Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Mõistet kasutasid esimestena Albert Frank 1877. aastal ja De Bary oma 1879. aastal Strasbourgis ilmunud monograafias "Die Erscheinung der Symbios".

Sageli peetakse sümbioosi all silmas vaid mutualismi – kahe eri liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatult vajalikku kooselu, kuid sümbioos hõlmab lisaks mutualismile veel vastastikku neutraalseid (kommensalism), ühele kasulikku ja teisele kahjulikku (parasitism), ühele neutraalset ja teisele kahjulikku (amensalism) ning väga harva esinevat vastastikku kahjulikke (sünnekroos) kooselu vorme. Näiteks mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes.

Sümbioos - on erinevate liikide isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Looduses ei saa ükski liik elada nii, et ta teist liiki organismidega kokku ei puutuks. Selline üksteisega kõrvuti elamine on mõjutanud bakterite, seente, taimede ja loomade elu väga mitmel viisil: mõnedele organismidele kasulik, teistele kahjulik. Kooselu on arenenud ka selliselt, et mõned liigid on hakanud üksteise olemas olust sõltuma, sest nad ei saa enam ilma teine teiseta elada. N: Meriroos ja erakvähi vahel on kujunenud vastastikku kasulik kooselu nõnda, et roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid.