Üldmaateadus, atmosfäär

Atmosfäär:
Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt
- lämmastikust (78%) ja
- hapnikust (21%) ning
- mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt)
Õhus on ka
- veeauru
- tolmu-tahma ja
- muid tahkeid osakesi (soola osakesed)
Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ja termosfäär.
Termosfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, temperatuur langeb keskmiselt 6°C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.
Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma (peamiseks põhjuseks osoonikiht, mis neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb).
Mesosfääris (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre (-100°C).
Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb (+100°C).
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvööst on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine.
Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri.
Kiirgus jõuab päikeselt (100%) maale:
48% kiirgusest neeldub pinnases
Muutub soojuskiirgudeks
3% neeldub pilvedes
18% neeldub atmosfääris
69% lahkub soojuskiirgudena (sisaldab atmosfääris ja pilvedes neeldunud kiirgust ja soojuskiirgust).
27% peegeldub õhust ja pilvedest
4% peegeldub maapinnalt
31% peegeldub tagasi (sisaldab pinnases neeldunud kiirgust; maapinnast, pilvedest ja pinnasest peegeldunud kiirgust).
Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub:
- koha geograafilisest laiusest ehk Päikese kõrgusest horisondil,
- öö ja päeva pikkusest,
- pilvisusest,
- aluspinna omadustest.
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskub õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled.
Vastastikku liiguvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
Polaaraladel on domineerivas õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
Mussoonid - sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest
Talvemussoon: India kohal kõrgrõhkkond, India ookeanil madalrõhkkond.
Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskub õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele.
Suvemussoon: India kohal madalrõhkkond ja India ookeanil kõrgrõhkkond, mis liigub madalrõhkkonna poole.
Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku.
Kohalikud tuuled:
- BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel
- Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega.
- Päeval puhub tuul merelt maismaale- merebriis. Vee kohal on kõrgrõhkkond ja maa peal on madalrõhkkond.
- Öösel puhub tuul maalt merele- maabriis
Maa kohal on kõrgrõhkkond ja vee kohal on madalrõhkkond. Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maapind.
Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi - talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine
Kliimat kujundavad tegurid:
- Geograafiline laius.
- Kaugus ookeanidest ja meredest.
- Soojade, külmade hoovuste mõju.
- Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestiku, tasandike suhtes).
- Valitsevad õhumassid, tuuled.
- TUUL- õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest.
- ÕHUMASS- ühesuguste omadustega (temperatuur ja niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse aluspinnalt.
Õhumasside omadused:
- Polaarne õhumass - külm ja kuiv
- Parasvöötme mereline õhumass - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe
- Parasvöötme mandriline õhumass - kuiv, suvel soe ja talvel külm
- Troopiline õhumass - kuiv ja palav
- Ekvatoriaalne õhumass - niiske ja palav
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud, kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on:
- veeaur,
- lisaks veel süsihappegaas CO2,
- metaan CH4,
- naerugaas N2O,
- maalähedane osoon O3 ja teised gaasid,
- samuti aerosool.
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid -18°C.
Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2:
- eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%);
- tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi (11%);
- eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena, eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (näiteks: veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
eralduvad aerosoolide (deodorandid, lämmastikoksiidid Nox)
- moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid,
- paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
- tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
- NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
freoonid
- mitmesugused vahud,
- külmikute ning külmutussüsteemide,
- õhukonditsioneeride,
- tulekustutusseadmete,
- keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
Mõju põllumajandusele:
põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja-Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI. sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju inimeste tervisele:
Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine:
Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
Rannikualade üleujutused:
Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.
Looduse mitmekesisuse vähenemine:
Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.
Muutused loodusvööndite piirides.
Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus:
- fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx (peamine happevihmade põhjustaja),
- metallisulatamine;
- metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid:
- vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
Kahjustuvad eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puudel kasvavad samblikuliigid.
"Must Kolmnurk" Tšehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste.
Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, Kanada, USA).
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk).
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Sudu tekib kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad  uduga (õhuniiskusega).
Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nii-nimetatud osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks.

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär on jõestik, veestik. Selles osas räägime me veest.
Vee jaotus maakeral:
Maakera veest:
- Soolane vesi (ookeanid) 97%
- Magevesi 3%
Mageveest:
- Jääkilbid ja liustikud 68,7%
- Põhjavesi 30,1%
- Pinnavesi 0,3%
- Muu 0,9%
Pinnaveest: mage pinnavesi (vedel)
- Järved 87%
- Sood 11%
- Jõed 2%
Mageveevarude jagunemine (miljonit km³)
- Liustikud ja igilumi 23,87
- Põhjavesi 10,36
- Jõed, järved 0,09
- Muu (sood) 0,31
Veeringe: (Pilt 1)
- Väike veeringe: esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
OOKEAN - ATMOSFÄÄR - OOKEAN
- Suur veeringe: esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
OOKEAN - ATMOSFÄÄR - MAISMAA - OOKEAN
VEEBILANSS: (pilt 2)
- Troopikas, lähistroopikas on vesi soojem tänu suurele auramisele.
- Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
- Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamisele. Aurumine on väike.
- Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine.
- Soe hoovus - vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem.
- Külm hoovus - vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem.
Vesi liigub nii öelda oma 'ideaali' poole. (Taseme võrdsustamine, õhurõhk liigub samamoodi kõrgemast madalama poole, ja kõik ained tahavad ka väärisgaasi sarnaseks saada ehk saada viimasele kihile 8 elektroni.)
Hoovuseid põhjustab:
- Püsiva suunaga tuuled.
- Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus.
- Tugev tõus ja mõõn (looded)
Loodeid põhjustab kuu. Kuu tiirlemine ümber maa. Kuu näitab meile igal pool maailmas ja kogu aeg ainult enda ühte külge.
- Suurte jõgede suubumine
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paraleelsed settevallid - rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks.
maailmamere reostumise põhjused:
- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre);
- põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre;
- intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega)
- meresügavustesse maetud mürkained,
- kliima soojenemine
tagajärjed:
- väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis,
- vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale,
- mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad - mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
Jõgede toitumine:
- Vihmavesi - Vastavalt vihmaperioodile
- Lumesulavesi - Kevadel
- Liustikuvesi - Suvel
- Põhjavesi - Aastaringselt
Jõgede tegevus:
- Kulutavad - Jõeorud, järjestikud, joad
- Transpordivad - Kulutatud materjali ärakanne
- Kuhjavad - Kulutatud materjali kuhjamine - tasandike ja deltade teke
Äravoolu mõjutavad tegurid:
- Sademed (vihmaperioodil)
- Õhutemperatuur (aurumine)
- Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel)
- Juurdevool lisajõgedest
- Läbivool järvest
- Paisu ehitamine
- Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
Saju kestvus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
Pinnase alanemise ja reostumise põhjused ja tagajärjed:
Põhjavee alanemine:
- suur veevõtt,
- pikk kuivaperiood,
- kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt
- maaparandustööd
Põhjavee reostumine:
- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
- maavarade kaevandamine
- põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),
- transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine)
- olmereostus ja muu.
Jõe osad:
Jõelähe (mägi, kõrgustik) - koht, kus jõgi saab alguse
ülemjooks - jõe algusosa, kus jõesäng on kitsas ja veevool kiire
harujõgi - jõgi, mis toob lisajõele vett juurde
keskjooks - jõe keskosa, kus jõesäng laieneb ja veevool aeglustub
lisajõgi - jõgi, mis toob peajõele vett juurde.
alamjooks (jõe suul) - jõe lõpuosa, kus veevool on väga aeglane (kogunevad setted).
jõgi - voolu veekogu, mis voolab enda poolt enda poolt kulutatud jõesängis.
jõesäng - koht, kus jõgi voolab
jõesuue - jõe lõpu koht (jõgi, järv, meri, ookean)
delta - koht jõe suudmes, kus kogunevad setted ja mille tõttu tekivad uued jõesängid. Setted tekitavad jõele saared ja selle ümber väikesed jõekesed. (Niiluse delta Vahemere ääres)
jõestik=peajõgi+lisajõed+harujõed

Litosfäär

Mõisted:
Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst.
Astenosfäär - 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad.
Moho piirpind - 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel.
Laamtektoonika - õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist.
Rift - maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe.
Maardla - maavara leiukoht
Maavärin - maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine.
Magma - Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam.
Laava - vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma.
Seismoloogia - teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega.
Epitsenter - koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal.
Hüpotsenter - maavärina tõuke lähtekoht maa sees.
Rekultiveerimine - uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest.
Magnituud - Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust.
Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus:
Mandriline maakoor:
Paksem
Kergemad kivimid
Vanem
Väiksema tihedusega
Sette, moonde ja tardkivimid
Ookeaniline maakoor:
Õhem
Raskemad kivimid
Noorem
Suurema tihedusega
Settekivimid ja tardkivimid (basalt)
Alates jääajast maakoor tõuseb.
Kuidas tekib juurde maakoort?
Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks.
Kuidas liiguvad laamad?
- Ookeaniliste laamade eraldumine:
Ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse Ookeani laam ja Nazca laam.
- Ookeaniliste laamade põrkumine:
Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani süvik).
Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam.
- Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid.
Näiteks: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam.
- Mandriliste laamade põrkumine:
Tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine.
Näiteks: Euraasia ja India laam.
- Laamade liikumine küljetsi:
Tagajärjeks tugevad maavärinad, näiteks Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja-Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam).
Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid?
Settekivimid - tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, näiteks liivakivi ja lubjakivi.
Tardkivimid - tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit).
Moondekivimid - tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, näiteks kilt.
Mis on mineraal?
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina.
Mis on kivim?
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum.
Mis on maak?
Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldav kivim.
Selgita kuuma täpi olemust:
Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku (N: Havai). Paksu lama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
Vulkaanide jagunemine ja ehitus:
Kilpvulkaanid - tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.
Kihtvulkaanid - moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka plahvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
Vulkanismi kasulikkus:
- Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island)
- Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu suurele hulgale mineraalainetele.
- Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest.
- Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal.
- Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest.
Mis põhjustab maavärinaid?
Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega.
Nõlvaprotsessid:
Väga kiired:
- Varisemine - eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine.
- Libisemine - monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi.
Aeglased:
- Voolamine - settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv.
- Nihkumine - toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
14. Kivimite ringe:
Tardkivim -> murenemine, erosioon, settimine -> Settekivim -> moone -> moondekivim -> maa siseenergia -> magma -> kristallistatsioon -> uus tardkivim
15. Vulkaanid:
Saarkaarte vöönd (Jaapan)
Kuuma täpi magmatism (Havai)
Ookeaniline riftivöönd (keskahelik, Island)
Aktiivne kontinentaalne äärevöönd (Lõuna-Ameerika)
Kontinentaalne riftivöönd (Punane meri)
Laamade lahknemine:
Põhja-Ameerika laam ja Euraasia laam:
Magma tuleb vahevööst ja liigub magmakoldest kõrvale, ookeanilise maakoore alla. Kaks ookeanilist maakoort. See toimub vulkaanilistel saartel, ookeanide keskmäestikes. Toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad ning tekib juurde uut maakoort.
Laamade põrkumine:
1) ookeaniline ja mandriline laam:
Nazca laam (ookeaniline) ja Lõuna-Ameerika laam (mandriline)
Tihedam ja raskem on ookeaniline maakoor. Paksem ja kergem on mandriline maakoor. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja hävineb. Ookeanilise maakoore sukeldumise kohta tekib süvik. Tugevad maavärinad, mille epitsentrid asuvad magmakoldes ja süvikus. Magmakolle on umbes maakoore hävinemise kohas. Tekib vulkaaniline kurdmäestik. Selle protsessi tagajärjel on tekkinud Andide mäestik.
subduktsioon - protsess, mille käigus üks laam sukeldub teise laama alla.
2) kaks mandrilist laama:
India-Austraalia laam ja Euraasia laam
Kui kaks mandrilist laama põrkuvad, siis
Tekivad mitu magmakollet, aga magma maapinnale ei jõua, sest maakoor on liiga paks. Vulkaane ei teki. Tekivad maavärinad, mille epitsentrid on laamade kokkupuutepunktides või kohas, kus üks mandriline laam on surutud teise alla. Tugevam ja suurem mandriline laam surub teise mandrilise laama enda alla. Mandrite kokkupuutepunkti tekib  kurdmäestik. Selle protsessi tagajärjel on tekkinud Himaalaja mäestik.
3) kaks ookeanilist laama:
Ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Sukeldunud laava sukeldumiskohta tekib süvik. Neeldunud laama samale servale tekib (veealuste) vulkaanide kaarsaarestik. Selle protsessi tagajärjel on tekkinud Mariaani saarestik.
Laamade liikumine küljetsi:
Protsess, kus kaks laama liiguvad üksteisest mööda nii, et küljed puutuvad üksteisega kokku. Sellises piirkonnas on ainult tugevad maavärinad. Mäestikud, süvikud ja vulkaanid puuduvad.
Selline protsess toimub näiteks Põhja-Ameerikas California poolsaarel, San Francisco ja Los Angelese lähedal. Seal liiguvad küljetsi ookeaniline Vaikse ookeani laam ja mandriline Põhja-Ameerika laam. Põhja-Ameerika laam liigub lõunasse, Mehhiko poole ja Vaikse ookeani laam liigub põhja, Kanada poole.
Kuid see on nüüd siis tänaseks kõik. Nii et
head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tšau.

Pedosfäär

Pedosfäär on mullastik. Selles osas räägime me mullast.
Mulla tähtsus looduses:
- Tekivad setted, muld, muutub pinnamood.
- Muld on elukohaks paljudele organismidele.
- Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui ka inimestele.
- Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti.
- Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku.
- Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.
Mulla koostis:
Vedel osa -> mullavesi
Tahke osa jaguneb kaheks: mineraalne osa (kivid, liiv, kruus, savi) ja orgaaniline osa (huumus, poollagunenud jäänused).
Gaasiline osa -> mullaõhk
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine:
- on kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
- on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
Näiteks: Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde.
Keemiline murenemine ehk porsumine:
- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega.
- keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
- eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas.
Näiteks: vihmametsad.
Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus - võime varustada taimi mineraalainete ja veega.
Murenemiskoorik - maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub.
Lähtekivim - kivim, millele tekib muld.
Mulla lõimis - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld)
Mullahorisont - mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise poolest.
Mullaprofiil - kujuneb välja erinevate mullaprotsesside tulemusena.
Mulla tekketegurid:
Lähtekivim - lähtekivimi murenemisel Tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid - Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus - Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
Mullas toimuvad protsessid:
leetumine - protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont (mulla valge kiht). Väheneb mulla viljakus.
kamardumine - mulla tekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisse kihti (tekib huumushorisont). Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
soostumine - protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel.
tundras - karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine.
okasmetsas - jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
sega- ja lehtmets - paras kliima, sademed ja aurumine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad ja/või  väiksema viljakusega kamarleetmullad.
rohtlates - kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Toimub kamardumine.
kõrbes - kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine.
vihmametsas - palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust on vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Vihmametsas on kolla- ja punamullad.
Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävinemine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Kõrbestumise põhjused:
1. Inimtegevus:
Ebaõige maaharimine
Ülekarjatamine
Metsaraie
2. Looduslikud protsessid:
Kuiv kliima
Tuuleerosioon
Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas.
Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 miljonit ha maad (Brasiilia suurune territoorium)
Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis.
Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine - tähendab seda, et mulla pH tase langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toitelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagundamise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda jne.
Kuid nüüd ma siis lõpetan, nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tšau!

Põllu-, Energia-, Puhke- ja Metsamajandus, Toiduainetööstus, Teenindus, Transport

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAINETÖÖSTUS
Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele:
Looduslikud tingimused:
- reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad on soodsamad)
- kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus, mullad)
- mullad (mulla viljakus)
Majanduslikud tegurid:
- kapitali olemasolu
- tööjõud (hulk ja kvaliteet)
- turg toodangule
- valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
Põllumajandusliku tootmise vormid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja nende levik;
Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
Spetsialiseeritud suurtalu - moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne...). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
Ekstensiivsed teraviljatalud - hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja mujal rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi- ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
Rantšo - suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus - suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohv, suhkruroog, puuviljad jms.) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
Hiigelfarm - loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnuliha-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
Oluliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad ja eksportijad
- Nisu: Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi
- Mais: suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia.
- Riis: Suurimad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan, USA.
- Kohv: Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d'Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia.
- Tee: Suured kasvatajad: Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia.
- Suhkruroog: Suurimad Kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko
- Puuvill: Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika
Miks on Aafrikas, Lõuna-Ameerika Andides, Lõuna-Aasias
- Rahvaarvu kiire kasv - ei jätku maad
- Põllumajanduseks ebasobiv kliima
- Traditsiooniline algeline tootmisviis
- Puudub raha toiduaineid sisse osta
- Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni
Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid;
Uute põldude rajamine - Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine - Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi- pinnase sooldumine.
Üleväetamine - Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine - Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases.
Monokultuuride kasvatamine - Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandusmasinate kasutamine - Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulilisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel - Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele.
rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida- ja Kagu-Aasias.
avamerepüük - nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust.
ookeanipüük - kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamas. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne).
Kalakasvatus - kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades).
Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990-ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus.
Kalavarude vähenemise põhjused:
- massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale,
- maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel).
Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
- Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
Nafta lõhub ära veelindude märjakssaamise eest kaitsva, vetthülgava kihi. See kiht on nagu vaha. Veelinnud toodavad seda ise, nad võtavad seda oma saba alt ja määrivad ennast sellega üleni kokku.
Siis, kui vesi, näiteks vihm tuleb sulgede peale, siis ta veereb sulgede pealt maha ja linnu suled jäävad kuivaks. Nii on lind märjakssaamise eest kaitstud.
- Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävinemine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine
- Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
METSAMAJANDUS:
Metsade tähtsus:
- puiduvaru tööstusele ja kütteks
- Seened, marjad, ulukid
- Elupaik loomadele ja taimedele
- Hapniku tootja
- Puhkekeskkond
- Looduskaitse ja teadustöö
- Õhu puhastaja, niiskusrežiimi ühtlustaja, tuuletakistus
Metsatüübid:
Parasvöötme okasmetsad: Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m³/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks.
Parasvöötme lehtmetsad: Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv   (5-10 m³/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele.
Kuiva lähistroopika metsad: Madal tootlikkus (1-2 m³/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus.
Niiske lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus 15-20 m³/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud.
Ekvatoriaalsed vihmametsad: Suur aastane juurdekasv kuni 50m³/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks.
Metsade majandamise põhimõtted ja metsamajanduse iseloomustus:
Arengumaad:
- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks kui põllumaaks, kütteks
- Puidu raiskamine
- Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus)
- Puudub metsatööstusklaster
Arenenud riigid:
- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
- Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
- Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
- Väljakujunenud metsatööstusklaster
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid:
Metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne.
Puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine
Mõisted: metsatüüp, metsamajandus;
Metsade hävimise põhjused:
- Röövmajandus, suur kasutus
- Alepõllundus
- Tulekahjud
- Happevihmad
Metsade hävimise tagajärjed:
- Kliima muutused (troopikaaladel)
- Taime- loomaliikide kadumine
- Erosioon
ENERGIAMAJANDUS:
Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ning keskkonnaprobleemid:
Nafta: taastumatu
- suure kütteväärtusega
- hea transportida tankerite ja torujuhtmetega
- kasutatakse mitmeks otstarbeks
- puuraukude rajamine merre keeruline;
- ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks.
- vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas: taastumatu
- suure kütteväärtusega
- paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist.
- ei vaja ümbertöötlemist
- põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus
- transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused: kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas; taastumatu
- suured varud
- uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
- saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
- kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik,
- karjäärid rikuvad maastikke,
- transport mahukas ja kulukas
Vesi: alternatiivne, taastuv
- jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike.
- saasteaineid ei teki;
- veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
- ehitamine kallis, tasub end vaid -suure languga või veerikastele jõgedele.
- veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne.
Tuumaenergia: traditsiooniline, taastumatu
- uraanimaaki esialgu jätkub,
- energiasisaldus suur.
- transporditava kütuse ja jäätmete väike maht.
- normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused
- on kõige odavam energiatootmise viis.
- üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub.
- avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine.
- nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust.
- tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi.
- tuumasantaaži oht
Tuul: taastuv
- saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral
- tehnoloogia on kallis,
- tuulekiiruse ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat;
- tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad maad;
Päikeseenergia: taastuv, alternatiivne
- saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral.
- tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi.
- vajalik piisav päikeseenergia hulk.
- vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
Geotermaalenergia: taastuv
- mõju keskkonnale minimaalne; tasub rajada väikese energiatarbimise korral
- jooksvad kulutused energia tootmisel ja transpordil üsna kõrged, kasutusala piiratud.
Biomassi energia: taastuv
- saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
- saadav energiahulk küllaltki väike.
Söe kaevandamine kaevandustes:
- säilib elukeskkond
- suuremaid ja sügavamalt varusid
- põhjavee reostumise oht
- maapinna varingud
- kallis rajada ja käigus hoida
- tervist kahjustav töö
Söe kaevandamine karjäärides:
- suhteliselt vähe tööjõudu
- väikeste kuludega rajamine
- maapinna/keskkonna häving
- aheraine mäed
- rekultiveerimine (karjääride täitmine) -> suured kulutused
19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase osatähtsus kasvas kiiresti kuni 20. saj. alguseni.
20. sajandi algusest hakkas kiirelt kasvama nafta ja mõnevõrra hiljem ka gaasi osatähtsus. Samuti ehitati võimsad hüdroelektrijaamad, kus hakati elektrienergiat tootma. Söe osatähtsus langes sajandi keskpaigaks 40%-le.
Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70-ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires.
Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus.
Erinevate peamiste energiaallikate osakaal maailma energeetikas:
tuumaenergia 4%
veeenergia 5%
gaas 28%
tahked kütused 20%
nafta 40%
muu 3%
TÖÖSTUS:
peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, India, Venemaa, Ukraina, USA
peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa, Lõuna-Korea
peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India
peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra, India, LAV
Alumiiniumi ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid:
tooraine
odav energia:
- vesi
- tööjõud
- tarbija
- keskkonnanõuded
Metallide saamise etapid ja nende paigutus:
1. KAEVANDAMINE maagi leiukoht
2. RIKASTAMINE maagi leiukohas
3. TOORMETALLI SULATUS
odava energia lähedal
maagikaevanduste piirkonnas
söekaevanduste piirkonnas
sadamalinnades (tooraine meritsi)
4. PUHTA METALLI JA SULAMITE SAAMINE
elektrijaamade lähedal (odav energia)
koos sulatusega (lihtsam vedada) sadamates
5. VALTSIMINE JA STANTSIMINE, VIIMISTLEMINE
tarbija lähedal
Muutused metallurgia paigutuses ja arengus:
- METALLISÄÄSTLIK TEHNOLOOGIA,
- UUED MATERJALID (plastik, fiiberklaas)
- ORIENTEERUMINE TARBIJATELE (väikesed ettevõtted USA-s, Brasiilias, Itaalias)
- PÕHJA RIIKIDEST KOLINUD LÕUNA RIIKIDESSE
(keskkonnanõuded leebemad, toorainevarud, odav tööjõud)
- METALLIDE KORDUVKASUTUS
(eriti põhja riikides)
Fordismi ja toyotismi võrdlus:
Igaks juhuks tootmine (fordism):
Materjalide hankimine: Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Laoseisud: Suured (Igaks juhuks ehk "Just in case")
Kvaliteedi kontroll: Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Juhtimissüsteem: Hierarhiline, palju allüksuste juhte
Töötajate osalemine arendustöös: Ei osale
Allhankijate paiknemine: Geograafiline lähedus pole oluline
Õigeks ajaks tootmine (toyotism):
Materjalide hankimine: Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud: Minimaalsed (õigeks ajaks ehk "just in case")
Kvaliteedi kontroll: Kvaliteeti kontrollib detaile valmistab tehas
Juhtimissüsteem: Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osalemine arendustöös: Osalevad
Allhankijate paiknemine: Geograafiline lähedus on soovitav
Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavaid tegureid;
Kergetööstuse paigutus: Terves maailmas olemas
Arengumaades odav masstoodang ja allhanked:
- Odav tööjõud
- Ei nõua palju kapitali
Arenenud riikides kallis ja väikese hulgaga moetoodang:
- Seal on tarbija
- Võib kasutada kallist tööjõudu - toodangu hind võib olla kõrge
- Brändide disain, turundus ja müük
Kergetööstusfirmad järgivad ühte kolmest põhimõttest:
- Toota standartset kaupa suurtele turgudele (hind võimalikult odav)
- Hankida suuri turge, odava tööjõu kasutamine
- Kallis, kvaliteetne ja väike kogus spetsiaalsetele turuniššidele (kõrge hind).
Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid;
Kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus kasvab kiiresti sellepärast, et nende harude edukusest sõltuvad teised harud - nende tooteid vajatakse. Edusammud selles valdkonnas aitavad hoida kokku ka tööjõukulusid teistes valdkondades.
Kõrgtehnoloogia valdkonnas saavad edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted, sest need on teadus- ja kapitalimahukad harud, risk võib olla see, et tooted ei ole edukad kogu kapitali paigutus läheb tühja - väikestele firmadele eriti suur mõju.
Kõrgtehnoloogilised ettevõtted paiknevad sageli teadusparkides, kus firmad saavad koostööd teha ka teadlastega.
Teadusparkide paiknemist mõjutavad tegurid:
1) kõrgel tasemel ülikoolid, uurimisasutused
2) meeldiv elukeskkond/looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt hea keskkond- väikelinn suurlinna lähedal
3) hea transpordigeograafiline asend. Väljakujunenud infrastruktuur.
4) teised kõrgtehnoloogilised ettevõtted ja struktuurid, mis ühendavad teadlased ärimailmaga.
TEENINDUS:
Isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus).
Tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms.) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas.
Avaliku sektori teenuseid osutavad, kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuste) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest).
Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
- Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma (veondus, tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
- On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
- Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem töötasu, rohkem vaba aega).
FINANTSTEENUSED ehk RAHANDUSTEENUSED:
- hoiustamine /kohalik/
- laenamine ja arveldamine /kohalik/
- investeerimine, /rahvusvaheline/
- kindlustamine /kohalik, rahvusvaheline/
SIDE- ehk KOMMUNIKATSIOONITEENUS:
- tagab info edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis.
MEEDIAT ISELOOMUSTAB:
- Enim inimese hoiakuid, elulaadi mõjutav. Tihti valitsuse kontrolli all - tsensuuri all.
- Iseloomulik kõrgelt arenenud riikidele - aega ja raha
- Globaliseerumine
- Võimalik vaid sidetehnoloogia arengule - seega tihedalt seotud
- Suur koondumine suurtesse keskustesse
- Suurkontsernidel palju allhankeid, allettevõtteid ja levitajaid üle maailma.
TRANSPORT:
Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele;
Auto-transport:
Eelised ja puudused:
Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
Milleks sobib kõige paremini:
Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Raudteetransport:
Eelised ja puudused:
Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge.
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane.
Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
Meretransport:
Eelised ja puudused:
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest.
Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Siseveetransport:
Eelised ja puudused:
Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid).
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui meretranspordil.
Õhutransport:
Eelised ja puudused:
Vedu paindlik ja väga kiire.
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal.
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne...). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Torutransport:
Eelised ja puudused:
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Milleks sobib kõige paremini:
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Veetavad kaubakogused suured.
Transiitveos - kauba või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi.
Mugavuslipu kasutamine - teotud riikidel on väikesed maksud ja rida soodustusi laeva omanikele ja seetõttu pakuvad nad võimalust sõita selle riigi lipu all (väiksemad tööjõu kulud, kõik selle riigi seaduste järgi; Panama, Libeeria, Malta, Bahama, Küpros)
Merevoorimees - teiste riikide kaupade vedu erinevatel maailmameredel; Teenitakse tulu vedades teiste riikide kaupu. (Kreeka, Taani, Norra, Singapur, Hongkong).
Logistika - majandusharu, mille eesmärk on tagada veoste viimine vajalikul ajal minimaalsete kuludega tarbijale vajalikku kohta.
Terminal - suur transpordisõlm, kus toimub kaupade ladustamine ja ühelt transpordiliigilt teisele suunamine. (Näiteks: naftaterminal)
Arenenud riikide ekspordis on tavaliselt ülekaalus valmiskaubad: keemia-, masina-, puidutööstuse jmt. tooted, sisse ostetakse kütuseid, toidukaupu ja kergetööstustooteid, masinaid siseturu kaubavaliku rikastamiseks. Nii ekspordi kui impordi struktuur on mitmekesine.
Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained (maagid, kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad, seadmed, keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne.
PUHKEMAJANDUS:
Puhkemajanduse arengutendentsid  ja seosed teiste majandussektoritega:
- Turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti.
- turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette, muutes reisimise inimestele mugavaks.
- järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks.
- globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus)
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne.
Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi;
Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest:
1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut.
Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne)
2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui ka kultuuriobjektid).
3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne).
4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut)
Turismi positiivne mõju:
Majandusele:
- suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus
- suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset
- rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur
- elavneb majandus;
- restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine
Keskkonnale:
- tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks.
- rajatakse puhkealasid, matkaradu
Sotsiaal-kultuuriline:
- paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet;
- elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet;
- paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri.
Turismi negatiivne mõju:
Majandusele:
- tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sealhulgas ka kinnisvara hinnad;
- töö hooajalisus
- kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja.
Keskkonnale:
- Kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus
- suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid;
- loodusesse jäetakse maha palju prügi,
- liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud,
- Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi.
Sotsiaal-kultuuriline:
- Suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu;
- kaob kultuuriline eripära, hävineb kohalik identiteet,
- tuuakse sisse võõrtööjõud
- konfliktid kohalike, võõrtööliste ja turistide vahel.

Õnnelikkus, õnne valem

 Isiksuse mõju individuaalsed tagajärjed on:

-Õnnelikkus ja eluga rahulolu

- Füüsiline tervis ja pikaealisus

- Psühhopatoloogia

- Mina-kontseptsioon ja identiteet

Õnnelikkus on isiksuse mõju individuaalne tagajärg.

Subjektiivne heaolu ehk õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni. Õnnelik olemine võib peegeldada inimese üldist rahulolu oma eluga. Erinevad bioloogia-, psühholoogia-, majandusteaduse-, religioonija filosoofia tegelased on püüdnud defineerida õnne ja leida tema allikaid.

Eesti etümoloogiasõnaraamat väidab, et õnn on rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga.

Filosoofid ja religioonid defineerivad õnne pigem kui head elu, mitte lihtsalt kui emotsiooni. Tänapäeval õnn on udune mõiste ja võib erinevatele inimestele tähendada erinevaid asju. Õnne seostatakse selliste mõistetega nagu heaolu ja elukvaliteet. Õnne on määratletud ka kui rahulolu.^[4]. Mõned uurijad keskenduvad vahedele hedonistlikutraditsiooni, mis otsib meeldivat ja väldib ebameeldivaid kogemusi ning eudaimonismitraditsiooni, mis püüab elu elada täielikult ja sügavat rahulolu pakkuval viisil, vahel. ⁽https://et.m.wikipedia.org/wiki/Õnn)

Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest - neurootilisusest ja ekstravertsusest.

- Kõrge neurootilisuse tase tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid.

- On leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes lähtuvad inimesed ennekõike sellest, mil määral nad on kogenud positiivseid ja negatiivseid emotsioone, 

- positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja rahulolevad inimesed on.

Isiksusepsühholoogia

Mis on isiksus.
See osa on jätk osale "Intelligentsus ja selle mõõtmine".
Isiksus (personality) - indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum.
- Isiksus-personality-persõna
(Tegelane näidendis, mask)
Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm
Isiksus - kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ...
- Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev, täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne...
- Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele sinu ümber ega ka sulle endale:
- Johari aken:
Avatud ala
- MINA TEAN + TEISED TEAVAD
Pime ala
- MINA EI TEA + TEISED TEAVAD
Varjatud ala
- MINA TEAN + TEISED EI TEA
Tundmatu ala
- MINA EI TEA + TEISED EI TEA
Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1935. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.
"Mina" kaitse: regressioon, identifikatsioon
- Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine.
- Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb
- Lunimine, vingumine, palumine - lapselik käitumine millegi saamiseks
- Alkoholi ja teiste uimastite tarbimise õigustamine
- Enese alavääristamine
- Identifikatsioon on peamiselt seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine
Psühhoanalüütiline lähenemine: S.Freud
Teadvus: ID, SUPEREGO (veepealne)
Eelteadvus: ID, SUPEREGO (veealune, alateadvusest kõrgemal)
Alateadvus: EGO, SUPEREGO (veealune, eelteadvusest madalamal)
"Mina" kaitse- mahasurumine:
- mahasurumine ehk väljatõrjumine - pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms. lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse.
Näiteks:
- Inimesel on vaja teha otsus talle raskes küsimuses.
- Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi. Raskelt täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest välja.
"Mina" kaitse- projektsioon:
Projektsioon - omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele.
Näide (S.Freud):
- Allasurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete tungidega vanatüdrukule tundub, et kõik ümberkaudsed inimesed käituvad amoraalselt.
- Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat
- Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine
"Mina" kaitse- ratsionaliseerimine:
Ratsionaliseerimine - enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ebameeldivat ideed.
Näiteks:
- Homme hakkan õppima
- Eksamil läks halvasti, sest olin nii väsinud ja õpetaja oli ka halb.
- Kui mina poleks seda teinud, siis oleks keegi teine niikuinii...
- Küllap nad olidki oma saatust väärt
- Ma ei saanud midagi teha, mind kästi
- Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub...ma olin ise süüdi.
"Mina" kaitse sublimatsioon, huumor:
Sublimatsioon - sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatava, aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga.
Näiteks:
- Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine, kui kõht on tühi ja toit ei ole kättesaadav.
- Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine
- Seebikate vaatamine
- Agressiivsuse mandamine sportmängudesse
- Huumor - Ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse naljatledes ja eneseiroonias.
H.J.Eysenki isiksusemudel:
- Kaks isiksuse dimensiooni: ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) [1947].
Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2-dimensioonilisele skaalale.
Eysenk tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad, mille tõi välja juba Hippokrates.
- Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp
- Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp
- Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp
- Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp
Koleerik on emotsionaalselt ebastabiilne ekstravert.
Sangviinik (neurootilisus) on emotsionaalselt stabiilne ekstravert.
Flegmaatik (mina) on emotsionaalselt stabiilne introvert.
Melanhoolik on emotsionaalselt ebastabiilne introvert.
"Suur viisik" (Big Five)
- Meelekindlus
Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane.
- Sotsiaalsus
Seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik.
- Avatus kogemusele
Seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu.
- Ekstravertsus
seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on enesekindel ja jutukas.
-Neurootilisus
seadumus negatiivsetele emotsioonide (hirm, viha, kurbus, süü jne.) kogemiseks.
Miks inimesed on erinevad?
- Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv.
- Mõni inimene on silmatorkavalt närviline, samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud.
- Osad inimesed on väga kohusetundlikud, samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kindel olla, kas nad jõuavad kohale kokkulepitud ajaks.
-Millest sellised erinevused tulenevad?
-Vastasmõju
- Isiksuseomadused vormivad kahe suure jõu - LOODUS JA KESKKOND - vastastikusel toimel.
Isiksusesühholoogia viimane sõna:
Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne...) ei muuda isiksuse peamisi seadumusi.
Seletustasandid isiksuse uurimisel:
Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on kompleksed nähtused, millel on palju põhjuseid (aga kõik need saavad alguse geenidest) ...
Seadumuste peamised omadused:
- Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus.
- Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane.
- Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui ka nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja struktuurides.
- Seadumusi ei saa muuta:
- keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike ja piiratud mõju.
Käitumine ja temperament lapseeas ennustab ette isiksuse seadumusi nooruki- ning varases täiskasvanueas.
- KASVATUS EI MÕJU!
- Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest.
- Seega ühiselt jagatud keskkond (kodu, kasvatus jne.) ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju.
- KESKKONNA MÕJU!
- Mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib vastavalt seadumustele endale keskkonna, mis nende seadumustega kõige paremini sobib.
- Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta üritab muuta seda endale sobivaks!
- KASVATUSEST EI PEA LOOBUMA!
- Ainult kõige üldisemad seadumused on kasvatuse suhtes paindumatud.
- See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas tal kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused, kuidas ta õpib lahendama kriitilisi olukordi, millised on tema huvid ja väärtused,
- sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest.
- Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverdist introverti, võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada.
Isiksuse mõju:
Individuaalsed tagajärjed:
- Õnnelikkus ja eluga rahulolu
- Füüsiline tervis ja pikaelisus
- Psühhopatoloogia
- Mina-kontseptsioon ja identiteet
( vt. LEONHARDI BLOGI: Õnnelikkus, õnne valem)
Ekstravert ja introvert:
Ekstravert on aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab vaheldust, eelistab individuaalset tegevust, saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast, saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest, ei varja oma mõtteid ja tundeid.
Introvert jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada, armastab suhelda ja teistega koos olla, eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele, kaldub tegutsema impulsiivselt. Armastab mõtiskleda. Siia kuulun ka mina.
Kontrollkese:
Internaalsus:
-Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikas endast väljapoole - Inimene on veendunud, et tulemus on määratud teiste inimeste või sündmuste poolt.
VÄLINE KONTROLLKESE
VÄLINE MOTIVEERITUS
Eksternaalsus:
- Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikad iseendasse - Inimene on veendunud, et tema oskused ja võimed määravad tulemuse
SISEMINE KONTROLLKESE
SISEMINE MOTIVEERITUS
Internaalsus:
Internaalse inimese elufilosoofia:
- Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus
- individualistlik maailmakäsitlus
- suurem stressitaluvus
- parem vaimne tervis
- hea kohanemisvõime
- suurem paindlikkus
- vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes
- kõrge enesehinnang
- pikaajalised eesmärgid
- aktiivne eluhoiak
Eksternaalsus:
Eksternaalse isiksuse elufilosoofia:
- tunneb end välismõjude subjektina
- madalam sotsiaal-majanduslik staatus
- madal stressitaluvus
- kergemini haavatav
- frustreerunud
- toimib juhusele vastavalt
- madal enesehinnang
- lühiajalised eesmärgid
- passiivne eluhoiak
- madal kohanemisvõime
- mitteadekvaatne mina-kontseptsioon
Kontrollkese:
Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed:
- on vähem rahulolevad oma tööga
- nad on töö juures kergemini häiritavad
- nad on vähem pühendunud tööle.
(Tervise kohta vaata LEONHARDI BLOGI: Tervis ja pikaealisus)
Isiksuse mõju:
Interpersonaalsed tagajärjed:
- Suhted sõprade ja perekonnaliikmetega
- Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli seotud sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas.
- Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad negatiivselt kõrge neurootilisus, madal ekstravertsus ja madal meelekindlus.
- Romantilised suhted.
- Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitust.
- Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid:
- Elukutsevalik ja tööga toimetulek/edukus
- Ekstravertsus on seotud sotsiaalsete ja meelelahutuslike huvidega elukutsevalikul,
- sotsiaalsus sotsiaalsete huvidega, suhetega
- Avatus loometöö ning teadustegevusega.
- Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist,
- kõrge ekstravertsus ja madal neurootilisus on seotud sellega, kuivõrd inimene oma tööga rahul on.
Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid:
- poliitilised eelistused ja väärtused
- Erinevate poliitiliste parteide toetajad erinevad pigem isiksuse omaduste ja väärtuste kui poliitilise platvormi/programmi poolest!
- Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi!
-Kasvatusest ei pea loobuma - millised on lapse huvid, väärtused ja harjumused sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest.
Kokkuvõtteks:
Isiksus mõjutab:
- inimeste tervist ja ka eluea pikkust
- sotsiaalseid suhteid
- eelistusi, hoiakuid ja väärtusi
- elukutsevalikut ja palju muud.
Isiksus on tähtis!
Sellega ma lõpetan, nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.

Intelligentsus ja selle mõõtmine

Intelligentsus ehk vaimne võimekus:
Intelligentsust on õigesti kolm sorti:
- Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja;
- teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata vaid lihtsalt meelitatakse.
- kolmas on aga sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
Ingelligentia (ladina keeles) - arukus, taibukus, üldine vaimse arengu tase, IQ, intelligents, intellektuaalsed võimed, vaimsed võimed, õppimisvõime, tarkus, haritus, andekus, kohanemisvõime, kognitiivne võimekus. Võime arutleda, planeerida, probleeme lahendada. Taibata toimuva mõtet ja sündmuste põhjuslikke seoseid.
Definitsioonid:
1. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975).
2. Intelligentsus sisaldab üldvõimekust ja mitmesugust spetsiifilist võimekust: Charles Spearman (1863-1945).
Intelligentsusteooriad:
Raimond Cattell (1905-1998)
Fluiidne ehk voolav intelligentsus:
- Võime arutleda ja kasutada infot, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes olukordades, koguda uusi teadmisi.
Kristalliseerunud intelligentsus:
- Omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine spetsiifilistes asjades.
- Asjatundlikkus, kogemused
Intelligentsuse jagunemine:
7 liiki [Howard Gardner (sündinud 1943)]:
1. keelealane ehk lingvistiline
2. loogilis-matemaatiline
3. ruumiline
4. kehalis-kineetiline
5. muusikaline
6. naturalistlik
7. personaalne intelligentsus:
Interpersonaalne (isikutevaheline)
Intrapersonaalne (isikusisene)
Minu sobivus:
Mulle sobib kõige rohkem:
1.-2. kehalis-kineetiline intelligentsus
1.-2. Intrapersonaalne (isikusisene)
3. muusikaline
Mulle sobivad kõige rohkem kehalis-kineetiline ja Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus. Kolmandaks on muusikaline intelligentsus.
Intelligentsusteooriad:
Robert Sternberg (sündinud 1945) kolmekomponendiline intelligentsusteooria:
1. seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus:
Inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid.
2. Kogemuslik komponent: Loovus ehk kreatiivne intelligentsus:
Kogemuste mõju intelligentsusele.
3. Seotus väliskeskkonnaga ehk praktiline intelligentsus:
Igapäevaste probleemide lahendamine, on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast.
Pärilikkus ja keskkond:
- Naised enamasti edukamad keele- ja sõnavaraülesannetes.
- Meeste eeliseks ruumilist kujutlust ja matemaatilisi oskusi nõudvad ülesanded.
- Inimene valib keskkonna, mis vastab paremini tema iseloomule ja
- keskkond omakorda mõjutab tema iseloomujooni, neid arendades ja täiustades (Mischel, Schoda ja teised; 2002).
- Haigused, vanus, kultuurikeskkond, haridus
Raamat:
Gould, S.J. "Vääriti mõõdetud inimene" (2001)(Tõlkinud Juhan Kahk, toimetanud Ken Kalling).
Roheline Raamat: Varrak.
Psühholoogilised testid, vaimsete võimete testimine:
- Teste kasutatakse mõõtmaks inimeste vahelisi erinevusi või hindamaks, kuidas sama inimene erinevates olukordades reageerib.
Vaimsete võimete testimine, intelligentsustestid:
- vajadus kindlaks määrata ja hinnata vaimset mahajäämust.
- 1904 Prantsusmaal Alfred Binet' (1857-1911) - valitsuse ülesanne teha kindlaks õpiraskustega laps.
- Objektiivne test - tulemus ei tohiks sõltuda testijast, välisteguriteks.
- Esimest korda võeti kasutusele mõiste "vaimne vanus", mis erineb kronoloogilisest vanusest.
- Standardiseeritud skaala - võimaldas võrrelda tulemusi omavahel.
- 1905 avaldati esmakordselt test, hetkel tuntud "Stanford-Binet skaala" nime all.
Testid on tööriistad - ehk nende kasutegur sõltub nende kasutusviisist. Testi kasutajate ülesandeks on hinnata nende sobivust konkreetseks ülesandeks:
- mis on nende kasutamise eesmärk,
- millist infot nad annavad,
- kuidas tulemusi otsustusprotsessis arvestada jne.
näiteks: koolipsühholoogia
- illegaalsed testide kasutamised
Intelligentsuskvoot - IQ
- Võttis kasutusele William Stern (1871-1938)
- Intelligentsusvanus jagatakse eluvanusega ja korrutatakse 100-ga.
Näiteks: (12:16)×100=
- Üle 130 ülihea
- 90-109 normaalne, keskmine
- Alla 70 vaimne mahajäämus
- IQ 100- kokkuleppeline, tähistab inimgrupi keskmist tulemust konkreetses võimekuse testis, muutub ajas.
Flynni efekt - iga 10 aasta jooksul tõusevad tulemused 3 IQ punkti võrra.
Vaimsete võimete normaaljaotus:
Tüüpiline vaimsete võimete testi jaotus:
0-10: IQ 40-70; 130-150
10-20: IQ 70-75
20-40: IQ 75-80
40-80: IQ 80-85
80-100: IQ 85-100; 105-110
100-110: IQ 100-105
70-80: IQ 110-115
40-70: IQ 115-120
30-40: IQ 120-125
10-30: IQ 125-130
0-10: IQ 130-150
Vaimsete võimete testimine, intelligentsustestid:
- Hariduslike vajaduste hindamisel
Personalitöö valdkond (inimese sobivus vastavale erialale)
- Kliiniline töö (sõeluuringud, psüühikahäirete kindlaks määramine, ravi edukuse hindamine)
- teaduslikud uuringud (hindamaks erinevate tegurite mõju inimesele on vaja teada, kuidas ta teistest erineb)
- individuaalnõustamine (emotsionaalse heaolu/enesetunde, sotsiaalsete suhete jt hindamine).
- Üldise vaimse võimekuse testid.
- Spetsiifilise võimekuse testid
- Isiksusetestid
- Teadmiste ja sooritustestid

- Ei ennusta inimese toimetulekut elus.
- On võimalik ennustada õpitulemusi
- Ennustada inimese edukust hilisemas elus, tööelus.
- kas test ennustab tulevast käitumist või mõõdab hetketaset.
Intelligentsustestid jagatakse individuaalseteteks ja grupitestideks ning arvutil täidetavateks testideks. Olemas on eraldi testid lastele ja täiskasvanutele.
Enamlevinud testid:
- David Wechsleri intelligentsusskaalad:
Verbaalsed ülesanded:
informeeritus, sõnavara, arusaamine, sõnalised aritmeetikaülesanded
Mitteverbaalsed ülesanded: arvuread, pildiread
- John C. Raven progressiivsete maatriksite testid:
Mittesõnalised, pildilised, kujundilised, järjest keerukamaks.
Soovitused testide täitmisel:
- Lugege täpselt iga ülesande sõnastust!
- Arvestage oma aega!
- Kontrollige testi tulemuste kokkuvõtmise   poliitikat!
- Täitke vastustelehed korralikult.
- annab ettekujutuse oma võimekusest.
- enda võrdlus teistega in huvipakkuv.
Lohutust pakub teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast.
Abiks eriala valikul:
- Sotsiaalteaduskond
- Psühholoogia instituut
- Intelligentsus
- Vaimsete võimete testid
- Testide näidised
- Testid ja testimine:
- kutsevaliku testid
- Raveni progressiivsed maatriksid:

Raveni progresseeruvate maatriksite autoriks on inglise psühholoog John Carlyle Raven. J. Raven kaitses 1936. aastal Londoni Ülikoolis magistritööd teemal “Mental Tests Used in Genetic Studies: The Performances of Related Individuals in Tests Mainly Educative and Mainly Reproductive”. Raven lähtus Charles Spearmani tähelepanekust, et kõige paremini eristavad inimesi nende üldintelligentsuse taseme järgi ülesandeid, mis nõuavad erinevate objektide abstraktsete seoste leidmist, leitud seoste põhjal reeglite tuletamist ja viimaks nende reeglite rakendamist uute objektide leidmiseks. Sellele tuginevalt töötas Raven oma magistritöö raames välja testi, mida tuntakse Raveni progresseeruva maatriksi nime all. Magistritöös avaldatud testiversioon oli värviline (Coloured Progressive Matrices – CPM). Kaks aastat hiljem, 1938. aastal ilmus must-valge nn standardtesti versioon (Raven Standard Progressive Matrices – SPM). Hiljem on välja töötatud mitmeid spetsiaalselt teatud sihtgrupi testimiseks mõeldud testiversioone nagu „Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele” (Advanced Progressive Matrices – APM), mis on mõeldud eelkõige täiskasvanute testimiseks.

Raveni progresseeruvad maatriksid on intelligentsuse mõõtmiseks väljatöötatud test, mis ei sisalda alamteste ning põhineb üksnes inimese kujundite analüüsimise ja mustrite märkamise võimel. Täpsemalt antakse testi sooritajale tabelina esitatud kujundid (maatriksid) ning vastusevariandid, mille hulgast tuleb valida lünka sobiv kujund. Test on spetsiaalselt koostatud nii, et verbaalsete oskuste ja taustateadmiste roll oleks minimaalne. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.

Raveni progresseeruvad maatrikseid peetakse üheks kõige puhtamaks fluiidse ehk voolava intelligentsuse (Fluid intelligence – Gf) mõõtmise vahendiks. Voolav intelligentsus on inimese loomuomane võime õppida, näha asjade vahel seoseid ning lahendada probleeme. Tüüpiliseks voolava intelligentsuse näiteks on loogikaülesanded, mille lahend ei sõltu teadmistest ja varasematest kogemustest. Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust .

Testi kirjeldus

Testi küsimused on esitatud pildimaatriksitena, mille järgi on test saanud ka nime. Tühja ruutu tuleb sobitada üks kolmest kujundist, kas A, B või C. Õige vastuse leidmiseks peab vastaja avastama printsiibi, mis sobiks jätkama alumist kujundite rida. Testi 60 küsimust on jagatud kasvava raskusastmega osadeks, mis on tähistatud tähtedega A, B, C, D ja E, milles igaühes on 12 ülesannet. Kõik Raveni testi küsimused sisaldavad visuaalseid geomeetrilisi mustreid, millest on 1 osa puudu. Testi tegijale on antud 6 kuni 8 valikvastust, millest tuleb valida mustrisse sobiv. Testides kasutatakse enamasti 6 x 6, 4 x 4, 3 x 3, 2 x 2 maatrikseid. Raskemates osades on suuremad 4 x 4 maatriksid. See on kõige populaarsem ja levinum test, mis sobib testimiseks alates 5-aastasest kuni kõrge eani.

Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust. Miks on just näiteks Raveni testi vastustes ilmnenud üks suuremaid skooride kasve alates 1930. aastatest? Flynni järgi on vastus selles, et Raveni ülesannetes pole reeglid ette antud. Need tuleb luua endal kohapeal ja just selle oskuse poolest on iga järgnev põlvkond eelnevast natuke parem.

Pika aja jooksul RPM testiga tehtud uuringud on välja selgitanud mitmeid olulisi seoseid, mis tunduvad usaldatavate ja püsivatena: poisid ja tüdrukud saavad enam-vähem ühesuguseid skoore; korrelatsioon koolihinnetega on üle 0,50; suurem sünnikaal tähendab kõrgemaid skoore 7.–8. eluaastal; ema suitsetamine raseduse ajal langetab lapse intelligentsustesti skoori paari punkti võrra jne.

Testi on kasutatud ka Eestis enam kui 30 aastat.

Saadaolevad testiversioonid

Tavalised progresseeruvad maatriksid (Raven Standard Progressive Matrices – RSPM)

Tavalised progresseeruvad maatriksid on originaalsel kujul maatriksid, mis esimesena avaldati 1938. aastal. „Booklet“ koosneb 5 osast (A-st E-ni), milles igaühes 12 osa. (Ala A1 kuni A12). Mida osa edasi, seda raskemaks läheb ülesanne, mis vajab aina võimekamat kongnitiivset võimet analüüsima ja šifeerima informatsiooni. Kõik ülesanded on esitatud mustana, valgel taustal.

Värvilised progreseeruvad maatriksid(Coloured Progressive Matrices – CPM)

Värvilised progresseeruvad maatriksid on mõeldud lastele vanuses 5–11, eakatele ja vaimselt ja füüsiliselt kahjustunud isikute testimiseks. Test koosneb standardtesti osadest A ja B, mille vahele on lisatud 12 täiendavat ülesannet, ehk siis osa A ja B. Enamik ülesandeid on esitatud värvilise taustaga, et test oleks testi tegija jaoks visuaalselt stimuleeriv. Viimased ülesanded B-osas on must-valged siis, kui testi tegija ületab ootusi, on lihtsam üle minna standardtesti osadele C, D ja E.

Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele(Advanced Progressive Matrices – APM)

Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele koosnevad 48 ülesandest, mis on esitatud kahes osas. Esimene osa sisaldab 12 ülesannet ja teine osa 36 ülesannet. Ülesanded on must-valged ja progressiivselt lähevad raskemaks. Edasijõudnute progresseeruvad maatriksid on sobilikud täiskasvanutele ja noortele, kes on keskmisest intelligentsemad.

Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn g-faktori) mõõtmisel.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Raveni_progresseeruvad_maatriksid)

Psühholoogia harud

Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika (eriti taju, õppimise, emotsioonide ja motivatsiooni) üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid.
Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad.
Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele.
Diferentsiaalpsühholoogia uurib individuaalseid eripärasid.
Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
Eripsühholoogia uurib erivajadustega inimeste psüühika probleeme.
Geštaltpsühholoogia on holistik lähenemine psühholoogias, mis rõhutab taju analoogmehhanisme.
Internetipsühholoogia uurib arvutite ja interneti mõju inimestele.
Isiksusesühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise  uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne.
Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme.
Kriminaalpsühholoogia uurib kriminaalset käitumist.
Kultuuripsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib psüühika ja kultuuri omavahelisi vastastikku mõjutavaid seoseid.
Kultuuridevaheline psühholoogia uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse erinevates kultuurilistes oludes.
Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises.
Liikluspsühholoogia uurib psühholoogiliste protsesside ja liiklejate käitumise vahelisi seoseid.
Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega.
Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
Psühhopatoloogia uurib patoloogilisi seisundeid ja isiksuseomadusi.
Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias.
Religioonipsühholoogia uurib kuidas religioon inimeses toimib.
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitumist.
Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms.)
Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel.
Võrdlev psühholoogia loomade ja inimese arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist.