LGBT või GLBT on seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav lühend, mis tuleb sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest lühendi "LGB" kohandusena. Viimane võeti kasutusele 1980. aastate keskpaigas, et asendada sõna "gei" LGBT-kogukonna tähistajana. Aktivistid ei pidanud mõistet "geikogukond" sobivaks, sest mõiste oli liialt piirav, tähistades esmajoones homoseksuaalseid mehi.
Lühendit kasutatakse laialt enesemääratlusena ning enamik seksuaal- ja sooidentiteedil tuginevatest kogukonnakeskustest ja meediast on sõna omaks võtnud.
Tähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust. Vaatamata sellele, et lühend loetleb eraldi lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi, võidakse seda kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline. Sellise kaasamise rõhutamiseks lisatakse akronüümile sageli Q-täht. See sümboliseerib neid, kes identifitseerivad end queeridena või ei ole enda seksuaalset identiteeti, seksuaalset sättumust või sugu veel leidnud (inglise keeles questioning). Lühend LGBTQ on kasutusel 1996. aastast. Intersooliste inimeste kaasamiseks lisatakse lühendisse täht I: LGBTI. Osa inimesi ühendavad kaks lühendit ja kasutavad tähist LGBTIQ. Teised kasutavad tähist LGBT+, et hõlmata kogu soo ja seksuaalsuse spektrum. Mitmed aktivistid peavad mõisteid LGBT ja queer teineteist välistavaks, sest leiavad, et erinevalt LGBT-st annab queer rohkematele seksuaal- ja sooidentiteetidele eluõiguse. Samuti leiavad osad aktivistid ja seksuaalsuse uurijad, et mõiste LGBT on vananenud ning selle asemel tuleks kasutada mõisted SOGI (inglise keeles lühend sexual orientation and gender identity), sest see ei rõhuta vähemuseks olemise aspekti ja normaliseerib erinevaid soo- ja seksuaalidentiteete.
Mõisted:
Tänapäeval on neid mõisteid päris palju.
draq-queen
mees, kes riietub sõu eesmärgil naiseks.
gei (ei soovita sõna homo)
Mees, kellele meeldivad teised mehed.
lesbi
Naine, kellele meeldivad teised naised.
transsoolisus
Mõiste, mis koondab enda alla inimesed, kelle sooline identiteet ja/või sooline eneseväljendus ei lange kokku bioloogilise ja/või juriidilise sooga.
Intersoolisus ehk vahesoolisus
Inimene, kes omab sootunnustes, muuhulgas kromosoomides, sugunäärmetes, suguhormoonides või suguelundites selliseid variatsioone, mis "ei sobitu tüüpilise mehe või naise keha definitsioonidesse". Selliste variatsioonide alla võib kuuluda suguelundite mitmesus või kombinatsioon kromosoomi genotüübis ja seksuaalses fenotüübis, mis ei vasta XY-mees ja XX-naine mudelile.
queer
Naine, kes riietub šou eesmärgil meheks.
aseksuaalsus
Seksuaalse külgetõmbe puudumine. Samuti madal või puuduv huvi seksuaalsete tegevuste vastu.
panseksuaalsus ehk omniseksuaalsus
Panseksuaalsus ehk omniseksuaalsus on romantiline, seksuaalne või emotsionaalne külgetõmme inimeste vastu olenemata nende bioloogilisest või sotsiaalsest soost. Panseksuaalsed inimesed võivad end nimetada soopimedateks.
biseksuaalne identiteet
Seksuaalne identiteet, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid. Biseksuaalne identiteet ei pea tingimata tähendama võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo poole. Biseksuaalseina identifitseerivad end sageli inimesed, kes eelistavad küll ühte sugu, aga ei välista ka teist.
biseksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme mõlemast soost isikute poole ning neile isikutele suunatud seksuaalkäitumine.
Sooline voolavus (gender-fluid)
Inimese sooidentiteet muutub ajaga. Ajas muutuva sooidentiteediga inimene.
Küsitav (Questioning)
Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne identiteet neile, kes ei ole veel oma soolisest idenditeedis kindlad ja alles avastavad seda.
Mittebinaarne sooidentiteet
Kõik sooidentiteedid, mis jäävad väljapoole traditsioonilist mees-naine süsteemi.
Homoseksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti samast soost isikute poole ning enamasti samast soost isikutele suunatud seksuaalkäitumine.
Homoseksuaalne identiteet
seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.
Homoseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil. Teadlaste seas valitseva konsensuse järgi ei ole seksuaalne sättumus valik. Ei ole teada täpseid seksuaalse sättumuse kujunemise põhjuseid. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonna tegurite kombinatsioon. Nad eelistavad bioloogial tuginevaid teooriaid, mis enamasti näevad põhjusena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda või mõlemat. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks, et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel. Vaatamata sellele, et osa inimesi peab homoseksuaalset tegevust ebaloomulikuks, on teadusuurimused näidanud, et homoseksuaalsus on normaalne ja loomulik variatsioon inimese seksuaalsuses. Homoseksuaalsus ise ei ole negatiivsete psühholoogiliste tagajärgede põhjustajaks. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis näitaksid, et seksuaalset sättumust oleks võimalik muuta kasutades selleks psühholoogilist sekkumist.
Homoseksuaalset naist kutsutakse lesbiks, meest geiks. Viimast kasutatakse mõnikord ka homoseksuaalsete inimeste üldnimetusena. Uurijatel on raske hinnata, et kui paljud inimesed identifitseerivad end homoseksuaalsetena või kui paljudel on olnud samast soost isikutega seksuaalseid suhteid. Muuhulgas seetõttu, kuna paljud geid ja lesbid ei avalikusta oma sättumust homofoobia ja heteroseksistliku diskrimineerimise tõttu. Mitmed geid ja lesbid on pühendunud samasoolises suhtes. Suhteliselt hiljutine poliitilise keskkonna muutus on teinud need paarid nähtavaks ning rahvaloendustel on hakatud ka neid loendama. Põhiliste psühholoogiliste näitajate poolest on homoseksuaalsed suhted samaväärsed heteroseksuaalsete suhetega.
Samasoolisi suhteid ja homoseksuaalset praktikat on läbi aegade eri kultuurides nii imetletud kui ka hukka mõistetud. 19. sajandi lõpus algas globaalne liikumine, mis taotleb homoseksuaalsete inimeste laiemat nähtavust ja tunnustust ühiskonnas ning seaduslikke õigusi. Muuhulgas õigust abielluda ja sõlmida kooselu, lapsendada ja olla lapsevanem, teenida sõjaväes, omada võrdset juurdepääsu tervishoiu teenustele ja tööturule ning luua õiguslikud alused homoseksuaalsete noorte kiusamise vastu.
Mõistet "homoseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides inimestest. Homoseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii eri ühiskondades kui ka loomariigis.
Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus ehk seksuaalne orientatsioon on püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme (või nende kahe kombinatsioon) vastassoost, samast soost, mõlemast soost või enam kui ühest soost inimeste vastu. Enamasti on need külgetõmbed hõlmatud terminitesse "heteroseksuaalsus", "homoseksuaalsus" ja "biseksuaalsus". Aseksuaalsus kui seksuaalse atraktsiooni puudumine loetakse mõnikord neljandaks kategooriaks.
Need kategooriad sisaldavad omakorda nüansirikkamaid seksuaalseid identiteete ja terminoloogiat. Näiteks võidakse kasutada sättumuse kirjeldamiseks teistsuguseid mõisteid nagu näiteks panseksuaalsus või polüseksuaalsus. Seksuaalne sättumus on ka "isiku identiteet, mis tugineb neil külgetõmmetel, nendega seotud käitumistel ning kogukondlikul ühtekuuluvusel nendega, kes jagavad samu külgetõmbeid." Käitumisteadustes on kasutusel sookahesuslikule seksuaalse sättumuse käsitlusele alternatiivsed terminid: "androfiilia" ja "günekofiilia". Androfiilia kirjeldab seksuaalset külgetõmmet maskuliinsusele, günekofiilia feminiinsusele.
Teadlaste seas valitseva konsensuse järgi ei ole seksuaalne sättumus valik. Ei ole teada täpseid seksuaalse sättumuse kujunemise põhjuseid. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonna tegurite kombinatsioon. Nad eelistavad bioloogial tuginevaid teooriaid, mis enamast näevad põhjusena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda või mõlemat. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks, et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel. Uurijad on aastakümnete vältel näidanud, et seksuaalne sättumus on kontiinum eksklusiivsest külgetõmbest vastassoos vastu kuni eksklusiivse külgetõmbeni samast soost isikute vastu.
Polüseksuaalsus
Polüseksuaalsus on külgetõmme mitme soo poole. Polüseksuaalsus on seksuaalne identiteet, mida kasutavad inimesed, kelle arvates viitab mõiste "biseksuaalsus" sookahesusele ning sellest tulevale heteroseksuaalsuse ja homoseksuaalsuse vastandumisele.
See toob endaga kaasa selle, et biseksuaalsus ei ole midagi muud kui hübriid neist sugudest ja seksuaalsuse kahesusest. Samas on selline lähenemine biseksuaalsusele vaieldav. Biseksuaalsuse aktivistid sageli väidavad, et "bi" viitab sugudele, mis on samad, ning sugudele, mis on erinevad. Lihtsamalt öeldes viitab see külgetõmbele mitme soo poole.
Hermafrodiitsus
Bioloogiline kahesoolisus, liitsugulisus ehk mõlemasugulisus.
Transvestiit
Inimene, kes riietub traditsiooniliselt vastassugupoolele omastesse riietesse.
Cross-Dresser
(ingl: ristiriietuja) Sama tähendus, mis Transvestiidil.
Genderqueer
Sama tähendus, mis mittebinaarsel sooidenditeedil.
Cis-soolisus ehk paiksoolisus:
Cis-soolisus ehk paiksoolisus on olukord, kus inimese sooidentiteet kattub tema bioloogilise sooga. Paiksoolise inimese "sooidentiteet või sooroll vastab sellele, mida ühiskond peab kohaseks tema soole." Paiksoolisuse vastandmõisteks on transsoolisus.
Outing:
Outing (ingliskeelsest sõnast out 'väljas') on LGBT-inimese seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi kogemata või meelega avalikustamine ilma isiku nõusolekuta. Mitmete nimetamisväärsete poliitikute, kuulsuste, sõjaväelaste ja vaimulike seksuaalset sättumust on nende tahte vastaselt avalikustatud. Avalikustajate motiivid on varieerunud pahatahtlikusest poliitiliste ja moraalsete uskumusteni. Paljud on sellise tegevuse vastu. Samas teised julgustavad avalike elu tegelasi "kapist välja tirima", kui nad kasutavad enda positsiooni, et kahjustada teisi homoseksuaalseid inimesi.
Olukord Eestis:
Eestis on praegu olukord kehv. Kuigi Eestis on olemas oma LGBT+ ühing nimega LGBT Ühing, siis enamik Eesti elanikest, tervelt 52% seda vastuvõetamatuks. Samas olukord paraneb, nooremad inimesed on teistsugustele soo- ja seksuaalorientatsioonidele rohkem vastuvõtlikumad.
Olukord Euroopas:
Lääne-Euroopas ja Skandinaavias on üldiselt suhtumine soo- ja seksuaalvähemustele hea, Ida-Euroopas ja postkommunistlikes riikides on see halvem ja pigem taunitav.
Olukord Maailmas:
Maailmas üldiselt on see pigem taunitav.
Ameerikas on olukord pigem hea.
Aafrikas ja araabiamaades on see surmanuhtlusega karistatav.
Aasias ei ole see lubatud. (Välja arvatud Siiami poolsaar, kus see on lubatud.)
Okeaanias on umbes pooltes riikides lubatud ja pooltes taunitav.
Otsing sellest blogist
UUS!!!
Raku jagunemine: Mitoos
Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...
teisipäev, 5. jaanuar 2021
esmaspäev, 4. jaanuar 2021
BLOGI 2. aasta sünnipäev
Tere!
Täna, 4. jaanuaril 2021 saab minu ehk LEONHARDI BLOGI 2.-aastaseks.
Selle aja jooksul olen ma rääkinud:
- muusikast,
- muusikaajaloost,
- geograafiast,
- psühholoogiast,
- kunstist,
- kunstiajaloost,
- päevablogist,
- ideoloogiatest (nii poliitilised kui ka usulised),
- pagari erialast
- Bioloogia
- Edust
- Rõõm,
- õnnelikkus
- enesega rahulolu
- Meile Nähtamatu Maailm
- Budism süvitsi
- Perekond ja muud kooselu vormid
- Muud teemad
Juttu tuleb veel:
- Ajaloost
- Päevablogi
- Ühiskond
- Vähemused
- Muud teemad
Aitäh kõikidele, kes mu blogi jälgivad.
neljapäev, 31. detsember 2020
kolmapäev, 30. detsember 2020
Bugi-Vugi Tants
Bugi-vugi on seltskonnatants rock’n’rolli või bugi-vugi muusika saatel. See tants tekkis 1940. aastatel ja kuulub svingtantsude hulka. Boogie-woogie on ka popmuusika stiil.
teisipäev, 29. detsember 2020
Tvist
Tvist (inglise keeles twist 'keerlema, väänlema') on Ameerika Ühendriikide päritolu moetants.
Tvisti võttis 1960. aastal kasutusele Chubby Checker, lühiajalise populaarsuse kõrgperiood oli mõni aasta hiljem. Tvist avas nn diskotantsude ajajärgu. Väljatöötatud sammude ja liikumistega paaristantsud asendusid lahus, peaaegu ühel kohal tantsitavate improvisatsiooniliste tantsudega, mida iseloomustavad erilised keha, käte ja jalgade liigutused.
Muusikaliselt põhineb tvist motoorsetes, ühepikkustes kaheksandiknootides mängitud bugi-vugi rütmil.
Tvisti võttis 1960. aastal kasutusele Chubby Checker, lühiajalise populaarsuse kõrgperiood oli mõni aasta hiljem. Tvist avas nn diskotantsude ajajärgu. Väljatöötatud sammude ja liikumistega paaristantsud asendusid lahus, peaaegu ühel kohal tantsitavate improvisatsiooniliste tantsudega, mida iseloomustavad erilised keha, käte ja jalgade liigutused.
Muusikaliselt põhineb tvist motoorsetes, ühepikkustes kaheksandiknootides mängitud bugi-vugi rütmil.
esmaspäev, 28. detsember 2020
Hiina astroloogia
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab rotiaastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab rotiaastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
kolmapäev, 23. detsember 2020
Abhidhammapiṭaka
Abhidhammapiṭaka (paali abhi 'kõrgem, kohal, üle’; dhamma 'õpetus'; piṭaka 'korv, kogu') ehk Abhidhamma korv ehk ‘kõrgema õpetuste kogu’ on Buddha õpetuste süstematiseeritud kogumik, mis on Paali kaanoni ("Tipiṭaka") kolmas ja viimane osa. Kuigi postkanoonilised kroonikad ja kommentaarid kirjeldavad maatrikate ettelugemist esimesel Budistide suurkogul, pole uurijad selle koostamise aja suhtes üksmeelel. Abhidhammas on koondatud ja süstematiseeritud kõik põhilised Buddha õpetused ja analüüsid, mis selgitavad meele (paali: nāma) ja mateeria (paali: rūpa) ning nähtuste (keskkond) omavahelisi suhteid ning kirjeldavad suhtelise ja absoluutse tõe olemust.
Abhidhammapiṭaka koosneb 7.-st osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. A. hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone, See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paali keelse ‘mātikā’ ehk maatrika nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust. Abhidhammapiṭaka sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.
Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on:
1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa),
2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā),
3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña),
4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja
5. Teadvus (paali: viññāna).
Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (välja arvatud vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.
Abhidhammapiṭaka sisaldab:
Abhidhammapiṭaka koosneb 7.-st osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. A. hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone, See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paali keelse ‘mātikā’ ehk maatrika nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust. Abhidhammapiṭaka sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.
Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on:
1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa),
2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā),
3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña),
4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja
5. Teadvus (paali: viññāna).
Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (välja arvatud vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.
Abhidhammapiṭaka sisaldab:
- "Dhammasaṅgaṇi" ('seadmustegrupid')
- "Vibhaṅga" ('lahtiseadmised')
- "Dhātukathā" ('vestlus ürgollustest')
- "Puggalaññatti" ('isiksusetüpoloogia')
- "Kathāvatthu" ('vaidlusobjektid')
- "Yamaka" ('paarid')
- "Paṭṭhāna" ('suhted')
teisipäev, 22. detsember 2020
Khuddaka-nikāya ja Dhammapada
Khuddaka-nikāya
'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles kṣudraka-āgama) koosneb 15 osast.- Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
- Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
- Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
- Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
- Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat
- Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
- Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
- Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
- Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
- Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
- Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
- Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
- Apadāna – 'arahantide lood'
- Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
- Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
- Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
- Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
- Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)
Khuddaka-nikāya (paali keeles ‘lühikeste õpetussõnade kogu’), lühendatult KN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka viies kogumik, koosneb 15 alajaotusest.
Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).
Dhammapada" (paali k 'seadmuse jada'), ka “Dhammavärsid”, on Buddha mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse theravaada koolkonna pühakirja Tipiṭakasse Sutta piṭaka osasse Khudakka-nikāya kogumikku.
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.
Dhammapada koosneb sõnadest dhamma ja pada. Dhamma (sanskriti keeles dharma) on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. Dhamma tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud budismi ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab dhamma ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõiku, sõnu ning mõtteid. Pada'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.
Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem Buddha õpetussõnadest. Siddhārta Gautama veetis pärast virgumist kogu oma ülejäänud elu Gangese orus ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha parinirvaanat, hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse erinevate tõlgenduste põhjal. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18. Mõttesalmid pandigi kirja esimeste India budistlike kogukondade poolt, et säilitada Buddha sõna. 2. saj e.m.a hakati Indias budistlikke tekste üles kirjutama. Kuid see oli raske töö, sest kirjutati palmilehtede peale ning alles hiljem pikkade ja kitsaste raamatulehtede peale. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mis toimus neli korda poole tuhande aasta jooksul.
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.
"Dhammapada" koosneb 26 peatükiks jaotatud 423 mõttesalmist. Kuigi salmid on kindlalt peatükkide alla jaotatud, ei ole kõik salmid seotud vastava peatüki teemaga ja neil on iseseisev mõte. Seepärast ei ole vaja "Dhammapadat" algusest lõpuni järjest lugeda, vaid iga salmi eraldi, et selle mõtet uurida ja mõista. Allpool on teose peatükid eesti keeles ning paali keele transliteratsioonis.
"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud Linnart Mäll. Esmakordselt 1977. aastal Loomingu Raamatukogu nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli budistlike teoste tõlgetest. Teist korda ilmus teos parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Seal on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge. 2005. aastal andis Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele.
arahat (paali, sanskriti arhat 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
ariya (pl, skr ārya 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib Buddha Seadmust; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
attā (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
bhikkhu (pl 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
brāhmaṇa (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse (braahman ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
buda (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
citta (pl citta, ceto, mano; skr citta, cetas, manas 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema. Lühendid: Selles postitustes kasutatud lühendite tähendused. skr - sanskriti keel/keeles pl - paali keel/keeles
- «Lühikesed lugemised» (paali keeles khuddakapāṭha) sisaldab üheksa õpetlikku lühiteksti. Neist üheksas on tuntud kui «Sõbralikkuse Sutta» (KN Khp 9, paali keeles mettāsutta), eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (2004).
- «Dhammapada» on tuntud õpetussalmide kogumik.
- «Ülendavad värsid» (udāna) sisaldavad 80 Buddha ütlust koos lugudega, kus ta need lausus.
- «Nõndaöeldu» (itivuttaka) koosneb 112 lühisuutrast, kus proosa vaheldub mõttesalmidega.
- «Suutrate kogumik» (suttanipāta) sisaldab 70 värss-suutrat ja seda peetakse paalikeelse kirjanduse vanimaks teoseks.
- «Taevalossilood» (vimānavatthu) kirjeldab taevaseid ümbersünde.
- «Tondilood» (petavatthu) kirjeldab ümbersünde preetade seas.
- «Auväärsete isandate laulud» (theragātha) sisaldab Buddha meesõpilaste 107 luuleteost.
- «Auväärsete emandate laulud» (therīgātha) sisaldab Buddha naisõpilaste 73 luuleteost.
- «Sünnilood» ehk džaatakad (jātaka) koosneb 547 loost Buddha eelmistest eludest.
- «Selgitus» (niddesa) on Suttanipāta mitme osa kommentaar.
- «Analüüsi tee» (paṭisambhidāmagga) on vormilt lähedane Abhidhammapiṭaka tekstidega ning seletab budistliku psühholoogia mõisteid.
- «Suured teod» (apadāna) sisaldab 547 munga ja 40 nunna värsivormis elulugusid.
- «Buddhade järgnevus» (buddhavaṃsa) räägib 24 varasemast buddhast.
- «Elulookorv» (cariyāpiṭaka) on värsstekst, mis räägib sellest, kuidas Buddha varasemates eludes bodhisattvana vajalikke võimeid arendas.
Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.
Pealkiri
Ajalugu
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.
Ülesehitus
Peatükid
1. Paarid | Yamakavagga |
2. Hoolivus | Appamādavagga |
3. Meel | Cittavagga |
4. Lill | Pupphavagga |
5. Rumal | Bālavagga |
6. Tark | Paṇḍitavagga |
7. Väärikas | Arahantavagga |
8. Tuhat | Sahassavagga |
9. Patt | Pāpavagga |
10. Vägivald | Daṇḍavagga |
11. Vanadus | Jarāvagga |
12. Ise | Attavagga |
13. Maailm | Lokavagga |
14. Virgunu | Buddhavagga |
15. Õnn | Sukhavagga |
16. Meeldiv | Piyavagga |
17. Viha | Kodhavagga |
18. Kõnts | Malavagga |
19. Seadmuse järgija | Dhammaṭṭhavagga |
20. Tee | Maggavagga |
21. Mitmesugust | Pakiṇṇakavagga |
22. Põrgu | Nirayavagga |
23. Elevant | Nāgavagga |
24. Janu | Taṇhāvagga |
25. Munk | Bhikkhuvagga |
26. Vaimulik | Brāhmaṇavagga |
Eestikeelne tõlge
Terminite tõlkeid
ahiṃsā (paali, sanskriti 'vägivallatus' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, nt džainismi ja hinduismi. Vägivallatust levitas 20. sajandil Mahātmā Gāndhi.arahat (paali, sanskriti arhat 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
ariya (pl, skr ārya 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib Buddha Seadmust; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
attā (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
bhikkhu (pl 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
brāhmaṇa (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse (braahman ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
buda (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
citta (pl citta, ceto, mano; skr citta, cetas, manas 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.
Tellimine:
Postitused (Atom)
-
Muusika astmed ei ole noodid. Astmete redel algab 1. astmest ja lõppeb 8. astmega. Kõikide helistike heliredel algab 1. astmest. Astmetel...
-
EESTI RAHVAKALENDRI PÜHAD: JAANUAR Talvine kalapüük Mootse talus . ERA, Foto 17846. Kolmekuningapäev (6. I) Nuudipäev (7. I)...