Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
 |
Schwanni rakkude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Schwanni rakud surevad apoptoosi käigus.
Histoloogia
Schwanni rakud on gliiarakkude tüüp. Nende ülesandeks on aksonite varustamine müeliiniga ja nende isoleerimine (kaitsmine), aga ka antigeenide tutvustamine T-rakkudele ning osalemine närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises.
Schwanni rakud on tundlikud steroidhormoonide suhtes, neil rakkudel on östrogeeniretseptorid ja östradiool stimuleerib nende paljunemist, ka insuliin soodustab Schwanni rakkude arengut (retseptorid IGF-I).
Patoloogia
Inimestel seostatakse Schwanni rakkudega mitmeid haiguslikke seisundeid, näiteks krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüradikulaneuropaatia, Guillaini-Barré sündroom ja leepra.
Perekondlikeks haigusteks, mille tekkes osalevad Schwanni rakud, loetakse Charcot'-MarieToothi tõbi, Krabbe tõbi ja Niemanni-Picki tõbi.
Schwanni rakkudest pärinev healoomuline kasvaja on schwannoom.
Schwanni rakke on leitud ka polüskleroosi põdevate haigete seljaajust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar