikult juba toimub ning seda juba mõnda aega (viimased 3 kümnendit). Osaliselt on seda kiirendanud või tegelikult lisanud sellele uue külje Araabia kultuuriruumi muutumine. 

Muutused Euroopa kultuuriruumis:

Esiteks toimub Euroopa kultuuriruumis juba viimased 3 kümnendit liikumine Ida vaimsete praktikate poole. Ning sealhulgas devalveerub vana, kristlik kultuur. 

Teiseks liigub Euroopa kultuuriruum looduslähedasema, loodust ja keskkonda säästvama majanduse poole. Samas toimub paradigma nihe: Oluline on mitte raha vaid põhimõtted ja eluslooduse, looduskeskkonna ning kliima ja inimkonna ellujäämine.

Paradigma nihe:

Euroopa mõttelugu (filosoofia) on täis vastuolusid. Uute põhimõtete järgi käitudes peaks olulised olema:

1. vabadus

2. võrdsus

3. uus vaimsus, spirituaalsus

4. looduskeskkonna ja kliima kaitse

5. õnnelikkus

6. põhimõte: tegelen sellega, mis mulle meeldib (teeb mind õnnelikuks ja edukaks) ning on minu väärtustega kooskõlas.

7. teaduspõhisus

8. vendlus

9. võimude lahusus

10. loodussäästlik (rohe- või sini-) majandus

11. tasuta sotsiaalhoolekanne kõigile

12. üksteise abistamine ja toetamine

13. Kogukondlik elustiil

14. mitmekesisus

Vana põhimõte:

Võrdluseks toon siia välja ka vanad põhimõtted

1. raha

2. Pidev majanduskasv

3. Kõik on raha eest

4. Traditsioonid

5. Konkurents

6. Individualism

7. Vabadus

8. Üheülbalisus

9. Võimude lahusus

10. Kristlus

11. Teaduspõhisus

12. Materialism

13. Perekondlik elustiil

14. Liberaalne turumajandus

Seksuaalsus

Seda ma õppisin, siis kui ma käisin 2020. aastal 12. klassis. See oli perekonnaõpetuse teema.

Ülesanne: Vastake ka neile küsimustele. Vastused kirjutage kommentaaridesse.

Armumine ja Armastus

Brasiilia depilatsioon ehk Brasiilia vahatamine ehk Brazilian waxing

Brasiilia depilatsioon ehk Brasiilia vahatamine, Brazilian waxing

Mis on Brasiilia depilatsioon?

Heal lapsel mitu nime - Brasiilia depilatsioon ehk Brasiilia vahatamine, Brazilian waxing.

Brasiilia depilatsioon on nii meestel kui naistel intiimpiirkonnas soovimatute karvade eemaldamine vahaga.
Vahaga depileerimisel eemaldatakse karv koos karvasibulaga, mistõttu karv taastub kauem ja tulemus jääb 2-3 nädalaks sile ja siidine. Karvad kasvavad aeglasemalt, muutudes pehmemaks ja peenemaks. Lõpptulemusena vabaned ajapikku soovimatutest karvadest, sest karvakasv taandub.
Brasiilia vahatamisel on kaks peamist varianti:

• Klassikaline Brasiilia depilatsioon: intiimpiirkonnast eemaldatakse kõik karvad (karvad eemaldatakse ka tagumiku piirkonnast), jäetakse ainult triip peale (ingl k ka landing strip).
• Hollywood: Eemaldatakse kõik karvad intiimpiirkonnast.

Mis vahe on bikiini ja Brasiilia depilatsioonil?

Bikiini depilatsioon hõlmab püksikutest väljapoole jäävat piirkonda, Brasiilia depilatsioon hõlmab kogu intiimpiirkonda (ka tagant poolt).

Kas see protseduur sobib ainult naistele või ka meestele?

Brasiilia depilatsioon on hea ja tõhus meetod soovitamatude karvade eemaldamiseks nii naistele kui meestele.

Kuidas Brasiilia depilatsiooni tehakse?

Alustuseks puhastatakse nahapind seejärel kantakse õli, mis kaitseb nahka (ja vaha jääb ainult karva külge). Vaha kantakse nahapinnale puidustspaatliga ja lastakse sel natuke kuivada. Seejärel tõmmatakse vaha (koos karvadega) ära. Lõpetuseks kantakse nahale rahustav geel, mis takistab ka sissekasvanud karvade tekkimist.

On see valus?

Enamikul inimestest on hirm valu ees. Jah, kahjuks ei saa vahatamine olla kunagi päris valuvaba. Protseduuri käigus eemaldatakse karv koos karvafolliikuli ehk -sibulaga. Seega natuke valulik see siiski on.
Võin aga enda kogemusest öelda, et tänapäeva vahad on tõesti väga tõhusad ja kindlasti vähem valulikumad.
Siinkohal on oluline ka selgitada kui väga olulised on töövõtted ning et inimine tunneks end spetsalisti juures vabalt ja annaks julgelt tagasisidet.
Inimesed on väga erineva valutundlikusegam seega alati soovitan kliendil alustada bikiini depilatsioonist. See võimaldab aru saada, kas kliendile sobib vahatamine ning annab arusaama sellest, mida protseduur endast kujutab.

Milliseid vahasid ma kasutan?

Mina kasutan enda töös Lycon vahasid. LYCON, mis on valmistatud parimatest looduslikest vaikudest, mesilasvahast ja seob endas ka aroomiteraapiat, pakub suurepäraseid tulemusi, eemaldades kangekaelsed karvad, mis on ka nii lühikesed kui 1 mm. Need madala kasutustemperatuuriga, ülipainduvad ja õrnad vahad on loodud eesmärgiga pakkuda ka kõige tundlikuma nahaga klientidele võimalikult valutut ja meeldivat depilatsiooni hooldust.

LYCOJET kõvavaha

Sensatsioonilised ja tehnoloogiliselt unikaalsed LYCOJET kõvavahad on traditsioonilisest kõvavahast õhemad. Need madalatemperatuurilised vahad näole ja kehale on ülielastsed ning ülitugevad! LYCOJETi tugev haare eemaldab ka ainult 1 mm pikkused ihukarvad.
Lycon’i õrnasid vahasid saab vajadusel 5-6 korda kanda just vahatatud piirkonda ilma tekitamata ebamugavust ja ärritust nahal.

PINKINI Brasiilia Hübriid kõvavaha (argaaniaõli, saialille ja kummeliga)

Täpne tasakaal LYCON’i legendaarse traditsioonilise kuumavaha ja LYCOteci kaasaegse õhukese vaha vahel. PINKINI Brasiilia hübriidvaha pakub traditsioonilise Lycon kõvavaha tugevat haaret, mis eemaldab ka ainult 1 mm pikkused ihukarvad , pluss LYCOtec vaha omadusi – õhuke, painduv, murdumatu ja lihtne kasutada. Muidugi ei saa unustada madalat sulamistemperatuuri, mis ei ärrita nahka.

Miks eelistada seda protseduuri näiteks raseerimisele?

Raseerides kasvavad karvad kiiremini tagasi ja karv ise muutub tugevamaks. Vahatamisega kasvavad karvad aeglasemalt tagasi ning uus karv on pehmem ning neid tuleb vähem. Žiletiga on suurem oht nahka kahjustada. Lyconi vahad on väga nahasõbralikud ja vaha kinnitub vaid karva külge.

Miks tulla salongi vahatama kui saan kodus ise ka teha?

On parem kui protseduuri teeb kogemustega spetsialist. Oskuslikud töövõtted on väga olulised (vähem valu ja kvaliteetsem tulemus) ning tihtipeale jaekaubanduses pakutavad tooted ei ole piisavalt tõhusad.

Millal on depilatsioon vastunäidustatud?

Kindlasti ei tohi depilatsiooni teha kui tarvitatakse ravimeid Ruoccutane ja Accutane. Need on väga tugevad akneravimid. Sellisel juhul depilatsioon on vastunäidustatud.
Depilatsioon ei sobi kui vahatataval alal on haavu.

Brasiilia depilatsioon naistele ja meestele

SMOOTH BODY privaatses depilatsiooni ja nahahoolduse butiigis Tallinna kesklinnas

Mida peaksid teadma enne depilatsiooni tulekut:

• Veendu, et protseduuri päevaks oleks karva pikkus vähemalt 0,5cm (pikemad karvad probleemi ei tekita).
• Ära käi solaariumis ega rannas 24h enne protseduuri.
• Ära kreemitada vahetult enne protseduuri.
• Ole puhas.
• Soovitav on nahka eelnevalt koorida.

Mida peaksid teadma pärast depilatsiooni:

• Depilatsioonijärgselt on keelatud päevaitamine 72h. Võivad tekkida pigmendilaigud ning nahaärritused kuna nahk on tundikum ja vastuvõtlikum.
• Massaaž ning naha hõõrumine on vahatatud piirkonnas keelatud 24h peale protseduuri.
• Kloorisises vees, saunas ja vannis käimine on keelatud 24h peale protseduuri.
• Pärast näopiirkonna vahatamist võib make-up'i kasutada 24h möödudes.
• Pärast kaenlaaluste vahatamist võib deodoranti kasutada 24h möödudes.

Depilatsioonijärgne kodune hooldus:

• Soovitav kanda puuvillaseid ning laiemaid riideid.
• Kasutada depilatsiooni järgset hooldusvahendit.

Maailma probleemid praegu ja tulevikus

NB Siin kirjutatu ei pruugi vastata alati tõele. Tegemist on minu arvamusega. Osa tekstist vastab ka tõele.

Maailma probleemid praegu ja tulevikus.

Kui hakata kokku lugema probleeme, mis tulevikus tekivad või on juba tekkinud, siis tuleb neid kokku päris palju. Nendeks on näiteks kliimakriis, mullastikukriis, elurikkusekriis, rahvastikukriis, energiakriis jne... Üldiselt võttes ka keskkonnakriis ja elusloodusekriis.

Ühesõnaga, maailmas on palju probleeme, mis ootavad ja lausa vajavad lahendamist. Aga hakkame, siis pihta!

Keskkonnakriis:

Kui keskkond muutub, siis muutub ka ökosüsteem ja selle loogiline koosseis.

 Ökoloogiline kriis ehk ökokriis ehk keskkonnakriis on olukord, kus keskkonna muutus destabiliseerib ökosüsteemi 

sedavõrd, et see osutub ohtlikuks populatsiooni edasikestmisele.

Ökoloogilise kriisi äärmuslik juht on ökoloogiline katastroof.
Ökoloogilise kriisi üheks peamiseks teguriks on ressursside ülemäärane tarbimine, mis sünnib eelkõige ülerahvastatuse puhul.

Kliimakriis:

Tänapäeval kliima soojeneb, sest Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.

Aastatel 1906–2005 on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,74 °C (± 0,18 °C). Aastakümme 2000–2009 oli märgatavalt kõrgema mõõdetud temperatuuriga, millele järgnesid 1990ndad, mis olid omakorda soojemad kui 1980ndad.
Tänapäeval valitseva teadusliku maailmapildi järgi on "väga tõenäoliselt" selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ning põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO₂), metaan ja dilämmastikoksiid ning nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse.
Suurem osa inimese põhjustatud globaalsest soojenemisest on tingitud süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemisest. Tugeva tagasisideprotsessi tõttu on süsihappegaasi otsene mõju ülitõenäoliselt väiksem kui oodatavad, soojenemisest tingitud, globaalsele soojenemisele kaasa aitavad sekundaarefektid.
Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1–6,4 °C võrra. Soojenemise tagajärg sõltub kasvuhoonegaaside tulevase tõusu määrast ja kliimasüsteemide reaktsioonist sellele (kliimatundlikkusest). Tagajärjed sellisele kliima soojenemisele oleksid suurenenud jääliustike sulamine, maailmamere veetaseme tõus, muutused sademete väljakujunenud mustrites, ilmastikukatastroofide tihenemine jne. Peaaegu võimatu on hinnata täpseid tagajärgi, mille ulatus sõltub globaalse soojenemise määrast. Temperatuuriprognooside suur erinevus pole tingitud mitte niivõrd sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid eelkõige inimkäitumise kohandumise ennustatamatusest.

Mullastikukriis:

mulla arv, selle liigirikkus ja viljakus vähenevad. Mullastik kui maise elu alus väheneb, sest väheneb loomade arv, kes tekitavad mulda. Mulda kahjustavad nii sooldumine kui ka hapestumine. Sooldumise põhjuseks on mereveega kastmine, mis on põhjustatud magevee puudusest. Kuid magevee puudus on omakorda põhjustatud sellest, et loomad ja inimesed joovad vee ära või järved kasvavad kinni ja muutuvad soodeks. Hapestumise põhjusteks on väetised, mis lisaks sellele vähendavad kokkuvõttes mulla viljakust. Samamoodi lisavad väetised vette toitaineid, mis kiirendavad veekogude kinnikasvamist. Piisavas koguses väetiseid parandavad mulla viljakust, kuid kui neid liiga palju lisada, siis mulla viljakus hoopis langeb.

Elusloodusekriis:

Eluslooduse hulk väheneb. Selle põhjusteks on küttimine, eriti salaküttimine, metsaraie, loomulike looduslike elupaikade kadumine, loomuliku looduskeskkonna kadumine, hukkumine autorataste all.

See omakorda on üks elurikkuse kriisi põhjustest.

Elurikkusekriis:

Eluslooduse liigiline koosseis väheneb. See on põhjustatud päris mitmetest asjadest. Üheks põhjuseks on eluslooduse hulga vähenemine, kuid samas ka saastamine, elupaikade eraldamine, ühenäoliste majandusmetsade kasvatamine, metsade raiumine sealhulgas ka lageraie ja veel päris mitmed sarnased tegevused.

Rahvastikukriis:

Kuigi maailmas kokku inimeste arv kasvab, siis läänemaailmas ehk arenenud riikides inimeste arv kahaneb. Seetõttu on läänemaailmas tekkinud rahvastikukriis, kus vanemaid pensioniealisi inimesi on rohkem kui tööealised inimesed suudavad suudavad üleval pidada. See tuleneb sellest, et tänapäeval sünnib vähem inimesi kui sellel ajal kui tänapäevased pensionärid sündisid. Algselt oli traditsiooniline rahvastikutüüp, kus sündimus ja suremus olid puuduliku arstiabi tõttu kõrged. Sellele järgnes demograafilise ülemineku esimene etapp, kus sündis endiselt palju inimesi, kuid hea arstiabi tõttu langes inimeste suremus madalamale. Sellele järgnes omakorda demograafilise ülemineku teine etapp, kus sündimus langes ka madalale, samale tasemele, kus oli suremus. Ning järgmiseks tuli tänapäevane rahvastikutüüp, kus sündimus on madal ja hea arstiabi tõttu on suremus ka madal.

Energiakriis:

Inimeste maailm põhineb taastumatutel energiaallikatel, mis hakkavad maailmast otsa saama või asuvad sellises kohas, kuhu ligipääsemiseks kulub rohkem energiat kui sealt saab. Peale selle soojendab taastumatute energiaallikate kasutamine kliimat. Samas pole inimestel piisavalt kasulikke tehnoloogiaid, et üle minna taastuvatele energiaallikatele. Osaliselt on selle põhjuseks pidev majanduskasvu ootus, mis ei arvesta loodusega. Kuid teiselt poolt on selle põhjuseks ka see, et rohetehnoloogia on alles noor ja seda pole piisavalt arendatud ning see on kallis. Ühesõnaga taastumatud energiaallikad on halvad, kuid taastuvad energiaallikad on kallid. Nii, et head lahendust ei ole.

Entroopia

Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab

Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks.
Entroopia on üks termodünaamika põhimõistetest. Selle muudab oluliseks termodünaamika teine seadus, mille järgi ei saa isoleeritud süsteemi entroopia kunagi kahaneda. Seega saavad iseeneslikud protsessid isoleeritud süsteemis toimuda vaid entroopia kasvamise suunas. Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd. Termodünaamika teise seaduse järgi näitab entroopia protsess ka aja kulgemise suunda.

Definitsioonid

Statistiline definitsioon

Statistilises termodünaamikas kasutatakse otseselt mateeria atomistlikku iseloomu. Entroopia defineeritakse järgmise olekute tiheduse funktsioonina:

kus  on entroopia,  on Boltzmanni konstant, summeerimine toimub üle kõikide mikroolekute, milles süsteem viibida võib, ja  ón tõenäosused, et süsteem vastavas mikroolekus asub.
Juhul kui süsteemi mikroolekute arv on  ning kõikide mikroolekute tõenäosused on võrdsed, siis võtab entroopia kuju

Termodünaamikas realiseerub viimane olukord mikrokanoonilises ansamblis.

Termodünaamiline definitsioon

Klassikalises termodünaamikas on entroopia olekufunktsioon – suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. Selle olekufunktsiooni korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilise töö tegemiseks. Täpsemalt öeldes: igas protsessis, kus süsteemi poolt tehtav töö on  ja mille käigus süsteemi entroopia kahaneb  võrra, tuleb keskkonda anda vähemalt energiahulk  ( on keskkonna absoluutne temperatuur). Vastupidisel juhul see protsess toimuda ei saaks. Seega konstantsel temperatuuril toimuva tasakaalulise pööratava protsessi entroopia muut

kus  tähistab süsteemile ülekantud soojushulka ja  süsteemi absoluutset temperatuuri. Kui süsteemile soojust juurde antakse, siis on entroopia muut positiivne, kui süsteem soojust ära annab, siis negatiivne. Isoleeritud süsteemis toimuvate mittepööratavate protsesside korral kehtib alati

Kui (1) kirjeldab entroopia ülekandumist keskkonnalt süsteemile, siis (2) kirjeldab süsteemis tekkivat entroopiat. Need valemid võib ühendada:

kus , kirjeldab süsteemisiseselt tehtud tööd (näiteks sisehõõrdumise poolt tehtud tööd), mis on alati positiivne.
Süsteemi koguentroopia saab leida valemi  abil kui entroopia muudu tasakaalulises protsessis, milles viiakse süsteem nulltemperatuurilt temperatuurini :

 entroopiat käsitleda olekufunktsioonina, siis on selline määratlus sisukas peaasjalikult tasakaaluliste olekute puhul. Fundamentaalsem on entroopia statistiline definitsioon, millest järelduvad kõik entroopia tuntud omadused.

Tänu, tänamine, tänulikkus

Tänamine on oluline, selleks, inimene tunneks ennast hästi.

Tänulikkus või tänutunne on meeldiv tunne, mille inimeses kutsub esile kellegi heategu või millegi saamine. Tänulikkust on rõhutanud mitmed usundid ja sellega on ulatuslikult tegeldud moraalifilosoofid (nt Adam Smith). Psühholoogias hakati tänulikkust süstemaatilisemalt uurima alles umbes 2000. aasta paiku; võimalik, et põhjus on selles, et traditsiooniliselt on psühholoogia pigem murede kui positiivsete emotsioonide mõistmisele keskendunud. Positiivse psühholoogia uurimisharu tekke järel on tänulikkusele psühholoogias suuremat tähelepanu pöörama hakatud. Psühholoogias üritatakse mõista tänulikkuse tunde lühiajalist kogemist (tänulikkus kui seisund), individuaalseid erinevusi selle vahel, kui tihti inimesed tänulikkust tunnevad (tänulikkus kui omadus), ja nende kahe aspekti vahelist suhet.

Tänulikkus võrreldes võlgnevusega

Tänulikkus ei ole sama, mis võlgnevus. Kuigi mõlemad emotsioonid tekivad pärast abi saamist, tunneb inimene võlgnevuse korral, et tal lasub kohustus abi osutamine mingil moel kompenseerida. Tänulikkus ja võlgnevus viivad erinevate teguviisideni: võlgnevustunne võib panna abisaaja abistajat vältima, seevastu kui tänulikkust tundev inimene võib soovida abistajaga rohkem kontakti otsida ja oma suhet temaga paremaks muuta.

Tänulikkus käitumise motiveerijana

Tänulikkus võib tugevdada heategija edaspidist soovi prosotsiaalselt käituda. Näiteks leiti ühes katses, et juveelipoe kliendid, kellele pood helistas ja neid tänas, ostsid järgnevalt 70% rohkem. Kliendid, keda tänati ja kellele räägiti odavpakkumisest, ostsid 30% rohkem. Klientide puhul, kellele ei helistatud, ei täheldatud ostude suurendamist.Teise uurimuse kohaselt jätsid restorani regulaarsed külastajad suuremaid jootrahasid, kui nägid, et ettekandjad nende arvele "Aitäh" kirjutasid.

Usundid

Spirituaalsuse ja tänulikkuse vaheline seos on viimasel ajal üha populaarsemaks uurimisalaks saanud. Kuigi need kaks karakteristikut ei sõltu teineteisest, on leitud, et spirituaalsus võib suurendada inimese võimet tunda tänulikkust, ja on tõenäolisem, et need inimesed, kes osalevad regulaarselt jumalateenistustel või tegelevad religiooniga seotud tegevustega, tunnevad kõigis eluvaldkondades ka suuremat tänutunnet.Tänutunnet hinnatakse nii kristluses, budismis, islamis, judaismis kui hinduismis. See on üks kõige levinumaid emotsioone, mida religioonid üritavad oma järgijais esile kutsuda ja alal hoida.

Tänulikkus judaismis

Judaismis on tänulikkus jumalakummardamise lahutamatu osa ja kuulub uskliku elu juurde. Heebrea maailmavaate kohaselt tulevad kõik asjad Jumalalt ja seetõttu on tänulikkus judaismi järgijaile ülimalt oluline. Ka pühakirjades ja palvetes pööratakse tänulikkusele palju tähelepanu. Lisaks Jumala tänamisele rõhutatakse ka tänulikkust inimliku lahkuse ja headuse vastu.

Tänulikkus kristluses

Tänulikkust on nähtud vormivat kogu kristlikku elukäsitlust. Martin Lutheri kohaselt oli tänulikkus "põhiliseks kristlikuks hoiakuks" ja tänaseni peetakse tänulikkust "evangeeliumi südameks". Kristlasi julgustatakse ülistama ja tänama oma loojat – Jumalat. Jumalas nähakse kõigi heade asjade isetut andjat ja seetõttu tuntakse ka võlgnevustunnet. Tänulikkusega tunnustatakse kristluses Jumala heldust, mis ühtlasi inspireerib kristlasi oma mõtteid ja tegusid nendest ideaalidest tulenevalt kujundama.^[1] Tänulikkus on kristlastele voorus, mis ei kujunda vaid tundeid ja mõtteid, vaid millel on otsene mõju ka tegudele. Teoloog Jonathan Edwardsi järgi on Jumala vastu tuntav armastus ja tänutunne tõese usklikkuse tundemärkide hulgas. Samuel ja Lester leidsid katoliku nunnade ja preestrite hulgas läbiviidud väikese valimiga uuringus, et 50-st emotsioonist tundsid küsitletud Jumala suhtes kõige rohkem armastust ja tänulikkust.

Tänulikkus islamis

Islam julgustab järgijaid tänulik olema ja Allahile kõigis olukordades tänu avaldama. Islami kohaselt saavad tänulikud inimesed tulevikus rohkemaga tasustatud. Tihti öeldakse, et "esimesena kutsutakse paradiisi need, kes on Jumalat kõigis olukordades ülistanud".

Indiviididevahelised erinevused

Psühholoogia valdkonnas on palju hiljutist uurimistööd vaadelnud tänutunde individuaalset varieeruvust ja seda, millised tagajärjed on sellel, kas keegi on rohkem või vähem tänulik inimene. Välja on arendatud kolm individuaalseid erinevusi mõõtvat skaalat, kusjuures iga skaala hindab mõnevõrra erinevaid kontseptsioone. GQ6 mõõdab individuaalseid erinevusi inimeste tänutunde sageduse ja intensiivsuse vahel. Appreciation Scale mõõdab tänulikkuse kaheksat erinevat külge: kuidas väärtustatakse inimesi, omandit, käesolevat hetke, rituaale, aukartustunnet (awe), ühiskondlikke võrdlusi, eksistentsiaalseid muresid ja tänulikkust väljendavat käitumist. GRAT hindab tänulikkust teiste inimeste suhtes, tänulikkust maailma suhtes üldises plaanis ja pahameele mittetundmist selle üle, mida sul ei ole.

Empiirilised leiud

Tänulikkus ja heaolu

On leitud, et tänulikumad inimesed tunnevad suuremat subjektiivset heaolutunnet. Tänulikud inimesed on õnnelikumad, vähem depressioonis, vähem stressis ja oma elu ja suhetega rohkem rahul. Tänulikkus võib olla puhvriks depressiooni ees, suurendades positiivsete kogemuste talletamist ja meenutamist. Tänulikel inimestel on suurem kontroll oma ümbruskonna, isikliku kasvu, elueesmärkide ja enese aktsepteerimise üle. Tänulikud inimesed suudavad elus kogetavate raskustega positiivsemalt toime tulla. Nad otsivad suurema tõenäosusega teiste inimeste toetust, tõlgendavad olukorra ümber, kasutavad kogemust kasvamisplatvormina ja kulutavad rohkem aega probleemile lahenduste otsimisele. Tänulikel inimestel on vähem negatiivsed toimetulekustrateegiad – on väiksem tõenäosus, et nad väldiks probleemi, eitaks probleemi olemasolu, süüdistaks ennast või hakkaks eri (keemilisi/uimastavaid) aineid kasutama. Tänulikud inimesed magavad paremini. Nad mõtlevad enne magama jäämist vähem negatiivseid ja rohkem positiivseid mõtteid.
On leitud, et tänulikkuse tundmine on oluline heaolu jaoks. Longituuduuring on näidanud, et tänulikumad inimesed saavad paremini hakkama elu üleminekufaasidega (transition). Inimesed, kes enne muutusefaasi olid tänulikumad, olid kolm kuud hiljem vähem stressis, vähem depressioonis ja oma suhetega rohkem rahul. Uuringud on näidanud, et tänulikkuse abil saab inimese heaolu paremini seletada kui isiksuseomaduste suure viisikuna (Big Five) tuntud omaduste (neurotism, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus) abil; samuti seletab tänulikkus heaolu tõhusamalt kui 30 kõige laialdasemalt uuritud iseloomujoont.

Tänulikkus ja altruism

On leitud, et tänulikkus suurendab inimese altruistlikke kalduvusi. David DeSteno ja Monica Bartletti 2010. aastal läbi viidud uuringust nähtub, et tänutunne korreleerub majandusliku heldusega – tänulikud inimesed ohverdavad suurema tõenäosusega individuaalse kasu ühiskondliku tulu nimel. McCulloughi, Emmonsi ja Tsangi 2002. aasta uuringus tulid välja sarnased korrelatsioonid tänulikkuse, empaatia, helduse ja abivalmiduse vahel.

Psühholoogilised sekkumised

Et tänulikkusel paistab olevat oluline roll inimese heaolus, on tänutunde suurendamiseks välja töötatud mitmeid psühholoogilisi sekkumisviise. Näiteks Watkins oma kolleegidega lasi katsealustel testida mitmeid tänulikkuseharjutusi nagu nendes tänutunnet esile kutsuvale elusolevale inimesele mõtlemine, sellisest inimesest kirjutamine või sellele inimesele saadetava kirja kirjutamine. Osalejad, kes olid sooritanud tänulikkuse ülesandeid näitasid vahetult pärast ülesannet üles suurenenud positiivsete emotsioonide kogemist. See mõju oli tugevaim osalejate puhul, kel oli palutud mõelda inimesele, kelle tõttu nad tänulikud olid. Tänulikkusülesannetest täheldati suurimat kasu inimeste puhul, kes juba algselt olid tänulikuma loomusega.
Teises tänulikkust vaadelnud uuringus määrati osalejad suvaliselt ühte kuuest teraapilise sekkumise olukorrast, mis pidi parandama osalejate üldist elukvaliteeti. Leiti, et suurimad lühiajalised mõjud tulenesid "tänulikkusvisiidist" (gratitude visit), mille käigus osalejad kirjutasid ja toimetasid kohale ühele nende elus osalevale inimesele mõeldud tänukirja. Selle tulemusel tõusis nende õnneskoor kümne punkti võrra ja depressiooniskoor langes oluliselt. Need tulemused kestsid kuni kuu aega pärast visiiti. Kuuest olukorrast seostati kõige pikemalt kestvat mõju "tänulikkuse päevikute" (gratitude journals) täitmisega – osalejail paluti kirjutada iga päev üles kolm asja, mille üle nad tänulikud olid. Pärast katset korraldatud perioodilised testimised näitasid nende osalejate õnnelikkuse skoori tõusmise jätkumist. Suurimat positiivset mõju täheldati umbes kuus kuud pärast ravi algust. Harjutus osutus nii edukaks, et kuigi osalejail paluti päevikupidamist jätkata vaid nädal aega, otsustasid paljud osalejad päevikut ka pikalt pärast uurimuse lõppu edasi pidada. Sarnaseid tulemusi on saavutanud ka teised uurimused.
Tänamise tähendus minu jaoks:
Minu jaoks on tänamine oluline selleks, et inimene saaks üldse elada. Inimene peab tänulik olema selle eest, et ta üldse elus on, sest loomulikul, looduslikul viisil hukkub terve hunnik elu algeid. Lisaks peab tänama veel selle eest, et sa just sellisel ajal ja sellises kohas sündisid. See on oluline, sest teisel ajal ja/või teises kohas sündides oleks meie elu palju raskem. Mõelge näiteks euroopa keskaja laste peale või tänapäeva aafrika laste peale.
Tänamine on minu arvates oluline ka kõige muu jaoks.
See on oluline absoluutselt igas eluvaldkonnas iga tegevuse puhul, mida me teeme, sest see annab meile mingi kindlustunde. See on oluline ka selle pärast, et see annab inimesele võimaluse suhestuda oma maa, kodu, looduse, elukeskkonna (maa, linn, asula, hajaasula), keskkonna, teadmiste, kogemustega. Tänulikkus mängib rolli inimese kujunemisel omapäraseks inimeseks. Kuid seda ei ole võimalik inimestesse sisse kasvatada. On küll võimalik inimest suunata selle poole, et ta selle omaks võtaks, kuid täielikult ei ole võimalik seda inimestesse sisse kasvatada, sest kasvatus ei mõjuta isiksuse põhilisi sättumusi(, sest  neid ei olegi võimalik muuta).
Aitäh, Lugemise eest!
LEONHARD