Sissejuhatus
Inimese evolutsioon on pikaajaline protsess, mille käigus esimestest kahel jalal liikuvatest primaatidest on kujunenud nüüdisinimene. Erinevad fossiilsed leiud näitavad meile, et inimese sünnikohaks oli tõenäoliselt Aafrika. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest, lisaks molekulaargeneetilised võrdlused. Uued teadmised inimese evolutsiooni valdkonnast on aegade jooksul ümber lükanud mitmed eelnevad arvamused ning tekitavad ka edaspidi palju uusi küsimusi.
Õpieesmärgid
Selle peatüki lõpuks:
- teate teaduslikult tõestatud nüüdisinimese päritolu ja eellaste kohta;
- oskate hinnata bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis.
Primaadid
Esimesed primaadid ehk esikloomalised tekkisid umbes 40 miljonit aastat tagasi ja on lahknenud erinevateks sugukondadeks (joonis 4.1.10.1.). Inimene koos inimahvlastega kuulub samuti primaatide seltsi (joonis 4.1.10.1.). Inimlaste ülemsugukonda kuuluvad lisaks inimesele ka orangutanid, gorillad, šimpansid ja bonobod. Meil, inimestel, on tänapäeva inimahvidega ühised esivanemad. Molekulaarkella meetodil ja geenide võrdlemisel on teadlased jõudnud seisukohale, et inimese lähimaks sugulaseks on šimpans. Inimesel ja šimpansil olid ühised esivanemad umbes 5 miljonit aastat tagasi ja geneetilisest erineme neist vaid 1,6%.
Joonis 4.1.10.1. Inimahvlased
Inimese ja inimahvi erinevused ja sarnasused
Inimesed sarnanevad kõige enam inimahvidega. Sarnasusi võib märgata kehaehituses, füsioloogias ja käitumises. Tõenäoliselt toimus inimahvide ja inimlaste lahknemine kusagil 5 miljonit aastat tagasi, kui kliimamuutuste tõttu asendusid metsad savannidega. Inimlaste kahel jalal liikumine võimaldas savannis kiiremini edasi liikuda ja kasutada vabaks jäänud käsi erinevateks tegevusteks. Erinevalt inimestest liiguvad inimahvid peamiselt neljal jalal ning neil ei ole S-kujulist selgroogu, mis aitab inimesel püstises asendis tasakaalu hoida. Esijäsemetele toetumise tõttu on inimahvide ranne tugevam ja ei võimalda käel nii keerulisi liigutusi sooritada. Inimese kolm korda suurem aju võimaldab abstraktset mõtlemist ja artikuleeritud kõneoskust, mis inimahvlastel puudub. Inimese suguküpsuse saabumine võtab oluliselt kauem aega kui šimpansil, sellist arengu aeglustumist ja osalist pidurdumist nimetatakse neoteeniaks.
Lõunaahv (Australopithecus afarensis) “Lucy”
1934. aastal leidsid Tom Gray ja Donald Johanson Põhja-Etioopiast Hadarist 40% ulatuses säilinud skeleti, mille vanuseks hinnati 3,2 miljonit aastat. Kuna tegemist oli naissoost isendiga, nimetati skelett ansambli "The Beatles" loo järgi "Lucy". Seda liiki hakati leiukoha alusel nimetama Australopithecus afarensis (Afari piirkond). Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg (joonis 4.1.10.2.)
Joonis 4.1.10.2. Lucy skelett
Laetoli jalajäljed
1978. aastal leiti Tansaaniast Laetolist hulk vulkaanilise tuha kihis säilinud jalajälgi. Lähemal uurimisel on selgunud, et umbes 3,7 miljoni aasta eest kõndisid Ida-Aafrikas vulkaanilisest tuhast ja vihmaveest segunenud mudas kolm tänapäeva inimese sugulast - australopiteekust ehk lõunaahvi ning jätsid sellesse looduslikku tsementi oma jalajäljed. Laetoli jalajäljed tõestavad meile, et lõunaahvid liikusid kahel jalal ja nende jala ehitus erines oluliselt teiste inimahvlaste jalast (joonis 4.1.10.3.)
4.1.10.3. Laetoli jalajäljed Tansaanias
Osav inimene (Homo habilis)
1960. aastal leiti Louis ja Mary Leakey poolt skeleti jäänused Tansaaniast, millele 1964. aastal anti nimetus ''osav inimene'' (Homo habilis). Aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale inimene (Homo) ning lähedusest leitud kivist tööriistad lubasid oletada, et ta oli suuteline algelisi tööriistu valmistama.
Püstine inimene (Homo erectus)
1891. aastal leiti Hollandi teadlase, Eugéne Dubois poolt osaline skelett Indoneesiast. Leidu hakati kutsuma ''Jaava-mees''. Alates 1951. aastast hakati seda liiki nimetama püstiseks inimeseks (Homo erectus).
1984. aastal leiti Turkana järve lähedalt Keeniast peaaegu täielik inimese eellase skelett, mida hakati kutsuma ''Turkana-poiss'' või ''Nariokotome-poiss'' (joonis 4.1.10.4.). Tegemist oli umbes 1,6 miljonit aastat vana püstise inimese (Homo erectus) sekeletiga. Turkana-poiss oli surres umbes 7-11 aastane, 1,6 meetrit pikk ja sihvakate jalgadega, millest võis järeldada, et nad olid võimelised pikki maid käima ja jooksma.
Joonis 4.1.10.4. Nariokotome-poisi ehk Turkana-poisi rekonstruktsioon
Püstise inimese leide on saadud Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Erinevad pihukirved ja nende lähedusest leitud suurimetajate fossiilid lubavad meie eellaste liikumisteekonda oletada.
Inimese eellased ja kõrvalharud
Australopiteekused elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi.
Joonis 4.1.10.5. Australopiteekus ehk lõunaahv
- Australopiteekustel oli väike aju, võrreldav tänapäeva inimahvidega (380 – 450 cm3);
- pikad rippuvad käed ja lühikesed jalad;
- liikusid kahel jalal;
- lai vaagnaluu ja suur kõht.
Australopiteekused
- toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest;
- põgenesid kiskjate eest tõenäoliselt puu otsa;
- elasid gruppides.
Kokkuvõte
Erinevad fossiilsed leiud inimese eellaste ja nende elutegevuse jälgede kohta on andnud meile teadmisi meie väljasurnud sugulaste kohta. Saame öelda, et inimene kuulub primaatide seltsi ning on lahknenud mingist inimahvlaste harust. Australopiteekuseid peetakse varasteks inimese eellasteks, kes kujunesid umbes 4 miljonit aastat tagasi, elasid Aafrika savannides ning liikusid kahel jalal. Perekond inimese (Homo) varasteks esindajateks, umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, olid esmalt osav inimene ja hiljem püstine inimene. Püstine inimene tegi suure hüppe inimese evolutsioonis, tema suurem aju võimaldas rohkem. Ta valmistas tööriistu, pidas jahti, kasutas tuld toidu küpsetamiseks ning oli tõenäoliselt esimene, kes rändas Aafrikast välja. Kusagil 200 000 aastat tagasi kujunes Euroopa aladel neadertaallane ning Aafikas tänapäeva inimene. On leitud veel mitmeid inimese liike, kellest ainsana on püsima jäänud nüüdisinimene.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar