Analüüsiv vaatlus ehk
vipassana, ka
sisekaemus või
insait-taipamine on
budismis üks kahest kõige tähtsamast
meeleharjutusest (teine on
meelerahu,
sanskriti keeles śamatha).
Theravaadas seisneb analüüsiv vaatlus
mõtluse objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab
püsitus,
isetus ja
kannatus.
Vipassanā tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust. See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine.
Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.
Vipassanā-bhāvanā kätkeb endas sisuliselt 73
tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k.
dhamma), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (
vipassanā) kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate
jhāna tasemete tekkimisel, alates juba esimesest
jhāna’st. Nimetatud 73 dhammat sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:
- Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
- Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
- Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
- Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
- Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
- Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda).
Mahajaanas on valdavalt oluline saada aru omaenda
budasusest ja
tühjusest.
Theravaada budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel
vipassana ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu
anapanasati ja
satipatthana, mis põhinevad hingamise jälgimisel.
Vipassana meditatsioonitehnikad on
S. N. Goenka õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.
Vipassana meditatsioon aitab kiiremini üle saada elu raskustest, aitab saada vabaks ehk vabaneda segavatest mõtetest. See aitab lahti saada negatiivsusest.